Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

3.2 kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega (TsMS § 630); 3.3 TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.4 kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.5 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Hagiavalduse kohaselt PlusPlus Capital AS ja kostja sõlmisid 15.12.2015 võla tasumise kokkulepe nr 24151168, millega kostja kohustus tasuma võlgnevuse maksegraafiku alusel. Vastavalt võla tasumise kokkulepe p.1.1 tunnistas võlgnik võlgnevust hageja ees summas 7 027,23 €. Pooled sõlmisid kokkulepe võlgnevuse tasumiseks vastavalt kokkulepe p.2.1 alusel summas 7 027,23 € kokkuleppe lisas 1 toodud maksegraafiku alusel. Kokkulepe kohaselt tuli võlgnevus tuli tasuda 15.01.2016 kuni 15.06.2016 võrdsetes osades ja kuumaksega 50 € kuus ja alates 15.07.2016 kuumaksega 300 € kuus. Kostja ei täitnud võla tasumise kokkuleppes toodud tingimusi ja ei tasunud hagejale vastavalt võla tasumise kokkuleppele. Vastavalt kokkuleppe punktile 3.1 kui võlgnik ei täida maksegraafikut tekkis hagejal õigus sisse nõuda kokkulepe punktis 1.2 nimetatud summa tasumata osa koheselt sissenõutavaks ehk siis 7 027,23 €. Kuna kostja pika perioodi jooksul võlgnevust ei tasunud arvestas hageja nõude sissenõutavaks muutunuks alates 16.01.2016 tähtaja saabumisega. Vastavalt kokkulepe punktile 3.2 kokkuleppe rikkumisel kohustus võlgnik tasuma hagejale viivist 0,2% päevas kokkuleppe punktis 1.2 nimetatud nõude tasumata põhiosalt. Nõude loovutamine hagejale PlusPlus Capital AS esindaja on pöördunud korduvalt kostja poole lepingust tuleneva nõude tasumiseks, kuid kuni käesoleva hetkeni ei ole võlgnik kohustist täitnud ja nõuet rahuldanud. Kuna kostjale saadetud võlateatised jäid vastuseta ning võlgnik kohustust täitma ei asunud, siis loovutas PlusPlus Capital AS nõude Hagejale kohtumenetluse alustamiseks. Nõuete loovutamisest teavitas PlusPlus Capital AS Kostjat kirjalikult. Vastavalt kokkulepe punktile 3.2 kokkuleppe rikkumisel kohustus võlgnik tasuma hagejale viivist 0,2% päevas kokkuleppe punktis 1.1 nimetatud nõude tasumata põhiosalt. Hageja on arvestanud viiviseid alates võlgnevuse sissenõutavaks muutumisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni ning nõuab ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist 0,2 % põhinõudelt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni - (7027,23 * 0,2%= 14,054€ * 365= 5129,71 €). Vastavalt kohtu määrusele esitas hageja täpsustavad selgitused nõudele. Swedbank võimaldas kostjale väikelaenu summas 5800,00 €, intressiga 19% aastas ning tagasimaksetähtajaga 14.01.2018. Kostja rikkus sõlmitud laenulepingut ning Swedbank teavitas võlgniku laenulepingu erakorralisest ülesütlemisest, juhul kui kostja jooksvat võlgnevust ei tasu. Laenu jääk koos põhiosa võlgnevusega oli 26.11.2013 seisuga 5425,42 €, millele lisandus intresside võlgnevus 452,32 €. PlusPlus Capital AS pöördus kostja poole võlgnevuse tasumise nõudega ning kuna kostja ei suutnud võlgnevust korraga tasuda, siis sõlmisid PlusPlus Capital AS ja

kostja 15.12.2015 Võla tasumise kokkuleppe ja vahekohtu kokkuleppe, mille kohaselt kohustus võlgnik tasuma 7027,23 € 27 kuulise maksegraafiku alusel, millele lisandus 20 % intressi aastas. Võlgnevuse tasumisel arvestati, et võlgnevuse tasumisel loetakse ennekõike tasutuks intressivõlgnevus ning peale seda põhisummavõlgnevus, millega proportsionaalselt arvestati tasutuks ka igakuine intressiosa. Võlausaldaja on lähtunud Kostja poolt kohustuse tasumisel erinevate kohustuste katteks VÕS § 88 lg-s 8 märgitud täitmise loogikaga. Arvestades, et Võla tasumise kokkulepe näol oli tegemist poolte vahelise sisulise kompromissiga, millega PlusPlus Capital AS võimaldas võlgnikul võlgnevuse summa fikseerida ning asuda seda tasuma osamaksetena, milline oli Kostjale vähem koormav kui võlgnevuse kohene tasumine, siis oli 20%-ine aastaintress osamaksetelt pooli rahuldav. Võla tasumise kokkuleppes kirjeldatud 20%- ise aastaintressi lubatavust on kirjeldanud Riigikohtu Tsiviilkolleegium tsiviilasjas 3-2-1-175-14, mille punkti 16 kolmandas lõigus on riigikohus sedastanud "Kolleegiumi hinnangul ei välista eeltoodu aga poolte kokkuleppel kogu seniselt võlgnevuselt, sh sissenõutavaks muutunud intressilt ja viiviselt, intressi nõudmist". Kuna Võlausaldaja luges võlgnevuse tasumisega tasutuks ennekõike intressijäägi esialgselt võlakohustuselt, siis on hagiavalduses toodud arvestuskäik õige, sest hagiavalduses kirjeldatud võlgnevuse summa ei sisalda intressi ega viivist. Kuna Kostja ei pidanud Võla tasumise kokkuleppes kirjeldatud tähtaegadest kinni luges Võlausaldaja kohustuse sissenõutavaks muutunuks kogu põhivõlgnevuse jäägi ulatuses ning loovutas nõude Kostja suhtes Hagejale kohtumenetluse alustamiseks. Kostja on tasunud kokku summas 2820,00 €. Võlausaldaja on lähtunud Kostja poolt kohustuse tasumisel erinevate kohustuste katteks VÕS § 88 lg-s 8 märgitud täitmise loogikaga. Hageja korrigeerib oma haginõuet põhisumma osas ning ka viivisearvestust ning võtab viivise arvestamise aluseks laenulepingu põhisumma jäägi summas 5425,42 €. Hageja korrigeerib ka viivisemäära ning võtab viivisemäära arvestamise aluseks seadusjärgse määra, so 0,022% päevas, ning arvestab viivist laenulepingu põhisumma jäägilt 5425,42 €. Hageja esitab korrigeeritud viivisearvestuse: põhisumma (5425,42) x viivitatud päevade arv (154)x 0,022%: Hageja on arvestanud viiviseid alates võlgnevuse sissenõutavaks muutumisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni ning nõuab ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist 0,022 % põhinõudelt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni - (5425,242 * 0,022%= 1,189€ * 365= 434,03 €). Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 7027,23 eurot ja viivised 181,64 eurot ning mõista kostjalt hageja kasuks välja tulevikus sisse nõutavaks muutuvad viivised võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses summalt 5425,42 € päevas hagi esitamisele järgnevast päevast tasumata võlgnevuse jäägilt. Vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale on hageja palunud välja mõista kostjalt menetluskuludena riigilõiv 650 eurot ja õigusabikulu 288 eurot. Kostja on kohtule esitanud kontoväljavõtted, mille kohaselt on tasunud 17.12.201415.09.2015 võlgnevust kokku 2820 eurot. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

Capital AS-le 01.11.2014 (tl 7) ja hagejale omakorda on nõue loovutatud 16.03.2016 (tl 8).15.12.2015 sõlmisid PlusPlus Capital AS ja kostja võla tasumise kokkuleppe (tl 5-6), mille kohaselt kostja kohustus tasuma 7027,23 euro 27 kuulise maksegraafiku alusel, millele lisandus 20% aastas, tagasimaksetähtajaga 15.03.2019. Kostja on tasunud 17.12.2014-15.09.2015 võlgnevust kokku 2820 eurot (tl 41-96).

kokkuleppe tühisus. VÕS § 113 lg 6 esimene lause keelab nimetatud kokkulepped nii etteulatuvalt kui ka pärast intressi (sh viivise) sissenõutavaks muutumist. Sätte kohaldamist ei saa vältida ühe võlasuhte teisega asendamise teel (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19. veebruari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p 29). Seega on ka võlatunnistuses lubatud intressi ja viivist arvestada vaid esialgse laenulepingu järgselt põhivõlalt.“

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.