lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-1159/17

Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 21.07.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-23-1159/17
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
21.07.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1365
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

21. juuli 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1159

Haldusasi

Politseija Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiskeskuses kinni pidamise tähtaja pikendamiseks Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Ekaterina Kouru Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X (Venemaa Föderatsiooni kodanik, sündinud xx xx xxxx) Lihtmenetluses, 20. juulil 2023 toimunud kohtuistungil

Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja läbivaatamise viis

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ja võtta asja materjalide juurde: haldusasjas nr 3-23-1159 26.05.2023 tehtud kohtumäärus ja 26.05.2023 PPA esitatud taotlus ja selle lisad.
2.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.
3.Anda Politsei- ja Piirivalveametile luba pikendada X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 21.11.2023.
4.Kohtulahendist avaldada üksnes resolutsioon ja põhjendused ning asendada seal puudutatus isiku nimi ja sünniaeg tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

KOHTU PÕHJENDUSED

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 06.07.20263-26-1127/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2126/93Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-1026/46Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3298/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3396/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1162/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
3.Kohus märgib, et Tartu Halduskohtu 26.05.2023 määrusest ei saa automaatselt teha järeldust, et puudutatud isiku jätkuv kinnipidamine oleks igal juhul lubatav ka praegusel juhul. Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamine ja tema kinnipidamiskeskusse paigutamine on

erandlik (vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/33/EL preambuli punkt 15 ning artikkel 19 lg 9) ning kohus peab iga kord hindama, kas alused isiku kinnipidamiseks on jätkuvalt täidetud. Küll aga võtab kohus asja juurde ülal viidatud määruse ja 26.05.2023 esitatud PPA taotluse koos selle lisadega.

4.PPA taotleb puudutatud isiku kinnipidamist VRKS § 361 lg 2 punkti 4 alusel. Kohtu hinnangul on praegusel juhul puudutatud isiku kinnipidamine lubatav nimetatud alusel ning PPA taotlus tuleb rahuldada.
5.VRKS § 361 lg 2 punkti 4 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Selle normi peamine eesmärk on tagada isiku kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtsust omavate asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks (nt ärakuulamine). Väljaselgitamist vajavad asjaolud seonduvad eelkõige pagulase staatuse aluseks olevate väidete kontrollimisega, nt tagakiusukartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seonduv jms, mis eeldavad isiklikku osalust ja kättesaadavust. See norm aitab ka ennetada taotleja edasiliikumist teise liikmesriiki, eesmärgiga saada paremaid vastuvõtutingimusi. Sätte keskne eesmärk ei ole tagada taotlust tagasilükkava otsuse täitmist. Sarnaselt esmakordse loa andmisega, võib ka kinnipidamise pikendamine toimuda piiratud informatsiooni tingimustes. Kinnipidamise pikendamiseks peab taotletav eesmärk olema isiku õigustest siiski kaalukam. Mida pikaajalisem on kinnipidamine, seda suurem kaal on isiku õigustel. Seepärast tuleb PPA-l kinnipidamise pikendamise taotlemisel selgitada, milliseid toiminguid on vahepeal asjaolude väljaselgitamiseks tehtud, et kohus saaks kontrollida vajaliku hoolsuse ja kinnipidamisaluse kohaldamise tingimuste täitmist. Kuna vajadus teha menetlustoiminguid ei tingi taotleja kinnipidamiskeskusesse paigutamist, peab kinnipidamiseks esinema põhjendatud kahtlus, et isik võiks kinnipidamiseta Eestist lahkuda või asuda ennast PPA eest varjama, st isikust peab lähtuma põgenemisoht (vt Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1.–18.5 ja seal viidatud kohtupraktika; Tallinna Ringkonnakohtu 04.08.2022 määrus nr 3-22-903, p 13; Tallinna Ringkonnakohtu 24.01.2023 määrus nr 3-22-1649).
6.Puudutatud isikuga on 16.06.2023 ja 13.07.2023 toimunud rahvusvahelise kaitse menetluse vestlused, kus isik on esitanud suurel hulgal väiteid ja dokumente. PPA-l tuleb dokumendid tõlkida ja läbi töötada ning kontrollida info õigust. PPA on planeerinud peale nimetatud info läbi töötamist ja kontrollimist läbi viia uus vestlus. Kohtuistungil selgitas PPA esindaja, et vastav vestlus võib toimuda kuu või kahe pärast võttes arvesse isiku poolt esitatud dokumentide mahtu ja tõlkimise vajadust. Samuti läheb seejärel tõenäoliselt teatud hulk aega rahvusvahelise kaitse andmise või sellest keeldumise otsuse tegemiseks, sest materjal on väga mahukas. Kohtu hinnangul ei välista VRKS § 361 lg 2 punkt 4 isiku kinnipidamist ärakuulamise tagamiseks ning seda eeskätt olukorras, kus isiku ütlused ja tema poolt esitatud mahukad dokumendid vajavad Eesti endale vaenulikuks riigiks kuulutanud Vene Föderatsioonis toime väidetavalt toimuva kriminaalmenetluse asjaolude põhjalikku kontrollimist ja väljaselgitamiseks, kas isikut seal tõepoolest põhjuseta taga kiusatakse. Seega ei saa pidada PPA-d puudutatud isiku taotluse lahendamisel tegevusetuks. Samuti ei saa põhjendamatuks pidada PPA väiteid, et puudutatud isiku kättesaadavus on vajalik.
7.Lisaks soovile, et isik oleks asjaolude täpsustamiseks kättesaadav, peab see olema ka vältimatult vajalik ning esinema peab isiku põgenemisoht. Kohtu hinnangul on praegusel juhul täidetud ka need alused, kuna puudutatud isiku käitumine Eestisse saabumisel annab aluse põhjendatud kahtluseks, et kinnipidamiskeskusest vabastades võib ta Eestist lahkuda ning rahvusvahelise kaitse menetluse edukaks läbiviimiseks on vajalik, et isik oleks kättesaadav. Kohus märgib siinkohal täiendavalt, et PPA tugineb põgenemisohu hindamisel ka VSS § 68 punktile 8 – välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Nende asjaolude üle vaidlus puudub. Teiseks on praegusel juhul PPA põhjendatult teinud isiku ütlustest ja tegevusest järelduse, et ta ei pruugi ilma kinnipidamiseta olla kättesaadav edasiseks menetluseks – isik on väljendanud soovi jõuda Itaaliasse ning otsustanud esitada rahvusvahelise kaitse taotluse alles mõnda aega pärast tema kinnipidamist; isiku telefonisuhtlusest (dtl 16 ja 17 I menetlus) ilmneb, et ta on valmistunud Eesti kaudu liikuma edasi muudesse Euroopa riikidesse (Itaalia, Saksamaa jt), kus tal on ka tuttavaid. Isik kinnitas ka kohtuistungil, et ta ise ei valinud Venemaalt põgenemiseks Eestit. Seda pakkusid talle nö. vahendajad. Isik ise on haldusmenetluses väljendanud, et ta soovis minna Itaaliasse ja arvestades ka PPA poolt viidatud mobiiltelefonist leitud infovahetus isiku ja tema põgenemist toetanud organisatsiooni vahel, puudub kohtul kahtlus, et see oli isiku tegelikuks sooviks. Kuigi isik väitis kohtuistungil et ta on Eestis rahul ja ei taha panna oma soru Saksamaal, Austrias, Prantsusmaal ja Itaalias ohtu, ei tähenda see kohtu hinnangul, et põgenemisoht puuduks. Isiku Venemaalt põgenemiseks valmistumine ja selle teostamine ei ole tänapäeval kohtu hinnangul just kõige lihtsamini teostatavad. Nimetatud asjaolud näitavad, et isik on valmis võtma väga suuri riske oma eesmärgi saavutamiseks ja on nii vaimselt kui füüsiliselt võimeline toime tulema põgenemisega seotud suurte väljakutsete ja raskustega. Eelnevat arvestades on põhjendatud PPA kahtlus, et vabaduses viibides võib isik Eestist lahkuda ega ole edasiseks menetluseks, sh tema rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks kättesaadav. Seega on puudutatud isiku kinnipidamine VRKS § 361 lg 2 punkti 4 alusel lubatav.
9.Ehkki praegusel juhul võiks teoreetiliselt tulle kõne alla leebemate järelevalvemeetmetena nt registreerimiskohustusega majutuskeskuses elamine ning passi hoiule võtmine, siis isikust lähtuv põgenemisoht ei õigusta järelevalvemeetmete kohaldamist (vt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, punkt 18). Kuigi isikul on olemas isikut tõendavad dokumendid (Vene Föderatsiooni sise- ja välispass; dtl 29-42 I menetlus), ei pruugi nende hoiule võtmine (VRKS § 29 lg 1 p 4) olla tõhus abinõu, kuna isikule on jagatud soovitusi, et Euroopa riikides saab liigelda ka ilma dokumentideta, kuigi majutusvõimalusi on ilma dokumentideta raske leida. Pole ka ilmnenud, et tal oleks perekondlikke vms sidemeid ning elupaik Eestis, kus elamiseks ja sealt registreerima käimiseks isikut kohustada. Seega poleks piisav abinõu tema kättesaadavuse tagamiseks edaspidises rahvusvahelise kaitse menetluses selliste järelevalvemeetmete kohaldamine nagu elamine kindlaksmääratud kohas või ilmumine määratud ajavahemike järel PPA-sse registreerimisele. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul sarnaselt PPA-ga veendumus, et VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud leebemad järelevalvemeetmed täidaks X puhul eesmärki samaväärselt kinnipidamisega.
10.Puudutatud isiku puhul ei ole ilmnenud asjaolusid, sh tema terviseseisundiga seoses, mis annaks alust pidada tema kinnipidamiskeskusesse paigutamist ebaproportsionaalseks. Isik märkis kohtuistungil, et tal ei ole KPK personalile mingeid etteheiteid ja need puuduvad ka kinnipidamistingimuste suhtes. Ainsa märkusena tõi ta välja, et tema olukorda kajastavate dokumentide esitamine menetlejale oleks vabaduses viibides ilmselt kiirem. Samas ei vaielnud isik taotlusele vastu mingil muul põhjusel.
11.Kohus leiab, et isiku kinnipidamine ei ole muutunud ebaproportsionaalseks. Ta on viibinud praeguseks kinnipidamiskeskuses peaaegu 2 kuud. Isiku osas toimuva menetluse pikkust ei saa pidada põhjendamatult pikaks. Isiku väited rahvusvahelise kaitse vajaduse osas vajavad ka kohtu hinnangul põhjalikku kontrollimist. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VRKS § 363 lg 3). Kohus märgib, et loa andmisel palutud 4-kuist kinnipidamise tähtaja pikendamist ei saa praegusel juhul, arvestades ka kontrollitavate materjalide mahtu, pidada ebaproportsionaalseks, kuid PPA peab arvestama, et kohus võib pärast vastava tähtaja möödumist menetluse PPA poolsetel põhjustel venima jäämisel ja arvestades isiku senist positiivset koostööd põgenemisega seotud asjaolude selgitamisel, võimalikku täiendavat kinnipidamistähtaja taotlust mitte rahuldada.
12.Kõike eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et PPA taotlus tuleb rahuldada ning anda luba X jätkuvaks kinnipidamiseks kinnipidamiskeskuses kuni neljaks kuuks.
13.Kohus juhib PPA tähelepanu mh sellele, et asjaolude väljaselgitamise alusel isiku pikaajaline kinnipidamine ei ole lubatav ning kinnipidamiskeskuses viibiva varjupaigataotleja menetlus tuleb läbi viia võimalikult kiiresti. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.06.20263-26-1875/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 24.06.20263-26-1878/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja