Harju Maakohus
Kohtunik
Hannes Olev
Otsuse tegemise aeg ja koht
13. jaanuar 2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-16-115181
Tsiviilasi
XXXX OÜ hagi XXXX OÜ vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
8 651.61 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja XXXX OÜ (registrikood XXXX, asukoht XXXX); hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Ilya Zuev (Grandman Law Firm Advokaadibüroo, e-post: [email protected]); kostja XXXX OÜ (registrikood XXXX, asukoht XXXX; epost: XXXX); kostja seaduslikud esindajad juhatuse liikmed XXXX ja
2-16-115181
Antud tsiviilasja nr 2-16-115181 XXXX OÜ hagi XXXX OÜ vastu võla nõudes juurde on liidetud tsiviilasi nr 2-16-115184 XXXX OÜ hagi XXXX OÜ vastu võla nõudes.
Alates 07.03.2016.a. teostas hageja kostjale transporditeenust, nimelt autokraanateenust objektil XXXX. Tööd oli teostatud kuni 04.05.2016. Hageja esitas kostjale 11 arvet, 4 arvet oli tasutud ja 7 arvet tasumata. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 7 632 eurot ja kuupäevaks 04.08.2016 sissenõutavaks muutunud viivise summas 409.05 eurot. Hageja palub mõista kostjalt välja ka edasiulatuva viivise protsendina põhinõudelt (7 632 eurot) alates 05.08.2016 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
Kostja tunnistab põhinõude osas hagi ja võtab õigeks põhinõude summas 7 632 eurot ning viivise nõudmise õiguse, küll aga ei ole kostja nõus hageja viivisearvestuse ja selle suurusega. Kostja ei ole vastu vaielnud edasiulatuva viivise nõudmise õigusele.
Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Põhinõue Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 7 632 eurot. Kostja tunnistab põhinõude osas hagi ja võtab õigeks põhinõude summas 7 632 eurot. Seega on poolte vahel üleval vaidlus üksnes seisuga 04.08.2016 sissenõutavaks muutunud viivise summa suuruse osas. Viivis VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
2-16-115181 TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 punktidest 1 ja 6 ning VÕS § 108 lg 1 on hagejal õigus kostjapoolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul on tegemist rahalise kohustuse täitmise nõudega, siis vastavalt VÕS § 113 lg 1 on hageja õigustatud nõudma ka viivist kohustuse täitmisega viivitamise eest. Kostja märgib, et hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist määras 0,08% päevas. Samaaegselt hageja nõuab edasiulatuvat viivist 8 % aastas, ehk 0,02% päevas. Kostja leiab esiteks, et seadusjärgset viivisemäära peaks arvestama ka sissenõutavaks muutunud viivise arvestuses. Teiseks leiab kostja, et ajaks, millest on vaja viivise arvestust alustada on iga arve puhul järgnev päev hageja poolt arvestatust. Hageja on esitanud hagiavalduses alljärgneva viivisearvestuse tabeli. Arve nr Summa Maksetähtaeg Viivis 0,08% seisuga 04/08/2016 Kuupäev 2772,00 30/04/2016 215,11 30/03/2016 3151 612,00 18/05/2016 38,68 18/04/2016 3186 252,00 27/05/2016 14,11 27/04/2016 3198 198,00 30/05/2016 10,61 30/04/2016 3205 2034,00 17/06/2016 79,73 17/05/2016 3226 1278,00 30/06/2016 14,00 31/05/2016 3247 486,00 30/06/2016 36,81 31/05/2016 3252 409,05 Summa 7632,00 kokku Kohus märgib, et hageja tabelis esinevad hooletusvead, näiteks viimased kaks arvet summadele 1 278 eurot ja 486 eurot ja nende vastavad viivised on äravahetatud, kuid lõppsummana on tabel õige arvestades viivisemääraks 0,08% päevas. Samas on kohtu hinnangul täielikult põhjendamatu hageja poolt viivisemääraks 0,08% päevas arvestamine. Hageja ei ole menetluses välja toonud, kust tuleneb sellise viivisemäära alus, ka peale kostja poolt sellele tähelepanu juhtimist. Kohus leiab seega, et kuivõrd puudub igasugune alus arvestada viivisemääraks 0,08% päevas, tuleb hageja viivisenõude osas kohaldada seadusjärgset viivisemäära. Hageja nõuetele kehtiv seadusjärgne viivisemäär on 8% aastas, ehk 0,02% päevas. Samuti ei ole põhjendatud alustada viivisearvestusega kohustuse täitmise viimasel päeval nagu on teinud hageja. Kohustuse täitmise viimasel päeval ei olnud kostja veel viivituses kohustuse täitmisega. Viivise arvestamist tuleb seega iga arve puhul alustada kohustuse täitmise viimasest päevast järgneval päeval. Eeltoodust tulenevalt arvestab kohus ja loeb õigeks viivise alljärgnevalt: − arve nr 3151, 2 772 eurot x 0,02% x 96 päeva (1.05.2016-4.08.2016) = 53.22 eurot; − arve nr 3186, 612 eurot x 0,02% x 78 päeva (19.05.2016-4.08.2016) = 9.55 eurot; − arve nr 3198, 252 eurot x 0,02% x 69 päeva (28.05.2016-4.08.2016) = 3.48 eurot; − arve nr 3205, 198 eurot x 0,02% x 65 päeva (1.06.2016-4.08.2016) = 2.57 eurot;
2-16-115181 − arve nr 3226, 2 034 eurot x 0,02% x 48 päeva (18.06.2016-4.08.2016) = 19.53 eurot; − arve nr 3247, 1278 eurot x 0,02% x 35 päeva (1.07.2016-4.08.2016) = 8.95 eurot; − arve nr 3252, 486 eurot x 0,02% x 35 päeva (1.07.2016-4.08.2016) = 3.40 eurot. Seega on kokku seisuga 04.08.2016 sissenõutavaks muutunud viivise summa 100.70 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue on osaliselt põhjendamatu ja kuulub rahuldamisele üksnes osaliselt, summas 100.70 eurot. Edasiulatuva viivise nõude osas ei ole kostja esitanud vastuväiteid ja ka kohus leiab selle põhjendatud oleva arvestatuna seadusjärgses määras. Kokkuvõte Hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhinõue summas 7 632 eurot, seisuga 04.08.2016 sissenõutavaks muutunud viivis summas 100.70 eurot ja viivis protsendina põhinõudelt (7 632 eurot) alates 05.08.2016 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele ainult osaliselt, jätab kohus menetluskulud täielikult poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuivõrd antud juhul jäävad menetluskulud poolte endi kanda, ei ole kohtu hinnangul alust menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. /Digitaalselt allkirjastatud/ Hannes Olev Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.