Tartus, 12. septembril 2023 (täiendatud kirjeldava ja põhjendava osaga 14.09.2023)
Kohtunik
Karin Jõks
Kohtuasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus XX kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks Taotleja: Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Mari Sepp Isik, kelle suhtes loa andmist taotletakse (puudutatud isik): XX, sünniaeg xx.xx.xxxx, isik tuvastati tema ütluste alusel
Menetlusosalised
RESOLUTSIOON
1.Kuulutada asja menetlus kinniseks.
2.Anda luba XX, sünniaeg 07.06.2003 kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse alates 12.09.2023 kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.
3.Asendada määruse avaldamisel puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärgiga. Edasikaebamise kord ja muud selgitused
4.Kohus tegi 12.09.2023 teatavaks määruse resolutsiooni ning see jõustus kättetoimetamisega taotlejale (Politsei- ja Piirivalveametile). Käesolevaga täiendab kohus määrust kirjeldava ja põhjendava osaga.
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud määruse kättetoimetamisest.
6.Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele. Puudutatud isikule edastatakse ka määruse tõlge tadžiki keelde.
ASJAOLUD
1.Valvekaamera fikseeris puudutatud isiku piiriületuse 11.09.2023.a esimestel tundidel Setomaa vallas Võmmorski külas. Puudutatud isik leiti 11.09.2023.a hommikul, ta esitas ametnike saabudes suuliselt rahvusvahelise kaitse taotluse ning peeti kell 07.09 välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel kuni 48 tunniks kinni. Isik põhjendas rahvusvahelise kaitse taotlust sellega, et ta põgenes karistuse eest, mis määrati maksmata patenditasu eest. Isik viibis karistusena üks kuu vanglas, teda ähvardati selle eest sõtta saata ja tahtis vältida sõjaväkke saatmist.
2.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 12.09.2023 Tartu Halduskohtule taotluse puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks. Taotluse õiguslikuks aluseks on VRKS § 362 lg 2, § 361 lg 1 ning lg 2 p 1, 2 ja 4. Taotluse faktilised
alused on järgmised: - isikusamasust ei ole võimalik tuvastada, kuna puudutatud isikul ei ole ühtegi isikut tõendavat dokumenti; - isiku kodakondsust ei saa kindlaks teha samal põhjusel; - isik saabus Eestisse ebaseaduslikult. Isik elas Venemaal alates 2021. aastast, kuid ei otsinud seaduslikke viise Eestisse saabumiseks; - isiku tõenäoliseks eesmärgiks oli liikuda läbi Eesti edasi; - isik ei pöördunud öösel teda otsinud politseiametnike poole, vaid varjas ennast maastikul; - isiku rahvusvahelise kaitse taotluses on palju küsitavusi (kas ja mille eest on isik kriminaalkorras karistatud, kuidas saab isikut Venemaal tema tahte vastaselt sõtta saata, kui isik ei ole Vene Föderatsiooni kodanik, miks ei saa isik tagasi pöörduda Tadžikistani). Järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada, kuna puudub reisidokument, mida hoiule võtta, isik ületas Eesti piiri tahtlikult ebaseaduslikult, isikul ei ole mingeid sidemeid Eestiga ja tal oli plaan edasi liikuda ning PPA-l puudub isiku suhtes usaldus. Isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt lahkuda soovitud riiki.
3.Puudutatud isik kinnitas kohtuistungil, et tema nimi on XX, sünniaeg on xx.xx.xxxx ja ta on Tadžikistani Vabariigi kodanik. Puudutatud isik soovib, et temaga viiakse läbi varjupaiga menetluse intervjuu, paigutatakse laagrisse, õppida keelt ja siin elamisluba saada. Ta ei varjanud end politsei eest. Oli pime, ta ei teadnud teed, koerad haukusid, ta ei teadnud, kuidas relvastatud politsei reageerib. Hommikul valges läks ta teele, et tulla kuskile linna ja paluda abi. Ta ütles oma sihtkohaks Poola, kuna ta on Poola kohta infot hankinud ja seal võetakse vastu palju välismaalasi. Kuna Eesti piir oli lähedal, siis ta mõtles, et tuleb Eesti kaudu. Vahet pole mis riik, kas Poola, Läti, Eesti. Peaks olema riik, kes välismaalasi aktsepteerib, kus on laager, kus saab vabalt elada.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus kuulutab menetluse kinniseks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 77 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p 2 alusel. Puudutatud isik avaldas istungil, et ta on menetluse kinniseks kuulutamisega nõus.
5.HKMS § 264 lg 1 ja 4 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel loa haldustoimingu tegemiseks. Halduskohtunik vaatab taotluse läbi ja otsustab haldustoiminguks loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. HKMS § 134 lg 1 ja 2 kohaselt järgib kohus lihtmenetluses üksnes halduskohtumenetluse olulisi põhimõtteid, tagab menetlusosaliste põhiõiguste ja -vabaduste, samuti oluliste menetlusõiguste järgimise ning kuulab menetlusosalise tema taotlusel ära. Muuhulgas võib kohus lihtmenetluses protokollida menetlustoiminguid üksnes ulatuses, milles kohus peab seda vajalikuks, kalduda kõrvale vorminõuetest tõendite esitamisel ja kogumisel ning kasutada tõendina ka teavet, mis ei ole seaduses sätestatud menetlusvormis, sh menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all.
6.VRKS § 362 lg 2 sätestab, et kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa isiku kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. VRKS § 361 lg 1 ja 2 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada seaduses sätestatud alusel, kui järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine
peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. Alusteks, mis lubavad rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada, on muuhulgas - isiku tuvastamine või isikusamasuse kontrollimine (lg 2 p 1); - isiku kodakondsuse kontrollimine või väljaselgitamine (lg 2 p 2); - rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht (lg 2 p 4).
7.Kohtu hinnangul on alus puudutatud isiku kinnipidamiseks olemas. VRKS § 361 lg 2 p 1, 2 ja 4 kohaldamise eeldused on täidetud. Isikusamasust ei ole võimalik tuvastada ja kodakondsust kontrollida, kuna puudutatud isikul ei ole mingeid dokumente. Isiku väited tema kodakondsuse ja teda Venemaal ähvardava mobiliseerimise kohta on omavahel vastuolus. Puudutatud isiku kui rahvusvahelise kaitse taotleja väited ja õiguslik olukord vajavad põhjalikku kontrollimist ja analüüsi.
8.VRKS § 29 lg 1 sätestatud järelevalvemeetmed ei pruugi praegusel juhul olla tõhusad. Isikul puudub reisidokument, mida hoiule võtta. Isegi kui isikul selline dokument oleks, siis ei takistanud dokumendi puudumine isiku Eestisse saabumist ja tõenäoliselt ei takistaks ka tema lahkumist. Isik ei soovinud tulla Eestisse, vaid kavatses edasi liikuda Poola. Isiku nägemus sellest, kuhu ta soovis jõuda (riik, kus on palju välismaalasi ja kus ta saab koos nendega vabalt elada laagris) ei ole kooskõlas tingimustega Eestis. Eeltoodut arvestades ei saa olla kindel, et PPA taotluse rahuldamata jätmise korral jääb isik Eestisse ja järgib tema suhtes kehtestatud piiranguid. Õiguslikult esineb vähemalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 68 p 3 nimetatud alus - välismaalase põgenemise oht esineb, kui on põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses või tema kodakondsuses. Eeltoodud põhjustel ei saa isiku kinnipidamist pidada ka ebaproportsionaalseks. Leebem meede võib takistada isikusamasuse, isiku kodakondsuse ja muude tähtsust omavate asjaolude tuvastamist ning sellekohase vajaduse tekkimise korral isiku väljasaatmist.
9.Kokkuvõttes on praeguse kohtuasja asjaolud oma kogumis sellised, mis õigustavad isiku kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist. Kohus rahuldab taotluse.
10.VRKS § 364 lg 1 järgi vabastab kinnipidamiskeskuse juhataja rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest, kui kinnipidamise alused on ära langenud.
11.HKMS § 265 lg 3 alusel jõustub haldustoiminguks loa andmise määrus selle kättetoimetamisel taotlejale ehk PPA-le. Määruse vaidlustamise korda selgitas kohus määruse alguses.
12.Kohus asendab HKMS § 175 lg 5 ja VRKS § 13 lg 2 alusel määruse avaldamisel puudutatud isiku nime ja sünniaja tähemärgiga. Määrus ei sisalda muid andmeid, mis võimaldaksid puudutatud isikut identifitseerida. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.