X kaebus Kiili valla vastu kahju hüvitamiseks ja viivise tasumiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X (isikukood xxxxxxxxxxx) Vastustaja – Kiili vald, esindaja Tarko Tuisk
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus osaliselt ja mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja kahjuhüvitis summas 1368,23 eurot, mille moodustab põhinõue 1292,80 eurot ja viivis 75,43 eurot.
2.Vastustajal tuleb tasuda põhinõudelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni; sj kuni 01.10.2023 on viivise aluseks olevaks põhinõudeks 970,85 eurot; 01.10.202301.10.2024 on põhinõudeks 1184,05 eurot; ning sealt edasi on põhinõudeks 1292,80 eurot.
3.Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 38,78 eurot. Jätta poolte muud menetluskulud nende endi kanda.
4.Otsuse jõustumisel asendada kaebaja nimi, isikukood, elukoht, töökoha nimetus ja asukoht tähemärkidega.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 12.10.2023. a.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas 22.04.2020 taotluse A (snd xx xx xxxx) lasteasutusse vastuvõtmiseks.
2.Alates 18.10.2021 hakkas X laps käima eralastehoius (dtl 485).
3.X pöördus 07.10.2022 Kiili valla poole taotlusega (dtl 463) hüvitada tema lapse eralastehoiuteenuse kasutamisega seotud lisakulutused: enammakstud toiduraha 225,05 eurot, huvitegevuse tasu 231 1(12)
eurot, saamata jäänud tulumaksutagastus 233,78 eurot ja kütuse kulu. Kiili vald lisakulusid ei hüvitanud (10.10.2022 e-kiri; dtl 464).
4.Lasteasutus teavitas X lapsele koha saamise võimalusest alates septembrist 2023. X aktsepteeris kohapakkumise (dtl 524).
5.X ja veel 15 kaebajat esitasid 02.11.2022 Tallinna Halduskohtule ühise kaebuse Kiili valla vastu lasteaiakohtade mittevõimaldamisega tekitatud kahju hüvitamiseks (haldusasi nr 3-22-2348). Tallinna Halduskohtu 25.01.2023 määrusega otsustati registreerida kaebused iseseisvate haldusasjadena. X kaebus sai haldusasja numbri 3-22-2745. Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses soovis X lapse erahoius käimisest tingitud toiduraha vahe, huvitegevuse tasu, kütusekulu ja saamata jäänud tulumaksutagastuse hüvitamist. Kaebaja lõplikuks nõudeks (dtl-d 622, 630) jäi hüvitada Kiili valla tekitatud varaline kahju kokku summas 1640,41 eurot seoses ajavahemikul oktoober 2021–mai 2023 lapse eest enam makstud toiduraha 451,90 eurot, huvitegevuse tasu 511 eurot, kütusekulu 276,12 eurot ja saamata jäänud tulumaksutagastusega 401,39 eurot. Kaebaja taotles kahjusummalt viivist seadusjärgses määras alates 07.10.2022.
6.Kaebuse põhjendused:
1.Lasteaia koha tagamise kohustus tekkis vastustajal xx xx xxxx, mil kaebaja laps sai 1,5-aastaseks. Kaebuse esitamise seisuga ei ole kaebaja laps saanud kohta valla munitsipaallasteaias, mistõttu on seni sunnitud erahoiu teenust kasutama.
2.Olukorras, kus vastustaja on jätnud lapsele lasteaiakoha võimaldamata, tekkis kaebajale rahaline kahju. Rohkem on tulnud maksta igakuist toiduraha. Erinevalt Kiili valla munitsipaallasteaiast ei ole lastehoid koolituskulu, mistõttu ei saa kaebaja tasutud kohatasu pealt tagasi tulumaksu. Munitsipaallasteaias on muusika- ja tantsuring ning hommikuvõimlemine päevakava sees. Erinevalt Kiili valla munitsipaallasteaiast, kus huvitegevuse tasu on arvestatud kohatasu sisse, tuleb erahoius kaebajal tasuda ka lapse huvitegevuse kulud. Erahoid asub lapse elukohast oluliselt kaugemal, mistõttu lapse transpordikulud erahoidu ja tagasi on oluliselt suurem transpordikulust, mis oleksid elukohajärgsesse munitsipaallasteaeda.
3.Kaebaja küsis oma lapsele kohti erinevatest lähipiirkonda jäävatest hoidudest nii telefoni kui ekirja teel (dtl 544 jj). Kaebaja lapsele pakuti kohta ka Pisi-Peetri Lastehoidu, kuid selleks hetkeks oli kaebajal leping sõlmitud Põnnila OÜ-ga. Kohavalikul ja otsingul lähtus kaebaja asukohast (suurem osa kaebaja elukohale lähimaid erahoide paikneb Rae vallas) ning erahoiu võimalusest pakkuda kaebaja lapsele hoidu terveks päevaks.
4.Kaebaja on osaliselt tööl kontoris aadressil xxxxxxx, ent suuremas osa ajast on kaebaja tööülesandeid täitmas kodus aadressil xxxxxxxx. Kaebaja leidis töökoha lastehoiu ligidale just selleks, et kokku hoida transpordikuludelt ning vajadusel (lapse haigestumisel jms) lapsele kiirelt järele minna. Teine lapsevanem töötab Rapla maakonnas (dtl 604).
5.Kui kaebaja lapsele oleks 1,5-aastaseks saamisel tagatud lasteaiakoht Kiili valla munitsipaallasteaias, ei oleks kaebaja olnud sunnitud viima/tooma oma last teise valda.
7.Vastustaja nõustus kaebusega toiduraha vahe, enammakstud huvitegevuse tasu ja kui see on seadusega põhjendatud, siis ka saamata jäänud tulumaksutagastuse hüvitamise osas. Vastustaja on nõus maksma viivist kahjusummalt seadusjärgses määras alates 07.10.2022. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu transpordikulude osas:
1.Kaebajal tekiks samasuurune transpordikulu tööpäevadel olenemata sellest, kas laps tuleb viia Peetrisse lastehoidu. Lastehoid jääb tööpäeviti tööle minemisel ja tulemisel tee peale.
2.Kaebajal ei ole tekkinud kahju, mida kaebajal ei oleks olnud võimalik vältida.
KOHTU PÕHJENDUSED
2(12)
8.Koolieelse lasteasutuse seadus (KELS) § 10 lg 1 sätestab, et valla- või linnavalitsus loob vanemate soovil kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võib valla- või linnavalitsus vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega. Nimetatud kohustus on olemuslikus osas sellisel kujul kehtinud alates 01.07.2002, s.o rohkem kui 20 aastat. Poolte vahel ei ole vaidlust järgnevas: - kaebaja ja tema lapse elukoht on rahvastikuregistri kohaselt Kiili vallas, sh tegemist on sama elukohaga; - kaebaja laps on olnud lasteaiakoha järjekorras alates 22.04.2020. Kaebaja laps sai 1,5-aastaseks xx xx xxxx. Laps hakkas erahoius käima 18.10.2021. Lasteasutus on teavitanud kaebaja lapsele koha saamise võimalusest alates septembrist 2023. Kaebaja aktsepteeris kohapakkumise.
9.Vastustaja ei ole oma KELS § 10 lg-s 1 sätestatud kohustuse täitnud hoiukoha pakkumisega (lõike teine lause). Viidatud norm ütleb, et lasteasutuse koha võib asendada hoiukohaga vanema nõusolekul. Lastehoid ja lasteasutus (lasteaed) erinevad järgnevas: - Koolieelne lasteasutus võimaldab alushariduse omandamist (KELS § 1 lg 1), samas kui lapsehoiuteenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on toetada last kasvatava isiku toimetulekut või töötamist või vähendada lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust (SHS § 451 jj). - Koolieelse lasteasutuse tegutsemiseks on vajalik koolitusluba (KELS § 12), mis võimaldab maksustamisperioodist koolituskulud maha arvata (TuMS § 26). Sotsiaalteenusele sellist erisust ette nähtud ei ole. - Koolieelne lasteasutus peab lähtuma riiklikust õppekavast1, mille järgimise kohustust lapsehoiul ei ole. - Koolieelses lasteasutuses tegelevad lastega pedagoogid, kes vastavad kvalifikatsiooninõuetele (KELS § 11 lg 2 p 1, § 22), samas kui lapsehoiuteenuse osutamiseks piisab lapsehoidja kutsest või töökogemusest lastega ja sobivatest isikuomadustest, mida hindab tööandja (SHS § 454 lg 1 p 3 ja lg 2). - Koolieelse lasteasutuse organiks on ka hoolekogu, kuhu kuuluvad vanemad, ning mille ülesanne on mh otsustada toidukulu päevamaksumus (KELS § 24 lg 3 p 5). Munitsipaalomandis oleva lasteasutuse korral võib toidukulu päevamaksumus kujuneda lisaks veel riigihanke läbiviimise käigus. Lapsehoiuteenuse toidukulu ja muude lisanduvate kulude suurus kujuneb vabal turul. Riigikohus selgitas 06.02.2023 otsuses nr 5-22-10 hoiukohaga nõustumisega seoses, et omavalitsusüksus peab loobumise vabatahtlikkust ja sellega seotud õiguslikke tagajärgi lapsevanemale selgitama ega tohi jätta muljet, et omavalitsusüksusel on õigus keelduda KELS § 10 lõike 1 esimeses lauses sätestatud kohustuse täitmisest (p 35). Käesolevas asjas ei ole vastustaja tõendanud, et kaebajale selgitati hoiukoha ja lasteasutuse koha erinevusi. Tegemist ei ole üldteada erinevuste loeteludega. Eluliselt on usutav, et vallalt vastust, sh kohta saamata, on keskmine vanem sundseisus ja ta otsib alternatiive, sh ka juhul, kui need on perele kulukamad. Kohtule ei nähtu ka, et nõusolekut andmata oleks kaebaja lapsele tagatud koht munitsipaallasteasutuses, sh selline vaba koht olnuks olemas. Seega olid eluliselt kaebaja ees üksnes valikud, kas panna laps erahoidu või tagada lapse kodus hoidmine. Sellist olukorda ei saa pidada vabatahtlikuks nõusolekuks. Eeltoodust tulenevalt ei ole vastustaja muul viisil oma seadusest tulenevat kohustust täitnud.
10.Ajal, mil kaebaja laps asus kasutama kohta erahoius (18.10.2021), reguleeris Kiili Lasteaeda laste vastuvõttu ja sealt välja arvamist KOKS § 6 lg 2 ja KELS § 15 lg 4 alusel kehtestatud Kiili Vallavalitsuse 11.06.2019 määrus nr 3. Nimetatud määruse § 2 lg 8 kohaselt võetakse lasteasutusse vastu lapsed kes 1. septembri seisuga on vähemalt 1,5 aasta vanused. Lasteasutusse vastuvõtmise vanemate
https://www.riigiteataja.ee/akt/13351772
3(12)
avaldused registreeritakse saabumise järjekorras ja peetakse lasteasutuse koha taotlejate järjestust (lg 3). Vabade kohtade olemasolul võetakse lapsi vastu aastaringselt (lg 4). Kui lasteasutuses puuduvad vabad kohad, võib laps jääda lasteasutuses koha taotlejana järjekorda. Lasteasutuse koha taotlejate järjekord on koostatud vanemate kirjalike avalduste ajalise esitamise alusel (lg 5). Laste lasteasutusse vastu võtmine toimub avalduste laekumise järjekorras (lg 6). Vastustaja poolt kaebajale 25.07.2022 saadetud kirjast (dtl 543) selgub, et kaebaja laps on ajavahemikul 02.10.2019–01.10.2020 sündinud laste järjekorras 33. kohal ning kuna lasteasutuses on 2022/2023 õppeaastaks rühmad komplekteeritud ja vabu kohti ei ole, siis saab kaebaja laps kohapakkumise 2023/2024 õppeaastaks. Riigikohus on leidnud, et järjekord ei ole koha andmise materiaalõiguslik alus, s.t kohta ei ole võimalik anda, kui järjekord ei ole konkreetse lapseni jõudnud, vaid tegemist on menetlusliku normiga: - Lasteaiakoha andmine on haldusmenetlus. HMS § 5 lõige 4 sätestab, et menetlustoimingud tehakse viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul. Sellest tuleneb mõistliku menetlusaja põhimõte. Sellest tulenevalt peab KOV andma lasteaiakoha mõistliku aja jooksul; - Kui kohaliku omavalitsuse üksus lähtub järjekorrast, kuid peab seejuures lasteaiakoha tegelikul eraldamisel kinni mõistliku menetlusaja põhimõttest, täidab ta sellega KELS § 10 lg-st 1 tuleneva nõude (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 19.03.2014 otsus nr 3-4-1-63-13); - Kui järjekorras olevaid taotlusi pole kohtade puudumise tõttu võimalik rahuldada, ei ole põhjuseks mitte järjekord, vaid kohtade puudumine. Kohataotluste menetlemine järjekorra alusel ei saa seega õigustada lasteaiakoha andmisest keeldumist (sh lasteaiakoha andmise edasilükkamist) neile vanematele, kellel on seadusest tulenevalt tekkinud õigus lasteaiakoht saada (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 06.02.2023 otsuse nr 5-22-10 p 41)
Eeltoodust tulenevalt puudus vastustajal õiguslik alus koha andmisest keeldumiseks nii põhjusel, et järjekord ei olnud kaebaja lapseni jõudnud kui ka vaba koha puudumise tõttu. Riigikohus märkis ka, et lasteaiakoha andmise edasilükkamine (kohajärjekorras olemine kauem kui taotluse lahendamise mõistlik aeg) tähendab selle andmisest keeldumist (p 38).
11.Tallinna Ringkonnakohus selgitas 21.11.2014 otsuses haldusasjas nr 3-13-1457 pärast Riigikohtu 19.03.2014 otsust nr 3-4-1-63-13 koha tagamise mõistliku aja kohta, et haldusmenetlus lasteaiakoha saamiseks algab nõuetekohase taotluse esitamisega vanema poolt. Menetluse kestust, mis HMS § 5 lg 4 kohaselt peab olema mõistlik, tuleb hinnata kogu ajavahemikku silmas pidades. Arvestades lasteaiakohtade hulga kohati keerukat prognoosimist ja kohtade arvu suurendamiseks kuluvat aega, aga ka üldjärjekorra alusel koha saamiseks õigustatud laste kindlakstegemiseks ja vastava haldusakti teatavakstegemiseks kuluvat aega, võib üldjuhul selline tähtaeg olla umbes kaks kuud. Kohtupraktikas on hiljem leitud, et mõistlikuks ajaks on kaks kuud, mis võib olla vajadusel ka lühem. Käesolevas asjas esitas kaebaja taotluse koha saamiseks ühe kuu jooksul pärast lapse sündi. Seega oli kaebaja lapse 1,5-aastaseks saamisel xx xx xxxx mõistlik menetlustähtaeg, s.o 2 kuud, möödunud.
12.Kuna vastustaja on õigusvastaselt, vastuolus KELS § 10 lg-ga 1 jätnud kaebaja lapsele koha lasteasutuses pakkumata, sh puudus ka vabatahtlik nõusolek hoiukoha saamiseks, on täidetud RVastS § 7 lg 1 esmane tingimus kahju hüvitamiseks ehk vastustaja õigusvastane tegevus. Kahju hüvitamise korral tuleb kaebaja panna olukorda, kus ta oleks olnud siis, kui vastustaja ei oleks kohustust rikkunud. Selliseks olukorraks on see, kui vastustaja oleks kaebaja soovitud ajal pakkunud lapsele lasteaiakohta. Vastustajal tuleb hüvitada kahju terves ulatuses, mis on tekkinud seetõttu, et kaebaja laps ei saanud käia teeninduspiirkonnajärgses lasteasutuses.
- toiduraha vahe vastavalt lastehoiu poolt esitatud arvetele kohal käidud päevade põhjal, kuni tagatakse lasteaiakoht Kiili valla munitsipaallasteaias; - huvitegevuse tasu 35 eurot kuus vastavalt lastehoiu poolt esitatud arvetele, kuni tagatakse lasteaiakoht Kiili valla munitsipaallasteaias; - saamata jäänud tulumaksutagastuse 2021. ja 2022. aasta eest summas 292,64 eurot ja 2023. aasta eest lastehoius esitatud arvete põhjal juhul, kui see on seadusega põhjendatud ja kohus peab vajalikuks; - viivist kahjusummalt seadusjärgses määras alates 07.10.2022. Vastustaja 05.04.2023 seisukohta on kohtu hinnangul võimalik tõlgendada kaebuse õigeksvõtuna (HKMS § 159 lg 1) toiduraha vahe, enammakstud huvitegevuse tasu ja viivise osas. Seetõttu ei kontrolli kohus nimetatud kahju elementide osas kahju tekkimist ja õigusvastast seost, ent nõuetest ülevaate saamiseks esitab allpool vajadusel tabelid koos kohtu märkustega. Muus osas kontrollib kohus kahju tekkimist kahju elementide kaupa (saamata jäänud tulumaksutagastus, transpordikulud) ja toob lõpliku seisukoha kahjunõuete suuruste ja kujunemise ning põhjendatuse osas. Kohus lähtub kahjuarvestuses mh kaebaja poolt kohtule esitatud hoiu arvetest, kaebaja kohtule esitatud selgitustest, pangatehingute väljavõtetest, lisaks toiduraha osas Kiili Varahalduse SA käskkirjadest Kiili Lasteaia toidupäeva maksumuse kohta.
13.1.Toiduraha lisakulu Kaebaja kulude lõpliku arvestustabeli (dtl 622) kohaselt oli ajavahemikul oktoober 2021–mai toiduraha vahe kokku 451,90 eurot (arvestatud toidupäevi 168).
Kuu Oktoober 2021 November 2021 Detsember 2021 Jaanuar 2022 Veebruar 2022 Märts 2022 Aprill 2022 Mai 2022 Juuni 2022 Juuli 2022 August 2022 [2] September 2022[3] Oktoober 2022 November 2022
Lasteaia toidupäeva maksumuse lapsevanema poolt kaetav osa oli: kuni august 2022 1,85 eurot, vt https://web.archive.org/web/20210515134219/https://www.kiilivarahaldus.ee/index.php/toitlustamine/lasteaia-koeoek ja Kiili Varahalduse SA juhatuse liikme 26.01.2022 käskkiri nr 1.3/202 (dtl 466).
Alates septembrist 2022 oli lapsevanema osa 1,95 eurot. Vt Kiili Varahalduse SA juhatuse liikme 05.05.2022 käskkiri 1.3/210 (dtl 467).
5(12)
Detsember 2022
1,95 €
5,00 €
15,00 € dtl 531
9,15 €
Jaanuar 2023[4] Veebruar 2023 Märts 2023 Aprill 2023 Mai 2023
Kaebaja on lapse eest toiduraha tasunud võrreldes munitsipaallasteaiaga 451,90 eurot rohkem.
13.2.Huvitegevuse lisakulud Kohtule esitatud hoiu arvetest nähtuvalt on kaebaja ajavahemiku detsember 2021–juuni 2022 eest maksnud huvitegevuse tasu igas kuus 28 eurot ning ajavahemiku oktoober 2022–mai 2023 eest igas kuus 35 eurot. Seega kokku on huvitegevuse lisakulutus kaebajale olnud 7×28+8×35=476 eurot.5
13.3.Saamata jäänud tulumaksutagastus Kuna munitsipaallasteaed on haridusasutus, oleks kaebajal võimalik igakuine kohatasu tuludeklaratsioonil maha arvata ja selle arvelt tulumaks tagasi saada. Kuna erahoiu korral ei ole tegemist koolituskuluga, ei olnud võimalik seda tuludeklaratsioonis maha arvata. Kaebaja kulude lõplikust arvestustabelist nähtuvalt on kaebaja arvestanud saamata jäänud tulumaksutagastust lastehoiu kuutasult. Kuna tulumaksutagastust saab arvestada munitsipaallasteasutuse kohatasult, siis lähtub kohus saamata jäänud tulumaksutagastuse arvestamisel kohatasudest, mida kaebaja oleks pidanud maksma, kui kaebaja laps oleks vaidlusalusel ajavahemikul saanud käia munitsipaallasteaias. Kohatasu juures arvestab kohus järgnevaga: - Kui kaebaja laps oleks ajavahemikul 18.10.2021–31.05.2023 saanud käia munitsipaallasteaias, oleks Kiili Vallavolikogu 20.02.2020 määruse nr 4 (edaspidi Kord) § 2 lg 1 ja § 4 lg 1 p 1 kohaselt lapse eest soodustus 25% osalustasust kuus ehk kaebaja maksaks kohatasu lapse eest 15% Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud palga alammäärast, s.o tasu oleks 2021. aastal vastavalt 87,60 eurot igas kuus6 (v.a oktoobris, vt allpool), 2022. aastal 98,10 eurot igas kuus7 (v.a juulis, vt allpool) ja 2023. aastal 108,75 eurot igas kuus.8 - Vastavalt Vastavalt Põnnila Lastehoiu lapsehoiuteenuse osutamise kohalepingu (edaspidi kohaleping) punktile 1 (dtl 485) võimaldati lapsehoiukohta alates 18.10.2021 ning sellest päevast kohustus kaebaja maksma lapsehoiukoha tasu. Vastavalt Korra § 3 lg-le 1 algab osalustasu maksmise kohustus päevast, mil jõustub lapse lasteasutuse nimekirja arvamine ehk päevast, mil lapsel tekib õigus minna lasteaeda, seega tasunuks kaebaja lapse eest sel kuul munitsipaallasteaia kohatasu ligikaudu 39,56 eurot (87,60÷31×14≈39,56).
Alates jaanuarist 2023 oli lapsevanema osa 2,25 eurot. Vt Kiili Varahalduse SA juhatuse liikme 28.12.2022 käskkiri nr 1.3/224: https://www.kiilivarahaldus.ee/images/stories/files/KK_13_224_Kiili_Lasteaia_toidupeva_maksumus_2023.pdf.
Kaebaja on kulude lõplikus arvestustabelis ekslikult arvestanud 2023. a maikuu arve nr 68071 (dtl 623) alusel huvitegevuse tasu 35 eurot.
Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 kohaselt oli ajavahemikul 01.01.2020–31.12.2021 kuutasu alammäär 584 eurot: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019027.
Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määruse nr 116 „Töötasu alammäära kehtestamine“ kohaselt oli ajavahemikul 01.01.2022–31.12.2022 kuutasu alammäär 654 eurot: https://www.riigiteataja.ee/akt/111122021017
Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määruse nr 124 „Töötasu alammäära kehtestamine“ kohaselt on alates 01.01.2023 kuutasu alammäär 725 eurot: https://www.riigiteataja.ee/akt/113122022033.
6(12)
- Kohtule esitatud andmetest (dtl 480) nähtuvalt ei käinud kaebaja laps juulis 2022 lastehoius ühtegi päeva. Korra § 3 lg-te 5 ja 6 kohaselt ei ole lasteasutuse ametliku suvepuhkuse perioodil osalustasu tasumise kohustust. Ametliku suvepuhkuse perioodi kehtestab lasteasutuse direktor juulikuuks, arvestades täisnädalaid. Vastavalt konkreetse aasta nädalapäevadele võib puhkuse algus nihkuda juunikuusse või lõpp augustikuusse. Juhul, kui lapsevanem soovib oma last hoida lasteasutuses lasteasutuse ametliku suvepuhkuse perioodil, on ta kohustatud sellest teavitama kirjalikult lasteasutusedirektorit viimase poolt määratud ajaks. Kuna kaebaja ei soovinud juulis 2022 lapsehoiuteenust kasutada, siis lähtub kohus, et kaebaja ei oleks soovinud hoida last lasteasutuses ametliku suvepuhkuse perioodil. - Kuna 2022. aastal nihkus ametliku suvepuhkuse algus juunikuuse (s.o alates 27.06.2022), siis tulenevalt Korra § 3 lg-test 5 ja 6 ei oleks ametliku suvepuhkuse perioodi sisse jäävate juunikuu päevade eest pidanud osalustasu maksma, seega tasunuks kaebaja lapse eest sel kuul munitsipaallasteaia kohatasu 85,02 eurot (98,10÷30×26=85,02).
Kuu
Kohatasu munitsipaallasteasutuses
Saamata jäänud tulumaksutagastus
Oktoober 2021
39,56 €
7,91 €
November 2021
87,60 €
17,52 €
Detsember 2021
87,60 €
17,52 €
214,76 €
42,95 €
Jaanuar 2022
98,10 €
19,62 €
Veebruar 2022
98,10 €
19,62 €
Märts 2022
98,10 €
19,62 €
Aprill 2022
98,10 €
19,62 €
Mai 2022
98,10 €
19,62 €
Juuni 2022
85,02 €
17 €
Juuli 2022
0,00 €
0,00 €
August 2022
98,10 €
19,62 €
September 2022
98,10 €
19,62 €
Oktoober 2022
98,10 €
19,62 €
November 2022
98,10 €
19,62 €
Detsember 2022
98,10 €
19,62 €
1 066,02 €
213,2 €
Jaanuar 2023
108,75 €
21,75 €
Veebruar 2023
108,75 €
21,75 €
Märts 2023
108,75 €
21,75 €
Aprill 2023
108,75 €
21,75 €
Mai 2023
108,75 €
21,75 €
543,75 €
108,75 €
Eeltoodud kohatasusid arvestades leiab kohus, et kui kaebaja laps oleks ajavahemikul 18.10.2021– 31.12.2022 saanud käia munitsipaallasteaias, tasunuks kaebaja tema eest munitsipaallasteaia kohatasu 2021. aastal kokku 214,76 eurot ja 2022. aastal kokku 1079,10 eurot. Kaebaja 2021 FIDEK (dtl 552) ja 2022 FIDEK (dtl 551) andmetest nähtuvalt olnuks kaebajal, arvestades kaebaja maksustavat tulu nimetatud perioodil ja tulust tehtavate mahaarvamiste piirangut (TuMS § 282), võimalik teha mahaarvamisi nimetatud summade ulatuses ning kaebaja oleks saanud lapse koolituskulude eest 2021. aastal täiendavat tulumaksutagastust 214,76×0,2=42,952≈42,95 eurot ja 2022. aastal 1066,02×0,2=213,204≈213,2 eurot. 7(12)
Kui kaebaja laps oleks ajavahemikul 01.01.2023–31.05.2023 saanud käia munitsipaallasteaias, tasunuks kaebaja tema eest munitsipaallasteaia kohatasu 2023. aastal kokku 543,75 eurot. Koolituskulusid ei saa maha arvata rohkem kui 50% ulatuses kaebaja perioodil 01.01.2023–31.05.2023 Eestis maksustatavast tulust, ühtlasi peab arvestama mahaarvamiste piiranguga (1200 eurot, sh tasutud eluasemelaenu intressid ning kingitused ja annetused, vt TuMS § 282 lg 1). Kuna 2023. a tuludeklaratsiooni esitamine algab alles tuleval aastal, on kohus kaebajal palunud esitada perioodi 01.01.2023– 31.05.2023 kohta maksuandmete tõendi. Kaebaja esitatud tõendi (dtl 636) andmetest nähtuvalt olnuks kaebajal, arvestades kaebaja maksustavat tulu nimetatud perioodil, võimalik teha mahaarvamisi nimetatud summa ulatuses ning kaebaja oleks saanud lapse koolituskulude eest 2023. aastal täiendavat tulumaksutagastust 543,75×0,2=108,75 eurot. Kohus arvestab, et kohtule ei nähtu kaebajal varasematel aastatel muid mahaarvamisi ning kohtule ei ole esitatud andmeid ka käesoleva aasta jooksul tekkinud mahaarvamiste kohta.
13.4.Transpordi lisakulud Kaebaja kütusekulu lõpliku arvestustabeli (dtl-d 631-632) kohaselt oli ajavahemikel november 2021– juuni 2022 ja august 2022–mai 2023 kaebaja transpordi lisakulu kokku 276,12 eurot. Kaebaja on lisakulude arvestuses lähtunud järgnevast: - lastehoidu viib last kaebaja, kes töötab osaliselt tööl kontoris xxxxxxx, ent suurema osa ajast täidab tööülesandeid kodus aadressil xxxxxxxxx; - arvestanud päevas läbitavaks täiendavaks vahemaaks 8,6 km; - vahemaa läbimiseks kasutatud sõiduki (dtl 525) keskmisest kütusekulust – 10,5l/100 km kohta; - https://kutus.hind24.ee/arhiiv lehel toodud iga vaidlusaluse kuu teise nädala hinnast; - vaidlusalustel ajavahemikel hoius kohal käidud päevade arvust. Vastustaja hinnangul ei ole kaebajal tekkinud kahju, mida kaebajal ei oleks olnud võimalik vältida. Vastustaja põhjenduste kohaselt tekiks kaebajal samasuurune transpordikulu tööpäevadel olenemata sellest, kas laps tuleb viia Peetrisse lastehoidu, kuna lastehoid jääb tööpäeviti tööle minemisel ja tulemisel tee peale. Kahju hüvitamise korral tuleb kaebaja panna olukorda, kus ta oleks olnud siis, kui vastustaja ei oleks kohustust rikkunud. Kuivõrd kaebaja töökoht asus erahoiuga samas suunas, siis konkreetsel juhul tuleb kahju (transpordi lisakulude) hüvitamise nõude lahendamisel võrrelda teekondi munitsipaallasteaeda koha saamisel ja erahoiu kasutamisel. Täiendava vahemaa läbimiseks kaebajale tekkinud transpordi lisakulu oleks KELS § 10 lg-s 1 sätestatud kohustuse õigeaegsel tagamisel olnud välditav. KELS § 10 lg 1 sätestab, et koht tuleb tagada kõigile 1,5-aastastele lastele, kui vanem selleks soovi avaldab. Lapse sünniajast ja vanema taotlusest sõltuvalt tuleb lasteaiakoht vajadusel võimaldada õppeaasta sees. Kaebaja laps sai 1,5-aastaseks xx xx xxxx ning vastustaja oli vastuolus KELS § 10 lgga 1 jätnud kaebaja lapsele 1,5-aastaseks saamisel koha lasteasutuses pakkumata. Vastavalt Kiili Vallavalitsuse 16.11.2021 korraldusele nr 5249 oli Kiili Lasteaias 2021/2022 õppeaastaks kinnitatud 2 sõimerühma (Naerulinnud 14 kohta, Värvukesed 14 kohta – mõlemad Väikeses majas aadressil Lasteaia 26, Kiili), 1 liitrühm (s.o 2–4-aastased; Karukellad 20 kohta Kangru majas aadressil Kullerkupu 10, Kangru) ja 16 aiarühma. Korraldusest ei selgu, mitu kohta oli liitrühmas ette nähtud sõimeealistele lastele. Kuna kohtule ei ole teada, mitu sõimeealist last kasutas kohta liitrühmas (ei ole ka nt haldusasjas nr 3-22-2742 vastustaja suutnud samu andmeid nt 2019/2020 õppeaasta kohta tagantjärele esitada), siis oleks liitrühmas nt kohtade arvule vastavate osakaalude ehk proportsiooni rakendamine
Kättesaadav Kiili valla dokumendiregistrist: https://wd.kiilivald.ee/?page=pub_list_dynobj&desktop=1017&tid=1099.
8(12)
võimatu. Seega tuleb lähtuda lasteasutusest, kuhu 2021/2022 õppeaastaks olid kinnitatud sõimerühmad – Kiili Lasteaia Väike maja aadressil Lasteaia 26, Kiili. Ühtlasi arvestab kohus, et tulenevalt Kiili Vallavalitsuse 22.03.2022 korraldusest nr 134 nähtuvalt kinnitati 2022/2023 õppeaastaks Kiili lasteaias kuni 2–3-aastastele lastele üksainus liitrühm (Naerulinnud 15 kohta) Kiili Lasteaia Väikeses majas väikeses majas e aadressil Lasteaia 26, Kiili) ja 3–7-aastastele 18 aiarühma. Nimetatud korraldusest nähtuvalt ei kinnitatud vaidlusalusel perioodil lasteaia teistes majades kaebaja lapse vanuserühmale sobivaid rühmi. Seega kuna kaebaja laps oli 2022/2023 õppeaasta alguseks ligikaudu 2,5aastane, oleks sõltumata sellest, millisesse majja oleks kaebaja laps 2021/2022 õppeaastal vastu võetud ja arvestades, et rühmad komplekteeritakse samal aastal kooli minevatest lastest, kaebaja laps igal vahetanud maja/jätkanud 2022. a septembrist Väikeses majas, Kiilis. Google Maps andmete kohaselt asub (kohus lähtub kiireimast teekonnast): - Põnnila Lastehoid (Vana-Tartu mnt 20, Järveküla) kaebaja elukohast (xxxxxx) 20,7 km kaugusel (Kurna-Tuhala/Tee nr 115 kaudu); tagasiteel 19,9 km (samuti Kurna-Tuhala/Tee nr 115 kaudu); - Kiili Lasteaia Kangru maja (Kullerkupu 10, Kangru) kaebaja elukohast 13,4 km kaugusel (Lähtse-Paekna/Tee nr 158 ja Kurna-Tuhala/Tee nr 115 kaudu); sama liikumistee tagasi samuti 13,4 km; - Kiili Lasteaia Väike maja (Lasteaia 26, Kiili) kaebaja elukohast 6,3 km kaugusel (LähtsePaekna/Tee nr 158 ja Kurna-Tuhala/Tee nr 115 kaudu); sama liikumistee tagasi samuti 6,3 km. Kodukontoris töötamise võimaluse kasutamisel oleks autoga läbitav täiendav vahemaa päevas kokku 27,6 km Kangru majast lähtudes ja Väikesest majast lähtudes 56 km. Küll aga on kohus 29.06.2023 määruses palunud kaebajal esitada tööandja kinnitus või selgitus, millise osa ajast kaebaja tegi tööd kodust, mitte tööandja aadressil Peetri külas. Kaebaja on 11.08.2023 vastanud (dtl 630), et tal ei ole tagantjärele võimalik teha kindlaks, millistel kuupäevadel töötas kaebaja kodukontoris. Lisaks töölepingule (dtl 573), mille punktis 2.6 on tööülesannete täitmise asukohaks märgitud Eesti Vabariik, ei ole kaebaja väidete tõendamiseks muid dokumente (kokkulepe, ekirjavahetus vms) kohtule esitanud. Töö sisu kirjeldus (vt töölepingu lisa nr 75 „Ametijuhend“; dtl 577) võimaldab oletada, et osaliselt või suuremas osas on ametiülesanded kaugtööna teostatavad, samas puuduvad sellekohased tõendid. Kui kaebajal oli vaba valik, kas töötada kodus või töötada tööandja juures, siis pidi kaebaja arvestama ka sellega, et talle tekkivad lisakulutused lapsehoiuga võrreldes oleksid minimaalsed. Ühtlasi tuleb arvestada, et konkreetse tööandja juures töötas kaebaja alates 03.01.2022. Aastal 2021 töötas kaebaja X AS-is ja X OÜ-s (dtl 534), nende töökohtadega seonduvalt ei ole kaebaja andmeid (sh tööpäevaseid liikumistrajektoore) kohtule esitanud. Kui kaebaja viiks teel tööle lapse: - Rae vallas asuvasse hoidu, siis oleks teekonna pikkus (Kurna-Tuhala/Tee nr 115 kaudu) 24 km ja tagasiteel teekonna pikkus (Mõigu tee kaudu) 23,3 km; - lasteaia Kangru majja, siis oleks teekonna pikkus (Lähtse-Paekna/Tee nr 158 ja KurnaTuhala/Tee nr 115 kaudu) 29,3 km ja tagasiteel teekonna pikkus (Tallinn-Tartu-VõruLuhamaa/Tee nr 2 kaudu) 28,6 km; - lasteaia Väikesesse majja, siis oleks teekonna pikkus (Lähtse-Paekna/Tee nr 158 ja KurnaTuhala/Tee nr 115 kaudu) 22,6 km ja tagasiteel teekonna pikkus (Tallinn-Tartu-VõruLuhamaa/Tee nr 2 kaudu) 22,4 km. Töökohast (alates 03.01.2022 aadressil xxxxxxx) lähtudes pikeneks teekond (Google Maps andmete kohaselt) seega vaid juhul, kui kaebaja laps oleks saanud koha Kiili Lasteaia Väikesesse majja vastavalt 1,4 km võrra ja tagasiteel 900 m võrra. Tegemist on sedavõrd minimaalse erinevusega, mida ei saa käsitleda eraldiseisvalt varalise kahjuna. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus transpordi lisakulude osas kaebuse rahuldamata. 9(12)
13.5.Kahjuarvestuse kokkuvõte Arvestades eelnevat, on kaebaja lapse erahoius käimisega seonduvalt võrreldes munitsipaallasteaiaga: - tasunud rohkem toiduraha – 451,90 eurot; - tasunud rohkem huvitegevuse tasu – 476 eurot; - jäänud ilma tulumaksutagastusest 2021. aastal – 42,95 eurot; - jäänud ilma tulumaksutagastusest 2022. aastal – 213,20 eurot; - jäänud ilma tulumaksutagastusest 2023. aastal – 108,75 eurot. Seega on kaebaja kahju seoses lapse ajavahemikul 18.10.2021–31.05.2023 munitsipaallasteaias käimise asemel eralapsehoius käimisega kokku 1292,80 eurot (451,90 +476+42,95+213,20+108,75).
14.Avalik-õiguslikus suhtes on võimalik nõuda viivist RVastS § 7 lg 1 alusel koostoimes VÕS §‐ga 113 RVastS § 7 lg‐s 4 tehtud viite kaudu. Viivitusintressi (viivise) näeb eraõiguslikes suhetes ette VÕS § 113, mille 1. lõike kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi on üldiseks viivisemääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-66-14 p 19). Vastustaja nõustus (05.04.3023) hüvitama viivist kahjusummalt seadusjärgses määras alates 07.10.2022. Kaebaja taotleb ka viivise hüvitamist alates 07.10.2022. Kaebajale lõppes kahju tekkimine 31.05.2023, seega ei ole viivisenõude algusajaks kogu kahjunõue muutunud sissenõutavaks. Hilisemate kulutuste osas tuleb eeldada VÕS § 113 lg 1 alusel, et viivist tuleb tasuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kaebaja arvete sissenõutavaks muutmine on igal arvel tasumistähtajana märgitud. Viivise igakordset arvutuskäiku iga intressiperioodi kohta kohus selle mahu tõttu välja ei too, vaid toob välja üldistatult päevade arvu ja viivise summa viivisekalkulaator.ee abivahendi kaudu. Kohus selgitab ka, et VÕS kohane intressimäär oli: - kuni 31.12.2022 kõikidel ajaperioodidel 0,00%10 ja viivisemäär seega kokku 8%; - 01.01.2023–30.06.2023 –2,50%11 ja viivisemäär kokku 10,5%; - 01.07.2023–12.09.2023 –4%12 ja viivisemäär kokku 12%. Arvel märgitud tasumise päev (sissenõutavaks muutumise aeg) Tõend (dtl)
Kokku on toiduraha vahe ja huvitegevuse kulude osas viivis 71,34 eurot. Tulumaksutagastuse osas arvestab kohus TuMS § 46 lg-tes 3 ja 6 tooduga, et MTA tagastab enammakstud maksusumma hiljemalt järgmise aasta 1. oktoobriks. Eeltoodust tulenevalt: - 2021. a tulumaksutagastus 42,95 eurot alates kaebaja soovitud kuupäevast 07.10.2022 kuni 12.09.2023 – kokku 341 päeva, viivise summa 4,09 eurot. - 2022. a tulumaksutagastuse 213,20 euro ulatuses muutub nõue sissenõutavaks ja viivis tasutavaks alates 01.10.2023; - 2023. a tulumaksutagastuse 108,75 euro ulatuses muutub nõue sissenõutavaks ja viivis tasutavaks alates 01.10.2024. Kokku on viivis (71,34+4,09) 75,43 eurot. Kaebaja on taotlenud viivist alates 07.10.2022. Seega taotleb kaebaja viivist ka edasiulatuvalt. HKMS § 167 lg 3 sätestab, et viivisenõude võib rahuldada nii, et viivis mõistetakse välja protsendina põhinõude täitmisest. Sealjuures võib kohus vastustajale teha ettekirjutuse väljamaksmisele kuuluva rahasumma kindlaksmääramiseks ja väljamaksmiseks (HKMS § 167 lg 1).
15.Kohus leiab, et eelnevalt analüüsitud kahju ei oleks tekkinud, kui vastustaja oleks taganud kaebaja lapsele taotluses soovitud ajal koha teeninduspiirkonna lasteasutuses. Seega on vastustaja õigusvastase tegevuse ja tekkinud kahju vahel põhjuslik seos. RVastS § 13 lg-te 1 ja 3 koosmõjus tuleb hüvitise suuruse määramisel arvestada vastutust piiravate asjaoludega, nt kahju tekkimise ettenägematus; objektiivsed takistused kahju ärahoidmisel; õiguste rikkumise raskus; eraõiguses sätestatud piirangud seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel ning muud asjaolud, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Avaliku võimu kandja vabaneb vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides. Kohus leiab, et käesoleval juhul sellised asjaolud puuduvad. Ka varasem lasteaiakohtade alane kohtupraktika kinnitab, et reeglina mõistetakse lapsevanematele tekitatud varaline kahju, s.o rohkem kantud kulutused välja terves ulatuses. Kaebaja, s.o lapsevanema vaates on kohustus täitmata ja lasteasutuse koht saamata. Kohustus tagada lapsele lasteaiakoht vanema soovil alates lapse 1,5aastaseks saamisest kehtib juba 20 aastat. Kui kaebaja laps sai 1,5-aastaseks xx xx xxxx ja vastustajal kohta pakkuda polnud, pidi vastustajale olema ettenähtav, et tema tegevusetuse tõttu tekib lapsevanemale kahju ning vastustaja võib olla kohustatud hüvitama kohustuse rikkumise tõttu tekkinud kahju. Samuti puuduvad objektiivsed takistused oma kohustuste täitmisel, mida vastustaja ei ole saanud ise mõjutada. Puudub mõistlik põhjus ja ka seadusest tulenev alus, et lasteasutuse koha andmata jäämisest tuleneva riski ja tagajärje peaks enda kandma võtma pere, lapsevanem või laps. Ka ei saa koha andmisest keelduda n.ö võrdse kohtlemise printsiibist tulenevalt põhjusel, et vastustaja on ka teistele lastele jätnud koha tagamata. Enda õigusvastase tegevusetuse alusel ei saa õigustada sama tegevusetuse jätkamist ka kaebaja lapse suhtes. Kohus selgitab ka, et valda lisanduv rahvastik on olulises osas vastustaja enda suunata, seda nii üldplaneeringute kui ka detailplaneeringute kaudu. Kui rahvastiku kasv hakkab ületama valla finantsvõimekust või võimekust osutada inimestele vajalikke teenuseid, tuleb seda arvestada nii 11(12)
üldplaneeringute korralisel ülevaatamisel (PlanS § 92 lg 1) kui ka rohkem kui 5 aastat realiseerimata detailplaneeringute analüüsimisel (PlanS § 140 lg 1 p 1), kuivõrd detailplaneering on ennekõike lähiaastate ehitustegevuse alus (PlanS § 124 lg 2). Kohus ei pea võimalikuks, et sellise olukorra eest tuleks lugeda vastutavaks kõige nõrgemad, s.o väikelastega pered kohaliku omavalitsuse ja riigi kõrval (riigi vastutuse kohta vt Riigikohtu 06.03.2023 otsuse nr 5-22-10 p 58).
16.Kohus mõistab kokku välja 1368,23 eurot (põhinõue 1292,80 eurot ja viivis 75,43 eurot), millele lisandub viivis põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Kohus selgitab ka otsuse täitmise tingimusi. Rahasumma väljamõistmist puudutavas osas tuleb kohtuotsus täita 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates (HKMS § 168 lg 11). Vastustajal tuleb kuni põhinõude täitmiseni arvestada ise viivist vastavalt VÕS §-s 113 sätestatule, arvestades ka viivisemäära võimalikke muudatusi. Kuni 01.10.2023 tuleb arvestada viivist põhinõudelt summas 970,85 eurot (1292,8-213,2-108,75 – ilma 2022. a ja 2023. a tulumaksutagastuseta); ajavahemikul 01.10.2023-01.10.2024 põhinõudelt summas 1184,05 eurot (1292,8-108,75 – ilma 2023. a tulumaksutagastuseta); alates 01.10.2024 kogu summalt, s.t 1292,80 eurolt.
17.Kaebaja on 11.02.2023 tasunud kaebuselt riigilõivu 33,14 eurot ja 19.06.2023 täiendavalt 21,85 eurot ehk kokku 54,99 eurot. Kohus rahuldas kaebuse põhinõudes 1292,80 eurot, sh viivisenõue ei mõjuta riigilõivu arvestust. Kohus rahuldas põhinõude 71% ulatuses (1292,8/1833,05), mistõttu tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista riigilõiv 38,78 eurot HKMS § 108 lg 2 alusel. Menetlusosaliste muud menetluskulud jäävad nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.