lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-22-1393/8

Rahvastik › Välismaalased

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 29.08.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-22-1393/8
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › Välismaalased
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
29.08.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1713
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 165 lg 2Otsuse põhjendav osaVMS § 123VMS § 129 lg 2

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis

Enno Loonurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. august 2023; Tallinna Halduskohus

Haldusasja number

3-22-1393

Haldusasi

X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 24.05.2022 otsuse nr 15.33.1/1223-1 ja 19.06.2022 vaideotsuse nr 15.3-3.6/40 tühistamise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja – X, esindaja Aleksei Motuzov; Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Ragne Õunap

RESOLUTSIOON

Jätta kaebus rahuldamata

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 29.08.2023. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X sündis xx xx xxxx. aastal Venemaal ning on Venemaa Föderatsiooni (edaspidi VF) kodanik. 01.03.2021 anti X’le tähtajaline elamisluba välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) § 191 alusel ettevõtlusega tegelemiseks iduettevõttesse BME Technologies OÜ.
2.X esitas 03.02.2022 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse välismaalaste seaduse (VMS) § 191 alusel ettevõtluseks iduettevõttesse BME Technologies OÜ.
3.

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 10.09.20263-26-2467/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 04.09.20263-26-2476/30Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2352/17Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20263-26-2201/17Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 31.08.20263-26-2459/11Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20263-26-2328/28
PPA 24.05.2022 otsusega nr 15.3-3.1/1223-1 keelduti X’le tähtajalise elamisloa pikendamisest VMS § 123 p 2 alusel, kuna välismaalane ei vastanud tähtajalise elamisloa andmise tingimustele.
4.X esitas 03.06.2022 PPA-le puudustega vaide, mis jäeti 19.06.2022 otsusega nr 15.3-3.6/40 rahuldamata.
5.X esitas 29.06.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti 19.06.2022 vaideotsuse nr 15.3-3.6/40 tühistamiseks.
6.Tallinna Halduskohus jättis 04.07.2022 määrusega kaebuse käiguta täiendava riigilõivu tasumiseks ning nõude täpsustamiseks. Kaebaja kõrvaldas kaebuses esinenud puudused 08.08.2022.
7.Tallinna Halduskohus võttis 09.08.2022 määrusega kaebuse menetlusse Politsei- ja Piirivalveameti 24.05.2022 otsuse nr 15.3-3.1/1223-1 ja 19.06.2022 vaideotsuse nr 15.3-3.6/40 tühistamise nõudes.
8.Vastustaja esitas oma seisukoha kaebuse osas 09.09.2022.
9.Tallinna Halduskohus määras 05.06.2023 määrusega haldusasja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses ning andis protsessiosalistele tähtajad täiendavate taotluste või menetlusdokumentide esitamiseks. Ühtlasi määrati kindlaks ka kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg.

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

10.Kaebaja on seisukohal, et tema elamisloa pikendamisest keeldumine ei ole põhjendatud. Kaebaja on täitnud valdavas osas tähtajalise elamisloa andmise üldtingimused. Elamisloata ei oleks kaebajal võimalust olla ettevõttes peamiste protsesside eest vastutavaks juhatajaks. Kaebaja selgitab, et ta on Vene Föderatsiooni kodanik, kuid ei ela Venemaal juba alates 2014. aastast, peale Krimmi anneksiooni. Venemaa Föderatsioonist lahkumise põhjus oli kodakondsusriigi poliitikaga mittenõustamine. Elamisloa pikendamata jätmisega kaob kaebajal võimalus tegeleda Eestis äriühingu igapäevase tegevusega. PPA väide, et kaebaja ei ole tõendanud, et tema tegelik elukoht on Eestis, ei ole mingil määral põhjendatud. Kaebaja on loonud Eestis elamiseks kõik vajalikud tingimused. Asjaolu, et kaebaja ei viibi pidevalt Eestis, on tingitud äritegevuse omapäraga, kuna ettevõtte ärihuvid hõlmavad kogu maailma ja klientide asukohad on igal pool maailmas.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

11.Vastustaja on seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. PPA on kaebaja tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse menetlemisel lähtunud seadusest tulenevatest nõuetest ning ei ole vääralt kohaldanud VMS norme.
12.Kaebaja puhul ei ole kõik üldtingimused täidetud ei elamisloa kehtivusaja jooksul ega ka tähtajalise elamisloa pikendamisel. Kaebaja ei ole elamisloa kehtivusaja jooksul Eestisse elama asunud. Asjaolu, et kaebaja reisid algasid ja lõppesid väljaspool Eestit ning kaebaja on taotluses kinnitanud, et tema abikaasa ja laps elavad Venemaal, on kindel märk sellest, et kaebaja elukoht ei ole Eestis. Kaebaja on seda kaebuses ise sisuliselt ka kinnitanud. Kaebaja ei ole ei elamisloa pikendamise menetluse jooksul ega kohtule esitanud tõendeid, mis kinnitaksid tema Eestis elamist. Tallinnas asuva hotelli broneering kolmeks päevaks kinnitab hoopis seda, et kaebajal ei olnud Tallinnas elukohta, vastasel juhul ei oleks tal vaja Tallinnas viibides ööbida hotellis. Kaebaja esitatud arvelduskonto väljavõtetest ei nähtu, et kaebaja oleks Eestis kasutanud pangakaarti nt toidupoes või transporditeenuste eest maksmisel. Samas on selliseid tehinguid tehtud Araabia Ühendemiraatides ja Venemaal. Kaebaja esitatud tõenditest ei nähtu, et kaebaja oleks maksnud üürikorterite kasutamise eest üüri või tasunud kommunaalteenuste eest. Vastustaja rõhutab, et elamisloa pikendamisest keelduti, kuna kaebaja puhul ei olnud täidetud elamisloa pikendamise

üldtingimus (Eestis elamine), mitte elamisloa eesmärgipärase või mitte eesmärgipärase kasutamise tõttu. Lisaks nähtub ettevõtte registrikaardilt, et kaebaja ei ole ettevõtte ainus juhatuse liige.

13.Seoses Vabariigi Valitsuse 08.04.2022 määrusega nr 42 ning sanktsioonide kehtestamisega, ei saa enam Vene Föderatsiooni kodanikud viisasid töötamiseks. Seega elamisloa mittepikendamisel kaob kaebajal võimalus tegeleda äriühingu igapäevase tegevusega Eestis. Kuigi käesoleval ajal ei väljastata Venemaa Föderatsiooni kodanikele viisasid, ei tähenda eelnev seda, et PPA peab pikendama kaebaja tähtajalist elamisluba olukorras, kus kaebaja ei vasta tähtajalise elamisloa andmise tingimustele. Kaebuses esitatud väited seoses Covid-19 pandeemiaga seotud reisimise piirangutega ei ole usutavad ja on asjakohatud. Kaebaja väidab, et tema ettevõtte iseloomust tulenevalt on tal vaja tihti reisida ka väljaspool Euroopat. Vastustaja selgitab, et Eesti elamisloa eesmärk ei ole riigipiiri lihtsam ületamine, vaid Eestisse elama asumine. Samas on tähelepanuväärne, et kaebaja registreeris ettevõtte Eestis juba 24.04.2019, kuid taotles elamisluba ettevõtluseks alles 30.12.2020 (s.o poolteist aastat hiljem). Vahepealsel ajal on kaebaja saanud ettevõtlusega tegeleda erinevate Schengeni riikide poolt väljastatud viisade alusel reisides. Kaebaja väide, justkui ei oleks PPA tuvastanud, et kaebajal oleksid eraelulised või perekondlikud sidemed Eestiga, on väär. Kuna tegeliku elukoha olemasolu Eestis on elamisloa andmise ja koosmõjus VMS §-ga 129 elamisloa pikendamise üldtingimus ning kaebaja puhul ei olnud see täidetud, keeldus PPA õiguspäraselt kaebaja elamisloa pikendamisest VMS § 123 p 2 alusel.

KOHTU PÕHJENDUSED

14.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Politsei- ja Piirivalveameti 24.05.2022 otsust nr 15.33.1/1223-1 ja 19.06.2022 vaideotsust nr 15.3-3.6/40 ning taotletud eelnimetatud otsuste tühistamist. Põhivaidlus väljendub siiski tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise otsuse nr 15.3-3.1/12231 õiguspärasuse küsimuses. Vaideotsuse võib õigusselguse huvides tühistada üksnes sel juhul kui 24.05.2022 otsus nr 15.3-3.1/1223-1 tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise kohta osutub õigusvastaseks. Tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise kohta tehtud otsustuse õiguspäraseks osutumise korral vastupidistel eeldustel baseeruvat vaideotsuse tühistamise nõuet rahuldada ei saa. Kaebusest ei järeldu, et vaideotsusega oleks rikutud kaebaja õigusi mingisugusel muul moel peale selle, et vastustaja ei nõustunud kaebaja seisukohtadega ning ei pidanud vaide rahuldamist põhjendatuks.
15.Vaidlustatud otsusega nr 15.3-3.1/1223-1 keelduti tähtajalise elamisloa pikendamisest, sest tähtajalise elamisloa andmise tingimused ei oleksid olnud enam täidetud ning seega esines elamisloa pikendamisest keeldumise alus. Nähtuvalt vaidlustatud haldusakti punktist 2 oli kaebaja taotlenud tähtajalise elamisloa pikendamist (ettevõtluseks) välismaalaste seaduse § 191 alusel iduettevõttesse BME Technologies OÜ.
16.Vaidlustatud haldusakti andmisel ja tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumisel on lähtutud välismaalaste seaduse (edaspidi ka – VMS) paragrahvi 123 punktist 2, mille kohaselt keeldutakse tähtajalise elamisloa andmisest kui välismaalane ei vasta tähtajalise elamisloa andmise tingimustele, koosmõjus sama seaduse § 129 lõikega 1 ning § 131 lõikega 1, mille kohaselt peavad tähtajalise elamisloa nõuded olema täidetud mis tahes alusel tähtajalise elamisloa pikendamiseks, kusjuures tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumiste alustena kohaldatakse tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise aluseid. Tähtajalise elamisloa pikendamiseks peavad elamisloa saamise tingimused olema jätkuvalt täidetud (VMS § 129 lg 2).
17.Tähtajalise elamisloa andmine ja ka tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumine on vastustaja kaalutlusotsus ning vastustaja pädevuses. Kohtu roll taoliste spetsiifilist hinnangut vajavate vaidluste lahendamisel on üldse mingil määral piiratud, kuid vastavalt välismaalaste seaduse § 12 lg 1 kohaldatakse eelnimetatud seaduses sätestatud haldusmenetlusele ka haldusmenetluse seaduse nõudeid. Haldusakti õiguspärasuse põhilised eeldused on välja toodud haldusmenetluse seaduse §-s 54, mille kohaselt on haldusakt õiguspärane kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Elamisloa andmise või selle andmisest või pikendamisest keeldumisega seonduvate vaidluste puhul on põhirõhk üldjuhul kaalutlemise küsimusel. Lähtuvalt eeltoodust tuleb menetlusosaliste vastandlikku positsiooni hinnata ning seda eelkõige kaalutluste piisavuse ja asjakohasuse kontekstis. Kaalutlusvigade ilmnemise korral on vaja muuhulgas hinnata kas vastava küsimuse uuel läbivaatamisel võiks haldusorgani seisukoht ka teistsuguseks kujuneda, sest kui viga või teatav vaieldavus asja otsustamist nagunii mõjutada ei võinud, siis ei pruugi haldusakti tühistamine mingisuguse vormi- või kaalutlusvea tõttu põhjendatuks osutuda. Mis puutub vorminõuete järgimisse, siis sellega seonduvalt ei ole kaebaja tegelikult etteheiteid ka teinud. Kohus lähtub eelnimetatust. Etteheited seostuvad pigem küsimustega sellest kas elamisloa pikendamisest keeldumine oli sisuliselt põhjendatud ning kas vastustaja hinnangut perekondlike ja eraeluliste sidemete puudumisest Eestiga võib õigustatuks pidada. Küsimus on selles, et välismaalaste seaduse § 117 lg 1 punktis 2 sisaldub nõue, mille kohaselt eeldab välismaalasele antav tähtajaline elamisluba ka isiku tegelikku elukohta Eestis.
18.Vastustaja on haldusmenetluse raames võimaldanud kaebajal esitada tõendeid enda Eestisse elama asumise kohta. Vastava menetluse käiku ning kaebaja esitatud dokumente on kirjeldatud ja loetletud vaidlustatud haldusakti punktides 4-8 (rendileping, laevapilet, arvelduskonto väljavõtted, kindlustuspoliis, foto, ettevõtte majandusaasta aruanded 2019. ja 2020 aasta kohta jms). Haldusasja materjalist järeldub, et kaebaja tegelikult möönab ka ise, et ta ei ole olnud piisavalt Eestis viibinud, kuid on seejuures seisukohal, et valdavas osas olid tähtajalise elamisloa andmise tingimused siiski täidetud. Vastustaja on aga tuvastanud menetluse käigus, et kaebaja ei vastanud elamisloa andmise tingimustele, sest ainuüksi äriühingu juhatusse kuulumine, üürilepingud, üks laevapilet suunal Tallinn-Helsingi või kolmepäevane hotellibroneering ei osunda vajadusele tähtajalise elamisloa järele ja et kontoväljavõtetest nähtuvad ostud Moskvas, Saksamaal ja AÜE-s viitavad pigem sellele, et Eestisse ei oldud elama asutud. Vastustaja eelnimetatud seisukohaga tuleb nõustuda. Politsei- ja Piirivalveamet on asjakohaselt selgitanud, et elamisloa andmise eesmärk ei ole piiriületuste lihtsustamine või viisa hankimisega seotud kulutuste ärahoidmine ning et taotleja peab (pidi) oma tegevusega näitama, et ta ka tegelikult soovis Eestisse elama asuda, mitte ainult lühiajalisi külastusi teha. Vastavalt välismaalaste seaduse § 117 lg 1 punktile 2 on välismaalasele antava tähtajalise elamisloa andmise üldtingimuseks isiku tegelik elukoht Eestis ning selle tingimuse täitmata jätmist on vastustaja 24.05.2022 otsuse punktides 14-20 küllalt veenvalt kirjeldanud, millega kohus nõustub. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks lähtuvalt HKMS § 165 lg 2 seda veelgi põhjalikumalt üle korrata, sest kaebus jääb rahuldamata. Haldusorgani konstateeringuid ümberlükkavaid vastuväiteid, mis seostuks tegeliku Eestis elamisega, kaebuse tekstist ei ilmne. Kaebuses on tehtud rõhuasetus peamiselt ettevõtte klientide arvu kasvule ja uute partnerlussuhete tekitamisele, samuti osakapitali suurendamisele, kuid see ei seostu tähtajalise elamisloa tingimusega Eestisse elama asumise nõude täidetavuse suhtes. Pigem järeldubki sellest, et ettevõtlusega oli võimalik tegeleda ja seda arendada ilma riigis viibimata. Kokkuvõttes peab tõdema, et vaidlustatud haldusakt nr 15.3-3.1/1223-1 on antud kehtiva õiguse alusel ning olulisi kaalutlusvigu sellest ei ilmne, kusjuures vastustajal oli õigus keelduda tähtajalise elamisloa pikendamisest ka pelgalt tegeliku elukoha nõude täitmata jätmise tõttu. Elamisloa andmisest või pikendamisest keeldumine taotleja põhiõigusi ei riiva, kusjuures vastustajaga peab nõustuma ka selles, et elamisloa puhul ei saa taotlejal olla sellist õiguspärast ootust, et iga järgnev taotlus ilmtingimata rahuldamisele peaks kuuluma. Lähtuvalt eeltoodust ei saa

asuda seisukohale, et vaidlustatud haldusakti ei oleks piisavalt põhjendatud või et selle õiguspärasuse eelduslikud tingimused ei oleks muudes osades täidetud. Seega ei ole vaidlustatud haldusakti ning vastava vaideotsuse tühistamiseks alust.

19.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Enno Loonurm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20263-26-2252/26Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20263-26-2310/24Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja