lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-123570/20

Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 13.01.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-123570/20
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
13.01.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1239
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
PlusPlus Legal OÜ12752805

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. jaanuar 2017 Tartu

Tsiviilasja number

2-15-123570

Tsiviilasi

PlusPlus Legal OÜ hagi Aleksandr Jerjomini vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

0 eurot

apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 31. augusti 2016 tagaseljaotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

PlusPlus Legal OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Apellant (hageja): PlusPlus Legal OÜ (registrikood: 12752805); esindaja Triin Linholm Vastustaja (kostja): Aleksandr Jerjomin (isikukood:

XXXXXXXX)

1.Tühistada Viru Maakohtu 31. augusti 2016 tagaseljaotsus ja saata PlusPlus Legal OÜ hagi Aleksandr Jerjomini vastu võlgnevuse väljamõistmiseks maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.PlusPlus Legal OÜ apellatsioonkaebus rahuldada

esindajad

RESOLUTSIOON

osaliselt.

määrab

Menetluskulude jaotus

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.PlusPlus Legal OÜ (hageja) esitas 31. oktoobril 2015 Aleksandr Jerjomini (kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Seoses makseettepaneku kostjale kättetoimetamise ebaõnnestumisega lõpetas maakohus maksekäsu kiirmenetluse ning asja lahendamine jätkus hagimenetluse korras. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Tele2 Eesti Aktsiaselts (võlausaldaja) ja kostja 9. aprillil 2010 liitumislepingu nr 10439222, mille alusel Tele2 Eesti Aktsiaselts kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja kauba eest vastavalt esitatud arvetele tasuma. Kostja kasutas Tele2 Eesti Aktsiaseltsi teenuseid nende eest tasumata. Tele2 Eesti Aktsiaselts loovutas 11. detsembril 2012 nõude kostja vastu hagejale. Hageja arvestab viiviseid vastavalt lepingus kokkulepitud viivisemäärale 0,15% päevas alates kostjale esitatud viimase arve tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o alates 19. oktoobrist 2010 kuni 23. veebruarini 2016 ning tegutsedes heas usus, ei esita viivisnõuet põhivõlast suuremas osas. Hageja palub mõista kostjalt välja põhinõude 237 eurot 31 senti ning sissenõutavaks muutunud viivise 237 eurot 31 senti. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 388 eurot, s.o riigilõiv 100 eurot ning lepingulise esindaja tasu 288 eurot.
2.Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud (tl 101). Kostja hagile ei vastanud.

MAAKOHTU LAHEND

3.Viru Maakohus rahuldas hagi 31. augusti 2016 tagaseljaotsusega osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 340 eurot 55 senti, jättis rahuldamata hageja nõude viivise summas 134 euro 7 sendi saamiseks, jättis menetluskulud poolte endi kanda. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Maakohus leidis, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt (TsMS § 407 lg 6).

Maakohus luges TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja nõue põhivõlgnevuse 237 euro 31 sendi väljamõistmise osas on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 alusel. Maakohus leidis, et lepinguline viivisemäär on tühine, mistõttu ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt lepingus sätestatud määras viivist. Kostjalt tuleb välja mõista viivis perioodi eest 19. oktoober 2010 kuni 23.veebruar 2016 summas 103 eurot 24 senti. Hagi osalise rahuldamise tõttu jättis maakohus poolte menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Kuivõrd poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Hageja esitas maakohtu tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse, milles vaidlustab tagaseljaotsuse menetluskulude jaotuse osas, palub otsus menetluskulude jaotuse osas tühistada ja teha asjas uus otsus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) on maakohtu otsustus menetluskulude jaotuse osas põhjendamatu ja hageja suhtes ebaproportsionaalne, võttes arvesse nii hagi rahuldamise ulatust, kui ka asjaolu, et hagi osalise rahuldamise puhul oleks õiglane jaotada menetluskulud võrdsetes osades. Kui kostjal menetluskulusid ei olnud, siis poolte menetluskulude poolte endi kandma jätmine tähendab sisuliselt, et kõik menetluskulud jäid hageja kanda; 2) on hagi rahuldatud 71,75% ulatuses. Hageja menetluskulu kohtumenetluses oli riigilõiv 100 eurot ja esindajatasu 288 eurot, seega tuleks hageja menetluskulu rahaliselt kindlaks määrata summas 278 eurot 39 senti, millest riigilõiv on 71 eurot 75 senti ja esindajatasu 206 eurot 64 senti. Menetluskulude jaotuse osas on vaidlustatud kohtuotsuse puhul hageja jaoks sisuliselt tegemist olukorraga, nagu oleks hageja nõue jäetud täies ulatuses rahuldamata.
5.Apellatsioonkaebus on kostjale kätte toimetatud. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kaebusele vastanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normi rikkumise tõttu tühistada ja saata TsMS § 657 lg 2 alusel täies ulatuses uueks läbivaatamiseks maakohtule. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
7.Hageja vaidlustab maakohtu tagaseljaotsust apellatsiooniastmes üksnes menetluskulude jaotuse osas. Maakohus jättis TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus nõustub hageja väitega, et käesolevas asjas ei ole menetluskulude poolte endi kanda jätmine põhjendatud. Menetluskulude jaotus sõltub eelkõige hagi rahuldamisest või rahuldamata jätmisest (TsMS § 162 jj). Menetluskulude jaotamise üldreegli kohaselt (TsMS § 162 lg 1) kannab menetluskulud see pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 näeb hagi osalise rahuldamise puhuks ette kolm alternatiivi menetluskulude jaotamiseks, s.o pooled kannavad menetluskulud võrdsetes osades, või kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või jätab menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
8.Maakohus rahuldas hageja põhinõude täielikult ning viivise nõude osaliselt. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et maakohtu tagaseljaotsuse resolutsioon p-s 3 ei ole põhi- ja kõrvalnõuete rahuldamise ulatuses osas selge ning ei vasta sellisena TsMS § 442 lg-s 5

sätestatule. Nõude rahuldamise täpne ulatus ilmneb üksnes maakohtu põhjendustega tutvudes. Rahuldades hageja põhinõude täielikult ning viivisenõude ca pooles ulatuses, on maakohus hagi rahuldanud suuremas ulatuses, kui jättis selle rahuldamata. Arvestades nõude summat on nõue rahuldatud ca 72% ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul on hagi sellises ulatuses rahuldamise puhul põhjendatud jaotada menetluskulud proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega (TsMS § 163 lg 1 esimese lause teine alternatiiv). Kui hagi rahuldatakse osaliselt, kui siiski suuremas ulatuses, kui hagi rahuldamata jäänud osa, ei ole põhjendatud jätta riigilõiv täies ulatuses hagi esitanud poole enda kanda.

9.TsMS § 657 lg 2 kohaselt tuleb asi tagaseljaotsuse tühistamise tõttu saata täies ulatuses läbivaatamiseks esimese astme kohtule, mistõttu ei saa ringkonnakohus teha ise menetluskulude jaotuse osas uut otsustust ning määrata kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Ringkonnakohus märgib, et mh ei ole menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine esmakordselt alles kõrgema astme kohtus kooskõlas mõistlikkuse ega menetlusökonoomia põhimõtetega (vt selles osas ka Riigikohtu 20. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p 22). TsMS § 174 lg 4 teise lause kohaselt ei määra kõrgema astme kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud. Seega määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2). Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja või ei teata, et ta kulude hüvitist ei soovi, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata asja materjalide alusel. Kuigi üldreegli kohaselt tuleb apellatsioonkaebuse rahuldamisega kaasnenud menetluskulud jätta kostja kanda, kehtib menetluskulude vaidlustamise suhtes erinormina TsMS § 178, mille lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Ringkonnakohtu hinnangul kehtib nimetatud norm nii menetluskulude jaotuse, kui ka rahalise suuruse vaidlustamisel.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

Viivi Tomson

Kersti Kerstna-Vaks

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja