Eesti Keskkonnateenused AS-i kaebus Keskkonnaameti 22.02.2023 korralduse nr DM-122039-16 tühistamiseks ning Keskkonnaameti kohustamiseks vaadata Eesti Keskkonnateenused AS-i 03.11.2022 taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – Eesti Keskkonnateenused AS, volitatud esindaja vandeadvokaat Toomas Pikamäe Vastustaja – Keskkonnaamet, volitatud esindaja Merle Liivrand-Sieger Kaasatud haldusorgan – Pärnu linn, volitatud esindaja Taavi Käärid
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta kohtuasja materjalide juurde Keskkonnaameti 25.08.2022 korraldus nr DM119028-24; Pärnu linnavalitsuse 12.05.2022 seisukoht nr 9-11/3447-1 ja kaebaja 31.03.2022 esitatud muudetud keskkonnaloa taotlus.
2.Jätta Eesti Keskkonnateenused AS-i kaebus rahuldamata.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 23.08.2023. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
1.Eesti Keskkonnateenused AS soovib rajada Pärnusse Raba tn 21a kinnistule jäätmekäitluskoha pakendijäätmete sorteerimiseks, ümberlaadimiseks ja/või korduskautusse suunamiseks. Selleks esitas Eesti Keskkonnateenused AS 03.11.2022 Keskkonnaametile taotluse keskkonnaloa saamiseks.
2.Keskkonnaamet edastas Eesti Keskkonnateenused AS-i taotluse Pärnu Linnavalitsusele (edaspidi Pärnu LV) seisukoha esitamiseks. Pärnu LV esitas seisukoha taotlusele 16.01.2023 korraldusega nr 34, milles leidis, et taotletav tegevus ei ole kooskõlas kinnistule kasutusloa saanud „tööstushoonega“ (EHR kood 121334211) hoone kasutusotstarbega „muu laohoone“, (ehitise kasutamise otstarvete koodiga 12529) ja ei nõustu keskkonnaloa andmisega aadressil Pärnu maakond, Pärnu linn, Pärnu linn, Raba tn 21a. Pärnu LV tõi seisukohas välja, et: Kavandatav tegevus on vastuolus detailplaneeringuga, kuna antud asukohas ei ole ette nähtub keskkonnatundlikke tegevusi ning alale kehtestatud detailplaneeringus on kokkulepitud, et detailplaneering loeb mittelubatavaks kõik keskkonnamõju omavad tegevused, mistõttu ei ole kinnistul lubatud ükski keskkonnamõju omav tegevus. Jäätmeseaduses sätestatud keskkonnaluba nõudev tegevus on enda olemuselt igal juhul keskkonnatundlik tegevus, mis häirib igal juhul keskkonda, sh juhul, kui tegevus jääb jäätmeseadusega lubatud piiridesse. Seega on kavandatav tegevus Raba tn 21a kinnistul vastuolus detailplaneeringuga; Kavandatav tegevus eeldab üldplaneeringu muutmist; Eesti Keskkonnateenused AS-i soovitav tegevus ei ole antud asukohas lubatav ja eeldab uue detailplaneeringu menetluse läbiviimist ning seda ka siis, kui tegevusega kaasnev keskkonnamõju ei ole taotleja hinnangul suur.
3.Keskkonnaamet keeldus 22.02.2023 korraldusega nr DM-122039-16 (edaspidi korraldus) keskkonnaloa andmisest, kuna vastavalt Pärnu linnavalitsuse (edaspidi Pärnu LV) seisukohale eeldab keskkonnaloa andmine kinnistu sihtotstarbe muutmist ning detailplaneeringu kehtestamist.
4.Eesti Keskkonnateenuse AS (edaspidi kaebaja) esitas 15.03.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Keskkonnaameti (edaspidi vastustaja) korralduse tühistamiseks ning Keskkonnaameti kohustamiseks vaadata tema keskkonnaloa taotlus uuesti läbi. Kohus võttis 20.03.2023 kaebuse menetlusse ning kaasas haldusorganina Pärnu linna.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebaja seisukoht
5.1.Vastustaja jättis teostamata temale pandud kaalutlusõiguse ja lähtus põhjendamatult korralduse tegemisel Pärnu LV seisukohast, mis ei ole aga siduv. Seda kinnitab ka keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 43 ning selle seletuskiri. Vastustaja tugineb korralduse tegemisel Riigikohtu otsusele nr 3-3-1-38-10, kuid see puudutab geoloogilise uuringuloa andmist ajal, mil maapõueseadus sätestas imperatiivselt uuringuloa andmisest keeldumise kohaliku omavalitsuse keelduva nõusoleku korral. Seega ei ole käesoleva vaidluse ja vastustaja viidatud Riigikohtu otsuse aluseks olevad asjaolud võrreldavad.
2 (9)
5.2.Vastustaja leidis korralduses, et ei saa kontrollida Pärnu LV seisukoha põhjendatust, ent see seisukoht on vastuolus haldusmenetluse seadusest (edaspidi HMS) tuleneva uurimispõhimõttega (vt ka Riigikohtu seisukoht asjas 3-18-687). Seega pidi vastustaja kontrollima, kas esines KeÜS § 55 sätestatud olukord, et vajalik on kinnistu sihtotstarbe muutmiseks detailplaneeringu kehtestamine. Seda on vastustaja ka varasemalt teinud, kui väljastas Pärnu LV kooskõlastuseta keskkonnaloa R Tooted OÜ-le jäätmete taaskasutamiseks. Ka selles asjas keeldus Pärnu LV keskkonnaloa taotluse kooskõlastamises, kuna taotletav tegevus ei ole kooskõlas üldplaneeringu arenguperspektiiviga.
5.4.Jäätmete käitlemine Raba tn 21a kinnistul on kooskõlas üld- ja detailplaneeringuga ning korraldus on vastuolus KeÜS § 52 lg 1 punktiga 4. Kehtiva detailplaneeringu seletuskirja kohaselt on kinnistu sihtotstarve 75% ulatuses tootmishoonete maa ning 25% ulatuses ärimaa. Detailplaneeringu kehtestamise ajal kehtinud üldplaneeringu kohaselt kuulub tootmishoonete maa alla tööstusettevõtete maa koos abitootmise, ladude ning olme- ja teenindushoonete teenindamiseks vajaliku maaga. Kehtiva üldplaneeringu maa- ja veealade kasutuse plaani kohaselt on kinnistu maakasutuse juhtotstarve tootmise maa, mis on laomajanduse ja logistika eesmärgil kasutatav piirkond koos muude piirkonda funktsionaalselt sobituvate kasutuste ja ehitistega. Seega võib kinnistul toimuda tegevus, mis vastab tootmise ja laohoone funktsioonile ning millest lähtuv mõjutus ei ületa elamumaal kehtivaid norme. Kuna kinnistul käideldakse peamiselt paberit ja kartongi ning paber- ja kartongpakendit ning kuna puitpakendit, metallpakendit ja klaaspakendit ei käidelda sorteerimisliinil, siis ei saaks kavandatav tegevus tekitada müra, st keskkonnamõju sisuliselt ei esinegi. Ka kaebaja koostatud eelhinnangust nähtub, et kavandatav käitis ei ole olulise keskkonnamõju allikas ega põhjusta olulist mõju inimese tervisele, liikuvusele ja varale. Lisaks ei välista detailplaneering igasugust jäätmetega seotud tegevust, vaid üksnes keskkonda häiriva tegevuse. Kui lähtuda Pärnu linna eksitavast tõlgendusest detailplaneeringu punkti 3.2.4 kohta, siis oleks võimalik justkui jõuda järeldusele, et absoluutselt igasugune tegevus Raba 21a kinnistul on keelatud (näiteks KeÜS § 3 lõike 1 mõttes on keskkonnahäiringuga tegemist ka elamuhoones puukamina käitamise või grillimise puhul). Pärnu linna seisukoht ilmestab, et tegeliku objektiivse seisukoha andmise asemel prevaleerib pelk soov mõjutada vastustaja kaalutlusõiguse teostamist kaebajale ebasoodsal viisil.
5.4.Korralduse andmise aluseks olev KeÜS § 52 lg 1punkt 4 ei ole asjakohane norm ning detailplaneeringu kehtestamise vajaduse korral oleks olnud asjakohane norm KeÜS § 55.
5.5.KeÜS § 43 ja § 55 koostoimes tuleb ka KeÜS § 55 rakendamisel anda sisuline hinnang vastustajal. St isegi kui kohaliku omavalitsuse üksuse arvates on keskkonnaloa taotluses näidatud tegevus vastuolus planeeringuga, ei ole kohaliku omavalitsuse arvamus vastustajale siduv. Vastustaja peab hindama kohaliku omavalitsuse üksuse arvamuse sisulist põhjendatust. Praegu on aga vastustaja sellest keeldunud, mistõttu on ka korraldus õigusvastane.
5.6.Pärnu LV viide PlanS § 75 lg 1 punktile 2 on asjakohatu, kuna Pärnu linn ei lahendanud üldplaneeringu kehtestamisel jäätmekäitluskohtadega seonduvaid küsimusi. Üldplaneeringu maa- ja veealade kasutuse plaanil i ole näidatud ühtegi jäätmekäitluskohta. Plaanilt nähtub, et Raba nt 39 kinnistu maakasutuse juhtotstarve on tootmismaa, nagu ka Raba tn 21a kinnistul, ja et Mõrra tn 29 kinnistu maakasutuse juhtotstarbeks on tehnorajatiste maa. Seetõttu, arvestades, et üldplaneeringu seletuskirja punkt 11.6 on kirjeldava, mitte reguleeriva või tulevikku suunava iseloomuga, üldplaneering ei reguleeri jäätmekäitlusega, sh kohalike jäätmekäitluskohtadega seonduvat. Ehk teisisõnu – Pärnu linn ei soovinud üldplaneeringu kehtestamisel lahendada jäätmekäitlusega, sh kohalike jäätmekäitluskohtadega seonduvaid küsimusi. Arvestades, et
3 (9)
Pärnu linn jättis üldplaneeringu kehtestamisel kohalike jäätmekäitluskohtadega seonduva tahtlikult kindlaks määramata, on ebaõige ja kohut eksitav Pärnu linna väide, et kaebaja saaks Raba tn 21a kinnistut kasutada jäätmekäitluse otstarbel vaid juhul, kui üldplaneering näeks Raba tn 21a kinnistu ette jäätmekäitluskoha asukohana.
6.Vastustaja seisukoht
6.1.Korraldus on õiguspärane ning selle tühistamiseks ei ole alust. Kaebaja kavandatava tegevuse välistab asjaolu, et see ei vasta kehtivale detailplaneeringule ning samal põhjusel keeldus vastustaja ka 25.08.2022 kaebajale keskkonnaloa andmisest. Vastustaja nõustub kaebajaga, et kohaliku omavalitsuse arvamus ei ole Keskkonnaametile siduv, kuid teatud juhtudel võivad kohaliku omavalitsuse arvamusest nähtuda asjaolud, mis piiravad vastustaja kaalutlusruumi. KeÜS § 55 välistab keskkonnaloa andmise enne detailplaneeringu kehtestamist. Seega ei ole Pärnu LV välja toodud asjaolud sellised, mis võimaldaks teatud juhtudel tegevust lubada. Seda asjaolu ei muuda ka see, et kaebaja esitatud eelhinnang häiringute ei näe või ei pea seda oluliseks. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 6 lg 1 kohaselt on ruumiline planeerimine kohaliku omavalitsuse pädevuses ning vastustaja ei ole pädev ümber hindama kohaliku omavalitsuse pädevuses olevaid seisukohti. Seda kinnitab ka Riigikohtu halduskolleegiumi otsusasjas nr 3-3-1-38-10 ning „Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kommentaarid 2“, täiendatud väljaande § 43 kommentaarides.
6.2.Kaebaja viide Riigikohtu lahendile nr 3-18-687 on asjakohane üksnes punkti 15 osas, milles Riigikohus uurimispõhimõtet. Pärnu LV tõi oma arvamuses välja, et jäätmeseaduse (edaspidi JäätS) § 19 lg 5 kohaselt määratakse jäätmekäitluskoha asukoht planeerimisseaduses sätestatud korras. Kehtiv üldplaneeringu kohaselt on antud piirkonnas lähim jäätmete sorteerimisjaam Raba tn 39 kinnistul. Seega eeldab Raba tn 21a kinnistul jäätmekäitluskoha rajamine ka selle kajastamist üldplaneeringus.
6.3.Kaebaja järeldused R Toode OÜ-le antud keskkonnaloa väljastamisest on asjakohatud, kuivõrd tegemist oli üldplaneeringu arenguperspektiiviga vastuolus oleva tegevusega. Pärnu LV ei toonud arvamuses välja, et maa sihtotstarvet oleks vajalik muuta või et taotletud tegevus eeldab uue detailplaneeringu kehtestamist või et plaanitud tegevus kinnistul oleks vastuolus üldplaneeringuga.
6.4.Vastustaja ei pea hindama, kas taotluses näidatud viisil jäätmete käitlemine on kooskõlas kehtivate planeeringutega. See on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Alale kehtestatud detailplaneeringus on kokkulepitud, et detailplaneering loeb mittelubatavaks kõik keskkonnamõju omavad tegevused, mistõttu ei ole kinnistul lubatud ükski keskkonnamõju omav tegevus. Samuti tuleb mõista, et KeÜS § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiringuga tegemist ka juhul, kui seda ei ole normidega kas ületatud või üldse normidega kehtestatud. Jäätmeseaduses sätestatud keskkonnaluba nõudev tegevus on enda olemuselt igal juhul keskkonnatundlik tegevus, mis häirib igal juhul keskkonda, sh juhul, kui tegevus jääb jäätmeseadusega lubatud piiridesse. Seega on kavandatav tegevus Raba tn 21a kinnistul vastuolus detailplaneeringuga.
6.5.Korralduse andmise aluseks olev KeÜS § 52 lg 1 punkt 4 on asjakohane norm. Ettevõtte plaanitud tegevus peab vastama detailplaneeringule ja olema kooskõlas üldplaneeringuga. Kaebajal soovitati algatada uus detailplaneering. Kaebaja seda seni teinud ei ole. Kaebaja seisukohtadest nähtuvalt kaebaja ka ei plaani seda algatada.
4 (9)
7.Kaasatud haldusorgani seisukoht
7.1.Pärnu LV arvamus oli vastustajale siduv, kuna KeÜS § 55 seob vahetult keskkonnaloa andmise kohaliku omavalitsuse arvamusega ning vastustaja ei saa ise ümber hinnata planeerimisautonoomiaga haldusorgani otsust. Otsuse, kas enne keskkonnaloa andmist esineb planeeringu koostamise vajadus, teeb kohalik omavalitsus. Vastupidisel juhul teostaks planeerimistegevust vastustaja. Kaebaja tõlgendus, mille kohaselt saab vastustaja kohaliku omavalitsuse planeerimisautonoomiast mööda minna, muudaks KeÜS §-i 55 sisutuks. Selle sätte eesmärk on vältida riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevuse vastuolu olukorras, kus keskkonnaloa taotluses näidatud tegevus eeldab mitme haldusorgani otsuseid. Kuivõrd kohaliku omavalitsuse arvamuses kasutatavate oluliste argumentide ring ei ole seaduses piiratud, siis ei saagi see olla vahetult loaandmist vetostav kooskõlastus (vrdl MaaPS § 35 lg 1 punkt 10), vaid selle sisuline siduvus sõltub arvamusest ja selle argumentidest. Kui arvamus langeb KeÜS § 55 sätte piiridesse, tuleb aga sellist arvamus pidada siduvaks ning Keskkonnaamet ei saa asuda seda ümber vaatama.
7.2.Arusaamatu on ka kaebaja etteheide uurimispõhimõtte järgimata jätmisest, kuna vastustaja on välja selgitanud asja lahendamiseks tähtsust omavad asjaolud. Uurimispõhimõte ei tähenda, et haldusorganil tuleb asuda teostama kõikide õigusaktide ja arvamuste õiguspärasuse kontrolli, vaid ta saab eeldada siiski, et seaduses sätestatud piirides antud arvamus on õiguspärane ning õiguspärane on ka planeerimisautonoomiat teostava haldusorgani arvamus.
7.3.Kaebaja taotletav tegevus ei ole kooskõlas kehtivate planeeringutega. Sisuliselt taandub vaidlus küsimusele, millised tegevused Raba tn 21a kinnistul on lubatavad ehk kas kaebaja keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tegevus langeb detailplaneeringuga lubatavate tegevuste raamidesse. Selleks tuleb lähtuda detailplaneeringust, kuivõrd tegemist on täpse ja selge maakasutusjuhisega, mida ei ole võimalik täiendada üldplaneeringus antud selgitustega – detailplaneeringu ja üldplaneeringu vastuolu korral tuleb lähtuda detailsemast ehk detailplaneeringust (Riigikohtu otsus 3-17-1930, punkt 14.2). Detailplaneeringus on viidatud, et tootmismaa sihtotstarve on määratud tingimusel, et alal ei toimu keskkonda häiriv tegevus, kuivõrd planeeringualast läände ja põhja jääval maa-alal on ette nähtud elamumaa maakasutus. Kuivõrd detailplaneering ei ole maakasutusjuhistes keskkonnaalaste piirangute osas neutraalne, tulebki lähtuda üksnes detailplaneeringust ning sellist piirangut ei saa leevendada või laiendada kaebaja esitatud viisil üldplaneeringu abil. Seega ei ole Raba tn 21a kinnistul lubatav maakatastriseaduse § 181 lg 3 kohane tootmistegevus, mis omab keskkonnahäiringuid. Keskkonnahäiringuks tuleb pidada igasugust inimtegevusega kaasnevat vahetut või kaudset ebasoodsat mõju keskkonnale, sh keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile. Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata (KeÜS § 3 lg 1). Ka jäätmete käitlemine on keskkonnahäiringuks ning tegemist loakohustusliku tegevusega. Samaväärse järelduse annab ka keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 punkt 11. Seega omab kaebaja jäätmekäitlusalane tegevus Raba tn 21a kinnistul igal juhul keskkonnahäiringut ja seda ka juhul, kui eelhinnangu raames ei ole keskkonnahäiringut oluliseks peetud. Seega on selline maakasutus ka detailplaneeringuga vastuolus ning Raba tn 21a kinnistul jäätmekäitlusega tegelemiseks tuleb muuta detailplaneeringut.
7.4.Kaebaja keskkonnaloa taotluse kohaselt on kaebaja eesmärgiks käidelda ümber vähemalt 7200 tonni jäätmeid aastas, st 28 tonni päevas. Tegemist on olulise jäätmekäituskohaga (nt Paike sorteerimisjaamas (Raba tn 39) võetakse pakendijäätmeid aastas kokku 1900 tonni ja Põlendma prügilas 10 300 tonni). Niisuguse olulise jäätmekäitluskoha asukoht määratakse JäätS
5 (9)
§ 19 lg 5 järgi PlanS-s sätestatud korras. PlanS § 75 lg 1 punkt 2 kohaselt tuleb kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohad valida üldplaneeringuga. Pärnu linn üldplaneeringust ei nähtu, et Raba tn 21a kinnistul oleks tegemist jäätmekäitluskohaga, mistõttu ei ole soovitav tegevus JäätS § 19 lg 5 ja PlanS § 75 lg 1 punkt 2 mõttes kooskõlas ka üldplaneeringuga ning eeldab seetõttu igal juhul detailplaneeringu koostamist.
7.5.Haldusorganil tuleb järgida kõiki õigusakte, sh PlanS § 75 lg-t 1. Kaebaja mõistab PlanS § 75 lg-t 1 ning selle suletud ja avatud loetelu ebaõigesti. Seadusandja lahtine loetelu ei tähenda ega saagi tähendada, et üldplaneeringu võiks kehtestada suvaliselt või ülesannete loetelu järgimata. Loetelus antud ülesanded on siiski peamised üldplaneeringu piirid ning sellised ülesanded tuleb kohaliku omavalitsusel ka lahendada, ja ka Pärnu linn on 2021. aastal kehtestatud üldplaneeringus sellised ülesanded lahendanud. Isegi kui jaatada kaebaja selgitusi osas, et Pärnu linna üldplaneering ei lahendanud jäätmekäitluskohtadega seonduvat ja seega ei täidetud PlanS § 75 lg 1 punkt 2 ülesannet, ei saa sellest järeldada, et kaebaja võiks rajada jäätmekäitluskohti suvaliselt. Kui üldplaneeringuga ei määratud kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohta, siis tuleb see määrata üldplaneeringuga, mitte aga mõnes muus suvalises menetluses. Seega saab kaebaja saavutada soovitud eesmärgi üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga ning rajada jäätmekäitluskoha Raba tn 21a kinnistule seejärel, kui koostatud on detailplaneering.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et vaidlustatud Keskkonnaameti korraldus on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. Seetõttu jääb kaebus rahuldamata.
9.Praegusel juhul on vaidlus eeskätt selles, kas vastustaja oli korraldus andmisel seotud Pärnu LV seisukohaga ning kas kehtivad planeeringud lubavad kaebaja taotletud tegevust Pärnus Raba tn 21a asuval kinnistul.
10.Esmalt peab kohus vajalikuks peatuda kohaliku omavalitsuse nõusoleku siduvuse küsimusel. Kaebaja ja vastustaja leiavad, et kohaliku omavalitsuse arvamus ei ole vastustajale siduv, kaasatud haldusorgan leiab aga, et on siduv. Küll aga märgib vastustaja täiendavalt lisaks, et ehkki tegemist ei ole siduva arvamusega, siis teatud juhtudel võivad kohaliku omavalitsuse arvamusest nähtuda aga sellised asjaolud, mis omakorda tingivad kaalutlusõiguse ahenemise nullini ning kohustavad keelduma keskkonnaloa väljastamisest.
11.Kohus nõustub kaebaja ja vastustaja seisukohaga, mille kohaselt üldreeglina ei ole kohaliku omavalitsuse arvamus keskkonnaloa andjale siduv. Samas möönab kohus ka seda, et teatud juhtudel (sh käesoleval juhul), on aga kohaliku omavalituse seisukohas välja toodud asjaolud sellised, mis välistavad keskkonnaloa andmise. See ei muuda aga kohaliku omavalitsuse arvamust siduvaks. Kui kohalik omavalitsus toob välja asjaolud, mille alusel selgub, et kavandatud tegevus on vastuolus kehtivate planeeringutega, siis tuleb vastustajal HMS § 60 lg-2 alusel sellega arvestada ning keelduda keskkonnaloa väljastamisest. Praegusel juhul tõigi Pärnu LV välja, et kaebaja taotletav tegevus on vastuolus kehtivate planeeringutega. Seejuures ei nõustu kohus ka sellega, et kui kohalik omavalitsus märgib, et taotletav tegevus on planeeringuga vastuolus, et sellisel juhul peaks Keskkonnaamet asuma ise kooskõlas planeeringutega hindama. Seda ei ole vastustaja teinud ka R Toode OÜ-le keskkonnaloa väljastamisel, kuna vastuolu „üldplaneeringu arenguperspektiiviga“ ei ole samane, mis vastuolu detail- ja/või üldplaneeringuga.
6 (9)
12.Et kaebaja taotletav tegevus on vastuolus planeeringutega pidi kaebaja mõistma juba 25.08.2022, kui Keskkonnaamet keeldus korraldusega DM-119028-24 kaebajale samasse kohta jäätmekäitluskoha rajamiseks keskkonnaloa väljastamisest1. Ka siis keeldus vastustaja kaebajale Keskkonnaloa väljastamisest, kuna Pärnu LV tõi 12.05.2022 seisukohas välja, et jäätmekäitluskoha rajamine Raba nt 21a kinnistule on vastuolus kehtivate planeeringutega. Seda vastustaja otsust kaebaja ei vaidlustanud. Selle asemel otsustas kaebaja esitada uue taotluse, mis küll erineb käideldavate jäätmeliikide osas 25.08.2022 otsuse aluseks olevast taotlusest, kuid mis samuti oli suunatud siis Raba tn 21a kinnistule uue jäätmekäitluskoha rajamisele 2. Seoses sellega märgib kohus, et võttes aluseks Keskkonnaameti välja toodud varasema menetluse, siis rikkus kaebaja õigus enda kasutuses olevale kinnisasjale jäätmekäituskoha rajamiseks Keskkonnaameti 25.08.2022 korraldus, millega esmakordselt keelduti kaebajale Raba tn 21a kinnistule jäätmekäitluskoha rajamiseks keskkonnaloa väljastamisest, mitte aga korraldus, millega korrati üle 25.08.2022 korralduse seisukohti. Kohtu hinnangul ei saa samadel argumentidel teistkordselt keskkonnaloa väljastamata jätmine rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi, kuna seda tegi juba 25.08.2022 korraldus, mida kaebaja ei vaidlustanud.
13.KeÜS § 52 lg 1 punkti 4 kohaselt keeldub vastustaja keskkonnaloa andmisest, kui kavandatav tegevus ei vasta õigusaktidega sätestatud nõuetele. Kuna nii üld- kui ka detailplaneering kehtestatakse haldusaktiga, siis peab keskkonnaluba olema nendega kooskõlas (HMS § 60 lg 2). KeÜS § 55 sätestab, et kui keskkonnaloaga lubatavaks tegevuseks või sellise ehitise püstitamiseks, mille jaoks ehitusluba ei anta enne keskkonnaloa andmist, on vaja kehtestada detailplaneering, ei anta keskkonnaluba enne sellise detailplaneeringu kehtestamist.
14.Kinnistu, millel kaebaja soovib jäätmekäitlustoiminguid läbi viia asub Pärnu linnas ning selle sihtotstarve on 75% tootmismaa ja 25% ärimaa. Pärnu LV seisukoha kohaselt asub kinnistul laohoone. Ehkki maakatastriseaduse § 181 lg 3 kohaselt on tootmismaa tootmiseesmärgil kasutatav maa, mh jäätmekäitusehitiste alune maa, siis ei saa sellest teha järeldust, et tootmismaale peaks saama rajada jäätmekäituskoha. 2003. aasta detailplaneeringu punkti 3.7 kohaselt on krundile seatud tootmismaa tingimuseks keskkonda mittehäiriv tootmine, kuna planeeringualast läände ja põhja jääval maa-alal on üldplaneeringuga määratud elamumaa sihtotstarve (dtl 127). Kehtivas üldplaneeringus ei ole märgitud, et Raba tn 21a kinnistul asuks või sinna oleks kavandatud jäätmekäituskoha rajamist.
Kooskõlas Riigikohtu 20.06.2023 otsuse nr 3-20-9 punktiga 12 võtab kohus käesoleva asja materjalide juurde Keskkonnaameti 25.08.2022 korralduse nr DM-119028-24 ning selles viidatud Pärnu LV 12.05.2022 seisukoha nr 9-11/3447-1 ja kaebaja 31.03.2022 esitatud muudetud keskkonnaloa taotlus
31.03.2022 taotluses soovis kaebaja keskkonnaluba järgmiste jäätmeliikide käitlemiseks: 15 01 01 – paber- ja kartongpakendid (2500 t/a); 15 01 02 – plastpakendid (1000 t/a); 15 01 03 – puitpakendid (2000 t/a); 15 01 04 – metallpakendid (100 t/a); 15 01 06 – segapakendid (1000 t/a); 15 01 07 – klaaspakendid (500 t/a); 15 01 09 – tekstiilpakendid (100 t/a); 20 01 01 – paber ja kartong (1500 t/a); 16 03 06 – orgaanilised jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 03 05* (1000 t/a); 19 12 12 – Muud jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sealhulgas materjalisegud), mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 11* (100 t/a); 20 01 36 – Kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21*, 20 01 23* ja 20 01 35* (100 t/a); 19 12 10 – põlevjäätmed (prügikütus) (3000 t/a); 03.11.2022 taotluses (kaebuse lisa 1) soovis kaebaja keskkonnaluba järgmiste jäätmeliikide käitlemiseks: 15 01 01 – paber- ja kartongpakendid (2500 t/a); 15 01 02 – plastpakendid (500 t/a); 15 01 03 – puitpakendid (1000 t/ a); 15 01 04 – metallpakendid (1000 t/a); 15 01 05 – komposiitpakendid (100 t/a); 15 01 07 – klaaspakendid (500 t/ a); 15 01 09 –tekstiilpakendid (100 t/a); 20 01 01 – paber ja kartong (1500 t/a).
7 (9)
15.Pärnu linna kehtiv üldplaneering, mille vastuolule Pärnu LV kaebaja taotluse kooskõlastamata jätmisel mh tugines, kehtib alates 2021. aastast, samas kui detailplaneering kehtib 2003. aastast. Jäätmeseaduse kohaselt määratase jäätmekäitluskoht planeerimisseaduses sätestatud korras (§ 19 lg 5). Planeerimisseaduse kohaselt määratakse kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskoht üldplaneeringus (§ 75 lg 1 punkt 2) ning regionaalse tähtsusega jäätmekäitluskoht maakonnaplaneeringus (§ 56 lg 1 punkt 3). Seega ei näe jäätmeseadus, et uue jäätmekäituskoha võiks rajada detailplaneeringu alusel, kui üldplaneering vastavat muudatust ei kajasta. Nagu kohus välja tõi, siis detailplaneering kehtestati juba 2003. aastal, st seda ei saa pidada ka kuidagi 2021. aastal kehtestatud üldplaneeringut muutvaks detailplaneeringuks. Lisaks märgib kohus, et praegusel juhul soovib kaebaja luua jäätmekäitluskoha, mille võimekus on 7200 tonni/aastas, st võrreldes naabruses ja üldplaneeringusse märgidud Raba tn 39 jäätmekäitluskohaga on tegemist ca 3,8 korda suurema jäätmekäitlusettevõttega. Seega kui juba Raba tn 39 jäätmekäitluskoht oli määratletud üldplaneeringus, siis seda enam tuleks kaebaja soovitud jäätmekäitluskoht samuti rajada kooskõlas JäätS § 19 lg-ga 5 ning määrata üldplaneeringus.
16.Kohus ei nõustu kaebajaga, et Pärnu linna üldplaneering ei tegele jäätmekäitluskohtade määramisega. Kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskoha asukoha määramiseks üldplaneeringus on erinevad võimalused. Neid võib kirjeldada ainult tekstis, näidata mingi juhtotstarbe kõrvaljuhtotstarbena, näidata eraldi juhtotstarbega või kasutada kõiki neid vastavalt piirkondade eripäradele. Küll aga tuleb jäätmekäitlusobjektid planeerida selliselt, et need ei tekitaks keskkonnahäiringuid (müra, vibratsioon, tolm, ebameeldiv lõhn jms) ja negatiivset mõju elanikkonnale, vältides sellega hilisemaid probleeme. Kehtivas üldplaneeringus reguleerib jäätmemajandust punkt 11.6 ning selle kohaselt on jäätmemajandus Pärnu linnas reguleeritud üleriigiliste ja kohaliku omavalitsuse õigusaktidega. Raba tn 39 kinnistul asub jäätmete sorteerimisjaam, Mõrra tn 29 kinnistul asub reoveepuhastusjaam (dtl 257). Seega on Pärnu linn üldplaneeringus näinud ette kaks jäätmekäitluskohta ning Raba tn 21a ei ole nende seas. Ent isegi kui nõustuda kaebajaga ja möönda, et Pärnu linna üldplaneeringus ei ole kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohti määratud, siis ei tähenda see seda, et neid võiks luua väljaspool selleks ettenähtud kohast planeerimismenetlust ning et Keskkonnaamet võiks keskkonnalubade kaudu võtta enda kanda kohaliku omavalitsuse ainupädevusse antud planeeringute menetleja rolli. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt on kohaliku omavalitsuse pädevuses korraldada omavalitsuse piires jäätmehoolust ning ruumilist planeerimist.
17.Kohalikel omavalitsustel on jäätmekäitluskava kehtestamisel ja rajatiste tegevuse asukohtade, sh ka jäätmekäitluskohtade, kindlaksmääramisel ainupädevus, mille teostamisel on omavalitsusel lai diskretsioon. Kuna üldplaneering Raba tn 21a kinnistule jäätmekäitluskohta ette ei näe, siis ei oma tegelikult tähendust ka see, kas 2003. aasta detailplaneering jäätmekäitluskoha rajamist teoreetiliselt võimaldaks või mitte. Ka ei nähtu Pärnu linna kehtivast üldplaneeringust, et jäätmekäitluskohtade rajamine oleks tootmismaa sihtotstarbega kinnistutel üldiselt lubatud. Kuna kaebaja taotletud asukohale ei ole kohase planeeringumenetluse tulemusel jäätmekäituskohta määratud, siis tuli vastustajal KeÜS § 52 lg 1 punkti 4 alusel keelduda keskkonnaloa väljastamisest. Tegemist on imperatiivse alusega keskkonnaloa väljastamisest keeldumiseks.
18.Vastuseks aga kaebaja väidetele, mis puudutavad tema tegevuse kooskõlas detailplaneeringuga, siis märgib kohus, et tegemist on 20 aastat vana planeeringuga ning selle tõlgendamisel tuleks lähtuda siiski tol ajal kehtinud põhimõtetest ning sellest, et akti planeeringu kehtestajal on õigus öelda, kuidas on “õige” planeeringut lugeda. Kohtule ei nähtu, et Pärnu LV oleks kehtivat detailplaneeringut sisustanud kuidagi meelevaldselt või selle
8 (9)
eesmärgiga vastuolus olevalt. Kohus nõustub, et jäätmekäitluskoha, mis käitleb ca 7200 tonni jäätmeid aastas, mille käigus omakorda jäätmeid mehhaaniliselt töödeldakse3, rajamine toob endaga kaasa nii müra kui ka lõhnahäiringut ning asjaolu, et need ei pruugi ületada kehtivas õiguses sätestatud piirmäärasid ei tähenda, et tegemist ei ole keskkonnahäiringut põhjustava tegevusega. Keskkonnahäiring KeÜS-i kohaselt on inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile. Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata (KeÜS § 3 lg 1). Kuid lisaks KeÜS-ile sätestab ka JäätS § 18 keskkonnahäiringu mõiste. JäätS kohaselt on keskkonnahäiring JäätS-i tähenduses arvulise normiga reguleerimata negatiivne keskkonnamõju või negatiivne keskkonnamõju, mis ei ületa arvulist normi, nagu jäätmetest põhjustatud hais, tolm või müra; lindude, näriliste või putukate kogunemine; aerosoolide sisaldus õhus või jäätmete tuulega laialikandumine. Kohtu hinnangul võib jäätmekäitluskoha rajamine, tuua endaga kaasa nii haisu, tolmu ja mõra, kui ka näriliste või putukate kogunemise või jäätmete tuulega laialikandumise.
19.Eelnevast tulenevalt jääb kaebus rahuldamata. Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused
20.Vastustaja ja kaasatud haldusorgan viitasid kohtumenetluses keskkonnaloa taotluse menetlusele DM-119028. Ehkki selle menetluse materjalid on kõik kättesaadavad keskkonnaotsuste infosüsteemist KOTKAS4, siis kooskõlas väljakujunenud kohtupraktikaga, mille kohaselt peavad kõik dokumendid, millel kohtuotsuses tuginetakse, olema kohtutoimikus, siis võtab kohus asja materjalide juurde Keskkonnaameti 25.08.2022 korralduse nr DM-11902824; Pärnu linnavalitsuse 12.05.2022 seisukoha nr 9-11/3447-1 ja kaebaja 31.03.2022 esitatud muudetud keskkonnaloa taotluse. Tegemist ei ole uute asjaoludega, mille osas menetlusosalistel ei ole võimalik olnud seisukohti kujundada, mistõttu nende asja materjalide juurde võtmine käesolevas otsuses ei riku menetlusosaliste õigust olla oma asja arutamise juures.
21.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata ning vastustaja ja kaasatud haldusorgan ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, siis jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Taotluse kohaselt soovib kaebaja mh taaskasutada jäätmeid koodiga nt R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub
https://kotkas.envir.ee/
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.