Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 07.06.2023 otsuste nr 15.2-6/80-1 ja 15.2-9/32-1 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja X, esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Mirja Sarap
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 31.07.2023 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Xi määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Tagastada Politsei- ja Piirivalveameti 05.06.2023 e-kiri (dtl 92). Võtta Xi määruskaebus Tallinna Halduskohtu 31.07.2023 määruse peale menetlusse. Jätta Xi määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 31.07.2023 määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) luges 07.06.2023 otsusega nr 15.2-6/80-1 kodakondsuse seaduse (KodS) § 29 lg 1 alusel X Eesti kodakondsuse kaotanuks kokkuvõtvalt alljärgnevatel põhjendustel: 1) PPA piiriületuste andmebaasist nähtub, et X ületas Eesti piiri Suurbritannia kodaniku passiga 06.03.2023, ta tuli Eestisse Suurbritanniast, esitades Suurbritannia kodaniku passi nr xxx, mis kehtib kuni 13.12.2027. X kinnitas 24.08.2022 PPA teeninduses, et ta sai Suurbritannia kodakondsuse 2019. Rahvastikuregistri andmetel elab X Suurbritannias alates 2017. Andmed Suurbritannias elamise kohta on X esitanud ka PPA-le nii 2017 kui ka 2022 Eesti kodaniku dokumentide taotlemisel; 2) PPA on tuvastanud, et X ei ole omandanud Eesti kodakondsust sünniga, ta on saanud lisaks Eesti kodakondsusele ka Suurbritannia kodakondsuse, ta ei ole teatanud, et loobub
3-23-1562 Suurbritannia kodakondsusest, et säilitada Eesti kodakondsus. Seega kohaldub Xi suhtes KodS § 29 lg 1.
2.Politsei- ja Piirivalveamet keeldus 07.06.2023 otsusega nr 15.2-9/32-1 Xile Eesti kodaniku isikutunnistuse väljaandmisest ning tunnistas kehtetuks Xile välja antud Eesti kodaniku passi nr KD0291172.
3.X esitas halduskohtule kaebuse PPA 07.06.2023 otsuste nr 15.2-6/80-1 ja nr 15.2-9/32-1 tühistamiseks. Kaebaja taotles esialgse õiguskaitse kohaldamist ning PPA 07.06.2023 otsuste kehtivuse peatamist ning vastustaja kohustamist taastama kaebaja Eesti kodaniku passi kehtivus või alternatiivselt kohustada vastustajat väljastama kaebajale kohtumenetluse ajaks Eesti kodaniku pass või muu reisidokument. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kui otsuste kehtivust ei peatata, kaotab kaebaja kodanikuõigused ja tema isikut tõendavate dokumentide kehtivus lõpeb. Kaebajal on vaja dokumente enda igapäevaste toimingute teostamiseks, pangatoimingute tegemiseks ja kliendikaartide kasutamiseks; 2) kaebaja kaotaks samuti Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse valimise õiguse. Kaebaja elu on Eestiga seotud. Kaebajal on õigus kasutada Eestis pakutavaid teenuseid ja hüvesid; 3) kaebajale on Eesti kodakondsuse ja dokumentide olemasolu oluline, kuna kaebajal on lapsed ja rahvusvaheline äri. Kaebaja peab liikuma erinevate riikide vahel ning selleks vajab ta kehtivat reisidokumenti. Tegemist on tavapärase õigusega omada kehtivat reisdokumenti. Vastustaja otsused ei tohi piirata kaebaja reisimisõigust ja eneseteostusõigust. Kaebajal on plaanis minna Venemaal asuvatesse arhiividesse (pärast seda, kui Venemaa ja Ukraina vaheline sõjaline konflikt vaibub ja olukord stabiliseerub) ning seda ei ole ilma kehtiva reisidokumendita võimalik teha. Vastustaja ei või takistada kaebajat tõendite kogumisel läbi reisidokumendi mitteväljastamise. Kaebaja soovib vabalt liikuda Euroopa Liidus ja teistes riikides; 4) vastustaja positsioon, et kaebaja peaks viibima Eestis ilma kehtiva Eesti dokumendita, ei ole millegagi põhjendatud; 5) kaebaja ei ohusta Eesti Vabariigi julgeolekut. Avalikud huvid ei saa kuidagi kahjustada, kui kaebaja Eesti Vabariigi pass jääb halduskohtumenetluse ajaks kehtima.
4.Vastustaja taotleb vastuses esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebaja on rahvastikuregistri andmetel Suurbritannia kodanik ja kaebaja (samuti kaebaja abikaasa ja lapsed) elukoht on Suurbritannias; 2) kaebajal on Suurbritannia reisidokumendid, millega tal on võimalus ja õigus reisida ning viibida Schengeni alal, sh Eesti Vabariigis; 3) kaebaja õigused ja huvid ei jää kaitseta, kuna kaebajal on esindajaks vandeadvokaat, kes esindab kaebaja õigusi ja huve; 4) kaebajal, kes omab Suurbritannia kodakondsust, on õigus kasutada kõiki Eestis pakutavaid teenuseid ja hüvesid; 5) vastustaja ei takista kaebajat tõendite kogumisel ning esialgse õiguskaitse kohaldamine ei anna selleks laiemaid võimalusi. Kaebajal on praegu ja oli kogu taotluse menetluse vältel võimalus koguda täiendavaid tõendeid ka e-kirjade/päringute teel, kaebaja ei pea selleks ise Vene Föderatsiooni reisima.
5.Tallinna Halduskohus jättis 31.07.2023 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Vastustaja selgitas, et kaebajal on võimalik viibida Eestis ka Suurbritannia reisidokumentide alusel 90 päeva ilma viisata ja et Suurbritannia kodanikul on õigus kasutada kõiki Eestis pakutavaid teenuseid. Xilt ei ole vastustaja 21.07.2023 seisukoha osas küll vastust enam küsitud, kuid ka omal algatusel ei ole kaebaja pidanud 2(5)
3-23-1562 vajalikuks püüda eelnimetatut ümber lükata. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on kaebaja esindaja seda vastust 28.07.2023 vaadanud. Seega ei muutuks kaebaja õiguste kaitse hilisema kohtuotsusega oluliselt raskendatuks või võimatuks. Nõndanimetatud pöördumatute tagajärgede ja sellega seonduvate kahjulike tagajärgedena ei saa käsitada teatava asjaajamise lisandumist või isegi mõningal määral probleemsemaks muutumist; 2) esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine kaebaja soovitud viisil tähendaks vaidluse ette ära otsustamist. Kaebusel aga puuduvad arvestatavad eduväljavaated. Vaidlustatud haldusaktist nähtuvalt ei saa olla sisulist vaidlust selles, et kaebajal on ka Suurbritannia kodakondsus (väidetavalt on see saadud 2019), kusjuures kaebajal on võimaldatud teisest kodakondsusest loobuda, mida ta ei teinud. KodS § 29 lg 1 kohaselt on vaja lugeda isik taolistel juhtudel kodakondsuse kaotanuks. Vaidlustatud haldusaktist ilmneb, et vastav menetlus on toimunud üsna pikaajaliselt ning kogu menetluse käiku on küllaltki põhjalikult kajastatud. Seega on kaebuse eduväljavaated praeguse materjali pinnalt väikesed; 3) kaebajal ei ole ka vältimatut vajadust kohtumenetluse kestel riigis viibida, sest kaebaja õigusi saab kaitsta esindaja. Ka käesolevas haldusasjas on esitanud kaebuse ning esialgse õiguskaitse taotluse kaebaja esindaja.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist ja esialgse õiguskaitse kohaldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebaja ei ole kunagi rahvastikuregistrisse vastustaja poolt välja toodud andmeid esitanud. Kaebajale ei ole teada, kuidas need andmed rahvastikuregistrisse on tekkinud ja kaebaja ei ole nende muutmiseks nõusolekut andnud; 2) halduskohus ei võinud kasutada lahendi tegemisel andmeid, mille kohta pole teada, kes need andmed rahvastikuregistris muutis ning mille alusel ja miks ei ole määruskaebuse esitajaga muudatusi kooskõlastatud; 3) üksnes vastustaja väite alusel ei ole võimalik rahvastikuregistris muudatusi teha; 4) halduskohus pidi tuvastama, et toimikus puuduvad tõendid, et kaebajal on Suurbritannia kodakondsus; 5) kohus on valesti määratlenud EÕK taotluse eseme. Haldusasja esemeks on PPA otsuste vaidlustamine, mille alusel soovib määruskaebuse esitaja Eesti kodakondsuse säilimist. EÕK taotlusega aga soovis määruskaebuse esitaja passi väljastamist või alternatiivselt muu reisidokumendi väljastamist; 6) kaebajal on õigus vahetult osaleda ja viibida oma asja arutamise juures. Kohus ei tohi piirata isiku õigust viibida asja arutamise juures isiklikult. Halduskohus pole viidanud põhiseaduse sättele, mis lubaks kohtul piirata isiku viibimist oma asja arutamise juures, kui temal on esindaja.
7.Vastustaja palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata kokkuvõtlikult alljärgnevatel põhjendustel: 1) kohus leidis õiguspäraselt, et vaidlustatud haldusaktist nähtuvalt ei saa antud juhul olla sisulist vaidlust selles, et kaebajal on ka Suurbritannia kodakondsus, kusjuures määruskaebuse esitajal on võimaldatud teisest kodakondsusest loobuda, mida ta ei ole aga teinud; 2) määruskaebuse esitaja ei ole ise alates 24.08.2022 PPA-s algatatud Eesti kodakondsuse kaotanuks lugemise menetluse vältel mitte kordagi kinnitanud ega ühtegi tõendit esitanud, et tal ei ole Suurbritannia kodakondsust ning samuti oli ta teadlik, mis järgneb PPA 07.06.2023 otsuse tegemisele. Andmete vahetus rahvastiku registri ja PPA vahel toimub andmerändluse põhjal, s.t kui PPA otsus sisestatakse PPA andmekogusse, liigub see teave automaatselt rahvastikuregistri andmekogusse, kus tehakse vastavad kanded; 3(5)
3-23-1562 3) kohus ei ole piiranud ega võtnud määruskaebuse esitajalt ära õigust osaleda ega viibida haldusasja arutamise juures. Kaebajal on Suurbritannia dokumentidega õigus viibida Eestis ilma viisata 90 kalendripäeva 180 kalendripäeva jooksul ning samuti on võimlik kohtuasja lahendamises osaleda ka virtuaalsel teel.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
9.PPA esitas 25.08.2023 ringkonnakohtule PPA 05.06.2023. a e-kirjaga kaebajale saadetud vastuse, millest nähtub menetluse käik ja PPA poolt kaebajale oluliste asjaolude korduv selgitamine. Asjaolude korduv selgitamine ja viide PPA 05.06.2023 e-kirjale on kajastatud ka PPA otsuses nr 15.2-6/80-1 ning kuivõrd PPA poolt asjaolude korduva selgitamise üle vaidlus puudub määruskaebusmenetluses, siis puudub vajadus nimetatud e-kirja asja materjalide juurde võtmiseks. Nimetatud dokument tuleb tagastada selle esitajale (HKMS § 62 lg 2).
10.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus mh kaebaja põhjendatud taotluse alusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiivi ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse taotlust tuleb põhistada (HKMS § 250 lg 2).
11.Kaebaja põhjendas taotluses esialgse õiguskaitse kohaldamist eeskätt sellega, et vajab dokumente igapäevaste toimingute teostamiseks, pangatoimingute tegemiseks, kliendikaartide kasutamiseks, valimisõiguse teostamiseks, erinevate riikide vahel reisimiseks ning sooviga viibida oma kohtuasja arutamise juures.
12.Halduskohus on õigesti järeldanud, et esialgse hinnangu kohaselt ei oma kaebus kohtule esitatud dokumentide alusel sellist perspektiivi, et kohaldada esialgset õiguskaitset.
13.Esialgse hinnangu kohaselt on halduskohus õigesti järeldanud, et kaebajal on Suurbritannia kodakondsus ja ta omab Suurbritannia reisidokumenti. Halduskohus ei järeldanud seda üksnes rahvastikuregistri kande alusel. Vaidlustatud PPA otsustes on märgitud, et PPA piiriületuste andmebaasist nähtub, et kaebaja ületas 06.03.2023 Eesti piiri Suurbritannia kodaniku passiga nr xxx, mis kehtib kuni 13.12.2027. Ühtlasi kinnitas kaebaja 24.08.2022 PPA teeninduses, et ta sai Suurbritannia kodakondsuse 2019. Kaebaja seisukohad rahvastikuregistri kannete õiguspärasuse ja kannetele tuginemise üle ei oma määruskaebuse lahendamisel määravat tähendust.
14.Tõendatud pole asjaolu, et kaebaja oleks sünnijärgne Eesti kodanik. Kaebaja sai Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras Vabariigi Valitsuse 28.01.1997 korraldusega nr 43-k pärast Eesti taasiseseisvumist. Kehtiva õiguse kohaselt ei või Eesti kodanik olla samal ajal mõne muu riigi kodakondsuses (KodS § 1 lg 2). Isik loetakse Eesti kodakondsuse kaotanuks, kui ta võtab vastu mõne muu riigi kodakondsuse (KodS § 22 p 3 ja § 29 lg 1; vt Tallinna Ringkonnakohtu 29.05.2015 otsus asjas nr 3-14-374, p 10; 09.04.2015 otsus asjas nr 3-1450605, p 21). Kohtule esitatud teabe alusel sai kaebaja Suurbritannia kodakondsuse tema enda tahteavalduse alusel 2019.
4(5)
3-23-1562
15.Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei too kaasa seda, et kaebaja jääks enda nimetatud hüvedest täielikult ilma. Suurbritannia reisidokumendi alusel on tal võimalik reisida riikide vahel ja viibida 90 päeva ilma viisata Eestis. Seega on kaebajal võimalik osaleda kohtuistungil isiklikult või esindaja kaudu. Lisaks on Ühendkuningriigi kodanikel teatud tingimustel õigus taotleda isikutunnistust (vt Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 1 lg 21, § 14–141). Eesti kodaniku passi ja isikutunnistuse puudumine ei takista automaatselt ka pangatoimingute tegemist (nt internetipangas on võimalik jätkata toimingute tegemist Smart-Id abil).
16.Eesti kodakondsuse kaotamise tõttu ei ole kaebajal küll võimalik hääletada Riigikogu valimistel. Ühendkuningriigi kodanikuna on kaebajal õigus teostada valimisõigust Ühendkuningriigis. Kaebajal on õigus teatud tingimustel valida Eestis kohaliku omavalitsuse volikogu liikmeid. Seejuures ei ole lähiajal toimumas valimisi. Kohaliku omavalitsuse valimised toimuvad 2025. a-l ja Riigikogu valimised 2027. a-l.
17.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning halduskohtu määruse muutmata.
18.Kui kaebaja peaks kohtumenetluses esitama nt pädeva Suurbritannia ameti tõendi selle kohta, et tal puudub Suurbritannia kodakondsus, võib see tingida esialgse õiguskaitse küsimuse uuesti otsustamise (HKMS § 249 lg 1 ja § 252 lg 1). Vältida tuleb olukorda, kus isik jääks ühegi riigi kodakondsuseta.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.