Tallinna Ringkonnakohus
Kohtunik
Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
08.08.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-23-1377
Haldusasi
X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 08.06.2023 otsuse nr 15.3-3.4/651-1 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X, esindaja JK Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja RÕ
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 27.06.2023 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X 12.07.2023 määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Määrus on lõplik ja selle peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg 1, § 252 lg 7).
3-23-1377 lõpetava määruse jõustumiseni. Alternatiivselt palus kaebaja anda endale tagasipöördumise luba. Kaebaja on sündinud Kasahstanis, ta on rahvuselt ukrainlane ja määratlemata kodakondsusega isik. X saabus esmakordselt Eestisse 1984. a-l ning on Eestis omanud elamisõigust alates 1995. a-st. Kaebajale anti PPA 05.11.1999 otsusega alaline elamisluba, mis muutus Eesti Vabariigi pikaajalise elaniku elamisloaks nr YYYYYYYYYYYY. Kaebaja viibis 08.06.2023 Venemaal ning sai sel päeval e-postile PPA 08.06.2023 otsuse tunnistada kehtetuks tema pikaajalise elaniku elamisluba. Sama otsusega tunnistas PPA kehtetuks kaebaja välismaalase passi nr XXXXXXXXXX. Kaebaja ei ole Venemaa Föderatsiooni (VF) kodanik, tema sidemed VF-ga on formaalsed (vene keel ja mõned tuttavad, kes elavad seal). Kaebaja on kogu oma elu elanud Eestis ja olnud Eesti ühiskonna liige. Kaebaja läks Venemaale paariks päevaks, et külastada oma haiget sõpra. Kaebajal oli kaasas väike kohver isiklike asjadega, raha ja ravimid vaid neljaks päevaks. Kaebajale helistati ja teatati, et tema pass ja elamisluba on tühistatud ning Eestisse ta tagasi ei saa. Kaebaja on 62aastane, omab töövõimetust ja kroonilisi haigusi. Kaebaja ei saa tagasi oma koju isegi selleks, et võtta kaasa oma isiklikud asjad, laste ja lapselaste pildid, ravimid. Vastustaja korraldas otsuse kättetoimetamist nii, et ei võimaldanud kaebajal teha korraldusi oma vara osas. PPA ei võimaldanud kaebajal vaidlustada otsust Eestis viibides. Kaebajale ei antud võimalust kasutada arstiabi ning ta jäeti abitusse seisundisse, kuna kõik ravimid jäid kaebajal Eestisse. Kaebaja oli sunnitud otsima abi võõras riigis, leidma endale lepingulise esindaja, ravimid ning elementaarsed tarbeesemed. Kaebaja elas Eestis elukaaslase Y-ga. Pere elab alates 1986. a-st Tallinnas aadressil XXX. Abikaasadel on lapsed ja lapselapsed. Nendel on ühine majapidamine. Kaebajal ei ole Venemaal elamisluba ning tal puudub kehtiv isikut tõendav dokument. Seetõttu puudub tal võimalus töötada, üürida korterit või saada toetusi. Аbikaasa Y peab korraldama oma sissetuleku ja elu nii, et tagada perekonna elu mõlemas riigis. See on koormav nii emotsionaalselt kui ka rahaliselt. Ka abikaasal on püsiv töövõimetus. Kaebus ei ole perspektiivitu ja kaebajale tekkivaid kahjulikke tagajärgi ei ole võimalik kõrvaldada muul mõistlikul viisil, kui lubada esialgse õiguskaitse kohaldamisega siseneda kaebajal Eestisse vähemalt kuni kohtumenetluse lõpuni. Kaebaja viibimine Eestis kohtumenetluse käigus ei saa ohustada riigi julgeolekut.
3-23-1377 W. Kaebaja subjektiivne soov Eestis viibida ei muuda esialgse õiguskaitse kohaldamist põhjendatuks.
3-23-1377 määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele.
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.