Xi kaebus aktsiaseltsi Valga Haigla liiklusmeditsiini komisjoni 31. jaanuari 2023. a tervisetõendi tühistamiseks ja aktsiaseltsi Valga Haigla kohustamiseks vaadata mootorsõidukijuhi tervisetõendi väljastamise taotlus uuesti läbi Kaebaja X Kaebaja seaduslik esindaja Y Vastustaja aktsiaselts Valga Haigla Vastustaja volitatud esindaja Maarja Brause
Menetlusosalised
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Xi kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja ja tema eestkostja nimed tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 31. juulil 2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1 ja § 67 lg 4). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.X (kaebaja) esitas Valga Haigla liiklusmeditsiini komisjonile digitaalse tervisedeklaratsiooni nr 20230126093519495 mootorsõidukijuhi tervisetõendi väljastamiseks. X soovis tervisetõendi pikendamist, sest varasemalt väljastatud tervisetõend pidi aeguma 1. aprillil 2023. Tervisedeklaratsiooni juurde lisas X enda raviarsti (dr P. Taal) 30. jaanuari 2023. a teatise, mille kohaselt „Tervisliku seisundi tõttu ei ole käesolevalt vastunäidustusi autojuhiloa tervisetõendi pikendamiseks“.
2.Valga Haigla liiklusmeditsiini komisjon tegi 31. jaanuaril 2023 otsuse (vt ambulatoorne epikriis nr 1007370770), milles leidis, et Xile on mootorsõidukijuhi tervisetõendi väljastamine vastunäidustatud.
3.X ja tema eestkostja Y (kaebaja ema) esitasid 16. veebruaril 2023 Tartu Halduskohtule hiljem täpsustatud kaebuse, milles vaidlustasid aktsiaseltsi Valga Haigla liiklusmeditsiini komisjoni
31.jaanuari 2023. a tervisetõendi „ei“- otsuse.
4.Tartu Halduskohus võttis 23. veebruari 2023. a määrusega menetlusse Xi kaebuse aktsiaseltsi Valga Haigla liiklusmeditsiini komisjoni 31. jaanuari 2023. a tervisetõendi tühistamiseks ja aktsiaseltsi Valga Haigla kohustamiseks vaadata mootorsõidukijuhi tervisetõendi väljastamise taotlus uuesti läbi. Aktsiaselts Valga Haigla esitas 21. märtsil 2023 kohtule kirjaliku vastuse kaebusele, misjärel kaebaja esindaja esitas 28. märtsil 2023 kohtule täiendavad vastuväited.
5.Tartu Halduskohus määras 12. aprilli 2023. a määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses ning andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ning neile vastuväidete esitamiseks. Sama määrusega võttis kohus asja juurde Tartu Maakohtu
11.novembri 2022. a kohtumääruse asjas nr 2-22-16968. Kaebaja esindaja edastas seejärel
28.aprillil 2023 kohtule täiendava dokumendi (raviarst P. Taali 28. aprilli 2023. a teatis). Aktsiaselts Valga Haigla teatas 10. mail 2023 kohtule oma täiendava seisukoha ning edastas menetluskulude tekkimist tõendava dokumendi (Advokaadibüroo Kõrgesaar & Laasik arve nr 20230159).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Kaebaja põhjendab kaebust järgmiselt.
6.1.Kaebaja B-kategooria mootorsõiduki juhtimiseks vajalik tervisetõend aegub 1. aprillil 2023. Kaebajale positiivse otsuse tegemisele oli vastu liiklusmeditsiini komisjoni psühhiaater, kes tugines vaid digiloos olevatele andmete. Vaidlusalust otsust tehes ei arvestatud kaebaja raviarsti (psühhiaater P. Taal) arvamusega. Kaebaja raviarstideks on dr Piret Taal ja dr Annika Viimsalu. Raviarstide hinnanguid arvestades on kaebajal haiguskriitika olemas ning samuti ravisoostumus. Kaebaja olukord on paranenud ja stabiliseerunud. Seda kinnitab ka raviarst.
6.2.Alates 2021. a kevadest ei ole kaebaja kiirabiga haiglasse sattunud, sest ta võtab korralikult rohtu. Haiglas käib ta üks kord kuus elekterkrampravi (EKR) saamas. Nõustuda ei saa vastustaja vastuses esitatud väitega, mille kohaselt oli kaebaja erakorraliselt hospitaliseeritud ajavahemikul 14. märts 2022 kuni 9. aprill 2022. Tegelikult on epikriisis selgelt öeldud: „Patsient suunatud Viljandi Haigla Psühhiaatriakliiniku akuutosakonda plaaniliselt raviskeemi korrigeerimiseks ambulatoorse raviarsti dr Taali poolt“. Ka 31. oktoobril 2022 läks kaebaja Viljandi Haiglasse plaanilise ravi korras.
3-23-347
6.3.Vastustaja väide, et dr P. Taal ei ole kaebaja raviarst, on vale. Dr P. Taali vastuvõtud toimuvad kaebajal E.G.U. Erapraksis OÜ-s ja võib-olla seetõttu ei ole epikriisid digiloos nähtavad (v.a üks 6. novembri 2020. a eprikriis, mis oli nähtav). Kaebaja käis viimati arsti vastuvõtul 9. jaanuaril 2023 ning järgmine visiit on planeeritud 17. aprillil 2023. Kui kaebaja võtab ravimeid korralikult, siis ei ole tal terviseseisundist tulenevaid kaebusi. Pärast viimast erakorralist hospitaliseerimist (s.o 10. november 2020) ei ole ravimite võtmises probleeme olnud.
7.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata, esitades järgmised põhjendused.
7.1.Vastavalt aktsiaseltsi Valga Haigla 27. märtsi 2018. a korraldusele nr 1.3-2/22 kuuluvad liiklusmeditsiini komisjoni vastutav arst Ardo Valgepea ja liikmed silmaarst Ülle Mägi, neuroloog Anne Lepik, sisearst Sulev Lauk ja psühhiaater Evi Borissenko (vajadusel). Liiklusmeditsiini komisjoni töökorralduse kohaselt tutvuvad komisjoni liikmed tervisetõendi taotleja tervisedeklaratsiooni ja teiste tervist puudutavate dokumentidega digitaalselt. Kaebaja tervisedeklaratsiooni kohaselt puudusid tal igasugused kaebused närvisüsteemi või muude krooniliste haiguste kohta. Samas tarvitab kaebaja püsivalt nii deklaratsiooni kui ka ravimretseptide väljavõtte järgi antipsühhootikume ja raskekujulise skisofreenia ravimeid leponex ja haloperidool. Kaebaja tervisedeklaratsioonis esitatud andmed tekitasid liikluskomisjoni põhiliikmetes kahtluse andmete õigsuses ja komisjoni töösse kaasati psühhiaater. Komisjoni liikmed asusid pärast digiloo andmetega tutvumist seisukohale, et väljastada tuleb „ei“-otsusega tervisetõend. Otsuse vormistas komisjoni esimees ja teiste põhiliikmete kirjalik kinnitus ei olnud töökorrast lähtuvalt vajalik. Vastustaja möönab, et liiklusmeditsiini komisjon on jäänud keelduva otsuse kirjalikus põhjenduses napisõnaliseks. Samas selgitati kaebajale tulemusi ja põhjendati otsust põhjalikult suuliselt.
7.2.Tuginedes digiloo päringutele esineb kaebajal Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. a määruse nr 80 „Mootorsõidukijuhi ja mootorsõiduki juhtimisõiguse taotleja ning trammijuhi ja trammi juhtimisõiguse taotleja tervisekontrolli tingimused ja kord ning tervisenõuded, sealhulgas meditsiinilised vastunäidustused, mille korral mootorsõiduki ja trammi juhtimine ei ole lubatud“ (edaspidi määrus nr 80) § 4 lg 1 p-s 6 nimetatud absoluutne meditsiiniline vastunäidustus mootorsõiduki juhtimisel (raskekujuline väljendunud kognitiivse häirega psüühika-, isiksuse- või käitumishäire). Kaebajal on alates 2014. a püsikululine paranoiline skisofreenia. Tema statsionaarse haiglaravi arsti epikriisidest nr VH-EP22-23227 ja nr VHEP23-2213 nähtub, et kaebajal esineb muu hulgas meelepetteid, agressiivset käitumist, desorienteeritust, tardumust (hoogude pikkused 15 minutist kuni 6 tunnini ja sellel ajal ei ole võimalik temaga kontakti saada). Samuti nähtub epikriisist, et kaebaja hinnangul on talle EKR mõjunud positiivselt. Seega ei ole haiguse remissiooni ravimitega saavutatud, mistõttu saab kaebaja regulaarselt elekterkrampravi. Elekterkrampravil on oluliseks kõrvaltoimeks mäluhäired ja võimalikud rütmihäired. Seetõttu on ravimeetod kasutusel vaid raskekujulise psüühikahäire korral, mis ei allu ravimitele. Tõele ei vasta kaebaja väide, et tal puuduvad erakorralised hospitaliseerimised viimase aasta jooksul. Digiloo kohaselt oli ta ajavahemikul 13. märts 2022 kuni 9. aprill 2022 erakorraliselt hospitaliseeritud.
7.3.Liiklusmeditsiini komisjoni liikmetes äratas kahtlust dr P. Taali tõendi õigsus, sest lause: „Tervisliku seisundi tõttu ei ole käesolevalt vastunäidustusi autojuhiloa tervisetõendi pikendamiseks“ on vastuolus kaebaja põhidiagnoosi ja igapäevaselt tarvitavate ravimitega. Liikluskomisjoni hinnangul ei ole dr P. Taali hinnang põhjendatud ja selles toodud järeldus õige. Digiloo andmetele tuginedes ei ole dr P. Taali poolt patsiendi tervisliku seisundi kohta koostatud ühtegi ambulatoorset või statsionaarset epikriisi viimase viie aasta jooksul. Tervishoiuteenuse osutajad ja eksperdid lähtuvad sellest, et patsiendi terviseandmed kajastuvad digitaalselt digiloos. Seega jäi liikluskomisjoni liikmetele arusaam, et dr P. Taal ei ole kaebaja raviarst.
3-23-347
7.4.Määruse nr 80 § 4 lg 1 p 5 järgi on haigused ja seisundid, millega kaasneb absoluutne meditsiiniline vastunäidustus mootorsõiduki juhtimisel psühhotroopsete ainete või juhtimisvõimet alandavate ravimite tarvitamine. Kaebaja tarvitab igapäevaselt maksimaalses annuses vähemalt kahte tähelepanuvõimet alandavat ravimit. Nendeks on leponex ehk klosapiin ja haloperidool. Ravimi omaduste kokkuvõtte kohaselt mõjutab haloperidool mõõdukalt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Ilmneda võib mõningane sedatsioon või tähelepanuvõime vähenemine (eriti suurte annuste kasutamisel ja ravi alguses). Klosapiin võib põhjustada sedatsiooni ja alandab krambiläve, seetõttu tuleb vältida sõidukijuhtimist ja tehniliste aparaatide käsitsemist. Vastustaja märgib, et eelpool viidatud tardumusseisundi tekkimisel mootorsõiduki roolis, mil puudub igasugune kontakt välismaailmaga (15 minutist kuni tundideni), on liiklusõnnetuse tekke risk ülikõrge ning olukord eluohtlik nii kaebajale kui ka teistele liiklejatele. Samuti põhjustavad igapäevaselt tarvitatavad ravimid reaktsioonikiiruse aeglustumist, mis suurendab liiklusavarii tekkimise ohtu.
7.5.Vastustaja lähtus vaidlusaluse otsuse tegemisel eeltoodud põhjendustest. Kaebaja esitatud lisadokumendid ei anna alust vastustaja otsuse muutmiseks. Kaebajal esineb kaks absoluutset meditsiinilist vastunäidustust mootorsõiduki juhtimisel (määruse nr 80 § 4 lg 1 p-d 5 ja 6).
KOHTU SEISUKOHT
8.Kaebaja soovib, et kohus tühistaks aktsiaselts Valga Haigla liiklusmeditsiini komisjoni
31.jaanuari 2023. a otsuse, mille kohaselt talle mootorsõidukijuhi tervisetõendit ei väljastata. Kaebaja palub kohustada vastustajat vaatama tema mootorsõidukijuhi tervisetõendi väljastamise taotluse uuesti läbi. Kaebaja hinnangul tugines komisjon vaid digiloos esitatud terviseandmetele ning tema esitatud tõendiga piisavalt ei arvestanud. Kaebaja hinnangul on tema terviseseisund kontrolli all, mistõttu keeldus vastustaja ebaõigesti „jah“-otsusega tervisetõendi väljastamisest.
9.Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et tervisekontrolli teostaja täidab mootorsõidukijuhi tervisekontrolli tehes avalik-õiguslikku ülesannet ning tervisetõendi väljastamine ei ole tervishoiuteenuse osutamine tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 2 lg 1 mõttes. Tervisekontrolli tulemusel väljastatud tervisetõend vastab eelhaldusakti tunnustele (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 52 lg 1 p 2) mootorsõidukijuhi juhtimisõigusega seotud haldusmenetluses. Selline eelhaldusakt on halduskohtus vaidlustatav (vt Riigikohtu
4.detsembri 2019. a määrus asjas nr 3-18-1273, p 13 ja seal viidatud kohtupraktika). Seega saab halduskohus kontrollida, kas kaebajale „jah“-otsusega tervisetõendi väljastamisest keeldumine oli õiguspärane.
10.Tervisetõendi kui eelhaldusakti tunnustele vastava dokumendi suhtes tuleb kohaldada haldusakti sätteid (HMS § 52 lg 2). HMS § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Isiku õigusi piirava akti põhjendamine on oluline selleks, et isik mõistaks, miks ja millisel õiguslikul alusel otsus on tehtud ning kas otsus tehti seaduslikult. Ühtlasi tagab põhjendamiskohustus kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse (vt Riigikohtu 31. mai 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-85-10, p 26). Kaebajale väljastatud otsus täiel määral nendele nõuetele ei vasta, sest otsuse põhjendus on napisõnaline ning selles ei ole õigusliku alusena viidatud määruse nr 80 tingimustele. Vastustaja on 21. märtsi 2023. a vastuses kaebusele samuti möönnud, et liiklusmeditsiini komisjoni otsus on keelduva otsuse kirjalikus põhjenduses jäänud liialt napisõnaliseks. Samas toob vastustaja välja, et kaebajale selgitati ja
3-23-347 põhjendati otsust suuliselt ning on kohtumenetluses täpsustanud, millistest määruse nr 80 sätetest otsuse tegemisel lähtuti ja millistele asjaoludele tugineti. Kohtupraktikas on leitud, et haldusakti kontrollimisel võib arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluses esitatud kaalutlusi, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus nendest kaalutlustest haldusakti andmisel (vt nt Riigikohtu 7. juuni 2019. a otsus asjas nr 3-16-2061 (p 13) ja 27. juuni 2019. a otsus asjas nr 3-17-1927, p 23). Kohus peab praegusel juhul usutavaks, et liiklusmeditsiini komisjon lähtus keelduva otsuse tegemisel ka kaalutlustest, mis on esitatud kohtumenetluses. Samuti peab kohus usutavaks, et kaebajale selgitati keelduva otsuse põhjendusi suuliselt nagu näeb ette ka määruse nr 80 § 9 lg 7. Kohtu hinnangul puudub alus kahelda ka selles, et aktsiaseltsi Valga Haigla 27. märtsi 2018. a korralduses nr 1.3-2/22 nimetatud komisjoni liikmed tutvusid kaebaja dokumentidega ning osalesid otsuse tegemisel.
11.Liiklusseaduse (LS) § 101 lg 1 kohaselt peab mootorsõidukijuhi terviseseisund vastama sama paragrahvi lõike 10 alusel kehtestatud tervisenõuetele. Tervisenõuetele vastavust tõendab tervisekontrolli teostaja väljastatud tervisetõend. Tervisekontrolli teeb perearst, töötervishoiuarst või tervishoiuteenuse osutaja juurde moodustatud liiklusmeditsiini komisjon (LS § 102 lg 1). Mootorsõidukijuhi tervisekontrolli tingimused ja korra ning tervisenõuded, sealhulgas meditsiinilised vastunäidustused, mille korral mootorsõiduki juhtimine ei ole lubatud on kehtestatud määruses nr 80 (LS § 101 lg 10). Määruse nr 80 § 2 lg 1 kohaselt peab juht füüsiliselt ja psüühiliselt olema võimeline mootorsõidukit juhtima ning tal ei tohi olla haigusi või tervisehäireid, mis takistavad mootorsõiduki ohutult juhtimist.
12.Asja materjalidest nähtub, et aktsiaseltsi Valga Haigla liiklusmeditsiini komisjon tegi
31.jaanuaril 2023 otsuse (sisaldub ambulatoorses epikriisis nr 1007370770), mille kohaselt on mootorsõidukijuhi tervisetõendi väljastamine kaebajale vastunäidustatud. Otsuses on kajastatud, et kaebajal on juhiload aastast 2003 ning ta on sõitnud autoga. Nägemisteravust puudutavas osas leidis silmaarst, et B-kategooria juhiload on kaebajale lubatud. Komisjoni kaasatud psühhiaater asus seisukohale, et lähtuvalt asjaolust, et kaebaja põeb püsikululist paranoidset skisofreeniat, ei ole terviseseisundist tulenevalt „jah“-otsuse tegemine võimalik. Psühhiaater toob otsuses esile, et kaebaja haigestus vaimuhaigusesse 2014. aastal (paranoiline skisofreenia) ning on korduvalt viibinud ravil Jämejala psühhiaatriakliinikus (viimati ajavahemikul 31. oktoober 2022 kuni 11. november 2022). Viimane psühhiaatri külastus oli kaebajal 20. detsembril 2022 (dr A. Viimsalu) ning kaebajal on raske puue. Seega oli liiklusmeditsiini komisjon lõppastmes seisukohal, et kaebaja tervislik seisund ei võimalda „jah“- otsusega tervisetõendit väljastada.
13.Vastustaja hinnangul esineb kaebajal kaks absoluutset meditsiinilist vastunäidustust mootorsõiduki juhtimisel (s.o määruse nr 80 § 4 lg 1 p-d 5 ja 6), mistõttu ei ole „jah“-otsusega tervisetõendi väljastamine lubatav. Määruse nr 80 § 4 lõikes 1 on nimetatud haigused ja seisundid, millega kaasneb absoluutne meditsiiniline vastunäidustus mootorsõiduki juhtimisel. Nimetatud lõike punkti 5 kohaselt on selleks psühhotroopsete ainete või juhtimisvõimet alandavate ravimite tarvitamine ning punkti 6 kohaselt raskekujuline väljendunud kognitiivse häirega psüühika-, isiksuse- või käitumishäire või mõõdukas või raske vaimne alaareng, mis arsti hinnangul alandab juhtimisvõimet ja mõjutab ohutu sõitmise võimet.
14.Vaidlus puudub selles, et kaebajal on diagnoositud paranoidne skisofreenia, püsikululine (F20.00). Vastustaja toob välja, et kaebaja tarvitab igapäevaselt maksimaalses annuses vähemalt kahte tähelepanuvõimet alandavat ravimit: leponex ehk klosapiin ja haloperidool (vt vastustaja 21. märtsi 2023. a vastuse lisad 2 ja 3 (s.o epikriisid VH-EP23-2213 ja VH-EP22232279) ja ka kaebaja tervisedeklaratsioon). Vastustaja on edastanud kohtule nende ravimite
3-23-347 omaduste kokkuvõtted. Kokkuvõtete punktist 4.7 nähtub, et mõlemad ravimid mõjutavad autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Ilmneda võib mõningane sedatsioon või tähelepanuvõime vähenemine (eriti suurte annuste kasutamisel ja ravi alguses), mida alkohol võib veelgi võimendada. Patsiente on soovitatav teavitada, et nad ei juhiks sõidukeid ega käsitseks masinaid ravi ajal, kuni nende tundlikkus ravimile on selgunud. Leponexi ehk klosapiini osas on ravimi omaduse kokkuvõttel märgitud, et see võib põhjustada sedatsiooni ja alandab krambiläve, seetõttu tuleb vältida sõidukijuhtimist ja tehniliste aparaatide käsitsemist (eriti ravi esimestel nädalatel). Seega tarvitab kaebaja vähemalt kahte ravimit, mis alandavad juhtimisvõimet. Kuigi ravimite kokkuvõtetel kajastatust ei saa teha järeldust, et ravimite tarvitamise ajal on sõiduki juhtimine alati täielikult välistatud, tuleb siiski arvestada asjaoluga, et kaebaja tarvitab kahte ravimit, mis juhtimist oluliselt mõjutavad ning lisaks on selline mõju ka ravimil metoprolool1, mida kaebaja samuti tarvitab (vt kaebaja tervisedeklaratsioon ja epikriisid VH-EP23-2213 ja VH-EP22-232279). Kohtu hinnangul ei ole ravimite omadusi kogumis ning nende kasutamise ulatust arvestades alust vastustaja järeldust, et nimetatud ravimite tarvitamine ei võimalda praegusel juhul „jah“-otsusega tervisetõendit väljastada, meelevaldseks pidada, mistõttu on vastustaja põhjendatult tuginenud määruse nr 80 § 4 lg 1 p- le 5.
15.Kohtu hinnangul on vastustaja põhjendatult lähtunud „ei“-otsusega tervisetõendi väljastamisel ka määruse nr 80 § 4 lg 1 p-s 6 sätestatud alusest.
15.1.Kaebaja rõhub sellele, et tema terviseseisund on stabiilne ning tema raviarsti seisukohta aluseks võttes on tal piisav haiguskriitika olemas ja samuti ravisoostumus, mistõttu on vastustaja otsus õigusvastane. Kohus sellega ei nõustu.
15.2.Kohus märgib esmalt, et kaebuses esitatud väide, et 14. märtsil 2022 ei toimunud kaebaja erakorralist hospitaliseerimist, vastab tõele. Kuigi epikriisil VH-EP22-23227 on pöördumise viisina välja toodud „Erakorraline“, on epikriisi sisust nähtav, et kaebaja tuli haiglasse ise plaanilise raviskeemi korrigeerimiseks ehk tegemist oli plaanipärase visiidiga. Samas ei saa epikriiside VH-EP22-232272 ja VH-EP23-22133 pinnalt teha järeldust, et kaebaja olukord oleks stabiilne. Epikriisi VH-EP22-23227 kohaselt esinevad kaebajal ühe kuu jooksul kuni 15 päeval episoodid, kus ta kangestub, hakkab rääkima teistsugust juttu või ei räägi üldse ja vaatab üles. Episoodid kestavad 15 minutit kuni 6 tundi. Ka haiglaravi ajal esines kaebajal hoogusid, mil ta oli tardunud ja temaga sõnalist sisulist kontakti ei saadud, samuti oli käitumine hooti ebaadekvaatne. Kaebajale määratud ravimite annuseid tõsteti ning haiglast välja kirjutamise ajaks (s.o 9. aprill 2022) olid hood muutunud harvemaks ja kestvuselt lühemaks. Kohtule esitatud hilisema epikriisi VH-EP23-2213 kohaselt pöördus kaebaja 12. jaanuaril 2023 haiglasse plaanilisele EKR säilitusravi protseduurile. Sellelt epikriisilt nähtub, et kaebajal esinevad jätkuvalt hood, mil ta käitub ebaadekvaatselt ja võib kujutada ohtu endale ja teistele. Tal võib esineda tardumist ning jutt on sageli seosetu. Epikriisi kohaselt ei ole tema raviskeemi muudetud ning ta jätkab EKR saamist üks kord kuus. Vastustaja 21. märtsi 2023. a vastusest kaebusele nähtub, et EKR ravimeetod on kasutusel vaid raskekujulise psüühikahäire korral, mis ei allu ravimitele. Lisaks eelnevale nähtub asja juurde võetud Tartu Maakohtu 11. novembri 2022. a määrusest asjas nr 2-22-16968, et kaebaja suhtes on kohaldatud tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi. Määrusest nähtub, et kaebaja hospitaliseeriti 31. oktoobril 2022 plaaniliselt statsionaarsele ravile ja psühhiaater tegi 10. novembril 2022 otsuse tema suhtes tahtest Vt ravimi omaduste kokkuvõtte, p 4.7 (Kättesaadav: https://www.ravimiregister.ee/Data/SPC/SPC_1282283.pdf)
Puudutab ajavahemikku 14. märts 2022 kuni 9. aprill 2022.
Puudutab ajavahemikku 12. jaanuar 2023 kuni 13. jaanuar 2023.
3-23-347 olenematu ravi kohaldamiseks. Psühhiaatri otsuse kohaselt esinevad kaebajal haiguse ägenedes püsiva sümptomaatika korral ka „hood“, mille jooksul on tema käitumine ebaadekvaatne. Kaebaja põhihaigusest tulenevalt ei ole temaga haiguse ägenemisel võimalik saada adekvaatset verbaalset kontakti, ta on hõivatud psühhootilistest elamustest ning nendest on juhinduv ka tema käitumine. Kaebaja ei ole võimeline psühhootilise sümptomaatika tõttu adekvaatselt hindama ümbritsevat keskkonda ning oma käitumist vastavalt sellele informatsioonile juhtima.
10.novembril 2022 oli kaebaja agressiivne ja ohtlik ning keeldus ravimitest. Maakohtu määruses viidatud psühhiaatri arvamuse kohaselt on kaebaja käitumine jätkuvalt juhitud psühhootilistest elamustest ning on ettearvamatu, ohustades ennast ja teisi. Tema mõttekäik on häirunud, mõtteavaldused on kohati seosetud või raskesti aimatavate assotsiatsioonidega. Kaebajal puudub sisuline haiguskriitika ning ta leiab, et saab kohe-kohe terveks. Psühhiaatri hinnangul on ambulatoorne või statsionaarne ravi nõusoleku alusel välistatud, sest kaebajal haiguskriitika ja ravisoostumus puuduvad. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja seisund ägeneb, kui ta võtab ravimeid ebaregulaarselt ning seda on ka juhtunud.
15.3.Eelviidatud tõendeid kogumis hinnates ei ole võimalik nõustuda kaebajaga, et tema terviseseisund on sedavõrd stabiilne, et määruse nr 80 § 4 lg 1 p-s 6 sätestatud välistust ei esine. Kaebajal esinevad terviseprobleemid alandavad oluliselt tema juhtimisvõimet ning kohtule esitatud materjal ei võimalda asuda seisukohale, et ta on võimeline füüsiliselt ja psüühiliselt mootorsõidukit juhtima nii, et tema seisundist tulenevalt ei lähtu ohtu talle endale ja teistele liiklejatele. Eelviidatud maakohtu määruse alusel kaebaja tahtest olenematule ravile suunamine ning kohtule esitatud muu materjal kinnitab, et kaebaja seisund pole sedavõrd stabiilne kui ta soovib seda praeguses kohtuasjas kohtule näidata. Seetõttu nõustub kohus vastustajaga, et kaebaja raskekujuline väljendunud kognitiivse häirega psüühikahäire puhul on tegemist määruse nr 80 § 4 lg 1 p-s 6 sätestatud absoluutse vastunäidustusega mootorsõiduki juhtimisel.
16.Eelnevat arvestades on liiklusmeditsiini komisjon kaebaja digiloo andmetele tuginedes jõudnud õigele järeldusele, et kaebaja puhul esinevad määruse nr 80 § 4 lg 1 p-des 5 ja 6 nimetatud absoluutsed meditsiinilised vastunäidustused mootorsõiduki juhtimisel. Kaebaja poolt tarvitatavad ravimid ning epikriisides kirjeldatu psüühikahäire iseloom ja ulatus ei jäta kahtlust selles, et tema liikluses osalemine mootorsõiduki juhina kätkeks ohtu teistele liiklejatele ning ka temale endale.
17.Mis puudutab kaebaja etteheidet, et liiklusmeditsiini komisjon tugines vaid digiloo andmetele ega võtnud arvesse kaebaja raviarsti (psühhiaater P. Taal) 30. jaanuari 2023. a teatist, siis leiab kohus, et komisjon jõudis õigele järeldusele, et dr P. Taali teatis on vastuolus järeldustega, mida on kaebaja tervisliku seisundi kohta digiloos sisalduvatele andmetele tuginedes võimalik teha. Kohus märgib, et dr P. Taali teatises sisaldub vaid üks üldsõnaline lause, mille kohaselt tervisliku seisundi tõttu ei ole käesolevalt vastunäidustusi autojuhiloa tervisetõendi pikendamiseks. Kohus peab õigustatuks, et komisjonil tekkisid, arvestades kaebajale määratud paranoilise skisofreenia diagnoosi ning määratud ravimeid, kahtlused nimetatud tõendis kajastatud järelduse tõele vastavuses. Kuigi asja materjalidest nähtuvalt on ka dr P. Taal kaebaja raviarst, siis kaebaja digiloos tema sissekanded puuduvad (v.a üks sissekanne, 6. november 2020). Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lg 1 p 3 kohaselt on tervishoiuteenuse osutaja kohustatud edastama tervise infosüsteemi (s.o digilugu) andmed patsiendile osutatud tervishoiuteenuste kohta. Kuna dr P. Taal ei olnud viimaste aastate kohta kaebaja digiloosse sissekandeid teinud, siis ei saa komisjonile ette heita, et neil tekkis ka kahtlus, kas dr P. Taal on kaebaja raviarst või mitte. Lisaks ei võimalda digiloos kajastatud andmed P. Taali üldsõnalise hinnanguga nõustuda ning see tõend ei sea liikluskomisjoni järelduse põhjendatust kahtluse alla.
3-23-347
18.Kaebaja edastas 28. aprillil 2023 kohtule dr P. Taali samal päeval koostatud teatise kaebaja tervisliku seisundi kohta. Kohus märgib, et nimetatud teatist ei olnud olemas vaidlusaluse otsuse tegemise ajal, mistõttu liiklusmeditsiini komisjon ei saanud sellega otsuse tegemisel ka arvestada. Kohtumenetluses on vastustaja kinnitanud, et jääb ka pärast nimetatud teatisega tutvumist oma esialgse otsuse juurde, et kaebajale ei saa „jah“-otsusega tervisetõendit väljastada. Kohtu hinnangul ei sisaldu ka 28. aprilli 2023. a teatises sellist informatsiooni, mis seaks vaidlustatud otsuse õiguspärasuse kahtluse alla. Ka 28. aprilli 2023. a teatisest nähtub, et kaebajal esinevad hood, mil temaga on kontakt kehva ja tema käitumine ebaadekvaatne. Kaebajal tekivad kuulmis- ja nägemismeelepetted ja tardumine. Kuigi raviskeemi korrigeerimise ja EKR ravi saamise foonil on hood harvemad, ei tähenda eelnev siiski seda, et kaebaja tervislik seisund oleks sedavõrd stabiilne, et võimaldaks tal mootorsõidukit ohutult juhtida.
19.Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et aktsiaseltsi Valga Haigla liiklusmeditsiini komisjoni
31.jaanuari 2023. a otsus kaebajale „jah“-otsusega tervisetõendi väljastamata jätmise kohta on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kuna kohus otsust ei tühista, siis puudub ka alus vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja mootorsõidukijuhi tervisetõendi väljastamise taotlus uuesti läbi. Kaebus jääb tervikuna rahuldamata.
20.HKMS § 108 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.
21.Vastustaja edastas 10. mail 2023 kohtule Advokaadibüroo Kõrgesaar & Laasik arve nr 20230159 kogusummas 568,80 eurot. Arve selgituses on märgitud, et selles sisaldub kuutasu (1. märts 2023 kuni 31. märts 2023) ning tasu õigusabi osutamise eest haldusasjas nr 3-23-347. Seejuures on arvele käsitsi juurde kirjutatud täpsustused, mille kohaselt haldusasja 3-23-347 kulud moodustavad arve kogusummast 364,80 eurot. Sellise summa kujunemine arve pinnalt jääb aga ebaselgeks. Kuigi vastustaja ei ole arve juurde lisaselgitusi esitanud, siis mõistab kohus, et vastustaja taotleb eelviidatud summa 364,80 eurot menetluskuludena kaebajalt väljamõistmist.
22.Kohtu hinnangul ei ole kaebajalt vastustaja menetluskulude väljamõistmine lubatav. HKMS § 103 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Vastustaja esitatud arvel märgitud advokaadibüroo vandeadvokaadid ei ole kohtumenetluses vastustajat esindanud. Esindus tähendab menetluses osalemist ja esindatava nimel tegutsemist ning üksnes abi menetlusdokumentide koostamisel ja isiku õigusnõustamine ei muuda isikut kohtumenetluses esindajaks (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsused asjades nr 3-18-2099 (p 32); 3-3-1-79-16 (p 24); 3-3-1-46-12 (p 33); 3-3-1-5-12 (p-d 14-15)). Arvel nimetatud vandeadvokaadid ei ole kohtumenetluses vastustaja nimel ühtegi menetlusdokumenti esitanud ega muid menetlustoiminguid teinud. Käesolevas asjas esitasid menetlusdokumente haigla töötajad ja allkirjastasid need ise. Seejuures kiitis vastustaja N. Vendi tehtud menetlustoimingud 21. aprillil 2023 heaks. Seega ei ole arvel nr 20230159 kajastatud summa kaebajalt väljamõistmine põhjendatud, sest tegemist ei ole esindaja kuluga. Lisaks tuleb arvestada, et aktsiaseltsi Valga Haigla puhul on käesoleva vaidluse eset arvestades sisuliselt tegemist haldusorganiga. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et avaliku halduse ülesannete täitja välise õigusabi kulusid kaebajalt välja ei mõisteta, kui vastustaja tegevus on jäänud tema põhitegevuse raamidesse (vt nt Riigikohtu 11. aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-67-15, p 55 ja seal viidatud praktika). Praegusel juhul ongi tegemist sellise olukorraga, sest tervisetõendi väljastamine või sellest keeldumine on üheks vastustaja nn põhiülesandeks, tervisetõendi väljastamist puudutavat vaidlust ei saa pidada vastustaja põhitegevuse raamidest väljuvaks.
3-23-347 Seega ei ole ka nimetatud põhjusel vastustaja õigusabikulude kaebajalt väljamõistmine põhjendatud. Eelnevast tulenevalt jätab kohus aktsiaselts Valga Haigla menetluskulud tema enda kanda.
23.HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas kohtulahendis kaebaja ja tema eestkostja nimed tähemärkidega.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.