Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Kaupo Kruusvee
Määruse tegemise aeg ja koht 17.07.2023, Tallinn Haldusasja number
3-23-1591
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Siiri Sepa Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X
Asja läbivaatamine
17.07.2023
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1).
3-23-1591 3) PPA tegi 16.07.2023 kontrollkäigu aadressile xxxxxxx, Tallinn ning avastas sealt hoonest X. Isik viibis seega Eestis ja Schengeni alal kehtiva sissesõidukeelu ajal, st ebaseaduslikult. Sellest tulenevalt pidas PPA isiku kinni 16.07.2023 kl 09.30 VSS § 15 lg 1 alusel. PPA koostas isikule ka sundtäidetava lahkumisettekirjutuse nr 1052270107 ja kohaldas sissesõidu keelu viieks aastaks. Samal päeval alustas PPA isiku suhtes väärteomenetlust ebaseaduslikult riigis viibimise osas ning kiirmenetluse otsusega määras isikule rahatrahvi 720 eurot. PPA märgib, et isikule koostati väärteomenetluse otsus ka 27.10.2022 ning teda karistati 300 euro suuruse trahviga, mis tasuti 15.11.2022. 4) Isik selgitas 16.07.2023 läbi viidud küsitluse käigus, et ta saabus Eestisse umbes 27.04.2023 ilma kindla põhjuseta, nagu turist. Isik unustas, et tal on kehtiv sissesõidukeeld Schengeni alale. Samuti märkis isik, et ta kaotas oma eelmise passi nr xxxxxxxx kehtivusega 29.11.2021- 29.11.2031. Gruusias olles taotles isik endale uue passi, mida kasutas Schengeni alale sisenemiseks. Rahalisi vahendeid oli isikul Eestisse saabudes kuskil 300-400 eurot ning materiaalselt aitas teda onu, kes töötab Eestis. Alguses elas ta oma onu (sugulase) juures ning hiljem leidis sugulane talle elukoha xxxxx hoones. Eelmisel korral tasus temale määratud trahvi isiku sugulane. Küsitluse käigus selgus, et isikul puuduvad majanduslikud ja perekondlikud sidemed Eestis ja Schengenis. Isikul on Eestis onu, kuid siiani on onu toetanud isikut, tasudes tema trahvi ja elamise eest. Isik ei pea Eestis kellegi eest hoolt kandma, kuna tema perekond (naine ja 2 last) elavad kodumaal Gruusias. Isik sai aru, et on rikkunud välismaalaste seaduse (VMS) § 298, viibides Schengeni territooriumil ilma seadusliku aluseta. 5) PPA leiab, et isiku suhtes esineb põgenemisoht (VSS § 68 p 7). Isik ei ole eeltoodu põhjal usaldusväärne ning PPA-l pole kindlust isiku soovis pöörduda vabatahtlikult tagasi Gruusiasse. Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on PPA hinnangul vältimatult vajalik tema väljasaatmiseks. Põgenemisohu hindamise näol on tegemist prognoosotsusega, mis põhineb kõikidel isikuga seonduvatel asjaoludel kogumis ning hõlmab endas ka võimalust siseriiklikult menetlusest kõrvale hoiduda. Vabaduses viibides ei pruugi isik teha PPA-ga koostööd ning võib hakata ennast varjama lahkumiskohustusest kõrvalehoidumise eesmärgil või lahkub talle sobivasse liikmesriiki. Kuigi isik on kohustatud väljasaatmise korraldamisele kaasa aitama, siis on ta oma varasema käitumisega tõendanud, et vabaduses viibides puudub tal selleks ajend. 6) PPA leiab, et isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada VSS §-s 10 lg 2 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid. Isik võib hakata väljasaatmise menetlusest kõrvale hoiduma ning see raskendaks oluliselt tema väljasaatmist riigist. PPA-l puudus usaldus isiku vastu. PPA-le teadaolevalt ei ole isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine vastuolus tema turvalisuse ja tervisekaalutlustega. Kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole ebaproportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes. 7) PPA selgitab täiendavalt, et isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine kuni tema Eesti Vabariigist (EV) väljasaatmiseni on põhjendatud, kuna tal puuduvad tugevad sidemed EV-ga ning ta võib hoida väljasaatmisest kõrvale, kuna tema huvi jääda Schengenisse on suurem kui kodumaale naasta. Kuna lennuühendus Gruusia ja Eesti Vabariigi vahel toimub kord nädalas, siis ei ole võimalik isiku väljasaatmist lõpule viia 48 tunni jooksul. Esimene võimalus isikut koduriiki välja saata on 19.07.2023, mil lend väljub Tallinna Lennujaamast. PPA lisab, et teeb endast kõik, et isik saaks esimesel võimalusel EV-st välja saadetud.
2(4)
3-23-1591
3(4)
3-23-1591 piiriületust saab takistada vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega (vt Riigikohtu 29.01.2015 määrus asjas nr 3-3-1-48-14, p 17). Seega on tema kinnipidamine kohtu hinnangul proportsionaalne abinõu – see on vajalik ega ole asjaolusid arvestades ilmselgelt mittemõõdukas. Kohus arvestab muu hulgas asjaoluga, et isiku kinnipidamine kujuneb tõenäoliselt lühiajaliseks. PPA teatas kohtuistungil, et isikule on tema sugulane ostnud tagasilennupileti kuupäevaga 19.07.2023, seega saadetakse isik sel kuupäeval eelduslikult EV-st välja. Samas on kohtu hinnangul põhjendatud anda PPA-le luba isiku kinnipidamiseks varuajaga, kuivõrd ei saa välistada, et planeeritud lend võib mingil põhjusel ära jääda ja / või ilmnevad muud takistused isiku väljasaatmisel. Isiku põgenemisohule antud hinnang ei muutu sellest, kui kiiresti on ta võimalik Eestist välja saata.
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.