Haridus ja kultuur › Muu haridus ja kultuur

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 31.07.2023, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

3-21-1806 esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-21-1806 fotomaterjali ja esitatud on uued (aga analoogsed või isegi täpsemad) hinnapakkumised. Samas on kaebaja 2021. a taotlust hinnatud esimese kolme hindamiskriteeriumi osas oluliselt madalamalt (tegevuste vastavuse eest taotlusvooru eesmärgile on varasema 2,5 punkti eest antud koondhindena 1,83 punkti). Kaebaja kavandatud tegevused on endiselt suunatud sama eesmärgi (katuse rekonstrueerimine) saavutamisele ehk hinnang tegevuste vastavuse osas taotlusvooru eesmärgile ei saanud sedavõrd palju muutuda. Seejuures ei vasta tõele väide, et Lillevälja talu ei oleks ajalooline talu. Lillevälja talu ei ole ehitatud Nurme mõisa abihoone müüridele, vaid hoone ehitamiseks on kasutatud mõisa rehe kive. Rehi asus praegusest taluhoonest üle tee ja oli ida-lääne suunaline. Lillevälja taluhoone on aga põhja-lõuna suunaline. Tegevuste kvaliteedi eest on varasema 2,5 punkti asemel antud koondhindena 2,0 punkti. Kaebaja kavandatav tegevus (katuse rekonstrueerimine) on endiselt samasisuline. Taotluse sisu ei ole muutunud: tegevuste asjakohasus, edasilükkamatus, tulemuslikkus ja selgus/realistlikkus on sama. Eelarve kvaliteedi eest on varasema 2,67 punkti eest antud koondhindena 2,25 punkti. Eelarve ei ole kvalitatiivselt muutunud: kavandatav tegevus on sama ja eelarve aluseks olnud hinnapakkumised olid analoogsed (2021. a-l isegi detailsemad), tööde maksumus on ehitushindade kasvu arvestades muutunud minimaalselt (2020. a-l 43 700 eurot + km ja 2021. a-l 45 275 eurot + km). Seega on hindamisel tehtud oluline kaalutlusviga, kui sisult samale taotlusele on kahel järjestikusel aastal sama hindamismetoodika alusel antud täiesti erinevad punktid. Asjakohatu on vastustaja viide pingereale. Olukorras, kus kaebaja taotlust tuleb uuesti hinnata, ei ole teada, millisele kohale kaebaja taotlus pingereas paigutuks. Kui vastustaja väide on, et Lillevälja talu ei vasta määruse nr 20 § 4 lg 3 kriteeriumile (ajaloolisse talukompleksi kuulunud eluhoone), pidanuks ta tunnistama taotluse nõuetele mittevastavaks (määruse nr 20 § 11 lg 7). Hindamise etapis ei saa asuda uuesti kontrollima taotluse nõuetelevastavust.

Muinsuskaitseamet palus jätta kaebuse rahuldamata.

Kaebaja taluelamu, mille toetamiseks taluarhitektuuri toetuse meetmest toetust taotleti, sai koondhindeks 2,08 punkti ja kaebaja taotlus jäi 63 taotluse seas 37. järjekohale. Toetuse taotlused rahuldati piiratud eelarvevahendite tõttu pingerea esimese 19 taotleja osas (koondhinde punktid 2,65 kuni 2,25). Taluarhitektuuri toetuse meetme 2021. a eelarve oli 200 000 eurot ja toetuse ülempiir 10 000 eurot. Lillevälja talu rehielamu katusetööde toetamise taotlust ei saanud rahuldada eelarvevahendite ebapiisavuse tõttu (määruse nr 20 § 13 lg 6 p 5). Kaebajale kuuluva talukoha elamu on taotluse kirjelduse ja juurde lisatud fotomaterjali kohaselt ebatraditsiooniline. Mõisa majandushoone (rehi) säilinud müüridele kohandatud eluhoone ei ole traditsiooniline taluelamu, mis on taluarhitektuuri toetuse meetme eelistatud sihtgrupp. Kaebajal ei saanud tekkida ootust saada kõrgeid hindepunkte või loota seda, et taotlusvoorus jääb ajalooliste ja traditsioonilist maa-arhitektuuri esindavate taluelamute esindatus kesiseks ning eelarvelisi vahendeid jagub madalama prioriteetsusega objektidele. Eitamata seda, et asundustalu on ka talu, on taluarhitektuuri toetamise rõhuasetus Eesti maa-arhitektuurile ainuomase traditsioonilise taluelamu taastamine algupärases ilmes ja materjalidega. Mõisa abihoonest ümber ehitatud elamud jagavad 2021. a taotlusvoorus 30ndaid järjekohti, sest korra eesmärki ja tulemit silmas pidades jäävad nende puhul 1. ja 5. kriteeriumi punktid madalaks. Määruse nr 20 § 12 lg 1 p 1 kriteeriumi eest 1,83 punkti jääb 1‒2 punkti vahele ja hindamisjuhendi kohaselt antakse taotlusele 2 punkti, kui tegevused on otseselt seotud meetme eesmärgiga (taluelamute rekonstrueerimine Eesti traditsioonilise maa-arhitektuuri ja maamaastiku omapära säilimiseks) ning planeeritud tegevused on vajalikud, piisavad ja põhjendatud, et saavutada taotlusvooru jaoks oluline eesmärk (taluelamu ehitustehniline 3(11)

3-21-1806 seisund paraneb ja hoonet saab järjepidevalt kasutada), kuid tegevuste elluviimine ei paranda oluliselt maamaastiku ilmet (hoone ei ole maastikul hästi vaadeldav). Samas on 1 punktiga hinnatav olukord, kui tegevused on otseselt seotud meetme eesmärgiga (taluelamute rekonstrueerimine Eesti traditsioonilise maa-arhitektuuri ja maamaastiku omapära säilimiseks), kuid planeeritud tegevused ei ole piisavad või põhjendatud, et saavutada taotlusvooru jaoks oluline eesmärk (st taluelamu ehitustehniline seisund ei parane sedavõrd, et hoonet saaks järjepidevalt kasutada) ja tegevuste elluviimine ei paranda maamaastiku ilmet (hoone ei ole maastikul vaadeldav ning ei ole aktsent maastikul). Seega on kaebaja objektile antud hindepunkt 1‒2 vahel pigem kohasem kui hindepunkt 2‒3 vahel. Taluarhitektuuri toetuse meetme 2021. a taotlusvoorus antud 2,0 punkti kriteeriumis „tegevuste kvaliteet, sealhulgas tegevuste asjakohasus ja mõju hoone säilimisele“ on (Nurme) mõisa abihoone müüride vahele rajatud ebatraditsioonilise talukoha elamu puhul põhjendatud, sest autentsest originaalhoonest (Nurme mõisa rehi) on säilinud müürid ja ka originaaldetailide osa on väga väikeses mahus säilinud. Kuna ei taastata algse hoone funktsiooni (mõisa rehi) ja see ei oleks kooskõlas ka taluarhitektuuri toetuse meetme eesmärgiga, siis oleks kavandatud tegevuse tulemus mugandatud taluelamu lahendus ehk sisuliselt uue maja ehitamine autentselt säilinud mõisa kõrvalhoone müüridele. Määruse nr 20 § 12 lg 1 p 2 kriteerium 2‒3 punkti vahel näeb ette, et kavandatav töö on asjakohane ja edasilükkamatu hoone säilimise tagamiseks, st katuse vahetuseks on selge vajadus. Kaebaja objektile 2021. a taluarhitektuuri taotlusvoorus 2. kriteeriumi osas 2,0 punkti andmine signaliseerib kriteeriumi keskmist täidetavust, sest Lillevälja talu elamu vähesest kultuuriväärtusest ja vähesest vastavusest meetme eesmärgile ei ole katusevahetuse toetamine keskmisest kõrgema kategooria hindepunkti vääriline. Taluarhitektuuri toetuse 2021. a taotlusvoorus 2,25 punkti kriteeriumis „eelarve kvaliteedist, sealhulgas kuluefektiivsusest ja kuluartiklite põhjendatusest“ jääb 2‒3 hindepunkti vahele. Muudatus on marginaalne ega avalda mõju koondhindele. Taotluste hindamiskriteeriumid ei ole aastate jooksul muutunud. Küll aga muutub igal aastal objektide ring, millele toetust taotletakse ja millest igal aastal pingerida kujuneb. Ei ole välistatud, et määruse nr 20 § 12 lg 2 p 5 tingimuse erineval arvul esindatuse korral võib sihtgruppi mittekuuluv taluelamu jääda erinevatel aastatel pingereas erinevatele järjekohtadele. Seda kinnitab asjaolu, et taluarhitektuuri toetuse 2019. a taotlusvoorus hinnati Lillevälja talu hoone kultuuriväärtust ja autentsena säilivust 0 punktiga. Meetme eesmärgiks on aidata kaasa taluelamute säilimisele. Toetusmeetme sihtgrupiks mitteolevale (ebatraditsioonilisele) taluelamule ei saa eeldada kõrgeid hinnanguid, iseäranis kui taotlusvoorus on esindatud hulgaliselt toetamise sihtgrupiks olevaid traditsioonilisi algupäraseid taluelamuid. Teatav subjektiivsus on hinnangute andmisel paratamatu. Hindamisel seatakse objektid, mille toetamist kord ja seletuskiri ei sea prioriteediks, sihtgrupiks olevatest taluelamutest (nende olemasolul) igal juhul tahapoole. Hindamise sisulise õigusvastasusega oleks tegemist juhul, kui antud punktid on ilmselges vastuolus hindamiskriteeriumite ja juhtumi asjaoludega. Taluelamute all mõistetakse hooneid, mis on algselt selle funktsiooni tarbeks ehitatud. Hooned, mis on algselt olnud muus funktsioonis ja hiljem kasutatud taluelamutena, ei ole arhitektuurse tüpoloogia mõistes traditsioonilised taluelamud. Kaebaja on nii 2020. a kui ka 2021. a taotlustes kirjeldanud vaidlusalust hoonet kui mõisakompleksi kuulunud paekivist müüridega Nurme mõisa osa. Määruse nr 20 § 12 lg 4 kohaselt on hindamiskomisjoni liikmetel küll õigus tutvuda taotluse objektiks oleva taluelamuga, kuid kohustus selleks puudub. Seda võimalust kasutatakse vaid äärmisel vajadusel.

4(11)

3-21-1806 Nõuded taotlusele on toodud määruse nr 20 §-s 5, mis on aluseks taotluse vastavuse hindamisel. Nimetatud paragrahvist lähtuvalt puudus alus taotluse mittevastavaks tunnistamiseks. Seega vastas taotlus küll nõuetele, kuid arvestades toetuse eesmärki ja asjaolu, et tegemist ei ole traditsioonilise taluelamuga, leidis komisjon, et tegemist ei ole hoonega, mis kuuluks taluelamute toetamise eelistatud gruppi.

otsusega

kaebuse

rahuldamata

ja

Vaidlusaluse toetusmeetme eesmärgiks on toetada eelkõige Eesti traditsiooniliste taluelamute taastamist ja säilimist. Seejuures on määrusandja rõhutanud, et toetuse sihtgrupiks ei ole nt mõisate abihooned. Ka kaebaja esitatud toetuse taotlusest nähtub, et Lillevälja asundustalu territooriumil asus paekividest müüridega Nurme mõisa Ria rehi, mille paekivi müüre kasutades rajati 1924. a-l endise Nurme mõisa rehe asukohale asundustalu peahoone. Seega ei ole kaebaja hoone näol tegemist määruse nr 20 mõistes Eesti traditsioonilise taluelamuga, vaid mõisa abihoonele rajatud elamuga. Vastustaja ei ole vaidlustanud asjaolu, et Lillevälja asundustalu on taluelamu, millel on teatav ajalooline väärtus, kuid sellest hoolimata ei ole tegemist toetuse eelistatud sihtgruppi kuuluva objektiga. Määruse nr 20 § 11 lg 7 kohaselt tunnistab toetuse andja taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik määruse §-des 4 ja 5 sätestatud nõuded. Vastustaja ei eita, et ka Lillevälja asundustalu näol on tegemist taluga, kuid mitte toetusmeetme mõistes traditsioonilise taluelamuga, mis on toetuse eelistatud sihtgrupp. Seega ei ole vastuolu selles, et vastustaja tunnistas kaebaja taotluse määruse nr 20 §-des 4 ja 5 toodud nõuetele vastavaks. Kaebaja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine ei saanud kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuda. Samas tuli vastustajal sellegipoolest hinnata kaebaja taotlust vastavalt hindamismetoodikale, pidades silmas toetusmeetme eesmärki. Määruse nr 20 § 12 reguleerib taotluse hindamise protseduuri. Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluseid hindab toetuse andja moodustatud hindamiskomisjon, mille koosseisu avalikustab toetuse andja oma veebilehel hiljemalt 14 kalendripäeva enne taotlusvooru avamist (§ 12 lg 1). Taotlust hinnatakse järgmiste hindamiskriteeriumite alusel: 1) tegevuste vastavus taotlusvooru eesmärgile, sealhulgas projekti mõju taotlusvooru eesmärgi saavutamisse; 2) tegevuste kvaliteet, sealhulgas tegevuste asjakohasus ja mõju hoone säilimisele; 3) eelarve kvaliteet, sealhulgas kuluefektiivsus ja kuluartiklite põhjendatus; 4) omafinantseeringu määr; 5) hoone kultuuriväärtus, sealhulgas hoone arhitektuuri- ja ajalooväärtus, paiknemine kultuurilisel eesmärgil riikliku kaitse alla võetud ja ehituslike kitsendustega kaetud aladel, autentsus, haruldus ja säilivus (§ 12 lg 2). Hindamine viiakse läbi toetuse andja kinnitatud hindamismetoodika järgi, mis on koostatud, lähtudes sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud kriteeriumitest, kooskõlastatud Kultuuriministeeriumiga ja avalikustatud toetuse andja veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise või avamise päeval (§ 12 lg 3). Lõpliku paremusjärjestuse saamiseks reastatakse taotlused saadud koondhinnete põhjal pingeritta alates suurima koondhinde saanud taotlusest (§ 12 lg 5). Hindamiskomisjon teeb Muinsuskaitseameti peadirektorile ettepaneku taotluse rahuldamise ja põhjendatud juhtudel osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta (§ 12 lg 8). Taluarhitektuuri toetamise taotlusvooru hindamismetoodika p 3 toob samuti välja määruse nr 20 § 12 lg-s 2 toodud kriteeriumid. Iga hindamiskriteeriumi alusel on võimalik saada 0–3 punkti (hindamismetoodika p 4). Taotluse koondhinne on hindamiskomisjoni liikmete antud koondhinnete aritmeetiline keskmine (p 5). Lõpliku paremusjärjestuse saamiseks reastatakse taotlused saadud koondhinnete põhjal pingeritta alates suurima koondhinde saanud taotlusest (p 6). Hindamismetoodika p-s 11 on lahti selgitatud hindamiskriteeriumite ja hindepunktide (vahemikus 0‒3) tähendused. 5(11)

3-21-1806 Kaebaja hoone sai kriteeriumi „tegevuste vastavus taotlusvooru eesmärgile“ osas 1,83 punkti. Vastustaja leidis, et nimetatud kriteeriumi osas on põhjendatud kaebaja hoonele antud hinnang, mis jääb hindepunktide 1 ja 2 vahele, kuivõrd tegemist ei ole toetusmeetme eelistatud sihtgruppi kuuluva hoonega ja seega ei saanud kaebajal tekkida ka ootust, et taotlus võiks saada kõrgemaid hindepunkte. Kohus nõustub, et olukorras, kus tegemist ei ole toetusmeetme prioriteetse objektiga ja toetus ei aitaks saavutada toetusmeetme eesmärki (traditsioonilise taluarhitektuuri säilimine), ei ole kaebaja taotlusele antud hinnang ilmselgelt põhjendamatu või vastuoluline. Kaebaja hoone sai kriteeriumi „tegevuste kvaliteet, sealhulgas tegevuste asjakohasus ja mõju hoone säilimisele“ osas 2,0 punkti. Hindamismetoodika kohaselt on tegemist olukorraga, kus kavandatav töö on asjakohane ja edasilükkamatu hoone säilimise tagamiseks (hinnatakse kavandatava töö esmatähtsust ja mõju hoone säilimisele, st katuse vahetuseks on selge vajadus, tööde hulgas ei ole toretsevaid või ülemääraseid töid) ja tegevuste elluviimisel saavutatakse konkreetne lõpetatud tulemus, mis ei ole poolik ega vaja jätkutööd sama hooneosa juures (nt vahetatud on kogu katus, mitte pool) ja projekti tulemused on esitatud selgelt tajutavana, kuid projekti ajakava on ebaselge, projekt ei pruugi olla teostatav ja tegevused ellu viidavad abikõlblikkuse perioodi (kalendriaasta) jooksul. Vastustaja hinnangul on keskmise hindepunkti omistamine põhjendatud tulenevalt objekti vähesest kultuuriväärtusest ja vähesest vastavusest meetme eesmärgile, hoone originaalosadest on vähe säilinud. Tegemist ei ole ilmselgelt põhjendamatu hinnanguga kaebaja hoonele. Kaebaja hoone sai kriteeriumi „eelarve kvaliteet“ osas 2,25 punkti. Hindepunkti 2 iseloomustab hindamismetoodika kohaselt olukord, kus eelarve on tegevuste elluviimiseks realistlik, kuid mitte optimaalne või piisavalt kuluefektiivne või kõik kulud ei ole piisavalt põhjendatud. Olukorras, kus tegemist ei ole toetusmeetme eelistatud sihtgruppi kuuluva hoonega, ei ole 2,25 punkti omistamine kohtu hinnangul vastuolus hindamismetoodikaga. Kaebaja hoone sai kriteeriumi „omafinantseeringu määr“ osas 3 punkti. Tegemist on maksimumhindega, mille osas ei ole kaebaja pretensioone esitanud. Kaebaja hoone sai kriteeriumi „hoone kultuuriväärtus, sealhulgas hoone arhitektuuri- ja ajalooväärtus, autentsus, haruldus ja säilivus“ osas 1,33 punkti. Kaebaja ei ole nimetatud hindepunkti osas kaebuses vastuväiteid esitanud. Vastustaja on seisukohal, et madal hindepunkt nimetatud kriteeriumi osas on seotud teiste kriteeriumitega ja Lillevälja talu on ka 2020. ja 2021. a taotlusvoorudes saanud madala hinnangu. Taotluste teatav omavaheline võrdlemine taotluste hindamisel on paratamatu, selgitamaks välja nende taotluste ja hoonete hulk, mis on määruse nr 20 kohaselt toetusmeetme prioriteetne sihtgrupp. Komisjoni ülesanne on selgitada välja prioriteetsed objektid lähtuvalt toetusmeetme eesmärgist. See aga ei tähenda, et iga taotlust ei hinnata iseseisvalt vastavalt hindamismetoodikale. Toetusele pretendeerivad objektid suhestuvad omavahel lähtuvalt toetuse eesmärgist. Lähtuvalt ülesandest jagada toetust vastavalt toetusmeetme eesmärgile ei ole vastustaja poolt põhjendamatu välja selgitada toetuse eelissihtgruppi kuuluvad objektid. Kuigi kaebaja hoonel võib olla teatav ajalooline ja kultuuriline väärtus, ei kuulu kaebaja hoone toetusmeetme eelistatud sihtgruppi. Hindamiskomisjoni ülesanne on aga anda hindepunkte lähtuvalt toetuse eesmärgist ja toetuse abil saavutatavast olukorrast. Objektile antavate hindepunktide suurust mõjutab konkreetses taotlusvoorus esitatud taotluste arv ja sisu. Olukorras, kus taotlusvoorus on esitatud hulgaliselt taotlusi, mille objektid on toetusmeetme prioriteetseks sihtgrupiks, on põhjendatud, et sihtgruppi mitte kuuluvad objektid saavad vastavalt madalamaid hindepunkte. Lisaks võivad hindepunktid sõltuda hindajatest (nt võib olla muutunud komisjoni liikmete koosseis, muutunud on hinnang tulenevalt taotlusvooru üldisest tasemest jne). Vastustaja on välja toonud, et Lillevälja talu elamule on 2020. a ja 2021. 6(11)

3-21-1806 a taotlusvoorudes läbivalt antud 5. kriteeriumi alusel hinnang: 1,33 punkti, samas 2019. a taotlusvoorus on elamu saanud 5. kriteeriumis osas kokku 0 punkti. Seega võivad hindepunktid aastate lõikes muutuda. Praegusel juhul ei nähtu, et 2021. a taotlusvoorus oleks kaebaja taotlus saanud ilmselgelt põhjendamatult madalaid hindepunkte. Vastustaja on kaebaja taotlust hinnanud vastavalt määruse nr 20 nõuetele ja hindamismetoodikale. Toetusmeetme vahendite piiratuse tõttu ei ole võimalik kõigi taotluste rahuldamine ja komisjonil tuleb teha valik lähtuvalt toetuse eesmärgist. Määruse nr 20 § 13 lg 6 p 5 näeb ette, et taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik tegevusi toetada. Taluarhitektuuri toetuse meetme 2021. a eelarve oli 200 000 eurot, toetuse taotlused rahuldati piiratud eelarvevahendite tõttu pingerea esimese 19 taotleja osas (koondhinde punktid 2,65 kuni 2,25). Kaebaja taotlus jäi 37. järjekohale 63 taotluse seas. Seega on vastustaja põhjendatult ja õiguspäraselt jätnud kaebaja taotluse rahuldamata taotlusvooru eelarve vahendite piiratuse tõttu. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-21-1806 et küsimus on endiselt asjaolus, kas tegemist on traditsioonilise taluelamuga, mille osas on kaebaja seisukoha esitanud. Lisaks ei puutu taluelamu traditsioonilisus viienda hindamiskriteeriumi esemesse. Vaideotsuses on väidetud, et hindepunkte antakse taotlusi võrreldes. Määrus nr 20 ega hindamismetoodika sellist lähenemist ei toeta. Hindepunktide kirjeldusest on näha, et punkte ei anta taotlusi võrdlevalt, vaid konkreetse taotluse (objekti) põhiselt. Võrrelda saab antavaid hindepunkte, mille alusel koostatakse pingerida. Samasisulisele taotlusele 2020. ja 2021. a-l antud kardinaalselt erinevad hindepunktid viitavad ilmsele kaalutlusveale. Täiendatud on vaid fotomaterjali ja esitatud on uued (aga analoogsed või isegi täpsemad) hinnapakkumised. Samas on kaebaja 2021. a taotlust hinnatud esimese kolme hindamiskriteeriumi osas oluliselt madalamalt. Kaebaja kavandatud tegevused on endiselt suunatud sama eesmärgi (katuse rekonstrueerimine) saavutamisele ja taotluse sisu ei muutunud. Kaebaja esitatud eelarve ei ole kvalitatiivselt kuidagi muutunud. Seega ei saanud hinnang eelarve kvaliteedile sedavõrd oluliselt muutuda. Kaebaja ei ole väitnud, et punktid ei võiks üldse muutuda, kuid vastustaja pidanuks hindepunktide sedavõrd suurt erinevust samasisuliste taotluste puhul põhjendama. Kuna vastustaja on teinud põhjendamis- ja kaalutlusvigu, ei ole halduskohtu viide eelarvevahendite piiratusele ja pingereale relevantne.

8(11)

3-21-1806 Hindamiskomisjon lähtub taotluste hindamisel määrusest nr 20 ja hindamismetoodikast. Iga komisjoni liige ei pea märkima täpseid põhjendusi iga hindamiskriteeriumi juurde, vaid märkida tuleb hindepunktid. Iga hindaja hindab taotlusi iseseisvalt ja hindamiskomisjoni koosolekul vaadatakse üle kujunenud pingerida, kaalutakse ja arutatakse eriarvamuste üle ning vajadusel korrigeeritakse pingerida. Hoone kultuuriväärtust on hinnanud oma valdkonna eksperdid, kes on võtnud arvesse hoone autentsust, arhitektuurilist ja ajaloolist väärtust ning haruldust, mitte üksnes hoone traditsioonilisust. Seetõttu on kaebaja hoonele antud 1,33 punkti põhjendatud. Objektile antavate hindepunktide suurust mõjutab konkreetses taotlusvoorus esitatud taotluste arv ja sisu (eelkõige prioriteetsus). Kui taotlusvoorus on esitatud hulgaliselt taotlusi, mille objektid on toetusmeetme prioriteetseks sihtgrupiks, siis on põhjendatud, et sihtgruppi mitte kuuluvad objektid saavad madalamaid hindepunkte. Arvestada tuleb ka taotlusvooru üldist taset jne. Hindepunktid võivadki aastate lõikes muutuda nii positiivses kui ka negatiivses suunas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

on oluliste

3-21-1806 õiguslikku tähendust vaid kriteeriumite 1 (sedagi osaliselt) ja 5 hindamisel. Kriteeriumile 5 antud hindepunkti ei ole kaebaja seejuures vaidlustanud.

3-21-1806 nr 20 ega hindamismetoodika ei täpsusta, kuidas peavad komisjoni liikmed oma antud hindeid põhjendama ja fikseerima, on see organi töökorralduse küsimus, kuid asjaolu, et see on reguleerimata, ei vabastada vastustajat haldusakti põhjendamise kohustusest. Määruse nr 20 § 1 lg 2 kohaselt kohaldub määruses reguleerimata küsimustes haldusmenetluse seadus.

(allkirjastatud digitaalselt)

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.