2-16-11882/26 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

1.1.Mxxxxx Axxxxxxa esitas 05.08.2016. a kohtule hagiavalduse (tl 3-7) AxxxxKxxxxMxxxxxxx vastu kahjuhüvitise ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja on kinnistu, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx juurdelõige, registriosa numbriga xxxxx, kaasomanikud 1⁄2 mõttelistes osades. Hageja ja kostja rajasid 2015. aasta alguses kinnistule tootmishoone, milles hakati 2015. aasta septembrist kala kokku ostma ja töötlema. 2015. aasta sügisel telliti ja paigaldati kinnistule liugvärav ja liugväravaajam. Nii hageja kui ka kostja said endale värava avamiseks kaugjuhtimispuldi ja võtmed. 2016. aasta alguses muutusid hageja ja kostja suhted väga halvaks. Kostja jättis oma paadi ja treileri kaasomandis olevale kinnistule. Laupäeval, 16.07.2016. a tuli kostja kinnistu juurde ja ei saanud avada liugväravat, kuna tal ei olnud kaugjuhtimispulti ega võtit. Kostja oli teadlik, et kuna kinnistul ei olnud elektrit, oli värava avamiseks vaja ka generaatorit. Kostjal generaatorit kaasas ei olnud. Hagejat sel ajal kodus ei olnud. Kostja ähvardas hageja abikaasat, mistõttu hageja abikaasa esitas politseile avalduse. 28.07.2016. a tuli kostja uuesti kinnistu juurde. Kostja ei pääsenud väravast sisse, sest tal ei olnud kaugjuhtimispulti ega võtit, millega väravat avada. Kostja läks autosse ja tõi sealt ca 70-80 cm pikkuse puidust kurika, millega ta lõi vastu liugväravaajamit, mille tagajärjel liguväravaajam purunes ja muutus kasutamiskõlbmatuks. Seejärel avas ta liugvärava ning viis ära oma paadi ja treileri, mille ta oli kinnistule jätnud. Liugväravaajami lõhkumist soovib hageja tõendada videoga ja tunnistaja Ixxxx Axxxxxxxx ütlustega ning hageja enda ütlustega vande all. Seoses liugväravaajami lõhkumisega tekkis hagejale kahju. Hageja leiab, et kahju on kostja õigusvastase teo tagajärg ning kostja vastutab tekkinud kahju eest. 02.08.2016. a võttis hageja osaühingust Axxxxx, s.o ettevõttelt kust liugväravaajam oli ostetud, hinnapakkumise uue liugväravaajami ostmiseks ja paigaldamiseks. Osaühingu Axxxxx hinnapakkumise nr 193 LineaMatic/020816 kohaselt on liugväravaajami maksumus 485,60 eurot (koos km-ga), millele lisandub transport, väravaajami paigaldus ja häälestamine ning vana ajami demontaaž, kokku maksumusega 348 eurot (koos km-ga). Kokku toote ja töö maksumus 833,60 eurot (koos kmga). Seoses hinnapakkumise küsimiseks 02.08.2016. a Mustveest Tartusse sõitmisega kandis hageja sõidukulusid (kütusekulu) summas 21,14 eurot ja seoses õigusteenuse saamisega Mustveest Jõgevale sõitmisega summas 9,90 eurot, kokku sõidukulud summas 31,04 eurot. Eeltoodu alusel palus hageja kohtul kostjalt tema kasuks välja mõista õigusvastaselt tekitatud varalise kahju hüvitis kokku summas 864,64 eurot. Lisaks taotles hageja, et kohus mõistaks kostjalt tema kasuks välja kahjuhüvitise tasumisega viivitamise eest viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates kahju tekitamisele järgnevast päevast, s.o alates 29.07.2016. a kuni nõude täitmiseni.

1.3.28.09.2016. a, 28.10.2016. a ja 25.11.2016. a menetlusdokumentides (tl 56-59, tl 97-98 ja tl 110-111) esitas hageja oma arvamuse kostja vastuväidetele ning täpsustas hagi aluseks olevaid asjaolusid ja tõendeid. Hageja kostja vastuväidetega ei nõustunud. Hageja leidis, et ebaõiged on kostja väited selle kohta, et poolte kaasomandis olevale kinnistule soetati ja paigaldati liugvärav ja väravaajam kostja rahaliste vahendite arvelt, nimelt kostja väitel tema poolt hageja abikaasale antud laenu arvelt. Hageja tunnistab, et kostja andis küll hageja abikaasale xxxx Axxxxxxxxx laenu, kuid kogu laenusumma on 09.11.2015. a kostjale tagastatud. Liugvärava ja väravaajami soetamise ja paigaldamise kulud on täies ulatuses kandnud hageja ja kostja sellesse panustanud ei ole. Väravaajami LineaMatic ostis hageja 22.06.2015. a osaühingust Axxxxx. Selle eest tasus hageja abikaasa IxxxxAxxxxxx abikaasade ühiste rahaliste vahendite arvelt. 22.06.2015. a tasus Ixxx Axxxxxx väravaajami eest sularahas ettemaksu koos käibemaksuga summas 240 eurot ning 29.07.2015. a teise osamakse koos käibemaksuga summas 251,35 eurot. Seega kokku tasus hageja väravaajami eest 491,35 eurot. Hageja ei nõustu kostja väidetega selle kohta, et osaliselt on hageja ise kahju tekkimises süüdi, kuna ei avanud kostjale kui kaasomanikule väravat. Poolte suhted on halvad, nad ei suhtle ega ole jõudnud kokkuleppele kaasomandi jagamises. Hagejal ei olnud kohustust kaasomanikule väravat avada. Hageja poolt tõendina esitatud video tõendab, et liugvärava ja liugvärava ajami paigaldamisel sai kostja kaugjuhtimispuldi ja võtme, mida oli võimalik värava avamiseks kasutada. Hageja ei nõustu ka kostja väidetega selle kohta, et hageja ei ole tõendanud kostja õigusvastase tegevuse tagajärjel tekkinud kahju. Hageja on esitanud tõendina video, mis tõendab, et kostja lõi puust kurikaga liugvärava ajamit. Löömise tagajärjel ajam enam ei tööta ja on muutunud kasutuskõlbmatuks. Kahju tõendamiseks on hageja esitanud osaühingu Axxxxx, s.o firma, kust liugvärav algselt osteti ja kes on ka tootja Hörmann tehase Lõuna-Eesti esindaja, hinnapakkumise, mille kohaselt on uue väravaajami soetamise ja paigaldamise kulud kokku koos käibemaksuga summas 833,60 eurot. Lisaks uue väravaajami soetamise ja paigaldamise kuludele on hageja kandnud kahju seoses osaühingust Axxxxx hinnapakkumise võtmiseks Mustveest Tartusse sõitmisega ja õigusteenuse saamiseks Mustveest Jõgevale sõitmisega tekkinud sõidukulude näol. Hageja selgitas, et Tartusse osaühingusse Axxxxx kohapeale minek oli vajalik, kuna hageja abikaasa, kes sinna sõitis, ei valda eesti keelt, mistõttu oli telefoni teel suhtlemine raskendatud. Täiendava tõendina esitas hageja osaühingu Axxxxx 19.10.2016.a kirja liugvärava ajamil ekspertiisi käigus tuvastatud vigastuste kohta. Hageja täpsustas, et 19.10.2016. a viis tema abikaasa Ixxx Axxxxxx kostja poolt rikutud liugväravaajami mootori osaühingusse Axxxxx ekspertiisi. Osaühing Axxxxx väljastas 19.10.2016. a kirja, millest nähtub, et mootori ülevaatamise käigus tuvastati järgmist: purunenud on mootori korpus ja selle kate – korpus lömmis, purustatud otsakinnitused, korpuse kate mõranenud, mootori elektroonikakorpuse plastkate purunenud, mootori elektroonikabloki sisu lõhutud – kondensaatorid murtud,

2.2.Kostja täiendas oma vastuväiteid 07.11.2016. a ja 24.11.2016. a menetlusdokumentides (tl 83-90 ja tl 105-107). Kostja teatas täiendavalt, et ei nõustu hageja väidetega selle kohta, et liugvärav ja väravaajam osteti hageja ja tema abikaasa ühiste rahaliste vahendite arvelt. Kostja tõendab enda pangakonto väljavõtetega, et ta on väljastanud hageja abikaasale mitmeid kordi laenu. Kostjal ja hageja abikaasa asutasid ühiselt Muhe Koha OÜ ning neil oli ühine ärihuvi alustada kinnistul asuvas hoones kala töötlemist. Ühine ettevõte asutati küll formaalselt hiljem kui osteti ja paigaldati kinnistule liugvärav ja väravaajam, kuid arvestades kostja ja hageja abikaasa ühiseid huve, on selge, et kui hageja abikaasa midagi kinnistule rahaliselt panustas, tegi ta seda sisuliselt kostja rahaliste vahendite arvelt. Kostja täpsustas oma varem esitatud väiteid ja selgitas, et värava paigaldamise järel anti temale värava pult, kuid liugajami võtit ei ole talle kunagi võimaldatud. Asjaolu, et kostjal oli värava kaugjuhtimispult ei oma kostja arvates aga käesoleva asja lahendamise tähendust, kuna kinnistul ei olnud elektrit ja seetõttu oli puldist värava avamine võimatu. Kuna kostjal väravaajami võtit ei olnud ja hageja keeldus pahauskselt väravat avamast, siis pidi kostja selleks, et kinnistult ära viia kolmandale isikule kuuluv mootorpaat, avama värava selle ajami eemaldamisega. Kostja oli jätkuvalt seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et kostja tegevuse järel muutus väravaajam kasutamiskõlbmatuks ja see tuleb asendada uuega. Kostja hinnangul hageja poolt esitatud osaühingu Axxxxx hinnapakkumine nimetatud asjaolusid ei tõenda. Osaühing Axxxxx ei ole hinnanud väravaajami seisukorda, vaid on teinud hinnapakkumise uue ajami soetamiseks ja paigaldamiseks. Hageja ei ole ka esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks proovinud väravaajamit uuesti tööle panna. Kostja leiab, et isegi, kui väravaajam oleks saanud kahjustusi, siis ei saa väita, et see tuleks tingimata vahetada uue vastu, mis on ilmselt oluliselt kallim, kui asja remontimine. Kostja hinnangul ei tõenda tema tegevuse süül väravaajami vahetamise vajadust ka hageja poolt esitatud osaühingu Axxxxx 19.10.2016. a kiri ajamil teostatud väidetava ekspertiisi kohta. Kostja leiab, et osaühingu Axxxxx tegevust ei saa käsitleda ekspertiisina, tegemist võib olla kõigest hageja poolt sinna viidud seadme vaatlusega. Kostja arvates ei saa osaühingu Axxxxx hinnangut arvesse võtta, kuna puuduvad tõsikindlad andmed selle kohta, kas hinnati üldse ajamit, mis asus poolte kinnistul ning on ebaselge, kas tuvastatud vigastused on seotud kostja tegevusega. Hageja poolt tõendina esitatud videost nähtuvalt ei saanud tekkida väravaajamile selliseid vigastusi nagu osaühing Axxxxx seda kirjeldab. Videolt on näha, et kostja löök tabab ajami kaant ülevalt nurgast, mis on korpuse kaane all olevast liugajami osast 20 cm kaugusel. Selleks, et tekiksid osaühingu Axxxxx poolt kirjeldatud vigastused, pidanuks kate täielikult purunema. Täielikult ebaselge on, kuidas said kostja tegevuse järel tekkida ajami mootoris osaühingu Axxxxx kirjas

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et nende kaasomandis olevale kinnistule paigaldatud liugvärav ja liugväravaajam, mille kostja väidetavalt lõhkus, on poolte kaasomandis. Liugvärav ja väravaajam ei ole kinnisasjad ja seega on need tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 50 lg 2 järgi vallasasjad. Liugvärav teenib kinnisasja, on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu ning on seega TsÜS § 57 lg 1 kohaselt kinnisasja päraldis. Liugväravaajami puhul on tegemist liugvärava kui vallasasja päraldisega. TsÜS § 57 lg 3 näeb ette, et peaasjaga seotud õigused ja kohustused laienevad ka päraldisele, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja nõuab kostjalt liugväravaajami lõhkumisega seotud kahju hüvitamist. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hagejale tekkis üldse kahju, kui suur see on ja kas kostja vastutab tekkinud kahju eest. Kostja väidab, et nõutavat kahju ei ole hagejal tekkinud, see ei ole kostja tegevusega põhjuslikus seoses ning hageja vastutab ise kahju tekkimise eest. Kahjunõude alus ja eeldused Kahju hüvitamist saab võlaõigusseaduse (VÕS) järgi nõuda eelkõige kahel alusel: VÕS § 115 lg 1 järgi mõne olemasoleva (lepingust või lepinguvälisest võlasuhtest tuleneva) kohustuse rikkumisele tuginedes või kahju õigusvastasele tekitamisele (deliktile) tuginedes VÕS § 1043 alusel. Hageja on nõude esitamisel tuginenud VÕS § 1043 sätetele, mille järgi teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja( peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Hageja leiab, et kostja on talle tekitanud õigusvastaselt kahju VÕS § 1045 lg.1 p.5 tähenduses, kuna kostja on tekitanud talle kahju hageja omandi rikkumisega. Hageja hinnangul on kostja tegu- liugvärava löömine kurikaga -õigusvastane. Kostja teo ja hageja omandi kahjustamise vahel on põhjuslik seos, kuna kurikaga löömise tagajärjel muutus liugvärava ajam kasutuskõlbmatuks. Hageja hinnangul on kostja süüdi hagejale kahju tekitamises, tema süü esineb tahtluse vormis VÕS § 104 lg.5 tähenduses. Kohtul tuleb menetluse käigus esitatud faktiliste asjaolude ja tõendite alusel teha kindlaks, mis toimus, ning kvalifitseerida esitatud nõue vastavalt kindlakstehtud asjaoludele kas lepingulisel alusel põhineva nõudena või deliktilisel alusel põhineva nõudena. Kohus ei ole seotud poolte poolt esitatud õigusliku kvalifikatsiooniga. Arvestades esitatud asjaolusid, mille kohaselt kostja poolt väidetavalt lõhtud liugväravaajam oli poolte kaasomandis, saab hageja nõuda kostjalt eelkõige VÕS § 115 lg 1 alusel kohustuste rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist.

Asja kuulumisest mitmele isikule kaasomandina tekib isikute vahel spetsiifiline võlasuhe. Võlasu hte sisuks on kaasomanike õigused ja kohustused üksteise suhtes, mis on reguleeritud eelkõige asjaõigusseaduse (AÕS) §§-des 72 ja 75. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-51-11 (p 19) asunud seisukohale, et arvestades kaasomanikevahelise võlasuhte eripära ja sarnasust lepingulise suhtega, kohaldub kaasomanikevahelistele kahju hüvitamise nõuetele analoogia alusel VÕS § 1044 lg 2, mis välistab olulises osas deliktiõiguslike nõuete esitamise. Seega saab kaasomanik esitada teise kaasomaniku vastu kahju hüvitamise nõude kaasomandist tulenevate kohustuste rikkumise tõttu eelkõige VÕS § 115 lg 1 alusel. VÕS § 115 lg 1 järgi on kahju hüvitamise nõude eeldusteks võlgniku poolt kohustuste rikkumine ja võlausaldajal sellega seotud kahju tekkimine. Eeltoodut arvestades tuleb kohtul nõude lahendamisel teha kindlaks, kas kostja on rikkunud kaasomandist tulenevaid kaasomaniku kohustusi ja kas sellega seoses on hagejal tekkinud kahju. Kahju suuruse tuvastamisel tuleb arvesse võtta VÕS §-s 127 sätestatut kahju hüvitatamise eesmärgi ja ulatuse kohta. Kui leiab tuvastamist kostja kohustuste rikkumise järel kahju tekkimine, siis arvestades kostja vastuväiteid, tuleb teha kindlaks, kas esineb VÕS § 139 lg 1 järgi kahjuhüvitise vähendamise aluseks olev asjaolu ehk hageja enda osa kahju tekkimisel. Kostja poolt kaasomaniku kohustuste rikkumine Hagi asjaolusid arvestades saab kahjunõude alusena tulla kõne alla eelkõige AÕS § 72 lg-s 5 sätestatud kaasomaniku kohustuste rikkumine. AÕS § 72 lg 5 näeb ette, et kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Antud juhul puudub vaidlus selle üle, et kostja läks 28.07.2016. a poolte kaasomandis oleva kinnistu juurde ja kinnistu liugvärava avamiseks lõhkus puust kurikaga kinnistu sissepääsul asuva liugvärava ajami kaane (korpuse). Kohus leiab, et sellise teoga rikkus kostja AÕS § 72 lg-st 5 tulenevat kaasomaniku kohustust kasutada kaasomandisse kuuluvat asja (liugvärava ajamit) kõigi kaasomanike huvidele vastavalt ning hoiduda teise kaasomaniku kahjustamisest. Kohus on eespool toonud välja faktilised asjaolud, mille üle ei ole poolte vahel vaidlust. Sellisteks asjaoludeks on kinnistu olemine hageja ja kostja kaasomandis, hageja abikaasa ja kostja ühine kavatsus kasutada kinnistust ühisel majanduslikul eesmärgil, poolte ühine soov ja tegutsemine kinnistule aia, liugvärava ja liugväravaajami paigaldamiseks. Nii hageja kui kostja kinnitasid kohtuistungil, et liugväravaajami paigaldamises osales ka kostja. Seega on tõendamist leidnud, et kaasomanike ühistes huvides oli liugväravaajami soetamine ja paigaldamine nende kaasomandi kaitseks ja kasutamiseks. Liugväravaajami ühise soetamise ja paigaldamisega väljendasid kaasomanikeks olevad hageja ja kostja omavahelist kokkulepet liugväravaajamit omada ja kasutada oma kaasomandi kaitseks. Liugväravaajami lõhkumisega 28.07.2016 rikkus kostja teise kaasomanikuga sõlmitud kokkulepet liugväravaajamit omada ja kasutada ühistes huvides. Kohus, kontrollides, kas 28.07.2016 aset leidnud sündmuse tagajärjel tekkinud kahju võiks kuuluda hüvitamisele VÕS § 1043, § 1045 lg.1 p.5 alusel kui õigusvastaselt tekitatud kahju, leiab, et asjas omavad peamist tähendust pooltevahelised kaasomanikevahelised suhted, mistõttu nõue deliktiõiguslikul alusel taandub lepinguõiguslikul alusel lahendatava nõude ees. Kostja võimalus kinnistul käia ja seal paati hoida tulenes kaasomanikuks olemisest, ka 28.juulil

tuli kostja kinnistule teostama kaasomaniku õigust (võtta sinna hoiule pandud paat), asjaolu, et pooled ei saanud omavahelisele kokkuleppele värava avamises, tulenes samuti pooltevahelisestest halbadest suhetest kaasomanikena. Seega on südmus toimunud tuvastatud viisil just hageja ja kostja kui kaasomanike vahel olnud kokkulepete ja suhete iseloomu tõttu ja kahju hüvitamise nõue kuulub lahendamisele tuginedes AÕS § 72 lg.-le 5 kui lepingulise kohustuse rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue. VÕS § 103 lg 1 järgi vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 103 lg 2 kohaselt on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Antud juhul ei ole kostja tõendanud selliste välitmatute asjaolude esinemist, mida võiks käsitleda VÕS § 103 lg 2 mõistes vääramatu jõuna. Vääramatu jõuna võiks olla käsitatav ka hädakaitseseisundisse sattumine. Kostja 7.11.2016.a. menetlusdokumendis (tl.85 p.8) esitatud viide omaabi kasutamisele eeldaks teise poole omavoli ja ja kostjal hädakaitseseisundi olemasolu. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kostja hoidis kolmandale isikule kuuluvat mootorpaati kinnistul omaalgatuslikult, selles puudus hageja tahe, omavoli või asjaolud, mis oleksid käsitatavad hädakaitseseisundina kostja jaoks. Asjas ei ole vaidlust ka selle üle, et kostja oli juba varem teadlik neist tingimustest, mis on vajalikud värava avamiseks (et paati välja viia)selleks olid vajalikud kaugjuhtimispult ja elekter (generaator) või võti. Kostja oli juba eelnevalt 16.juulil 2016 kinnistul käinud ja veendunud nende abivahendite vajalikkuses. Seetõttu saabudes kinnistule uuesti 28.07.2016, ei sattunud ta ootamatusse olukorda, vääramatu jõu meelevalda ega hädakaitseseisundisse. Vääramatut jõudu ehk vabandatavust ei esinenud. Seega saab lugeda, et kostja vastutab kaasomaniku kohustuste rikkumisega tekitatud kahju eest. Tekkinud kahju ja selle suurus Hageja väitel muutus poolte kaasomandis olev liugväravaajam kostja poolt selle puukurikaga löömise järel kasutuskõlbmatuks. Hageja nõuab kostjalt kahjuna uue liugväravaajami soetamismaksumust ning lisaks uue ajami hinnapakkumise võtmise, vana ajami ekspertiisi viimise ja õigusteenuse saamisega seotud sõidukulusid. Kostja vaidleb hageja kahjunõudele vastu. Kostja väitel ei ole hageja tõendanud, et liugväravaajam ei tööta ja vajab vahetamist uue vastu. Kostja arvates on osaliselt põhjendamata ja tõendamata ka hageja sõidukulud. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 1 näeb ette, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele.

VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt sama paragrahvi lõikele 1. Eelnimetatud sätteid arvestades tuleb kohtul liugväravaajami lõhkumisega seotud kahju tuvastamiseks teha esmalt kindlaks, kas kostja löögi tagajärjel muutus liugväravaajam kasutamiskõlbmatuks nagu hageja seda väidab või sai see üksnes kahjustusi, mille parandamine asja väärtusega võrreldes ei ole ebamõistlikult kulukas. Sõidukulude hüvitamiseks tuleb kindlaks teha, kas nimetatud kulud on kantud seoses kahju tekkimise või kahju kindlakstegemisega ning kas vastavad kulud on mõistlikud ja põhjendatud. Liugväravaajami kahjustumisega seotud kahju Hageja esitas liugväravaajamiga seotud kahju tõendamiseks esmalt osaühingu Axxxxx 02.08.2016. a hinnapakkumise nr 139 (tl 10), milles on pakutud uue liugväravaajam LineaMatic soetamise, paigalduse ja häälestamise maksumuseks 833,60 eurot. Hageja väitel sõitis tema abikaasa IxxxxAxxxxxx hinnapakkumise võtmiseks osaühingu Axxxxx kontorisse kohapeale ja seal selgitas müüja esindaja, et vana ajamit ei saa remontida, sest kahjustusi sai löögi tagajärjel ka kaane all olev mikroskeem. Kostja väitis, et esitatud osaühingu Axxxxx hinnapakkumine ei tõenda kaasomandis olevale liugväravaajamile tekkinud kahjustusi ega selle kasutuskõlbmatuks muutumist. Kostja on esitanud omapoolse tõendina osaühingu Axxxxx vastuse kostja järelepärimisele (tl 93-94), milles müüja esindaja kinnitab, et hinnapakkumise koostamisel 02.08.2016. a vana ajamit füüsiliselt üle ei vaadatud ja selle seisukorda ei fikseeritud. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et osaühingu Axxxxx hinnapakkumine uue liugväravaajami soetamiseks ei tõenda vanal ajamil tekkinud vigastusi ega selle kasutuskõlbamtuks muutumist ja parandamise ebaotstarbekust. Arvestada ei saa ka müüja esindaja vastavasisulisi selgitusi, kuna need anti lähtudes hageja abikaasa suulistest kirjeldustest võimalike vigastuste kohta ning ei toimunud vana ajami füüsilist ülevaatust. Vastuseks kostja väidetele esitas aga hageja täiendava tõendina osaühingu Axxxxx 19.10.2016. a koostatud kirja liugväravaajamil tuvastatud vigastuste kohta (tl 100). Kirjast nähtub, et Ixxx Axxxxxx (hageja abikaasa) on viinud 19.10.2016. a Hörmanni tehase Lõuna-Eesti esindaja osaühingu Axxxxx juurde ekspertiisi liugvärava ajami LineaMatic mootori, mis oli ostetud osaühingust Axxxxx juulis 2015. a. Osaühing Axxxxx on mootori ülevaatamise käigus tuvastanud järgmist: 1) purunenud on mootori korpus ning selle kate –korpus lömmis, purustatud otsakinnitused, korpus, kate mõranenud; 2) mootori elektroonikakorpuse plastkate purunenud; 3) mootori elektroonikabloki sisu lõhutud – kondensaatorid murtud, takistuspool küljest lahti, mootoris jäljed lühisest. Osaühingu Axxxxx hinnangul ei saanud tuvastatud vigastused tekkida mootori tavapärasel kasutamisel ja nende tekitamiseks on kasutatud füüsilist jõudu, mistõttu ei kuulu see tehasegarantii alla. Kohus nõustub kostja vastuväitega selle kohta, et hageja esitatud tõendit, s.o osaühingu Axxxxx 19.10.2016. a kirja ei saa käsitleda TsMS § 293 lg 1 mõistes eksperdiarvamusena. Küll on tegemist dokumentaalse tõendiga, mida on võimalik asjas tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamisel arvesse võtta. Kohus leiab, et eelnimetatud tõendist saab järeldada, et osaühingu Axxxxx poolt 19.10.2016. a üle vaadatud liugväravaajam on saanud füüsilise jõu kasutamisel järel olulisi vigastusi, lisaks liugajami kaane-korpuse vigastustele on saanud kahjustusi ka ajami mootori elektroonikabloki sisu. Kohtu hinnangul on osaühingu Axxxxx kiri piisavalt usaldusväärne tõend, tõendamaks poolte kaasomandis oleva liugväravaajami vigastusi. Pooled ei vaidle selle üle, et nende kinnistule paigaldatud liugvärava ajam LineaMatic osteti 2015. aastal osaühingust Axxxxx. Seda

tõendavad ka hageja poolt esitatud osaühingu Axxxxx OÜ 22.06.2015. a ja 29.07.2015. a arved (tl 61 ja 62) väravaajami osamaksete kohta. Osaühing Axxxxx kinnitab oma kirjas, et nende poolt üle vaadatud liugväravaajam on ostetud 2015. a juulis. Seega kohtu hinnangul ei ole kahtlust, et üle vaadatud liugväravaajam, mille kahjustused tuvastati, on poolte kaasomandis olev ajam. Kostja vastupidised väited ei ole põhjendatud ega usutavad. Kostja on viidanud oma vastuväidetes sellele, et hageja poolt tõendina esitatud videost on näha, et kostja löök tabab ajami kaant ülevalt nurgast, mis on korpuse kaane all olevast liugajami osast 20 cm kaugusel, mistõttu ei saanud ajamile tekkida osaühingu Axxxxx poolt kirjeldatud kahjustusi ajami kaane all olevale elektroonikablokile. Kostja ei ole aga põhjendanud ega tõendanud selliseid asjaolusid, millest võiks tekkida kahtlus, et liugväravaajam ei ole sama, mis kostjalt löögi sai või on sellel tuvastatud vigastused tekkinud või tekitatud muul moel. Kohus kohtuistungil 28.12.2016 esitles ja menetlusosalised vaatasid hageja esitatud videot (hagi lisa 2). Videofimil on näha ja äratuntavad nii hageja kui ka kostja. Videofilmil on selgelt nähtav kostja tegevus: kostja vaatab väravat seestpoolt ja selle juurde kuuluvat ajamit, kaob vaateväljast ja tuleb tagasi, kurikas käes. Hoides kurikat kahe käega, tõstab kostja kurika ja lööb sihitud löögiga kurikaga liugväravaajamile pihta. Liugväravaajami kate eemaldub ajamilt, paljastub katte all olev korpus. Kohus hindab, et tõendina esitatud videolt nähtud kostja tegevus, s.o puust kurikaga liugväravaajami pihta löömine, kinnitab tõenäosust, et selle tagajärjel võisid tekkida väravaajamile osaühingu Alxxxx poolt kirjeldatud vigastused. Tegemist oli füüsilise jõuga kurikaga löömisega suunatult ajami kaane pihta, mitte ajami kaane avamisega nagu kostja ise seda on kirjeldanud. Löögi tulemusena saabus soovitud tagajärg- paljastus kaane all olnud korpus ja ajami detailid. Värav oli võimalik avada kaane all olnud detailile vajutades. Arvestades sellise tegevuse detailset järjestust, kasutatud vahendit, sihitud lööki ja saabunud tagajärge ehk kõiki asjaolusid kogumis, on kohtu hinnangul usutav, et osaühingu Axxxxx poolt liugväravaajamil tuvastatud vigastused tekkisid kostja tegevuse, s.o kurikaga ajami kaane pihta löömise tagajärjel. Kostja esitles kohtu nõusolekul sama videofilmi uuesti ja aegluubis minutitel 6.00-6.44. Kostja soovib sellise vaatlusega näidata, et löök kostja poolt kurikaga ei saanud tabada ajami mootorit sellise nurga all ja see löök ei saanud lõhkuda mootori sisu. Kohtu hinnangul aegluubis näidatud video abil ei ole tõendatud, et puudus seos kostja tegevuse ja väravaajami purunemise vahel. Vaatamata video kulgemise tempole on selgelt nähtav kostja jõuline tegevus kurikaga, kurikas tabab väravaajamit, mille tagajärjel ajami kate eemaldub. Kohus loeb oluliseks, et kostja poolt esitatud tõend- OÜ Alxxxx müügijuhi vastused kostja järelepärimisele (tl.93-94) kinnitab juba enne liugväravaajami ülevaatamist, millistel asjaoludel saab kahjustada mikroskeem. Vastus p.6: katte delikaatne eemaldamine seda ei kahjusta, kuid kahjustada võib katte füüsilise jõuga purustamine või mootori jätmine katteta ilmastikutingimuste mõju alla. Osaühing Axxxxx on oma kirjas loetlenud liugväravaajamil tuvastatud vigastused, kuid ei ole väljendanud oma arvamust liugvärava kasutamiskõlbmatuse või parandamise võimaluste kohta. Oma vastuses kostja järelepärimisele (tl 93-94) märgib osaühingu Axxxxx esindaja, et ainult mikroskeemi kahjustumine ei pruugi kaasa tuua kogu ajami väljavahetamist, kuid suuremate kahjude puhul võib olla hinnalt soodsam üksikute varuosade ostmise asemel välja vahetada terve ajam. Müüja esindaja on välja toonud, et mikroskeemi hind on 154 eurot, mida on võimalik tellida Saksamaalt Hörmanni tehasest. Tagavaraosade maksumusele lisandub väljasõit objektile ning varuosade vahetuse teenus, kui klient soovib teostatud tööle garantiid. Kohus leiab, et arvestades tuvastatud vigastuste ulatust, sh seda, et tegemist ei ole vaid mõne üksiku detaili purunemisega ja purunenud on mootori korpus, otsakinnitused, mõranenud kate ja purunenud ka mootori elektroonikakorpuse plastkate, samuti mootori elektroonikabloki sisu, sh

murtud kondensaatorid, takistuspool küljest lahti, võib mõistlikult järeldada, et ajami parandamine, sh kõigi uute varuosade tellimine ja paigaldamine, oleks selle väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas. Eeltoodut arvestades saab lugeda, et põhjendatud on nõuda kahjuhüvitist, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Hageja on esitanud tõendina osaühingu Axxxxx 02.08.2016. a hinnapakkumise nr 139 (tl 10), milles on pakutud uue liugväravaajam LineaMatic soetamise, paigalduse ja häälestamise maksumuseks 833,60 eurot. Kostja ei ole vaidlustanud uue liugväravaajami soetamise, paigalduse ja häälestamise kulude suurust, kuid on viidanud sellele, et hageja ei ole nimetatud kulu veel kandnud. Kohus leiab, et kostja vastuväide ei ole põhjendatud. Tulenevalt VÕS § 132 lg-st 1 peab olema makstav kahjuhüvitis nii suur, et kannatanul oleks võimalik soetada samaväärne asi. Hagejal tuleb tõendada samaväärse asja soetamise maksumust, kuid kahju hüvitamiseks ei pea nimetatud kulu olema tingimata juba kantud, vaid see võib tekkida ka tulevikus. Kõike neid asjaolusid arvesse võttes loeb kohus põhjendatud kahjuks uue samaväärse liugväravaajami seotamise, paigaldamise ja häälestamise kulud summas 833,60 eurot. Kahju tekkimise ja kahju kindlakstegemisega seotud kulud Hageja väitel on tal tekkinud kahju tekkimise ja selle kindlakstegemisega seoses alljärgnevad kulud: 1) 02.08.2016. a uue liugväravaajami soetamiseks ja paigaldamiseks osaühingust Axxxxx hinnapakkumise küsimiseks Mustveest Tartusse ja tagasi sõitmisega seotud kütusekulu summas 21,14 eurot; 2) seoses õigusteenuse saamisega Mustveest Jõgevale sõitmisega seotud kütusekulu summas 9,90 eurot; 3) 19.10.2016. a liugväravaajami osaühingusse Axxxxx ekspertiisi viimiseks Kxxxxx külast Tartusse ja tagasi sõitmisega seotud kütusekulu summas 16,73 eurot ja 4) 21.10.2016. a osaühingu Axxxxxxkirja lepingulisele esindajale viimiseks Kxxxxx külast Jõgevale ja tagasi sõitmisega seotud kütusekulu summas 17,17 eurot. Sõidukulud kokku summas 64,94 eurot. Kostja vaidleb hageja sõidukuludele vastu ja leiab, et need ei ole põhjendatud ega kuulu hüvitamisele. Muu hulgas leiab kostja, et hageja ei ole põhjendanud, miks pidi ta osaühingust Axxxxx hinnapakkumise võtmiseks sinna kohale sõitma. Kohus leiab, et hageja sõidukulud on põhjendatud ja kuuluvad hüvitamisele osaliselt. Kohus leiab, et iseenesest on hageja sõidukulude näol tegemist kuluga, mis VÕS § 128 lg 3 järgi on hüvitatavad kui kulud kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hüvitatavad on sõidukulud mõistlikus ja põhjendatud ulatuses. Kohus hindab, et hageja poolt hinnapakkumise võtmiseks ja kahjustada saanud väravaajami ülevaatuseks viimiseks müüja ja tootja esindaja osaühingu Axxxxx juurde Tartusse sõitmine ning Jõgevale juristi juurde sõitmine oli kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõude esitamiseks vajalik. Hageja on põhjendanud, et osaühingust Alxxxx hinnapakkumise võtmiseks pidi tema abikaasa minema kohapeale, kuna ta ei valda eesti keelt, mistõttu oli sidevahendite kaudu asjaajamine raskendatud. Hageja on esitanud ka sõidukulusid tõendavad dokumendid, sh Circle K Eesti Statoil Mustvee teenindusjaama arve nr 6888 (tl 12), millest nähtub, et 02.08.2016. a on ostetud 9,56 liitrit kütust, hinnaga 1,059 eurot liiter, kokku summas 9,90 eurot; Circle K Eesti Statoil Mustvee teenindusjaama arve nr 6685 (tl 12), millest nähtub, et 02.08.2016. a on ostetud 20,02 liitrit kütust, hinnaga 1,079 eurot liiter, kokku summas 21,14 eurot; Olerex Eesti AS-i Mustvee tankla arve nr 2741-341550 (tl 81), millest nähtub, et 19.10.2016. a on ostetud 15 liitrit kütust, hinnaga 1,115 eurot liiter, kokku summas 16,73 eurot ja Olerex Eesti AS-i Mustvee tankla arve nr 331112

730145 (tl 81), millest nähtub, et 21.10.2016. a on ostetud 15,29 liitrit kütust, hinnaga 1,123 eurot liiter, kokku summas 17,17 eurot. Kohus leiab, et arvestades Mustvee ja Tartu vahemaad, mis on ca 63 km (edasi-tagasi 126 km) ja Mustvee ja Jõgeva vahemaad, mis on ca 37 km (edasi-tagasi 74 km) ning samuti keskmist kütusekulu, mis on ca 10 liitrit 100 km kohta, on hageja poolt esitatud sõidukulud veidi liialdatud. Kohus loeb põhjendatuks hageja hageja kütusekulu Tartusse ja tagasi sõitmiseks 12,6 liitri eest ning Jõgevale ja tagasi sõitmiseks 7,4 liitri eest. Hageja on sõitnud Mustveest Tartusse kahel korra ja Mustveest Jõgevale kahel korral. Kohtu hinnangul on hageja kohalkäimine Tartus müügiesindaja juures kahel korral kahju kindlaks tegemiseks põhjendamatu. Mõistlikult piisab ühest korrast, et viia müügiesindaja juurde ülevaatusele väravaajam, võtta hinnapakkumine ja teha muud vajalikud toimingud. Seetõttu peab kohus põhjendatud käikudeks ühel korral Tartus käimist ja kahel korral Jõgeval käimist. Seega on põhjendatud kütusekulu kokku 27,4 liitri eest. Hageja poolt esitatud arvete kohaselt on keskmine kütusekulu olnud 1,1 eurot ühe liitri kohta. Seega loeb kohus hageja põhjendatud ja hüvitatavaks kütusekuluks kokku 30,14 eurot. Kostja on lõhkunud poolte kaasomandis olnud vara ja kahjustanud sellega hagejast kaasomaniku õigusi. Hageja kohtuistungil tegi kostjale ettepaneku, et kostja heastaks kohustuse rikkumisepaigaldaks uue väravaajami. Hageja ettepanekul peaks rikkumise heastamise tähtaeg olema 1 kuu. Kohus leiab, et sellise ettepaneku tegemisega on hageja andnud võlgnikule täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks VÕS § 114 lg.1 tähenduses. Kostja ei soovinud sellist ettepanekut vastu võtta. Seega on hageja õigustatud nõudma kahju hüvitamist rahas. Tekkinud kahju suurus on 863,74 eurot, millest 833,60 eurot liugväravajam koos lisakuludega ja 30,14 eurot põhjendatud kütusekulu. Hageja osa kahju tekkimisel Kohus leiab, et põhjendatud on kostja väited selle kohta, et osaliselt tekkis tema poolt liugvärava lõhkumisega seotud kahju hagejast tulenevatel asjaoludel. VÕS § 139 lg 1 sätestab, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. VÕS § 139 lg 2 järgi kohaldatakse sama paragrahvi lõikes 1 sätestatut ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostjal ei olnud vajalikke vahendeid liugvärava avamiseks. Tal oli olemas küll kaugjuhtimispult, kuid seda ei saanud kasutada, kuna ta ei olnud võtnud kaasa generaatorit (kinnistul puudus elektrivool) ja tal ei olnud liugväravaajami kaane avamiseks võtit, et eemaldada ajami kate ja käivitada ajam nupust. Hageja väitel ei olnud ka temal võtit ajami katte eemaldamiseks, kuid ajami kate olnuks võimalik avada ka näpitsatega keerates. Elektrit oli hageja nõus kinnistule lülitama üksnes siis kui hagejale enadale vaja on. Kostja pidanuks oma generaatori kaasa võtma, et elektrit saada. Kohtu küsimusele „miks hageja ei lülitanud kinnistule elektrit, et väravat puldiga avada“ vastab hageja retoorilise küsimusega „miks ma pean talle oma abi pakkuma“?. Kohus lähtub kahjustatud isiku osa arvestamisel asjaolust, et nii hageja kui ka kostja olid kinnistu, värava ja väravaajami võrdsed kaasomanikud. Mõlemal poolel oli õigus teha toiminguid ja kohustus kanda kulutusi, et kaasomandit vallata ja kasutada hea usu põhimõttest lähtuvalt ja teise kaasomaniku õigusi kasutamata. Hagejal oli kohustus aidata kaasa kahju tekkimise vältimisele ja kostjal oli kohustus varustada ennast abivahenditega, et värava ajamit tööle panna.

Kostja ei saa ennast kahju hüvitamise nõude eest kaitsta väitega, et tal ei olnud võtit, pulti või elektrivoolu. Kinnistul käies 16.juulil 2016 sai ta teada, et tal vajalikke abivahendeid ei ole ja hageja neid talle ei anna. Seega tulnuks tal vajalikud abivahendid hankida. Kostja seda ei teinud ja 28.juulil tahtlikult lõhkus liugväravaajami. Kahju tekkimine on kostja tahtliku tegevuse tulemus. Asjas on tuvastamist leidnud, et hagejal olnuks võimalik kahju tekkimist vältida- tal oli võimalus lülitada kinnistule elektrivool, et avada värav puldiga, tal oli võimalus ajami kate eemaldada näpitsatega (hagejale teadaolevalt oli nii võimalik), hageja neid võimalusi kahju tekkimise tõrjumiseks ei kasutanud. Kohtu hinnangul puudusid hagejal mõistlikud ja hea usu põhimõttest lähtuvad põhjendused, mis õigustaksid hageja tegevusetust kahju tekkimise ärahoidmiseks. Kuna hagejal olnuks võimalik kahju tekkimist vältida, vähendab kohus kahjuhüvitist ulatuses, mis võrdub hageja vastutuse ulatusega kaasomandis ehk pooles ulatuses. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise pooles ulatuses ehk summas 431,87 eurot. Viivise nõue Hageja nõuab kostjalt kahjuhüvitiselt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates kahju tekitamisele järgnevast päevast, s.o alates 29.07.2016. a kuni nõude täitmiseni. Kohus leiab, et põhjendatud on viivisenõue kostja poolt hüvitamisele kuuluvalt kahjuhüvitise summalt seaduses ettenähtud määras. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne1. juulit 2016. a oli 0,00 %. Vastavalt TsMS §-ile 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Viivise arvestamiseks tuleb kohtul teha kindlaks, kuna hageja kahjunõue muutus sissenõutavaks. Seadusest ei tulene otseselt, millal võib võlausaldaja nõuda lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist. Seega ei ole selle kohustuse täitmise tähtpäev kindlaks määratud. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik VÕS § 82 lg 3 järgi täitma kohustuse ning võlausaldaja võib VÕS § 82 lg 7 kolmanda lause järgi nõuda kohustuse täitmist selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Antud asjas leidis tuvastamist, et hagejale tekkis kahju seoses kostja poolt liugväravaajami lõhkumisega 27.08.2016. a. Sellel hetkel ei olnud aga kahju suurus veel kindlaks tehtud. Kohtuistungil on selgunud, et hageja on esmakordselt kahjunõude esitanud hagiavalduses. Poolte vahel on kahju tekkimise ja kahju suuruse üle vaidlus ning kostja kahju hüvitamise kohustuse lahendab kohus käesoleva otsusega. Seda arvestades leiab kohus, et hageja saab

kostjalt väljamõistetavalt kahjuhüvitiselt nõuda viivist alates kohtuotsuse jõustumisest. Tulenevalt TsMS §-ist 367 on võimalik viivis välja mõista protsendina põhinõudelt (kahjuhüvitiselt) kuni kostja poolt nõude täitmiseni. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise kahjuhüvitiselt VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras (s.o 8 % + EKP intress) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldas hageja nõude 48 % ulatuses. Kuna kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, tuleb 48 % menetluskuludest jätta kostja kanda ja 52 % hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulud Hageja on esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema menetluskuluks lepingulise esindaja tasu kokku summas 530 eurot. Lisaks on hageja menetluskuluks hagilt tasutud riigilõiv summas 175 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud nõude esitamisel riigilõivu 175 eurot. Riigilõivu on tasutud seadusega ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast ja seega on tegemist põhjendatud ja hüvitatava menetluskuluga. Kohus leiab, et põhjendatud menetluskuluks saab lugeda ka hageja lepingulise esindaja tasu taotletud ulatuses. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas menetluses Merike Valgmäe, kes ei ole advokaat, kuid TsMS § 218 lg 1 p 2 järgi olla kohtus lepinguline esindaja. Menetluskulude nimekirja kohaselt on Merike Valgmäe Õigusbüroo OÜ, mille kaudu hageja esindaja õigusabi osutas, esitanud hagejale arveid kokku summas 530 eurot. Selgituste kohaselt on esindaja ajakulu olnud õigusabile kokku 9,5 tundi, sh esmane konsultatsioon, materjalidega tutvumine – 1 tund; hagiavalduse koostamine - 3 tundi; hageja arvamuse koostamine hagi vastuse kohta – 2 tundi; hagiavalduse muutmine, hageja vastuse koostamine – 1 tund ja esindamine kohtuistungil – 2,5 tundi. Õigusabi eest taotleb hageja esindaja tasu 50-60 eurot ühe töötunni eest (3 töötunni eest 50 eurot tund ja 6,5 tunni eest 60 eurot tund).

Kohus leiab, et arvestades asja keerukust, menetluse käiku, hageja esindaja poolt tehtud toiminguid ja eeldatavat ajakulu neile, on märgitud ajakulu taotletavas ulatuses vajalik ja põhjendatud. Kohtu hinnangul saab asjaolusid arvestades lugeda vajalikuks ja põhjendatuks ka hageja esindaja tasumäära, mis on 50-60 eurot ühe töötunni eest. Seega loeb kohus hageja lepingulise esindaja tasu summas 530 eurot hageja põhjendatud menetluskuluks. Eeltoodut arvestades loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud kokku summas 705 eurot, sh 175 eurot nõudelt tasutud riigilõiv ja 530 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. Kostja menetluskulud Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks lepinguliste esindajate tasu kokku summas 2200 eurot. Kohus leiab, et kostja menetluskulud on põhjendatud osaliselt. Kostjal oli menetluses kaks esindajat: Exxxx Gxxxx ja Exxxx Kxxxxx, kes ei ole advokaadid, kuid TsMS § 218 lg 1 p 2 saavad olla kohtus lepingulised esindajad. Taotluse kohaselt on kostjate esindajate ajakulu olnud kokku 22 tundi, sh kostja vastuse koostamisele – 5 tundi, päringu tegemisele osaühingule Axxxxx – 2 tundi, kostja vastus kohtu 17.10.2016. a kirjale ja hageja arvamusele kostja vastusele – 5 tundi, kostja vastus hageja 28.10.2016. a vastusele – 2 tundi, kohtuistungiks ettevalmistamine – 1 tund, sõit kohtuistungile (Tallinnast Jõgevale ja tagasi) - 4 tundi ja kohtuistung ning selle ettevalmistus – 3 tundi. Kostja esindajad taotlevad tasu määras 100 eurot ühe töötunni eest. Kokku 22 tunni eest 2200 eurot. Hageja on esitanud vastuväited kostja lepingulise esindaja tasule, leides, et kostja esindajate ajakulu 22 tunni ulatuses ei ole põhjendatud. Hageja arvates on liialdatud ajakulu kostja vastuse koostamisele 5 tunni ulatuses, osaühingule Axxxxx päringu koostamiseks 2 tunni ulatuses, kohtu kirjale ja hageja arvamusele vastuse koostamisele 5 tunni ulatuses ja istungi ettevalmistamisele 1 tunni ulatuses. Hageja arvates saab lugeda põhjendatuks kostja esindajate ajakulu kõigile toimingutele kokku maksimaalselt 8,5 tunni ulatuses. Lisaks leiab hageja, et arvestades asja keerukust ei ole põhjendatud kostja esindajate tasumäär 100 eurot ühe tunni eest. Hageja leiab, et mõistlikuks saab pidada tasumäära kuni 60 eurot ühe tunni eest. Kohus nõustub hageja vastuväidetega selles, et arvestades asja keerukust, asja menetluse käiku ja eeldatavalt vajalikke esindajate toiminguid, ei ole taotluses märgitud kostja esindajate ajakulu täies ulatuses vajalik ega põhjendatud. Asjaolusid arvestades nõustub kohus hagejaga, et ajakulu kostja vastuste koostamisele, osaühingule Axxxxx päringu koostamisele ja kohtuistungiks ettevalmistamisele on liialdatud. Kohus toob võrdluseks, et hageja esindaja on sarnaste menetlusdokumentide koostamisele kulutanud aega ca poole vähem, samas ei ole olulisi erinevusi hageja ja kostja esindajate poolt esitatud dokumentide kvaliteedis ega mahus. Kõiki asjaolusid arvesse võttes loeb kohus põhjendatuks kostja esindajate ajakulu kokku 9,5 tunni ulatuses, sh kostja vastuse koostamisele – 3 tundi, päringu tegemisele osaühingule Axxxxx – 0,5 tundi, kostja vastus kohtu 17.10.2016. a kirjale ja hageja arvamusele kostja vastusele – 2 tundi, kostja vastus hageja 28.10.2016. a vastusele – 1 tundi, kohtuistungiks ettevalmistamine – 0,5 tund, ja kohtuistungil osalemine – 2,5 tundi. Kohus leiab, et üldse ei ole põhjendatud ega kuulu hüvitamisele kostja esindajate tasu Tallinnast Jõgevale ja tagasi kohtuistungile sõiduks kulunud aja eest. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-64-13 antud suuniste kohaselt võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla eelkõige õigusteenuse osutamise tasu. Lisaks võib hüvitatavaks menetluskuluks olla otsene sõidukulu, s.o transpordikulu, milleks on nt bussipileti või autokütuse maksumus. Menetlusosaliselt ei saa välja mõista hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest.

Kohus nõustub hageja vastuväidetega ka selles, et põhjendatud ei ole kostja lepinguliste esindajate taotletav tasumäär, s.o 100 eurot ühe tunni eest. Riigikohtu praktika seisukohtades (lahend nr 3-2-1- 39-16) on küll peetud keskmiselt mõistlikuks lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või –maksuta. Kostja esindajate tasu jääb keskmiselt mõistlikuks peetud tasumäära piiresse. Samas tulenevalt TsMS § 175 lg-s 1 sätestatud põhimõttest tuleb kohtul igal juhul eraldi hinnata lepingulise esindaja tasu vajalikkust ja põhjendatust. Kohus leiab, et arvestades konkreetse asja asjaolusid, sh asja keerukusastet, on põhjendatud lepingulise esindaja tasu keskmisest madalamas ulatuses. Hageja esindaja taotleb tasu kuni 60 eurot ühe töötunni eest. Arvestades, et ei hageja esindaja ega ka kostja esindajad ei olnud advokaadid, samuti arvestades seda, et poolte esindajate poolt esitatud menetlusdokumendid ei erinenud oluliselt ei kvaliteedi ega mahu poolest, siis hindab kohus, et põhjendatud ei ole pidada vajalikuks kostja esindajate tasu kõrgemas määras, kui hageja esindaja seda taotleb ehk 60 eurot ühe tunni eest. Eeltoodut arvestades loeb kohus põhjendatuks kostja lepinguliste esindajate töötasu kokku 9,5 tunni eest tasumääraga 60 eurot tund, kokku summas 570 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust, mille kohaselt jäeti menetluskulud 48 % ulatuses kostja kanda ja 52 % ulatuses hageja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 338,40 eurot ja hagejalt kostja kasuks menetluskulud summas 296,40 eurot. TsMS § 445 lg 1 2. lause sätestab, et kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud ulatuses. TsMS § 445 lg 1 alusel tasaarvestab kohus poolte menetluskulude nõuded rahuldatud ulatuses. Tasaarvestuse tulemusena lõppeb kostja nõue ja väheneb hageja nõue kostja nõudega kattuvas ulatuses. Tasaarvestuse tulemusena tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 42 eurot (338,40 eurot – 296,40 eurot= 42 eurot). Hageja on taotlenud menetluskuludelt viivise maksmist VÕS § 113 lg.1 teises lauses sätestatud määras kuni kohtulahendi täitmiseni. Selline taotlus on seaduslik ja TsMS § 177 lg.4 alusel kuulub rahuldamisele.