1.AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali hagi I. F. vastu tekitatud kahju 1600 euro hüvitamise nõudes rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt I. F.’lt hageja AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali kasuks 04.04.2015 liiklusõnnetusega tekitatud kahju summas 1600 (üks tuhat kuussada) eurot.
Jätta hageja menetluskulud täies ulatuses kostja I. F. kanda ja välja mõista I. F.’lt AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali kasuks menetluskulud (riigilõiv) summas 225 (kakssada kakskümmend viis) eurot.
4.Kostja menetluskulud jätta täies ulatuses kostja enda kanda.
Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks.
Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
ASJAOLUD
1.AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal esitas 15.03.2016 Viru Maakohtule hagi I. F. vastu tekitatud kahju 1600 euro hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt toimus 04.04.2015 liiklusõnnetus, milles sai kahjustada Kohtla-Järve, Estonia pst 29 asuv hoone. Kahju tekitati I. F. poolt juhitud sõidukiga BMW 525I reg.märgiga xxx. Liikluskahju põhjustanud kostja tsiviilvastutus oli liiklusõnnetuse hetkel kindlustatud AAS „BTA Baltic Insurance Company“ Eesti filiaali poolt. Hageja tunnistas sõiduki BMW 525I reg.märgiga xxx tekitatud kahju liikluskahjuks ning otsustas hüvitada kannatanule tekitatud kahju. Hageja hüvitas liikluskindlustuse tavalepingu alusel kannatanule tekitatud kahju summas 1 600 eurot, vastavalt 08.04.2015 OÜ Evelen Ehitus arvele. 06.10.2015 ja 13.11.2015 saadeti kostjale tagasinõue summas 1600 eurot kahjujuhtumiga kantud kulutuste hüvitamiseks. Kostja hagejaga ühendust ei võtnud ning nimetatud summat ei tasunud. LKindlS § 24 kohaselt hüvitab kindlustusandja kindlustatud isiku asemel kahjustatud isikule kindlustusjuhtumi tagajärjel tekitatud kahju üksnes nimetatud seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Sõiduki BMW 525I reg.märgiga xxx valdaja tsiviilvastutus oli kindlustatud hageja poolt. Antud juhul on tõendatud väärteoasjas 2440,15,002408 tehtud otsusega, et kostja ei arvestanud oma sõidukogemusi, kaotas sõiduki juhtimise üle kontrolli ning sõitis vastu Estonia pst 29, Ahtme linnaosa maja seina, millega põhjustas varalise kahju. Seega oli hageja kohustatud hüvitama sõidukiga BMW 525I reg.märgiga xxx tekitatud liikluskahju summas 1600 eurot. Samuti on väärteoasjas 2440,15,002408 tehtud otsusega tõendatud, et kostja lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt, rikkudes LS § 169 lg 5 ja 6. Eeltoodust lähtuvalt esinevad LKindlS § 53 lg 1 p 2 tagasinõude alused, mille kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kui sõidukijuht lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt, rikkudes kehtivaid õigusakte. Nimetatud sätte alusel on hageja nõue summas 1 600 eurot. Peale tekitatud kahju summas 1600 eurot palus hageja kostjalt välja mõista menetluskulud, sh hagi esitamisel tasutud riigilõiv 176,98 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse esitamisel tasutud riigilõiv 48,02 eurot, kokku 225 eurot.
KOSTJA VASTUS
2.Kostja esindaja esitas 25.04.2016 esitas kohtule vastuse, milles nõustus hagiga osaliselt. Kostja hinnangul on hageja hagiavaldus põhjendamatu ning oluliselt vastuolus seadusega. Hagiavalduses on esitatud mitmeid tegelikkusele mittevastavaid ja eksitavaid väiteid ja seisukohtasid. Hageja poolt ei ole hagiavalduses menetlusõiguse normide kohaselt välja toodud ega tõendatud faktilisi asjaolusid, millel tuginevad hageja varalised nõuded kostja vastu: Hageja ei esitanud kohtule asjatundja arvamust tööde mahu ja kahjustuste ulatuse seose kohta. Hageja on esitanud ehitajate hinnapakkumised, kuid need on esitatud huvitatud isikute poolt (hinnapakkumise tegija on huvitatud oma teenuste müügist, mistõttu ei ole eriti tõsiselt võetavad ehitajate hinnapakkumused). Hageja ei ole esitanud asjatundja arvamust asja parandamise kulutuste suhtes, mistõttu puudub kostjal võimalus hinnata asja remontimise ja asendamise kulutusi ning esitada oma vastuväited. Kostja arvab, et kannatanul oleks olnud võimalik vajadusel ka remontida oluliselt väiksemate kuludega (tööde maht ei vasta tegelikkusele). Ainuüksi fotode esitamine ei tõenda avarii ja kahjustunud sokli osa põhjuslikku seost. Fotodelt on raske aru saada, mis on seal täpsel kujutatud. Riigikohtu otsuses nr. 3-2-1-19-13 (p 12) on märgitud, et üldjuhul tuleb pidada kolmanda isiku poolt kahjustatud eseme ülevaatust ja vigastuste kindlakstegemist vajalikuks, st VÕS § 128 lg 3 järgi mõistlikuks. Selliste kulutuste tegemine aitab hankida võimaliku tulevase kohtuvaidluse jaoks tõendeid ning seeläbi vähendada ka tulevikus poolte vahel kahju tekkimise asjaolude üle vaidluse tekkimise võimalust. Siinkohal ei saa võimaliku tööde tegija kandidaadi kahjustuste ülevaatus olla hageja tõendiks, kuna ehitaja soovib müüa võimalikult suuremat tööde mahtu ja ehitaja hinnapakkumus ei ole käsitletav sõltumata asjatundjana arvamusena. Kostja leiab, et asja kahjustamise korral tuleb kahjuhüvitise suuruse määramisel lähtuda VÕS § 132 sätetest. Kuna hageja ei ole tõendanud, et 62 m2 (jooksvat meetrit, arvestusega, et sokli kõrgus on 1m) soklit on saanud kahjustada avarii põhjusel, ei ole tõendatud kahjude suurus hageja poolt viidatud ulatuses. Sõiduauto laius on ca 2 m, siis kahjustatud seinaosa ei saa olla suurem kui 2,2 m, arvestades sokli kõrguseks 1 m, siis on põhjendatud parandustööde maht 2,2 m2. Kostja arvates on kahjustatud kortermaja püüdnud kindlustuse poolt hüvitatavat summat paisutada ning teha korda oma katkine sokkel. TsMS § 230 lg 1 esimesest lausest tulenevalt peab hageja esitama tõendid selle kohta, et kahju olemasolu ja suuruse kindlakstegemiseks tehtud kulutused olid vajalikud. Kostja leiab, et hageja on neid arvestanud ebamõistlikus ulatuses. Hageja ei ole tõendanud, et tema kantavad kulutused on mõistlikud, st vajalikud. Kuna kostja tunnistab tekitatud kahju seinale osaliselt, taotleb ta kohtult hüvitatava kahjusumma vähendamist vastavalt tegelikult kahjustatud mahule. Kostja nõustub hüvitama hagejale vastavalt Evelen Ehituse OÜ hinnakirjale teostatud vajalikud sokli taastustööd 2,2 m2 ulatuses korrutatuna 56 euroga/m2. Kokku tunnistab kostja esitatud nõuetest 132,20 eurot, muus osas jätta hageja nõuded rahuldamata. Poolte menetluskulud mõista pooltelt välja vastavalt hagi rahuldamise osale. Kostja menetluskulud on 240 eurot.
ASJA EDASINE KÄIK
3.Hageja esindaja esitas 29.04.2016 seisukoha kostja vastusele. Tutvudes kostja esindaja poolt esitatud vastuväidetega, esitab hageja oma selgitused: 04.04.2015 toimus Kohtla-Järvel, Estonia pst 29 juures liiklusõnnetus, milles sai kahjustada Estonia 29 hoone vundament. Kahju tekitati I. F. poolt juhitud sõidukiga BMW 525I reg.märgiga xxx. Kostja ei eita liiklusõnnetuse põhjustamist, kuid ei ole nõus tekkinud kahju suurusega, sest hageja ei ole esitanud asjatundja arvamust tööde mahu, kahjustuste ulatuse ja parandamise kulutuste kohta. Liikluskindlustuse kindlustus-andja
peab kahjustatud isikule kahju tekitaja eest hüvitama liikluskindlustuse juhtumis tekkinud kahju Liikluskindlustuse seaduses sätestatud alustel ja korras (LKindlS § 24). Kindlustusjuhtumi korral hüvitab liikluskindlustuse kindlustusandja muuhulgas kahjustada saanud hoone, piirdeaia, liiklusmärgi vmt asja taastamise või asendamise kulu. Kahju, mida kindlustusandja ei hüvita, saab kahjustatud isik nõuda kahju põhjustajalt. Peale seda, kui Estonia pst 29 elanikud esitasid kahjuhüvitamise nõude, selgitas hageja välja tekitatud kahju mahu ja selle likvideerimiseks vajalikud tööd. BTA ekspert-käsitleja hinnangu kohaselt tuli vahetada soojustus 10 m2 pinnalt, kogu vundament uuesti krohvida ja värvida, sest vundamendi osalise krohvimise korral pole tagatud, et uus krohv haakuks ja jääks püsima vana krohviga ja ei tekiks olukord, kus mõne aja pärast krohv maha tuleks. Samuti ei ole võimalik värvida vaid kahjustatud osa vundamendi pinnast, sest sellisel juhul jääks värvi vahe ning kahjustatud hoone ei oleks liiklusõnnetuse eelses seisundis. Selleks, et kahjustada saanud hoone viia liiklusõnnetuse eelsesse olukorda, tuli uuesti krohvida ja värvida kogu hoone vundament. Pärast kahju ulatuse ja vajalikke tööde väljaselgitamist võttis hageja pakkumised kahelt ehitusfirmalt, millest valis odavama hinnapakkumise teinud firma. Seega kostja väide, et tööde maht ei vasta tegelikkusele ning hoonet oleks saanud parandada tunduvalt odavamate hindadega, ei ole õige ja ei ole tõendatud. Kusjuures ka Riigikohus lahendis 3-2-1-113-08 leiab, et tehtud taastamistööde puhul peab olema tagatud seaduses selgesõnaliselt ettenähtud nõudeõigus ebakvaliteetse töö korral. Samuti ei ole põhjendatud kostja esitaja väide, et ehituse mahu määras ehitaja, kes ise oli huvitatud võimalikust suurest töö mahust. Esitatud hinnapakkumistest on näha, et mõlemad firmad esitasid hinnapakkumise samade, hageja ekspert-käsitleja poolt antud mahtude, tööde kohta. Kui kindlustusjuhtumi läbi tekkinud kahjustuste taastamise kulu ei ole varasema seisukorra tõttu suurem ja kahjustada saanud hoone osa ei ole enne liiklusõnnetust raskesti kahjustatud, hüvitab kindlustusandja hoone taastamise kulu ilma varasematest kahjustustest tingitud lisakuluta. Varasemate vigastuste ja kahjustuste taastamise kulu tuleb kanda kannatanul endal. Kui kannatanu ei soovi seda kulu kanda, siis kokkuleppel kindlustusandjaga hüvitatakse liiklusõnnetuse läbi tekkinud kahju rahas. Antud juhul ei olnud kahjustada saanud hoonel mingeid eelnevaid kahjustusi, mida hageja oleks saanud hüvitisest maha arvestada. VÕS § 132 annab juhised kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramiseks asja kahjustamise, hävimise ning kaotsimineku korral ning näitab erinormina, kuidas arvutatakse kahju ulatust (diferentsi) asja kahjustamise või hävimise korral. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Asja väärtuse vähenemine on olukord, kus asja väärtus peale kvaliteetset taastamist on väiksem asja väärtusest enne kahjustamist. Asja väärtuse vähenemisest tingitud kahju võib olla mõtteline, st väärtuse vähenemisest tingitud kahju ei sõltu sellest, kas kahjustatud isikul oli kavatsus asi müüa või mitte. Hageja ei pea põhjendatuks kostja esindaja nõuet, et hageja oleks pidanud esitama kohtule asjatundja arvamuse tööde mahu, kahjustuste ulatuste ja vajalike tööde väljaselgitamise kohta, sest asjatundja kaasamise ja eksperthinnangute kasutamise toimub juhul, kus kindlustusandja ja kindlustusvõtja ei saa kahju suuruse ja mahu osas kokkuleppele. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et ekspertide-asjatundjate kaasamine tõstab oluliselt kahjujuhtumi käsitluskulusid, kusjuures käsitluskulude hüvitamise kohustus lasub süüdlasel. Hageja ei nõustu kostja esindaja väitega, et antud juhul kahju hüvitamist esitatud suuruses välistavad VÕS § 127 lg 5 ja § 139 lg-te 1, 2 koosmõju. Hageja nõustub, et üldjuhul ei tohi kannatanu kahjujuhtumi hüvitamise tagajärjel rikastuda. Kuna taastamise korral ei tohi kindlustusandja hüvitist saadava kasu võrra vähendada, tõstatub küsimus kahjustatud isiku rikastumisest. Hageja möönab, et kindlustusvõtja võis saada mõningast kasu hoone vundamendi taastamisel uute materjalidega, on see kasu ulatuses, mis ei kuulu vähendamisele. Vastavalt VÕS § 127 lg 5 tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune
kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. VÕS § 127 lg 5 kohaselt on antud olukorras kasuliku tagajärje mahaarvamine keelatud, sest vundamendi parandamiseks vajaliku hüvitise vähendamine viiks olukorrani, kus vundamendi parandamine, st endisesse olekusse viimine osutuks võimatuks. Sellisel juhul poleks võimalik täita ka VÕS § 132 järgse kahju hüvitamise peamist eesmärki – tagada kahju hüvitamise kaudu isiku vara endise koosseisu säilimine vara väärtusest sõltumata. Riigikohus on oma otsuse nr 3-2-1-113-08 punktis 16 asunud seisukohale, et VÕS § 132 lg 3 kohaselt oli hagejatel õigus nõuda kahjuhüvitisena eelkõige asja, s.o kinnisasja parandamise mõistlikke kulusid (kinnistu oluliseks osaks oleva ehitise endise olukorra taastamise kulud) ja selle kõrval kinnisasja võimaliku väärtuse vähenemise hüvitamist. Seetõttu ei tule üldjuhul hüvitada mitte isiku vara väärtuse vähenemine, vaid kahju, mis seisneb endise olukorra taastamiseks vajalikes kuludes. Oluline on, et taastamiskulud oleksid mõistlikud ja töö vastaks minimaalselt ehituskvaliteedile, mis oli hoonel enne kahju tekkimist. Samuti peab tehtud taastamistööde puhul olema tagatud seaduses selgesõnaliselt ettenähtud nõudeõigus ebakvaliteetse töö korral. Hageja peab alusetuks kostja esindaja väidet, et hageja ei ole tõendanud, et tema kantavad kulutused on mõistlikud ja vajalikud. Hageja esitas 2 võrdlevat hinnapakkumist ning selgitas, et valis soodsama hinnapakkumise, millega on ka tõestanud, et tehtud kulutused on mõistlikud. Samuti on hageja esitanud pildid kahjustatud hoone vundamendist, millest nähtuvalt on põhjendatud ka teostatud tööde tegemine. Juhul, kui kostja leiab, et mõned tehtud tööd ei ole põhjendatud, peab ta ise oma väiteid tõendama. Hageja jääb oma nõude juurde ning leiab, et kostja esindaja taotlus kahjusumma vähendamise kohta ei ole põhjendatud, sest ei ole tõendatud kahjustatud isiku saadav kasu, kui ka tema osa kahju tekkimisel ja suurenemisel. Samuti tuleks arvestada, et kostja ei teinud midagi selleks, et tekkinud olukord oleks saanud lahenduse kohtueelses menetluses. Hageja on nõus kostjaga kompromissi osas läbi rääkima, hageja on nõus vähendama kahjusummat kostja menetluskulude võrra ning andma kostjale võimaluse tasuda tagasinõue maksegraafiku alusel poole aasta jooksul.
4.02. detsembril 2016.a teatas kohus menetlusosalistele, et vastavalt TsMS § 404 lg 1 lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis neile tähtaja avalduste ja dokumentaalsete tõendite esitamiseks kuni 22. detsembrini 2016.a. Kohus teatas, et kohtulahend tehakse teatavaks
12.jaanuaril 2017 kell 16.00 kantselei kaudu. Menetlusosalised kohtule täiendavaid taotlusi/täiendusi ei esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja kostja vastusega hagile, ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses.
6.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) 04.04.2015 juhtis I. F. temale kuuluvat sõidukit BMW 5251, registrimärgiga xxx, kaotas kontrolli sõiduki juhtimise üle ja sõitis vastu elumaja, aadressil Estonia pst 29, Kohtla-Järve, majaseina, mille tagajärjel sai kahjustada elumaja, aadressil Estonia pst 29, Kohtla-Järve, majasein; 2) õnnetuse toimumise kohta esitas liiklusõnnetuse toimumise teate Alina Parthal, KÜ Estonia pst. 29 juhatuse esimees, kes esitas ka fotod sõiduki ja majaseina kahjustuste kohta; samuti andis ütlusi selle kohta, et õnnetuse põhjustaja lahkus sündmuskohalt; 3) õnnetuse toimumise fikseeris politsei, õnnetuse toimumist tõendab 11.12.2015 otsus väärteoasjas nr. 2440,15,002408. Otsusest nähtub, et õnnetuse põhjustaja lahkus sündmuskohalt koos sõidukiga liiklusõnnetuse teatamise nõudeid rikkudes.
7.Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas hageja poolt märgitud kahju suurus, sh kahju likvideerimiseks kulunud tööde maht ja summa on kooskõlas reaalselt tekitatud kahjuga. Hageja selgituste kohaselt on tööd teostatud selleks vajalikus ja põhjendatud mahus, kuna majaseina (sokli) remontimine ei saanud piirduda ainult kahjustatud pinna osas remonditööde teostamisega: selleks, et taastada kahjustatud elamu endine väärtus, tuli teha remonditöid suuremas ulatuses, so 10 m2 ulatuses, samuti tuli värvida terve majaseina vundament, so 62 m2 ulatuses. Juhul, kui töid oleks teostatud väiksemas mahus, siis oleks majaseina väärtus olnud väiksem, kui enne liiklusõnnetust. Samuti märkis hageja, et kuna majasein ei omanud varasemaid kahjustusi, siis ei olnud hagejal võimalust hüvitise summat vähendada. Nõude esitamist kostja vastu põhjendas hageja sellega, et kuna kostja lahkus sündmuskohalt, siis LKindlS § 53 lg 1 p 2 alusel tekkis hagejal nõudeõigus kostja vastu.
8.Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 24 kohaselt, kindlustusandja hüvitab kindlustatud isiku asemel kahjustatud isikule kindlustusjuhtumi tagajärjel tekitatud kahju üksnes käesolevas seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Käesolevas peatükis sätestatu ei piira kahjustatud isiku õigust esitada nõue kahju põhjustaja vastu teises seaduses sätestatud alusel.
9.Kostja arvamuse kohaselt võis tekitatud kahjustus hõlmata ca 2,2 m2 maja seinast (soklist) ning sellest lähtuvalt ei olnud põhjendatud majaseina (sokli) remonditööd 10 m2 ulatuses ja värvimistööd 62 m2 ulatuses. Kostja seisukohalt on kindlustusvõtja selle tõttu saanud alusetult kasu ning liiklusõnnetusega seotud kahju oleks saanud kõrvaldada oluliselt väiksemate kulutustega. Kostja nõuab antud kulude vähendamist ning nõustus hüvitama kulud summas 132,20 eurot, so ca 2,2 m2 eest, maksumusega 56 eurot/m2 . Kostja palub vähendada kahjunõuet (VÕS § 140 lg 1). VÕS § 140 lg 1 näeb ette, et kohus võib kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu.
10.TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama oma nõudeid ja vastuväiteid.
11.Hageja poolt on tõendatud kahjustuste tekitamine kostja poolt sõiduki juhtimise tagajärjel (tl. 21-25, 32-33); ka on tõendatud erinevate hinnapakkumiste olemasolu ning see, et hageja on kindlustuskahju hüvitamisel lähtunud odavaimast hinnapakkumisest (tl. 27-31). Hageja põhjendas asjatundja arvamuse (tööde mahu, kahjustuste ja taastamise kulude kohta) mitteesitamist sellega, et see suurendaks kahjukindlustuse kulusid, mis oleksid jäänud süüdlase, so kostja kanda. Tööde mahtu on hageja 29.04.2016 vastuses põhjendanud BTA ekspert-käsitleja poolt antud hinnanguga, mille kohaselt tuli soojustus vahetada ja vundamenti krohvida mahus 10 m2, värvimisööde maht moodustas aga 62 m2, sest vastasel juhul ei oleks tagatud see, et hoone oleks pärast remonditööde teostamist liiklusõnnetuse eelses seisundis.
12.Kostja ei ole tõendanud, et kostja poolt majaseinale tekitatud kahjustusi oleks olnud võimalik kõrvaldada väiksemas mahus ja sellest tulenevalt ka väiksemas summas. Kuivõrd kostja soovis osaliseks vastutusest vabanemiseks tugineda ebamõistlikult suurendatud töömahule ja sellest tulenevatele kulutustele, oleks kostjal tulnud oma väiteid tõendada. Kostja ei ole tõendanud, et tema poolt elumajale, asukohaga Estonia pst. 29, Kohtla-Järve, tekitatud kahjustusi oleks olnud võimalik kõrvaldada tunduvalt väiksemas mahus ja väiksemate kuludega, kuid seda on tehtud odavaima hinnapakkumise teinud ehitusfirma poolt. Kostja ei ole tõendanud ka seda, et kui
hoonele tekitatud kahjustuse kõrvaldamiseks vajalike tööde maht/pindala oleks moodustanud 2,2 m2 , siis oleks hoone pärast remonditööde teostamist olnud liiklusõnnetuse eelses seisundis. Riigikohus on oma lahendi 3-2-1-19-13 p. 12 märkinud, et „TsMS § 230 lg 1 esimesest lausest tulenevalt peab hageja esitama tõendid selle kohta, et kahju olemasolu ja suuruse kindlakstegemiseks tehtud kulutused olid vajalikud ning kostja esitama oma tõendid juhul, kui ta endiselt vaidleb kulude vajalikkuse väitele vastu. Kulutuste vajalikkuse korral võib siiski olla nii, et hageja on neid arvestanud ebamõistlikus ulatuses. Hageja peab tõendama, et tema kantavad kulutused on mõistlikud, st vajalikud. Hageja peab kulutuste kohta esitama tsiviilkohtumenetluses tõendi mõistele vastavad tõendid. Kuna TsMS § 229 lg 2 esimese lause järgi ei ole hagimenetluses tõendiks poole seletus, siis ei saa lugeda tõendatuks hageja kulutusi üksnes tema enda koostatud kulutuste nimekirja ja kalkulatsiooni alusel. Juhul kui hageja nõuab juba kantud kulutuste hüvitamist ja kulutuste tegemine oli küll VÕS § 128 lg 3 mõttes vajalik, kuid kostja arvates kandis hageja neid ebamõistlikus ulatuses, peab kostja hageja nõude vähendamiseks taotlema kohtult VÕS § 139 lg 1 kohaldamist (vt sellega seoses käesoleva otsuse p 11) ja tõendama oma vastuväiteid“. Kostja esitas taotluse hageja nõude vähendamiseks summani 132,20 eurot, kuid ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit, mis lükkaks ümber hageja poolt esitatud väited nõude suuruse ja mõistlikkuse kohta. Kohus leiab, et kui kostja ei nõustunud hageja poolt esitatud andmete/hinnanguga, siis oli kostjal endal võimalus tellida asjatundja hinnang/ekspertarvamus, mis lükkaks ümber hageja poolt esitatud väited. Kostja ei ole seda teinud. Hageja poolt oli kostjale esitatud 2 tagasinõuet (tl. 3435, 36-37), kostja ei ole nendele reageerinud ega neid vaidlustanud. Lisaks sellele peab kohus vajalikuks selgitada kostjale, et kostja oma käitumisega, so sündmuskohalt lahkumisega, andis hagejale võimaluse ja seadusest tuleneva aluse kahjunõude esitamiseks kostja vastu (LKindlS § 53 lg 1 p 2 ). Vastavalt LKindlS § 53 lg 1 p 2, kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt.
13.VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Vastavalt VÕS § 127 lõikele 4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 132 lg 1 järgi tuleb asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Kohus leiab, et antud juhul on tõendatud põhjuslik seos kahju tekkimise ja kostja käitumise vahel vastavalt VÕS § 127. VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.
14.Hageja palus kostjalt välja mõista tekitatud kahjuna 1600 eurot. Evelen Ehitus OÜ poolt tehtud 08.04.2015 hinnapakkumise (tl 29 ) järgi oli kindlustusvõtja, so hoone, asukohaga Estonia
pst. 29, Kohtla-Järve, remonditööde maksumus 1600,80 eurot. Hageja esitas nimetatud arve tasumise kohta maksekorralduse (tl 30).
15.Kostja on küll hageja nõudele vastu vaielnud, väites, et mõistlik summa moodustab mitte 1600 eurot, vaid 132,20 eurot, kuid ta ei ole oma vastuväiteid mitte millegagi tõendanud. Seega leiab kohus, et puudub alus nõude vähendamiseks. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et hagi on põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis summas 1600 eurot. Menetluskulud
16.Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja I. F. kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja esindaja esitas hagiavalduses taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 225 eurot (riigilõiv). Hageja esindaja palus kostjalt menetluskulud välja mõista. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas 225 eurot. Kostja menetluskulud summas 240 eurot jätab kohus täies ulatuses kostja enda kanda.
17.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
18.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt.
/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.