Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

EDASIKAEBE KORD

1(5)

2-15-123570 Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja esitas hagi kostja vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Tele2 Eesti Aktsiaselts (esialgne võlausaldaja) ja kostja 09. aprillil 2010 liitumislepingu nr 10439222, mille alusel Tele2 Eesti Aktsiaselts kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja kauba eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Kostja kasutas Tele2 Eesti Aktsiaseltsi teenuseid nende eest tasumata. Tele2 Eesti Aktsiaselts loovutas 11. detsembril 2012 kostja nõude põhisummas 241,14 eurot hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja arvestab viiviseid vastavalt lepingus kokkulepitud viivisemäärale 0,15% päevas alates kostjale esitatud viimase arve tasumisetähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o alates 19. oktoobrist 2010 kuni 23. veebruarini 2016 ning tegutsedes heas usus ei esita viivisnõuet põhivõlast suuremas osas, seega summas 241,14 eurot. Täpsustatud hagiavalduses korrigeeris hageja oma nõuded ja palub mõista välja kostjalt võlgnevuse 237,31 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 237,31 eurot (t.l.-73). Viru Maakohus rahuldas hagi 31. augusti 2016 tagaseljaotsusega osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 340,55 eurot, jättis rahuldamata hageja nõude viivise summas 134,07 euro saamiseks, jättis menetluskulud poolte endi kanda.

2(5)

2-15-123570 Hageja esitas maakohtu tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse, milles vaidlustab tagaseljaotsuse menetluskulude jaotuse osas, palub otsus menetluskulude jaotuse osas tühistada ja teha asjas uus otsus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 13. jaanuari 2017 otsusega apellatsioonkaebuse osaliselt, tühistas Viru Maakohtu 31. augusti 2016 tagaseljaotsuse ja saatis hagi maakohtule uueks läbivaatamiseks ja selgitas, et menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel. Viru Maakohus võttis 05. aprilli 2017 määrusega hagi menetlusse uueks läbivaatamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Kohus on saatnud hagimaterjalid kostjale koos kirjaliku vastuse esitamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kuna kostja tegelik asukoht oli teadmata, toimetati kostjale hagimaterjalid kätte avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust ei esitanud. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 6 alusel kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus loeb TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Kohus leiab, et hageja nõue põhivõlgnevuse väljamõistmise osas on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 alusel. Esialgne võlausaldaja on sõlminud kostjaga lepingud oma majandus- või kutsetegevuse raames. Asjas ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lõikest 1 ja § 436 lõikest 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. Riigikohus on 10. mai 2016 määruse 3-2-1-25-16 punktis 13 leidnud, et viivise „mõistlik määr“ tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Kolleegium on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). 3(5)

2-15-123570 Kohus tuvastas, et tüüptingimustes kokku lepitud viivisemäär 0,15% päevas ehk 54,75% aastas (p 7.3; t.l.-42) on enam kui kolm korda suurem seadusjärgsest VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivisemäärast, mis on viiviste arvestamise ajal olnud keskmiselt 8% aastas. Kohus leiab, et lepinguline viivisemäär on tühine, mistõttu ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt lepingus sätestatud määras viivist. Kuivõrd hageja ja kostja vahel lepingujärgne viivise määr on tühine tuleb mõista kostjalt välja viivis seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1, § 94). VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Viivise seadusjärgne määr VÕS § 113 lg 1 kohaselt on perioodil 01.07.2010 -31.12.2010 - 8% aastas; 01.01.2011-30.06.2011 – 8%; 01.07.2011-31.12.2011 – 8,25%; 01.01.2012-30.06.2012 8%; 01.07.2012-31.12.2012 - 8%; 01.01.2013-14.04.2013 –7,75%; 15.04.2013-30.06.2013 – 8,75%; 01.07.2013-31.12.2013 – 8,5%; 01.01.2014-30.06.2014 – 8,25%; 01.07.2014-31.12.2014 – 8,15%; 01.01.2015-30.06.2015 – 8,05%; 01.07.2015-31.12.2015 –8,05% ja 01.01.2016 – 30.06.2016- 8,05%. Seega tuleb kostjalt välja mõista viivis perioodi eest 19. oktoober 2010 kuni 23.veebruar 2016 summas 103,24 eurot. Eelnevast tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele põhinõude 237,31 euro ja seisuga 23. veebruar 2016 sissenõutavaks muutunud viivise 103,24 euro osas, kokku 340,55 eurot. Viivise 134,07 euro nõude osas jätab kohus hagi rahuldamata Menetluskulud TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, muu hulgas kui Riigikohus rahuldab teistmisavalduse, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Tartu Ringkonnakohus 13. jaanuari 2017 otsusega rahuldas apellatsioonkaebuse osaliselt, tühistas Viru Maakohtu 31. augusti 2016 tagaseljaotsuse ja saatis hagi maakohtule uueks läbivaatamiseks ja selgitas, et menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel. TsMS § 163 lõike 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt (474,62/340,55, s.o 72% ulatuses), seega tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta kõigist menetluskuludest 28% hageja ja 72% kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 6 alusel kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi täielikult või osaliselt ja saadab asja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks, sealhulgas kui Riigikohus rahuldab teistmisavalduse, määrab menetluskulude rahalise suuruse tühistatud osas kindlaks asja lahendav madalama astme kohus. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 4(5)

2-15-123570 Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 388 eurot, s.o riigilõiv 100 eurot ning lepingulise esindaja tasu 288 eurot (t.l.-103). Kohus leiab, et hageja menetluskulud 100 euro riigilõivu osas on hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1, RLS lisa 1 ja TsMS § 147 lg 5 alusel põhjendatud ja vajalik täies ulatuses. Kohus leiab, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt, 180 euro ulatuses. Kohus arvestab hageja õigusabi kulude hindamisel, et esitatud on masshagi avaldus, mille koostamiseks, sealhulgas vajalike andmete kogumiseks, ei kulu kohtu hinnangul üle kolme tunni. Arvestades hagiavalduse, täiendatud hagiavalduse ja asja keerukust üldiselt, on põhjendatud esindaja tunnitasu 60 eurot. Kohus leiab, et kokku moodustavad hageja vajalikud ja põhjendatud õigusabi kulud 180 eurot. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja ringkonnakohtus apellatsioonkaebuse rahuldamisega kaasnenud kantud menetluskulud riigilõiv 50 eurot ning lepingulise esindaja tasu 72 eurot (t.l.-135-136). Maakohus nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et kuigi üldreegli kohaselt tuleb apellatsioonkaebuse rahuldamisega kaasnenud menetluskulud jätta kostja kanda, kehtib menetluskulude vaidlustamise suhtes erinormina TsMS § 178, mille lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Ringkonnakohtu hinnangul kehtib nimetatud norm nii menetluskulude jaotuse, kui ka rahalise suuruse vaidlustamisel. Hageja vaidlustas maakohtu tagaseljaotsust apellatsiooniastmes üksnes menetluskulude jaotuse osas. Kohus jätab hageja apellatsioonkaebuse rahuldamisega kaasnenud menetluskulud (riigilõiv 50 eurot ning lepingulise esindaja tasu 72 eurot) kostjalt välja mõistmata. Kohtu hinnangul moodustavad hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud kokku 280 eurot (100+180). Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 72% menetluskuludest, s.t 201,60 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus mõistab TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja kohtule hagiavalduse vastust ei esitanud. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et kostja oleks teinud toiminguid, millega kaasnevad kostjale kohtukulud. Kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.