4.OÜ Thermal hagist loobumise tõttu lõpetada käesoleva tsiviilasja menetlus põhivõlgnevuse summas 2220,40 eurot, viivise summas 99,65 eurot ja menetluskulude summas 178,29 eurot osas. Kohus selgitab hagejale, et TsMS § 432 alusel ei saa ta selles osas enam sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse pöörduda. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus
1.Jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
2.Mõista AS-lt Famino välja OÜ Thermal menetluskulud summas 456,71 eurot (nelisada viiskümmend kuus eurot ja 71 senti, käibemaksu ei lisandu) OÜ Thermal kasuks. Edasikaebamise kord
Tsiviilasi nr 2-16-15185
Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohus selgitab, et kui apellatsioonkaebuse esitaja taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab menetlusabi taotleja TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.OÜ Thermal esitas kohtusse hagi AS Famino vastu töövõtulepingust tulenevates nõuetes. AS Famino (tellija, kostja) ja Thermal OÜ (töövõtja, hageja) sõlmisid 13.09.2013.a. ehituse alltöövõtulepingu. Vastavalt 18.12.2013.a. allkirjastatud tööde üleandmise-vastuvõtmise lõppaktile loeti kõik ehitustööd lõpetatuks ja tellija poolt vastuvõetuks. Pooled on varasemalt vaielnud Tartu Maakohtus ja Ringkonnakohtus (tsiviilasja nr 2-14-4758) tööde üleandmisevastuvõtmise ja tasunõuete üle. Kohtuotsustega määrati 2% alltöövõtulepingu hinnast ehk 2220,40 eurot kinnipidamisele ehitusobjekti garantii-kohustuse täitmise tagamiseks. Nimetatud summa pidi kostja hagejale tagastama 3 kuu jooksul peale garantiiperioodi lõppemist ehk hiljemalt 19.03.2016.a. Kostja garantiirahasid tagastanud ei ole, mistõttu taotleb hageja selle väljamõistmist kohtus. Tõele ei vasta kostja väited, et hageja on kohtu poole pöördunud ennatlikult. Hageja pöördus esmalt kostja poole, kuid kostja keeldus e-kirja teel sõnaselgelt garantiisummade tagastamisest. Samuti ei ole kostja tasunud võlgnevust kogu ulatuses. Tasumata on osa viivist summas 23 eurot ning osaliselt riigilõiv 71,71 eurot ja õigusabikulud385 eurot.
Kostja vastuväited hagile
2.Kostja leiab et hagi on esitatud põhjendamatult ja ennatlikult. Mõistlik oleks olnud esmalt pöörduda vastava nõudega kostja poole. Kostja arvas, et pooltevaheline vaidlus on lahendatud tsiviilasja nr 2-14-4758 raames ning jättis inimlikust eksitusest tulenevalt tähele panemata kohtu arvutusloogika. Samuti on kostja hagejale tasunud 2498,34 eurot, mis vastab hagiavalduses märgitud hagi hinnale. Kostja leidis, et menetluskulud tuleks jätta hageja kanda, kuna hagi esitamine on tingitud hageja hooletusest. Kostja hinnangul on hageja menetluskulud ülemäärased ning neid tuleks vähendada. Samuti palus kostja TsMS § 168 lg 6 kohaselt jätta menetluskulud üldse hageja kanda.
Kohtuistungid
3.Käesolevas tsiviilasjas toimus kohtuistung 22.12.2016. Kostja istungil ei osalenud ja esitas taotluse arutada asja ilma tema osavõtuta. Hageja selgitas võlgnevuse kujunemise aluseks olnud asjaolusid. Hageja selgitas, et ei tea, mida asjaga teha - kas loobuda hagist osaliselt või teeb kohus asjas osaliselt õigeksvõtul põhineva lahendi. Samuti märkis hageja, et tasumata on osa menetluskuludest ja viivis summas 23 eurot.
Tsiviilasi nr 2-16-15185
Asjaolud ja kohtu seisukoht
4.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja on tasunud nõutud võlgnevuse hagi hinna ulatuses. Tlk 53 maksekorralduselt nähtub, et kostja on hagejale 01.12.2016 tasunud kokku 2498,34 eurot ning on maksekorraldusele märkinud, et sellest on garantiisumma 2220,40 eurot, viivis 99,65 eurot ja menetluskulud 178,29 eurot. Hageja kohtule esitatud avaldustest nähtub, et hageja aktsepteerib tasutud rahasumma jaotamist põhivõla, viivise ja menetluskulude katteks kostja poolt määratud ulatuses, kuid taotleb kostjalt täiendavate summade väljamõistmist osas, mida kostja tasutu ei kata.
5.Kuna hageja on aktsepteerinud põhivõlgnevuse tasumist kostja poolt, puudub kohtul vajadus selles osas hagi sisuliselt läbi vaadata. Hageja 22.12.2016 kohtuistungil väljendatust nähtub hageja tahe esitada alternatiivsed taotlused, et kohus lahendaks asja põhivõlgnevuse osas osaliselt õigeksvõtuga või võtaks vastu hageja osalise loobumise hagist (lk 79). Põhivõlgnevuse tasumise tõttu ei saa kohus teha selles osas õigeksvõtul põhinevat otsust. Seega rahuldab kohus hageja alternatiivse taotluse ja võtab vastu hageja osalise loobumise hagist põhivõlgnevuse summas 2220,40 eurot, viivise summas 99,65 eurot ja menetluskulude summas 178,29 eurot väljamõistmise osas.
6.Kohus leiab, et osas, kus hageja ei ole hagist loobunud, s.o viivise väljamõistmiseks alates hagi esitamisest 10.10.2016 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni 01.12.2016, kuulub hagi rahuldamisele. Hageja hinnangul tuleks nimetatuid perioodi eest viivist juurde tasuda veel 23 eurot (tlk 79). Tasumata viivise osas ei ole kostja arvutuslikke vastuväiteid esitanud. Üksnes asjaolu, et hageja ei nõudnud otsuse täitmist varem, ei anna alust viivise vähendamiseks või väljamõistmata jätmiseks. Hageja ei ole nõude esitamisega viivitanud ebamõistlikult kaua ega käitunud ülimalt vastuoluliselt. Seega tuleb 23 eurot tasumata viivist kostjalt hageja kasuks välja mõista.
Menetluskulud
7.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas ja kui suures ulatuses peab kostja tasuma hageja menetluskulud. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Käesolevalt on hagi esitatud kohtusse 10.10.2016 ja kostja on tasunud hageja nõude suuremas osas 01.12.2016, s.o peale menetlusse võtmise määruse ja hagimaterjalide kättesaamist. Kohus ei nõustu kostja väidetega, mille kohaselt ei ole hageja enne kohtusse pöördumist nõudega kostja poole pöördunud. Tlk 64 nähtub kostja esindajale garantiirahade nõude esitamine 20.01.2016. Tlk 63 nähtub Rene Varuli (OÜ Thermal esindaja nii käesolevas tsiviilasjas kui ka tsiviilasjas nr 2-144758) ja Sille Allikmetsa (AS Famino esindaja tsiviilasjas nr 2-14-4758) kirjavahetus, millest on koopia saadetud ka Yulia Klyukach’ile (AS Famino esindaja tsiviilasjas nr 2-14-4758 ja käesolevas tsiviilasjas – tlk 17 ja 31). Kirjavahetusest nähtub, et S. Allikmets on AS Famino esindajna AS Famino nimel 26.01.2016 asunud seisukohale, et AS Famino on täitnud kohustused OÜ Thermal ees ning muude summade nõudeks puudub õiguslik alus. Kuna J. Klyukach on saanud ka viidatud kirjast koopia, pidi ta olema vastavast nõudekirjast teadlik. Käesoleva vaidluse seisukohalt ei oma tähtsust asjaolu, et nõude on esitanud OÜ-d Thermal esindanud advokaat AS-i Famino esindanud advokaatidele. Nimetatud isikud on eelnevas
Tsiviilasi nr 2-16-15185
kohtumenetluses toiminud poolte esindajana ning ka käesolevas tsiviilasjas ei ole tõendatud nimetatud isikutel otsuse täitmise üle läbirääkimisteks volituste puudumist. Hageja nõue kohtuotsusest, mis oli kostjale ka kätte toimetatud. Seega pidi ka kostja ise olema nõude esitamise võimalikkusest teadlik. Samuti on hageja esindaja 20.01.2016 e-kirjas teatanud kostja esindajatele nõude sissenõudmise kavatsusest. Seega ei saanud nõude esitamine tulla kostjale üllatusena. Seega on kostja oma käitumisega põhjustanud hagi esitamise ja menetluskulud tuleb TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 alusel jätta kostja kanda. Osas, kus kohus hagi rahuldas (23 euro viivise väljamõistmise osas), tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta samuti kostja kanda.
8.Hageja on esitanud kohtule ka taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks. TsMS § 174 lgte 1 ja 2 kohaselt määrab kohus hageja menetluskulud ka rahaliselt kindlaks. Hageja menetluskulud koosnevad avalduse kohaselt kuutustest riigilõivule summas 250 eurot, millest kostja on tasunud juba 178,29 eurot ja tasumata on veel 71.71 eurot ning õigusabikuludest 385 eurot (ajakulu 3,5 tundi, tasumäär 110 eurot tunnist, käibemaksu ei lisandu). Kohtu hinnangul on hageja menetluskulud mõistlikud ja põhjendatud ning tuleb kostjalt välja mõista. Vaidluse sisu ja mahtu arvestades on põhjendatud nii õigusabi osutamiseks kulunud aeg kui ka advokaadi tunnitasu. Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega, et hagiavaldusele järgnenud õigusabikulud koosnevad üksnes vaidlusest menetluskulude üle ning ei kuulu seetõttu hüvitamisele. Pärast hagi esitamist ja hageja nõude osalist rahuldamist vaieldi edasi viivise tasumata osa ning menetluse lõpetamise ja menetluskulude jaotuse üle. Erinevalt menetluskulude rahalisest kindlaksmääramist on menetluskulude jaotuse üle otsustamine õiguslik küsimus ning menetluskulude jaotuse üle vaidlemisel tekkinud õigusabikulud kuuluvad hüvitamisele. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamise ajakulu hüvitamist hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt nõudnud ei ole. Arvestades, et kostja on osa riigilõivust hagejale juba tasunud, kuulub menetluskuludena kostjalt täiendavalt väljamõistmisele 456,71 eurot (385 + 71,71 = 456,71). Käibemaksu menetluskuludele ei lisandu.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.