A kaebus Politsei-ja Piirivalveameti 13.01.2023 otsuse nr 15.33.1/89-1 ja 02.06.2023 ettekirjutuse nr 1052268517 tühistamiseks B kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 13.01.2023 otsuse nr 15.33.3/1-1 ja 02.06.2023 ettekirjutuse nr 1052268510 tühistamiseks C kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 13.01.2023 otsuse nr 15.33.3/2-1 ja 02.06.2023 ettekirjutuse nr 1052268524 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebajad - A, B ja C Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Kristiina-Marita Alliksoo
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus.
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebused rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Otsuse avaldamisel asendada kaebajate nimed tähemärkidega.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 27.09.2023 a.
Politsei- ja Piirivalveamet tegi 13.01.2023 otsuse nr 15.3-3.1/89-1 (dtl 25 jj), millega keelduti A tähtajalise elamisloa pikendamisest püsivalt Eestisse elama asumiseks. Otsuse põhjendused: - Taotlejal puudub piisav legaalne sissetulek. Taotleja ei ole saanud 2022. aastal alates juulikuust töötasu, v.a novembris 15,44 eurot. Taotlejal on kulutusi oluliselt rohkem, kui näeb ette riigi kehtestatud toimetulekumäär. Rahaliseks toetuseks ei loeta vanemate ja sugulaste rahalisi toetusi. Taotlejal puudub kehtiv tööleping. Taotleja küll soetas endale mopeedauto taksoteenuse osutamiseks, kuid PPA andmetel ei ole taotleja teenuse osutamisega alustanud. - Elamisloa andmine ei ole põhjendatud, kuna taotlejal on küll magistrikraadi majandus- ja ärijuhtimise erialal, kuid ta ei ole enam kui viie aasta jooksul leidnud Eestis erialast tööd, millega ta tagaks endale püsiva legaalse sissetuleku. Taotleja sõltub vanemate ja sugulaste rahalisest abist. On 1(5)
vähetõenäoline, et taotleja suudab endale tagada püsiva töö ja sissetuleku, kuna ta kasvatab üksi kaht väikelast. Taotleja ei ole suutnud Eestis elatud aja jooksul Eestis hästi kohaneda, arvestades tema toimepandud süütegusid ja üldist elukorraldust. - Taotlejat on karistatud juulis 2022 kahel korral mootorsõiduki ilma juhtimisõiguseta juhtimise eest. Määratud trahve ei ole täies ulatuses tasutud. Taotleja on ostnud mootorsõiduki asemel mopeedauto, kuid süütegude toimepanemine iseloomustab siiski taotleja üldist käitumist. On tõenäoline, et taotleja võib süütegusid toime panna ka tulevikus. - Taotleja abikaasa ja lapsed on Nigeeria kodanikud. Taotleja abikaasa on Eestist lahkunud. Taotleja sõltub oma vanematest ja sugulastest, kes elavad Nigeerias. Taotleja ja tema lapsed kõnelevad oma kodakondsusjärgse riigi keelt ning neil elavad seal sugulased, kellega taotlejal on tihe kontakt. Seega ei rikuta elamisloa andmisest keeldumisega taotleja õigust perekonnaelule. Samal päeval tegi PPA järgmised otsused: - PPA 13.01.2023 otsus nr 15.3-3.3/2-1 elamisloakaardi väljaandmisest keeldumise kohta lapsele A (sündinud 2020.a) (dtl 213); - PPA 13.01.2023 otsus nr 15.3-3.3/1-1 elamisloakaardi väljaandmisest keeldumise kohta lapsele B (sündinud 2018.a) (dtl 216). Mõlema otsuse sisus on konkludentselt järeldatud, et kuna kutsujale, A keelduti tähtajalise elamisloa pikendamisest püsivalt Eestisse elama asumiseks, siis seetõttu ei saa PPA pikendada taotleja alaealisele lapsele tähtajalist elamisluba elama asumiseks vanema juurde.
2.PPA tegi 02.06.2023 otsuseid: - nr 1052268517, millega tehti kaebajale lahkumisettekirjutuse vabatahtliku lahkumistähtajaga 02.07.2023, millega samuti kohaldati Schengeni sissesõidukeeldu pikkusega 1 aastat ja 6 kuud (dtl 181), kuivõrd isik viibis Eestis kauem kui on seaduslike alustega lubatud, samuti on kaebajat väärteokorras karistatud; - nr 1052268510, millega tehti kaebaja lapsele B (sündinud 2018.a) lahkumisettekirjutus vabatahtliku lahkumistähtajaga 02.07.2023 (dtl 185); - nr 1052268524, millega tehti kaebaja lapsele C (sündinud 2020.a) lahkumisettekirjutus vabatahtliku lahkumistähtajaga 02.07.2023 (dtl 188).
3.A esitas 19.01.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille täiendamise ja liitmise teel vaidlustab kaebaja nii enda kui ka oma laste elamisloa andmisest keeldumist ning lahkumis-ettekirjutust (vt 20.06.2023 kirjaliku menetluse määrus). Kaebuse põhjendused kõigi nõuete ja kaebajate osas kokkuvõetuna on järgmised:
1.Kaebajal on tööleping kullertoidu kohale viimiseks, kuid ta ei ole tööga alustanud, sest autot ei ole veel registreeritud ja kaebaja elamisluba on aegunud. Kaebaja palub veel 3-6 kuud. Ta läheb ka autokooli juhiloa saamiseks, et töötada taksojuhina. Siis saab ta ka oma võlad tasutud.
2.Kaebajat toetab vaid tema pere, sest kaebaja abikaasa jättis kaebaja ja ta kaks last alates 2020. aastast üksi. Kaebaja ei saanud laste tõttu töötada ja pidi oma perelt abi paluma, kuni laps on piisavalt vana, et minna lasteaeda. Kaebaja pidi ka laenu tagasimakseid tegema ja üüri tasuma. Kaebaja on elanud Eestis alates 2015. aastast ning on Eesti keskkonnaga kohanenud. Kaebaja kahetseb, et sõitis ilma juhiloata. Kaebaja tegi seda hirmu tõttu, kuna ta ei leidnud muud tööd.
3.Lahkumisettekirjutuste osas (põhjendused alates dtl 180): Kaebaja soovib oma lapsi Eestis kasvatada. Tagasi kodumaal ei ole tal midagi ning ta ei tea, kuidas seal kahe lapsega otsast alustada.
4.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
1.Kaebaja ei ole vaidlustanud, et tal puudub legaalne sissetulek. Kaebaja eelmine elamisluba kehtis 07.09.2017-07.09.2022 ning kaebajal oli võimalik siis legaalset sissetulekut teenida. Kohtule esitatud töölepingut ei ole kaebaja haldusmenetluses esitanud. Elamisloa andmise tingimused peavad olema täidetud elamisloa andmise aja seisuga. 2(5)
2.Asjas ei oma tähtsust selgitused, miks kaebaja on saanud vanematelt ja sugulastelt toetust. Kaebaja ei ole suutnud endale kindlustada Eestis elatud aja jooksul püsivat ja stabiilset elu ning on samal ajal toime pannud kaks süütegu.
3.Välismaalasel ei ole põhiõigust Eestis elamiseks. Kaebajal ja tema lastel on võimalik asuda elama Nigeeriasse.
4.Lahkumisettekirjutuste osas (põhjendused alates dtl 205): Kuna kaebaja ei lahkunud oma lastega Eestist ja jäi ebaseaduslikult Eestisse, tuli koostada lahkumisettekirjutused. Kaebajale on määratud sissesõidukeeld, mh kuna puuduvad humaansed alused sissesõidukeelu kohaldamata jätmiseks. Kaebajal (emal) ei olnud vastuväiteid. Kaebaja on tundnud huvi IOM abiga kodakondsusjärgsesse riiki tagasipöördumise kohta. Lapsed ei käi lasteaias. Laste huvides on, et nad lahkuksid koos emaga kodakondsusjärgsesse riiki. Kaebaja on küll omandanud Eestis kõrghariduse, kuid tal ei ole õnnestunud leida tööd ning ta on kaotamas ka elukoha. Ka vajaks tema laps tugiteenuseid. Kaebajal on paremad võimalused tagada oma lastele stabiilne elukeskkond nende kodakondsusjärgses riigis, kus kaebajal on olemas ka tugivõrgustik. Käesolevas asjas kohtuotsuse ootamine ei andnud kaebajale Eestis viibimiseks seaduslikku alust. Vastustaja kahtleb selles, et lapsed on Eestis hästi kohanenud. Kodakondsusjärgsesse riiki naasmine ei kahjusta ülemäära laste õiguseid.
5.PPA pikendas 12.07.2023 lahkumiskohustuse täitmise aega kuni 01.08.2023.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Eestisse elama asumiseks antava tähtajalise elamisloa andmise eesmärk on võimaldada Eestisse elama jääda välismaalasel, kes on Eestisse elama asunud tähtajalise elamisloa alusel ja kelle Eestisse elama jäämine on kooskõlas avalike huvidega (VMS § 2101 lg 1). Püsivalt Eestisse elama asumiseks antava tähtajalise elamisloa lisatingimused on, et välismaalane on Eestis hästi kohanenud ja välismaalase senine tegevus on olnud kooskõlas talle antud elamisloa andmise eesmärgi ja tingimustega (VMS § 2102 lg 1 p-d 2 ja 3). Välismaalasele tähtajalise elamisloa andmise üldtingimuseks on piisav legaalne sissetulek, mis võimaldaks välismaalase ja tema perekonnaliikmete toimetuleku Eestis (VMS § 117 lg 1 p 3). Legaalne sissetulek VMSi tähenduses on seaduslikult teenitud töötasu, vanemahüvitis, töötuskindlustushüvitis, seaduslikust äritegevusest või omandist saadav tulu, pension, stipendium, elatis, välisriigi makstav toetus, samuti legaalset sissetulekut omavate perekonnaliikmete tagatud ülalpidamine, kui sama seadus ei sätesta teisiti (VMS § 9 lg 1).
6.Käesoleval juhul on kaebajale (s.o lapsevanemale) keeldutud elamisloa andmisest mh alusel, et kaebajal puudub legaalne sissetulek. Kaebaja soovitud elamisloa andmise alus – püsivalt Eestisse elama asumiseks – ei näe ette legaalse sissetuleku tingimuse osas erandit. Tegemist on range tingimusega, mis ei võimalda kaalumist mh juhul, kui välismaalasel VMS mõttes legaalne sissetulek puudub. Kaebaja ei ole kohtule väitnud, et vastustaja on tal legaalse sissetuleku puudumise valesti tuvastanud. Kaebaja on kinnitanud töölepingu olemasolu, aga samas ka seda, et ta ei ole tööd alustanud. Asjaolust, et kaebaja on palunud täiendavat aega, järeldub ka see, et kaebajal hetkel VMS mõttes sissetulek puudub. Piisav sissetulek peab olema tõendatav elamisloa taotlemise ajal ning elamisluba ei anta lootuses, et välismaalasel tulevikus piisav sissetulek tekib. Koduriigis olevate sugulaste poolt antavat rahalist tuge ei saa samuti lugeda legaalseks sissetulekuks VMS § 9 lg-te 1 ega 2 mõttes.
7.Kohus selgitab, et legaalse sissetuleku nõude eesmärgiks on, et Eestis viibiva välismaalase, kellel pole põhiõigust siin elamiseks (nt perekonnaelu kaitsest või rahvusvahelise kaitse andmisest tulene3(5)
valt), viibimine oleks kooskõlas avaliku huviga (VMS § 13 lg 1). Avalikuks huviks on mh see, et välismaalase viibimine Eestis oleks siinsete inimeste, ettevõtluse ning laiemalt majanduslikes ja sotsiaalsüsteemi huvides. Avalikeks huvides on ka see, et välismaalane saaks oma toimetulekuga ise hakkama ega koormaks siinset sotsiaalsüsteemi. Eeltoodu ei tähenda, et välismaalane jäetaks ilma hädavajalikust abist. Küll aga Eestis piisava legaalse sissetuleku puudumisel, kui tekib oht jääda siinsele sotsiaalsüsteemile koormaks, tuleks pöörduda tagasi kodakondsusjärgsesse või muude riiki, kes on valmis välismaalast vastu võtma. Kuivõrd kaebaja osas ei nähtu ühtegi põhiõigust või inimõigust, mida koduriiki tagasi pöördumine riivaks, ei ole range, ilma kaalutlusõiguseta piisava legaalse sissetuleku nõue ka ilmselgelt põhiseadusvastane.
8.Kohus leiab, et täiendavad elamisloa andmisest keeldumise alused (mittekohanemine, karistatus), mis on diskretsioonilised, toetavad PPA otsuse resolutsiooni, kuid neil ei ole piisava sissetuleku tingimuse täitmata jätmise tõttu eraldiseisvat tähendust. Kohus nõustub haldusaktis tooduga ega korda seda HKMS § 165 lg 2 alusel. Kohus märgib üksnes täiendavalt, et asjaolu, et kaebaja on sissetuleku puudumise tõttu asunud toimima õigusvastaselt (juhilubadeta sõit) kinnitab täiendavalt, et kaebaja viibimine Eestis ei ole avalikes huvides. Piisava sissetuleku puudumine viis kaebaja selleni, et ta pani toime süüteo. Liiklusalased süüteod on Eestis suure tähelepanu all ning selliselt toimides pani kaebaja ohtu lisaks endale ka teised isikud enda ümber. Vaatamata enda kinnipidamisele 27.07.2022, jätkas kaebaja juhtimisõiguseta sõitmist ülejärgmisel päeval. Ka ei ole kaebaja tasunud ära talle määratud trahve. Kaebaja kohanemist Eesti ühiskonnaga kaebusest ei nähtu. Kuigi kaebaja on omandanud Eestis magistrikraadi, ei ole ta nimetatud erialal Eestis tööle asunud. Kaebaja lapsed ei oska eesti keelt (vastustaja vastusest dtl 210, samuti dtl 219) ning ka kaebaja eelistab suhtlemist inglise keeles (dtl 138 jj, dtl 142 ja 156).
9.Kuna kaebaja laste (kaebajad II ja III) Eestis viibimise alus on seotud kaebaja endaga, on vastustaja õiguspäraselt keeldunud pärast kaebaja viibimisaluse lõppemist ka lastele elamisloakaardi väljastamisest (VMS § 155). Toodud asjaoludest ei nähtu samuti, et vastustaja pidanuks kaaluma ennekõike laste huvidest lähtuvalt erandina püsivalt Eestisse elamisloa andmist (VMS § 2103). Kohus möönab, et lapsed on tõenäoliselt elanud kogu oma elu Eestis. Samas nende vanust ja suhtlusringkonda arvestades ei nähtu, et neil oleksid tekkinud tugevad sidemed Eestiga (dtl 219) ning nad ei saaks oma kodakondsusjärgses riigis koduneda. Tegemist on väikelastega, kes ei oska eesti keelt (samas). Ainuüksi lasteaias käimisest ei saa tuletada tihedaid sõprus- või muid sotsiaalseid sidemeid Eestis. Eestis ei ela ka muid pereliikmeid, sh ei ole Eestis ka laste isa, kes on PPA avaldatu kohaselt tagasi Nigeerias (dtl 25 p 2). Kohtule ei nähtu asjas olulisi laste huvisid, mis oleksid avalikust huvist kaalukamad ning mille kohaselt tuleks tagada laste koos nende emaga Eestisse jäämine.
10.Viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele tehakse ettekirjutus Eestist lahkumiseks (edaspidi lahkumisettekirjutus) (VSS § 7 lg 1). Kuna kaebajatel ei ole Eestis viibimise alust, tuleb neil Eestist lahkuda ja vastustajal oli kohustus teha neile lahkumisettekirjutus.
11.Kohtule ei nähtu ka humaanseid aluseid, mille tõttu tulnuks väljasaatmine peatada või edasi lükata muudel põhjustel, kui vastustaja on juba teinud (VSS § 14 lg 5 p 4). Ainuüksi kaebaja soov jääda jätkuvalt Eestisse ja kasvatada siin lapsi, ei ole kaalukam avalikust huvist, millest lähtudes hinnatakse välismaalase Eestis viibimise lubatavust ja soovitavust. Erinevalt Eesti Vabariigist on kaebaja kodakondsusjärgne riik kohustatud kaebaja vastu võtma ja tagama talle ka vajalikud teenused. Nagu kaebaja on ka ise selgitanud, on tal koduriigis vanemad, sugulased ja ka laste isa; erinevalt Eestist, kus tal ei ole lisaks oma väikelastele kedagi. 4(5)
12.Lahkumisettekirjutusega koos kohaldatakse vajadusel sissesõidukeeldu (VSS § 7 lg 1). Lahkumisettekirjutuses kohaldatakse välismaalase suhtes sissesõidukeeldu kolmeks aastaks lahkumisettekirjutuse täitmise päevast arvates, kuid seda võib kohaldada lühemaks ajaks, kui 3 aastat oleks kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne (VSS § 74 lg-d 1 ja 3). Kaebaja ei ole esitanud viibimisalusest keeldumise ja lahkumisettekirjutuse vaidlustamisest eraldiseisvalt vastuväiteid sissesõidukeelu osas. Kohus leiab, et vastustaja ei ole kaebajale (st mitte lastele) sissesõidukeeldu määrates ilmselgeid kaalumisvigu teinud. Vastustaja on ühelt poolt arvestanud kaebaja poolt koostöö tegemist, teiselt poolt aga ka seda, et kaebajat on väärteokorras Eestis karistatud ning seda, et kaebaja jätkas Eestis viibimist ilma õigusliku aluseta. Kaebaja ja tema laste elamisload kehtisid kuni 07.09.2022 (dtl 206) ning elamisloa tähtaja pikendamise menetlus kestis kuni 13.01.2023. Siiski ei ole kaebaja vahepeal, enne 02.06.2023 lahkumisettekirjutusi ise Eestist lahkunud ega enda viibimist muul moel seadustanud. Vastustaja on ka arvestanud, et kaebajal puuduvad Schengeni alaga, sh Eestiga perekondlikud sidemed ning kaebaja ei ole ka ise sellist sidemete olemasolu kohtumenetluse käigus väitnud.
13.Kohus jätab kokkuvõttes kõigi kaebajate kaebused kõikide haldusaktide (s.o viibimisaluse pikendamisest keeldumise ja lahkumisettekirjutuse) osas rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 alusel jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.