Aktiva Finance Group OÜ hagi E. V. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
2092,47 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ, registrikood 10746479 Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema Kostja: E. V. , isikukood XXX
Asja lahendamise viis
Lihtmenetlus, kirjalikus menetluses
RESOLTUSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi E. V. vastu osaliselt.
2.Välja mõista E. V.-lt (E. V., isikukood XXX) Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) kasuks: 2.1 E. V. ja Telia Eesti AS vahel 25.09.2018 kliendilepingust, 12.02.2019 sõlmitud liitumislepingust, 22.11.2019 ja 15.07.2020 sõlmitud seadmekindlustuslepingutest tulenevate kostjale esitatud arvete alusel võlgnevus 137,73 eurot ning viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt (137,73 eurot) perioodi 21.01.2022 kuni 21.03.2025 eest summas 46,33 eurot ja viivised alates 22.03.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna tasumata põhivõla jäägilt kuni põhivõla (s.o 137,73 eurot) täieliku tasumiseni, kuid kokku koos käesoleva resolutsiooni p-s nimetatud viivise summaga mitte suuremas ulatuses kui põhinõude suurus (s.o 137,73 eurot).; 2.2 Telia Eesti AS ja kostja vahel 15.07.2020 järelmaksu müügilepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 108,69 eurot ja viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 108,69 eurot perioodi 21.07.2022 kuni 20.03.2025 eest summas 32,25 eurot ja viivised alates 22.03.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna tasumata põhivõla jäägilt kuni põhivõla (s.o 108.69 eurot) täieliku tasumiseni, kuid kokku koos käesoleva resolutsiooni p-s nimetatud viivise summaga mitte suuremas ulatuses kui põhinõude suurus (s.o 108,69 eurot);
2-24-120813 2.3 Telia Eesti AS ja kostja vahel 12.11.2020 sõlmitud järelmaksu müügilepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 928,44 eurot, intress 22,46 eurot ja viivised lepingus sätestatud määras s.o 9,9% aastas põhinõudelt 928,44 eurot perioodi 21.11.2024 kuni 21.03.2025 eest summas 30,44 eurot ja viivised alates 22.03.2025 lepingus sätestatud määras 9,9% aastas arvestatuna tasumata põhivõla jäägilt kuni põhivõla (s.o 928,44 eurot) täieliku tasumiseni, kuid kokku koos käesoleva otsuse resolutsiooni p-s nimetatud viivise summaga mitte suuremas ulatuses kui põhinõude suurus (s.o 928,44 eurot).
3.Jätta hageja menetluskulud 68,14% ulatuses kostja E. V. kanda ja 31,86% ulatuses hageja Aktiva Finance Group OÜ kanda.
4.Määrata kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 521,27 eurot ning mõista nimetatud summa E. V.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja. Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
5.Menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Toimetada kostjale otsus vajadusel kätte avalikult, otsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teates märkida, et kohtuotsus loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded väljavõtte ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Pärnu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 03.06.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse 2 (12)
2-24-120813 avalduse võlgnikult 2373,36 euro saamiseks. Kohus tegi 10.06.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas kohtule 20.09.2024 hagiavalduse E. V. vastu põhivõlgnevuse 1386,24 euro, intressi 35,36 euro, lepingutasu 7,61 euro, sissenõudmiskulu 50 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 792,23 euro ning edasiulatuva viivise nõudes. Hageja esitas 25.10.2024 hagiavalduse täienduse ja hagi tervikteksti. Hageja nõue põhineb Telia Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud lepingutest: 25.09.2018 sõlmiti Telia kliendileping; 12.02.2019 sõlmiti Telia mobiilsideteenuste liitumisleping; 22.11.2019 sõlmiti seadmekindlustuse leping; 15.07.2020 sõlmiti järelmaksu müügileping nr XXX; 15.07.2020 sõlmiti seadmekindlustuse leping; 12.11.2020 sõlmiti järelmaksu müügileping nr XXX. Järelmaksu müügilepingu nr XXX alusel sai kostja kauba maksumusega 449 eurot. Lepingu krediidi kulukuse määraks on 30,40% ning kokkulepitud intressimääraks 21,90% aastas. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 20.08.2020 - 20.07.2022. Vastavalt järelmaksu müügilepingule nr XXX on kostja kohustatud tasuma lepingutasu, mis on lepingu kohaselt kokku 19 eurot, millest kostjal on tasumata 6,74 eurot. Järelmaksu müügilepingu nr XXX alusel nõuab hageja viivist põhinõudelt 210,57 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 24.11.2021 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani s.o 20.09.2024 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 21,90% aastas kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega, kuid sellisest, et viivised kokku ei ületaks põhivõlgnevust. Järelmaksu müügilepingu nr XXX alusel sai kostja kauba maksumusega 1198 eurot. Lepingu krediidi kulukuse määraks on 10,18% ning kokkulepitud intressimääraks 9,90% aastas. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 20.12.2020 - 20.11.2024. Vastavalt järelmaksu müügilepingule nr XXX on kostja kohustatud tasuma lepingutasu, mis on lepingu kohaselt kokku 1 euro, millest kostjal on tasumata 0,87 eurot. Järelmaksu müügilepingu nr XXX alusel nõuab hageja viivist põhinõudelt 1007,94 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 24.11.2021 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani s.o 20.09.2024 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 9,90% aastas kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega, kuid sellisest, et viivised kokku ei ületaks põhivõlgnevust. Teenuse osutamise lepingute alusel nõuab hageja viivist põhinõudelt 137,73 eurot viimase teenuse osutamise eest esitanud arve maksetähtaja järgnevast päevast alates s.o 21.01.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani s.o 20.09.2024 seadusjärgses määras. Tulenevalt eeltoodust moodustub hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõue kokku summas 450,49 eurot (130,29+281,94+38,26). Kuna kostja oma lepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles Telia Eesti AS järelmaksu müügilepingud üles 24.11.2021. Järelmaksu müügilepingute ülesütlemise seisuga s.o 24.11.2021 oli kostjal tasumata järelmaksu müügilepingutest tulenevad 20.09.2021, 20.10.2021 ja 20.11.2021 maksed. Järelmaksu müügilepingute ülesütlemise seisuga s.o 24.11.2021 on kostja teostanud tagasimakseid põhinõude katteks summas 428,49 eurot. Seega on kostjal järelmaksu müügilepingutest tulenev põhivõlg summas 1218,51 eurot (1647,00- 428,49) ning teenuse osutamise eest põhivõlgnevus summas 137,73 eurot (33,82+60,68+17,22+13,80+12,21). Telia Eesti AS loovutas nõuded hagejale 19.03.2024.
3.13.11.2024 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Kohus toimetas hagimaterjalid ja 13.11.2024 määruse kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu 24.01.2025. Seega möödus kostjal hagivastuse esitamiseks antud tähtaeg 14 päeva 07.02.2025. Kostja hagile vastust esitanud ei ole.
4.Kohus palus 17.03.2025 kohtunõudega hagejal täpsustada nõude loovutamise asjaolusid. Hageja esitas selgitused 19.03.2025. 3 (12)
2-24-120813
Kohtuotsuse põhjendused
5.Kohus, tutvunud asja materjalidega, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
6.Kohus lahendab asja lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
7.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 438 lg 1 kohaselt kohus otsustab otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. Tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel (vt RKTKm 03.04.2018 nr 2-16-18835, p 11; RKTKo 05.04.2017 nr 3-2-1-17-17, p 20). Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus (vt RKTKm 03.05.2017 nr 3-2-1-21-17, p 16).
8.Kohus tuvastab et:
8.1.Telia Eesti AS ja kostja sõlmisid 25.09.2018 Telia kliendilepingu nr 27758108, millega kostja astus Telia Eesti AS kliendiks õigusega liituda Telia Teenustega, kasutada e-Keskkondi, osta kaupu ja sõlmida muid Lepinguid Teliaga (dtl 150);
8.2.Telia Eesti AS ja kostja sõlmisid 12.02.2019 Telia mobiilsideteenuste kasutamiseks liitumislepingu nr XXX telefoninumbrile XXX ning kostja kohustus tarbitud teenuste eest tasuma (dtl 151 - 153);
8.3.Telia Eesti AS ja kostja sõlmisid 22.11.2019 mobiiltelefoni Huawei P30 Lite seadmekindlustuse lepingu, mille alusel oli kostja kohustatud igakuiselt tasuma 5,90 eurot (dtl 154 - 155);
8.4.Telia Eesti AS ja kostja sõlmisid 15.07.2020 järelmaksu müügilepingu nr XXX mobiiltelefoni Huawei P30 soetamiseks maksumusega 449 eurot, lepingutasu 19,90 eurot. Seega oli kaubamaksumus koos käibemaksuga 468,90 eurot. Lepingu sõlmimisel tuli kostjal tasuda sissemakse summas 44,90 eurot. Lepingus märgitud maksegraafiku alusel tuli kostjal tasuda igakuiseid osamakseid 20.08.2020 kuni 20.07.2022, s.o 24 kuud. Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määraks 30,40%, intressi ja viivise määraks 21,90% aastas (dtl 156 - 162);
8.5.Telia Eesti AS ja kostja sõlmisid 15.07.2020 mobiiltelefoni Huawei P30 seadmekindlustuse lepingu, mille alusel oli kostja kohustatud igakuiselt tasuma 7,90 eurot (dtl 163 - 164);
8.6.Telia Eesti AS ja kostja sõlmisid 12.11.2020 järelmaksu müügilepingu nr XXX kahe mobiiltelefoni Samsung Galaxy S10 soetamiseks kogumaksumusega 1198 eurot (2x599 eurot), lepingutasu 1 eurot. Seega oli kaubamaksumus koos käibemaksuga 1199 eurot. Lepingus märgitud maksegraafiku alusel tuli kostjal tasuda igakuiseid osamakseid 20.12.2020 kuni 20.11.2024, s.o 48 kuud. Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määraks 10,18%, intressi ja viivise määraks 9,90% aastas (dtl 165 - 168). 8.7 Kohtule esitatud arvetest (dtl 185 – 200) nähtuvalt ning hageja hagis esitatud andmete 4 (12)
2-24-120813 alusel (dtl 143) on kostjal järelmaksu müügilepingutest tulenev põhivõlg summas 1218,51 eurot (1647 eurot (kauba maksumus) - 428,49 eurot (kostjalt laekunud summa)) ning teenuse osutamise eest põhivõlgnevus summas 137,73 eurot (33,82+60,68+17,22+13,80+12,21), s.o kokku 1386,24 eurot.
9.Seega on Telia Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud sideteenuse leping elektroonilise side seaduse (ESS) § 91, võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 3, § 8 lg 1 järgi, seadme kindlustamise leping VÕS § 8 lg 1 järgi ning mobiiltelefonide puhul müügilepingud VÕS § 208 lg 1 järgi. Kuna kostja oli kohustatud tasuma ka ostetud mobiiltelefonide eest lisaks müügihinnale ka intressi, siis on järelmaksulepingute puhul tegemist ka tarbijakrediidilepingutega VÕS § 401 lg 1, 2 ning § 402 lg 1 järgi.
10.VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Nõude loovutamiseks ei ole vajalik kohustatud isiku, s.o võlgniku nõusolek. VÕS § 412 lg 1 alusel kui krediidiandja loovutab tarbijakrediidilepingust tulenevad nõuded või õigused kolmandale isikule, sealhulgas krediidiinkassole või krediidiostjale krediidiinkassode ja ostjate seaduse tähenduses, võib tarbija esitada selle kolmanda isiku vastu tarbijakrediidilepingust tulenevalt kõik vastuväited, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal, muu hulgas on tal õigus nõuda oma nõuete tasaarvestamist. Kokkulepe, millega välistatakse käesoleva lõike esimeses lauses sätestatud tarbija õigus või piiratakse seda, on tühine. Hageja esitas nõude loovutamise osas selgitused 19.03.2025 menetlusdokumendis ning märgib, et hagile lisatud nõude loovutamise teatisest (dtl 149), kust nähtub et Telia Eesti AS on loovutanud kostja vastased nõuded hagejale 19.03.2024, on märgitud lepingu nr. 1498225 puhul tegemist kliendi numbriga. Hageja leiab, et Telia Eesti AS loovutas hagejale lepingust tuleneva nõude, millest teavitati ka kostjat, edastades temale loovutamise teate. Loovutamise teate edastamisel on Telia Eesti AS lähtunud VÕS § 412 sätestatust. Teatises teavitatakse kostjat võlausaldaja vahetumisest ja et võlgnikul tuleb edaspidi täita kohustus uuele võlausaldajale (dtl 261). Kostja ei ole vastuväidet nõuete loovutamise osas esitanud. Riigikohus on 06.06.2007 lahendi 3-2-1-62-07 p 12 leidnud, et hagi rahuldamist ei välista see, kui nõude loovutamisest teatatakse pärast hagi esitamist või kui kostja saab loovutusest teada hagist. Kohus leiab, et kostja sai nõuete loovutamisest teada vähemalt käesolevas kohtumenetluses ning Telia Eesti AS nõuded on loovutatud kehtivalt hagejale.
11.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 82 lg 1 kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Arvetest (dtl 185 – 200) nähtuvalt on kostjal teenuse osutamise ja seadmekindlustus lepingutest tulenev põhivõlgnevus summas 137,73 eurot. Kliendilepingu nr 27758108 kohaselt oli kostjal kohustus tasuda tema poolt tarbitud teenuste ja ostetud kaupade eest tasu kooskõlas poolte vahel sõlmitud lepingutes, hinnakirjas ja tingimustes sätestatuga (dtl 150). Seadmekindlustuslepingute alusel tuleb kindlustusmakse eelneva kindlustusperioodi eest tasuda vastavalt järgimisel kuul esitatud arvele (dtl 154, 163). Kuivõrd kostja on kasutatud mobiilside teenuste eest ja seadmekindlustusmaksete eest esitatud arved jätnud tasumata, siis on kostja oma lepingulisi kohustusi rikkunud. Seega tuleb kostjal hagejale tasuda Telia Eesti AS ja kostja vahel 25.09.2018 kliendilepingust, 12.02.2019 sõlmitud liitumislepingust, 22.11.2019 ja 15.07.2020 sõlmitud seadmekindlustuslepingutest tulenevalt võlgnevus 137,73 eurot.
12.Teenuse osutamise lepingute alusel nõuab hageja viivist põhinõudelt 137,73 eurot viimase 5 (12)
2-24-120813 teenuse osutamise eest esitanud arve maksetähtaja järgnevast päevast alates s.o 21.01.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani s.o 20.09.2024 seadusjärgses määras (dtl 145). Hageja esitab viivise arvestuse hagi lisana 6 (dtl 205). Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni. Kohus rahuldab hageja viivise nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise kostjale esitatud arvete alusel põhinõudelt 137,37 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 21.01.2022 kuni 21.03.2025 eest summas 46,33 eurot ja edasiulatuva viivise alates 22.03.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna tasumata põhivõla jäägilt kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
13.VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Kohus tuvastab, et Telia Eesti AS ja kostja sõlmisid 15.07.2020 järelmaksu müügilepingu nr XXX ja 12.11.2020 järelmaksu müügilepingu nr XXX. Eeltoodust tulenevalt on tegemist tarbijakrediidilepingutega.
14.VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Eesti Panga veebilehe andmetel oli lepingu sõlmimise ajal, s.o 15.07.2020 ja 12.11.2020, kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 20,52%. Seega kolmekordne määr oli 61,56%. Järelmaksu müügilepingust nr XXX nähtuvalt on kokkulepitud krediidi kulukuse määr 30,40% (dtl 156) ja järelmaksu müügilepingust XXX nähtuvalt on krediidi kulukuse määr 10,18% (dtl 165). Seega ei ületa lepingute krediidi kulukuse määrad VÕS § 4062 lg 1 sätestatud piirmäära ning lepingud ei ole tühised.
15.Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. 6 (12)
2-24-120813 Hageja esitas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas Telia Eesti AS selgitused 30.03.2024 menetlusdokumendiga järgimselt: - Järelmaksu müügilepingu nr XXX puhul (dtl 110 – 111) kontrolliti kliendi poolt esitatud andmeid ja kasutati nii sisemisi andmebaase kliendi maksekäitumise analüüsimisel, kui avalikke andmebaase (sh Creditinfo Eesti AS maksehäireregistrit). Kliendil oli rahuldav sisemine reiting, maksehäired puudusid. Maksevõimet hinnati kliendi esitatud andmete põhjal, kus kostja märkis enda igakuiseks netosissetulekusk 801-1200 eurot ning kohustuste summaks 100 eurot. Telia erakliendi maksevõime hindamise eeskirja alusel hinnati kliendi maksevõimet, kasutades selleks infot järelmaksu taotlusel deklareeritud sissetulekuvahemiku ja olemasolevate kohustuste kohta ning muud teadaolevat asjakohast infot kliendi krediidivõimelisuse kohta. - Järelmaksu müügilepingu nr XXX puhul (dtl 112 – 113) kontrolliti kliendi poolt esitatud andmeid ja kasutati nii sisemisi andmebaase kliendi maksekäitumise analüüsimisel, kui avalikke andmebaase (sh Creditinfo Eesti AS maksehäireregistrit). Kliendil oli rahuldav sisemine reiting, maksehäired puudusid. Maksevõimet hinnati kliendi esitatud andmete põhjal, kus kostja märkis enda igakuiseks netosissetulekusk 801-1200 eurot ning kohustuste summaks 171,97 eurot. Telia erakliendi maksevõime hindamise eeskirja alusel hinnati kliendi maksevõimet, kasutades selleks infot järelmaksu taotlusel deklareeritud sissetulekuvahemiku ja olemasolevate kohustuste kohta ning muud teadaolevat asjakohast infot kliendi krediidivõimelisuse kohta. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et Telia Eesti AS ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kohtule esitatud andmed ei võimalda tuvastada, et krediidiandja oleks välja selgitanud kostja regulaarsete sissetulekute ja igakuiste kulude suuruse, sh teostanud sisulist kontrolli kostja enda väidetud andmete õigsuse osas. KAVS § 50 lg 3 paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi). Riigikohus on oma 24.11.2023 määruse nr 2-21-13098 p-s 18 asunud seisukohale, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. Käesoleval juhul laenuandja kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hageja ei tuginenud sellele, et krediidiandja oleks kostjalt nõudnud muid dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Kohus on seisukohal, et pelgalt maksehäirete andmebaasidesse päringute tegemine ei ole piisav, et kontrollida krediidisaaja kohustuste suurust. Eeltoodust tulenevalt on esialgne krediidiandja jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata. Tulenevalt KAVS § 49 lg 1 p 3 p 1-2 tuleb krediidiandjal tarbija krediidivõimelisuse hindamisel mh arvesse võtta millised on tarbija sissetulekuallikad ning vastavate sissetulekute laekumise regulaarsus, võttes sj aluseks piisava ajavahemiku. Riigikohus on selgitanud, et laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (214-21710, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (2- 21-13098, p 21). Kohus leiab, et teabe kogumine eelnevalt tuvastatud viisil ja ulatuses vastava kohustuse täitmiseks piisav ei olnud. Kohus asub seisukohale, et krediidiandja rikkus 15.07.2020 järelmaksu müügilepingu nr XXX ja 12.11.2020 järelmaksu müügilepingu nr XXX sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.
16.VÕS § 4034 lg 7 järgi kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti 7 (12)
2-24-120813 määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Hageja on 20.02.2025 menetlusdokumendis esitanud alternatiivnõude (dtl 240) ning märkinud, et juhul kui kohus leiab, et esialgne võlausaldaja on rikkunud lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, palub hageja hagiavalduse rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel mõistes kostjalt välja: - järelmaksu müügilepingu nr XXX alusel saadu 108,69 eurot (449,00-340,31) ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 21.07.2022 kuni 108,69 euro tasumiseni. - järelmaksu müügilepingu nr XXX alusel saadu 928,44 eurot (1198,00-269,56), viivis lepingus kokku lepitud viivise määras (s.o kolmekordne seaduses sätestatud viivisemäär ehk 24% aastas) alates 21.11.2024 kuni 928,44 euro tasumiseni ja intressid 22,46 eurot. Hageja märgib (dtl 241), et vastutustundliku laenamise põhimõte ei too kaasa kogu lepingu tühisust, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas (Riigikohus 24.11.2023 asja nr 2-21-13098 p 24). Seega on hageja seisukohast viivisekokkulepe kehtiv. Sama Riigikohtu lahendi punktis 33 on kohus leidnud, et kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud tagajärjed, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. 16.1 VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Hageja on lepingu ülesütlemise hoiatuse edastanud kostjale e-posti teel 09.11.2022, millega andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks (dtl 202). Lepingu ülesütlemise aluseks oli asjaolu, et kostja ei olnud tasunud osamakseid alates 20.09.2021 (dtl 141). Telia Eesti AS ütles hagiavalduse asjaolude kohaselt lepingud üles alates 24.11.2021. Hageja ei ole tõendanud, et on lepingute ülesütlemise teatise ka kostjale edastanud. Hagile lisatud lisast nr 5 (dtl 202) nähtub vaid, et kostjat on hoiatatud, et kui ta täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasu, öeldakse lepingud üles. Nimetatud lisast ei nähtu, et teatele oleks märgitud konkreetne kuupäev millal lepingud üles öeldakse. Hageja on 20.02.2025 menetlusdokumendis märkinud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleb kõik kostja maksed (s.o 428,49 eurot) arvestada põhinõude katteks (dtl 240). Sellisel juhul ei saanud kostja olla lepingute nr XXX ja XXX ülesütlemise ajaks s.o 24.11.2021 maksetega viivituses ning lepinguid ei olnud kehtivalt üles öeldud. Seega ei olnud VÕS § 416 sätestatud eeldused lepingu ülesütlemiseks täidetud. Lepingud nr XXX ja XXX on lõppenud tähtaja saabumisega. Lepingu nr XXX viimase osamakse tasumise tähtaeg oli 20.07.2022 ja lepingu nr XXX viimase osamakse tasumise tähtaeg oli 20.11.2024. 8 (12)
2-24-120813 16.2
VÕS § 108 lg 1 alusel kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. - Järelmaksu müügilepingu nr XXX alusel sai kostja kauba maksumusega 449 eurot. Kostjalt on toimunud tagasimakseid esialgsele võlausaldajale järelmaksu müügilepingu nr XXX alusel põhiosa 251,59 eurot, intressid 75,56 eurot, lepingutasu 13,16 eurot, s.o kokku summas 340,31 eurot (dtl 240, 244). Seega tuleb kostjal hagejale tasuda järelmaksu müügilepingu nr XXX alusel saadu 108,69 eurot (449,00340,31). - Järelmaksu müügilepingu nr XXX alusel sai kostja kauba maksumusega 1198 eurot. Kostjalt on toimunud tagasimakseid esialgsele võlausaldajale järelmaksu müügilepingu nr XXX alusel põhiosa 190,19 eurot, intressid 79,24 eurot, lepingutasu 0,13, s.o kokku summas 269,56 eurot (dtl 240, 244). Seega tuleb kostjal hagejale tasuda järelmaksu müügilepingu nr XXX alusel saadu 928,44 eurot (1198,00-269,56). 16.3 Hageja nõuab 20.02.2025 menetlusdokumendis lepingu nr XXX alusel intressi summas 22,46 väljamõistmist kostjalt. Hageja esitab intressiarvestuse, millest nähtub, et kostjal on intressivõlgnevus alates 20.01.2023 osamaksest kuni 20.11.2024 osamakseni, kokku summas 22,46 eurot (dtl 245 – 246). VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kuna kohus tuvastas, et hageja ei täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb vastavalt VÕS § 4034 lg 7 ja § 94 lg 1 alusel lähtuda VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäärast. Seega kohus rahuldab hageja intressinõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingu nr XXX alusel intressi summas 22,46 eurot. 16.4 Hageja nõuab 20.02.2025 menetlusdokumendis lepingu nr XXX alusel viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 21.07.2022 (s.o lepingu lõppemisest) kuni 108,69 euro tasumiseni. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega rahuldab kohus hageja viivise nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingust nr XXX tuleneva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 108,69 eurot perioodi 21.07.2022 kuni 20.03.2025 eest summas 32,21 eurot ja viivise alates 21.03.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna tasumata põhivõla jäägilt kuni põhivõla täieliku tasumiseni. 16.5 Hageja nõuab 20.02.2025 menetlusdokumendis lepingu nr XXX alusel lepingus ettenähtud ulatuses s.o 9,9% aastas alates 21.11.2024 (s.o lepingu lõppemisest) kuni 924,88 euro tasumiseni. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte 9 (12)
2-24-120813 kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega rahuldab kohus hageja viivise nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingust nr XXX tuleneva viivise lepingus sätestatud määras s.o 9,9% aastas põhinõudelt 928,44 eurot perioodi 21.11.2024 kuni 20.03.2025 eest summas 30,19 eurot ja viivise alates 21.03.2025 lepingus sätestatud määras 9,9% aastas arvestatuna tasumata põhivõla jäägilt kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
17.Hageja on esitanud lepingutasu 7,61 euro väljamõistmise nõude. Vastavalt järelmaksu müügilepingule nr XXX on kostja kohustatud tasuma lepingutasu, mis on lepingu kohaselt kokku 19 eurot (dtl 156). Vastavalt järelmaksu müügilepingule nr XXX on kostja kohustatud tasuma lepingutasu, mis on lepingu kohaselt kokku 1 eurot (dtl 165). VÕS § 4034 lg 7 järgi kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Kuna kohus on eelnevalt tuvastanud, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, jätab kohus hageja lepingutasu nõude rahuldamata.
18.Hageja palub kostjalt välja mõista vastavalt VÕS § 1132 lg 1 ja 2 alusel võla sissenõudmiskulu summas 50 eurot. Eelnevalt on kohus leidnud, et lepingud on lõppenud tähtaja möödumisel, s.o leping nr XXX lõppes 20.07.2022 ja leping nr XXX lõppes 20.11.2024. Kirjad on saadetud 25.04.2024, 06.05.2024 ja 16.05.2024. Seega on kirjad saadetud lepingu XXX kehtivuse ajal, mitte pärast selle lõppemist. Samuti selgitab kohus, et sissenõudmiskulude hüvitamise nõudmine saab toimuda tarbijaga sõlmitud lepingu alusel. Hageja on 25.10.2024 menetlusdokumendis märkinud, et kohustuste täitmise tingimused on sätestatud lepingutes ning selle üldtingimustes (dtl 133). Hageja väite kinnitamiseks puuduvad viited millistest lepingutest tulenevalt, millistel tingimustel ning kus täpsemalt lepingus on sissenõudmiskulude osas kokku lepitud. Kohus jätab sissenõudmiskulude nõude rahuldamata.
19.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja: - Telia Eesti AS ja kostja vahel 25.09.2018 kliendilepingust, 12.02.2019 sõlmitud liitumislepingust, 22.11.2019 ja 15.07.2020 sõlmitud seadmekindlustuslepingutest tulenevate kostjale esitatud arvete alusel võlgnevuse 137,73 eurot ning viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 137,73 eurot perioodi 21.01.2022 kuni 21.03.2025 eest summas 46,33 eurot ja viivise alates 22.03.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna tasumata põhivõla jäägilt kuni põhivõla täieliku tasumiseni. - Telia Eesti AS ja kostja vahel 15.07.2020 järelmaksu müügilepingust nr XXX tuleneva põhivõlgnevuse 108,69 eurot ja viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 108,69 eurot perioodi 21.07.2022 kuni 20.03.2025 eest summas 32,25 eurot ja viivise alates 22.03.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna tasumata põhivõla jäägilt kuni põhivõla täieliku tasumiseni. - Telia Eesti AS ja kostja vahel 12.11.2020 sõlmitud järelmaksu müügilepingust nr XXX tuleneva põhivõlgnevuse 928,44 eurot, intressi perioodi 20.01.2023 kuni 20.11.2024 eest 22,46 eurot ja viivised lepingus sätestatud määras s.o 9,9% aastas põhinõudelt 928,44 eurot perioodi 21.11.2024 kuni 21.03.2025 eest summas 30,44 eurot ja viivise alates 22.03.2025 lepingus sätestatud määras 9,9% aastas arvestatuna tasumata põhivõla jäägilt kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Menetluskulud
20.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel 10 (12)
2-24-120813 kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
21.TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi hind on 2092,47 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude osaliselt (1425,74 eurot ehk 68,14%). Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta 68,14% ulatuses kostja kanda ja 31,86% ulatuses hageja kanda.
22.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 385 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulud 507 eurot (3 h x 169). 22.1 Riigilõiv on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele ka hagiavalduselt kokku tasutud riigilõiv 385 eurot. Riigilõiv on kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud. 22.2 TsMS § 172 lg 9 kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 484 alusel on põhjendatud hageja menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot. 22.3 Esindaja tunnitasu on 169 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja esindaja tasu koosneb: dokumentide komplekteerimine ja analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule. Kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Kohus leiab, et esindaja tasumäär 169 eurot/tund ei ole asjaolusid arvestades mõistlik. Kohus selgitab, et selline tasumäär vastab keskmisele vandeadvokaadi tasumäärale. Hageja esindaja on jurist. Arvestades hageja esindaja kvalifikatsiooni ning asja keerukust on põhjendatud tasumääraks 120 eurot/tund. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele esindajatasu 3*120=360 eurot. Eeltoodut arvestades on hageja menetluskulud kokku 765 eurot (385+20+360). Kohus rahuldab hageja menetluskulude taotluse osaliselt ning kostjal tuleb hagejale hüvitada 521,27 eurot (68,14% 765-st).
23.Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega määrab kohus, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivist.
24.Kohtule teadaolevate andmete põhjal kostjal menetluskulud puuduvad. Menetlusdokumentide kättetoimetamine kostjale
25.TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega 11 (12)
2-24-120813 dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kuna kostja elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult.