Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-16-105811 Edasikaebamise õigus Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Advokaadibüroo GLIMSTEDT OÜ esitas 17.03.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2880,43 euro saamiseks. Kohus edastas võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik Osaühing EVAIL OIL esitas vastuväite. Pärnu Maakohus andis nõude üle Viru Maakohtule asja lahendamiseks hagimenetluses.

Hagiavaldus ja hageja seisukohad Advokaadibüroo GLIMSTEDT OÜ esitas 16.05.2016 Viru Maakohtule hagiavalduse Osaühingult EVAIL OIL võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt pöördus kostja hageja poole seoses õigusvaidlusega TOTSA TOTAL OIL TRADING SA-ga. Poolte vahel jäi kirjalik kliendileping sõlmimata, kuid hageja edastas kostjale lepingu projekti ning pärast seda soovis kostja saada hagejalt õigusteenust ning hageja on ka õigusvaidlusega tegelnud ja edastanud TOTSA TOTAL OIL TRADING SA-le e-kirju. Hageja leiab, et kostja oli teadlik hageja tüüptingimustest ning poolte vahel oli sõlmitud käsundusleping, kuigi mitte kirjalikus vormis. Seega osutas hageja kostjale õigusteenuseid lepingu alusel ning kostja peab tasuma saadud teenuse eest. Hageja palub välja mõista kostjalt teenuse eest põhivõlgnevus 2506,40 eurot või alternatiivselt alusetust rikastumisest tuleneva nõude tasumist, samuti viivist 414,35 eurot. Hagiavaldusele on lisatud kiri TOTSA TOTAL OIL TRADING SA-le (t.l 23-24); arved õigusteenuse eest (t.l 25-26) ja kliendileping (t.l 27-29). Hageja märkis ka, et kostja ei ole esitanud õigeaegselt arvete suhtes vastuväiteid. Kliendilepingu kohaselt pidi hageja esitama vastuväiteid arvetele 7 päeva jooksul alates arvete kättesaamisest, kostja ei ole seda teinud. Samuti ei ole kostja esitanud vastuväiteid pärast meeldetuletuskirja saamist. Esmakordselt esitas kostja vastuväited alles kohtumenetluse käigus, mis on igal juhul hea usu põhimõttega vastuolus. Hageja leiab, et tema tehtud tööde maht on põhjendatud. Kostjale edastatud arvetes on toodud teenuste spetsifikatsioon, millest nähtub osutatud teenuse sisu. Esimese arve kohaselt on hageja tegelnud 5 tundi asja õigusliku analüüsiga ja 1 tund on hageja kulutanud kirja koostamisele; teise arve kohaselt on hageja kulutanud aega 5 tundi ja 55 minutit pretensiooni koostamisele ja sellele eelnenule õiguslikule analüüsile, samuti 1 tund ja 5 minutit aega on hageja kulutanud e-kirjavahetusele

2-16-105811 kliendiga. Seega ei piirdunud hageja töö ainult kirjade koostamisega, vaid sellele eelnes pikk õiguslik analüüs. Hageja esitas ka kirjavahetuse kliendiga (t.l 45-114), millest nähtub, et hageja suhtles pikalt kostjaga, et asja analüüsida ja selgitusi saada, mis võttis ka aega.

Kostja seisukoht Kostja esitas 22.06.2016 vastuse hagiavaldusele, milles ei võtnud hagi õigeks ja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja tunnistas, et poolte vahel oli sõlmitud kliendileping. Kostja aga vaidleb vastu osutatud õigusteenuse mahule. Kostja ei eita seda, et hageja tegeles vaidlusega TOTSA TOTAL OIL TRADING SA-ga, hageja edastas ka nõudekirjad. Kostja aga ei ole nõus sellega, et nõudekirja koostamine võiks võtta aega 4 tundi ja 15 minutit, koostatud kiri ei nõudnud mahukat juriidilist analüüsi. Kostja on nõus maksma 1,5 tunni eest. Kostja ei ole nõus viivise nõudega, kuna kostja teatas kohe pärast arvete saamist, et ei ole summaga nõus, vaatamata sellele ei ole hageja kahe aasta jooksul võtnud meetmeid kostjaga kokkuleppe leidmiseks ja lahendada asja kohtuväliselt.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: - Poolte vahel oli sõlmitud kliendileping (käsundusleping); - Hageja on kostjale õigusteenust nõuetekohaselt osutanud ning kostjal ei olnud tehtud töö suhtes pretensioone; - Hageja on esitanud kostjale kaks arvet osutatud teenuste eest kokku summaga ning kostja on need kätte saanud; - Hageja osutatud töö tunnihind 159 eurot ja 1 tund ja 5 minutit hinnaga 179 eurot. Poolte vahel on vaidlus tehtud töö mahus ehk selleks kulunud ajas. Seega analüüsibki kohus, kas antud juhul oli hagejal põhjendatud nõuda tasu 13 tunni eest ning kas kostja võib kohtumenetluse käigus esitada vastuväiteid arvetele ja keelduda tasu maksmisest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 alusel käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Asjas ei ole vaidlust, et poolte vahel oli sõlmitud suuline käsundusleping õigusteenuse osutamiseks. VÕS § 100 alusel kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-de 1, 3, 4 ja 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist; 3) nõuda kahju hüvitamist; 4) taganeda lepingust või öelda leping üles; 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 103 lg 1 alusel võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 111 lg-te 1 ja 3 alusel kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Kohustuse täitmisest ei või keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades

2-16-105811 mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Kostja lepinguline kohustus seisnes tasu maksmises ning tema võis keelduda tasu maksmisest juhul, kui hageja ei ole oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Kostja ei ole aga kohtumenetluse käigus tuginenud sellele, et hageja ei ole oma kohustusi (nõuetekohaselt) täitnud. Vastupidi poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja on lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning kostjal ei olnud pretensioone tehtud töö suhtes. TsMS § 230 lg 1 alusel kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja märkis vastuses hagile, et tema on esitanud pretensioone arvete suhtes. Kostja ei ole aga selle väite kohta ühtegi tõendit lisanud. Seetõttu loeb kohus tuvastatuks, et kostja on arved kätte saanud (sellele kostja vastu ei vaidle) ning kostja ei ole mõistliku aja jooksul arvete suhtes pretensioone esitanud. Kohtumenetluse käigus pretensioonide esitamine on aga ilmselgelt liiga hilja ja vastuolus hea usu põhimõttega. Kohus leiab, et kostja ei saa sellele tugineda ega keelduda tasu maksmisest. VÕS § 108 lg 1 alusel kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna kostja jättis kliendilepingust tulenevat kohustust täitmata, võib hageja nõuda kostjalt kõigepealt kohustuse täitmist. Seega on hagiavaldus selles osas põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja palub välja mõista kostjalt viivis seadusega ette nähtud määras. Kostja leiab, et viivise nõue pole põhjendatud, kuna kostja on väidetavalt esitanud pretensioone arvete suhtes ja hageja ei proovinud kohtuväliselt kostjaga kokku leppida. Kohus on juba eelnevalt selgitanud, et kostja ei ole tõendanud pretensioonide esitamist. Samuti ei näe seadus ette võlausaldaja kohustust alati püüda võlgnikuga kohtuväliselt kokku leppida. Kui võlgnik ei täida oma kohustusi, võib võlausaldaja kohtusse pöörduda ja kasutada kõiki lubatud õiguskaitsevahendeid, s.h nõuda viivist ning selleks ei ole võlausaldajal vaja anda võlgnikule kohtuväliselt täiendavat tähtaega vms. Seega leiab kohus, et viivise nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 1131 lg 1 alusel kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla 40 eurosissenõudmiskulude hüvitamist. Hageja palus välja mõista kostjalt võla sissenõudmisega seotud kulud 40 eurot. Kostja ei ole nimetatud nõudele vastu vaielnud. Kohus leiab, et nimetatud nõue tuleb rahuldada. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 2506,40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 414,35 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 40 eurot ja jooksva viivise alates otsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni seadusega ettenähtud määras.

2-16-105811 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Tulenevalt TsMS §-st 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus teeb otsuse kostja kahjuks, seega jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Antud asjas puuduvad hagejale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. Hageja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ning kohus leiab ka, et antud juhul ei oleks see ka põhjendatud, kuna hageja on advokaadibüroo, kes ilmselgelt on võimeline ise oma õigusi kaitsma.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.