lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-22-2202/31

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 19.06.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-22-2202/31
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
19.06.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1097
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-22-2202

Määruse kuupäev

19.6.2023

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

D.B kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 39 000 eurot (tervisekahju)

RESOLUTSIOON

1.Kaebus tagastada.
2.Asendada avaldatavas kohtumääruses D.B nimi initsiaalidega. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused

Määruse tõlge toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.D.B (edaspidi kaebaja) esitas 11.08.2022 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles ta märkis, et 17.05.2021. a vastuvõtul määrati talle tabletid ja neid anti talle 2 nädalat, kuid hiljem selgus, et ta pidi ravi saama püsivalt. Ka võimlemismatti ega salvi „Deep relief“ ta ei saanud. 20.07.2022 määrati ravi, mis aitab ja tablette hakati andma alates 26.07.2022. Kaebaja väitel olid tal tugevad valud, mida ta kannatas seoses meditsiiniosakonna tegevusetusega 15.06.2021-26.07.2022. Kaebaja palus seoses mõnitamise, tema tõsise probleemi eiramisega ja korduvate paigutamistega kartserisse mõista välja tekitatud kahju eest hüvitis summas 39 000 eurot.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Kaebaja esitas 13.10.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus mõista talle välja hüvitis summas 39 000 eurot piinamiste, mõnitamiste ning tervisekahju eest ja selle eest, et ta oli iga päev sunnitud valusid kannatama. Kaebaja väitel ei väljastanud vangla talle tablette krooniliste valude vastu terve aasta jooksul ega andnud võimlemismatti arsti poolt soovitatud harjutuste tegemiseks. Esimene visiit neuroloogi juurde toimus 17.05.2021 ja ta sai tablette 2 nädalat. Teine visiit toimus 20.07.2022 ja ta hakkas tablette saama 26.07.2022 ning 2-3 nädalat hiljem sai võimlemismati. Kaebaja kannatas 15.06.2021-26.07.2022 valu, mida süvendasid kartseritingimused.
3.Tartu Halduskohus tagastas 21.11.2022. a määrusega kaebuse kui korduva kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 3 alusel (resolutsiooni p 1).
4.Tartu Ringkonnakohus tühistas 01.12.2022. a määrusega Tartu Halduskohtu 21.22.2022. a määruse resolutsiooni p-i 1 ning saatis asja tagasi halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.

3-22-2202

5.Tartu Halduskohtu 15.2.2023 määrusega jäeti kaebus käiguta ning anti kaebajale kaebuse täpsustamiseks ja riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks aega 7 päeva alates praeguse määruse kättetoimetamisest.
6.Kaebaja sai 15.2.2023 määruse kätte 21.2.2023.
7.D. B märkis 22.02.2023. a täpsustuses, et kartser tugevdab tema piinu, kuna kartseris peab ta terve päeva viibima kõval ja külmal põrandal või rauast voodil ning seda ta nimetas piinamistingimusteks. Kuna kaebajal on pidevad seljavalud, on talle välja kirjutatud psühhotroopne preparaat ja võimlemismatt venitusteks, et valusid vähendada. Kaebaja matti ei saanud. Kogu summa terve ajaperioodi eest on selle eest, et kaebajale ei väljastatud valuvaigistit.
8.Tartu Halduskohus tagastas 02.03.2023. a määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Määruse põhjendused: Kaebaja täpsustas kaebust 27.02.2023. Seega kaebaja täitis 15.02.2023. a määruse osaliselt. Kaebaja jättis kohtule täpsustamata, kui suure summa kahjuhüvitisest moodustab tervise kahjustamine ja kui suure summa omakorda väärikuse alandamine vm õigushüvede rikkumised. Kahjude eristamine on vajalik asja sisulisel lahendamisel, ka riigilõivu tasumisel ja selle tasumisest vabastamisel. Kaebaja ei ole kaebuses väärikuse alandamisega tekitatud kahjunõude osas esitanud andmeid riigilõivu tasumise kohta või menetlusabi taotlust ning ka kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kaebuselt oleks riigilõiv tasutud. Kaebaja jättis kohtu määratud tähtajaks, s.o 28.2.2023 kõrvaldamata kaebuses olulised puudused ja selliste puuduste kõrvaldamata jätmine takistab asja edasimenetlemist, k.a tasumata on kaebuselt riigilõiv. Kaebuses esinenud puudused takistavad asja sisulist läbivaatamist.
9.Tartu Ringkonnakohtu 22.3.2023 määrusega määrati: Rahuldada D.B määruskaebus. Tühistada Tartu Halduskohtu 02.03.2023. a määrus ja saata asi tagasi halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks; Asendada avaldatavas kohtumääruses D.B nimi initsiaalidega. Määruses leiti, et halduskohtul tuleb kontrollida kaebuse lubatavuse eeldusi, silmas pidades, et kohus saab kinnipeetava esitatud kahju hüvitamise nõuet menetleda vaid ulatuses, milles kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse (RKHKo 02.10.2014, 33-1-47-14, p 20 ja seal viidatud kohtupraktika). Seetõttu tuleb halduskohtul kontrollida kaebaja poolt Viru Vanglale esitatud kahju hüvitamise nõude ja kohtule esitatud kahju hüvitamise nõude vastavust. Seejärel võib ilmneda, et siiski esineb alus kaebuse tagastamiseks. Eelnevat arvestades ringkonnakohus rahuldab kaebaja määruskaebuse ning tühistab Tartu Halduskohtu 02.03.2023. a määruse ja saadab asja tagasi halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.
10.Haldusasi saadeti Tartu Halduskohtusse tagasi 4.5.2023.
11.Viru Vangla vastas kohtunõudele 16.6.2023. Vangla on seisukohal, et terviskahju nõudes ei ole D.B kohtueelset menetlust läbinud. B algsel kahjunõudes vanglale (6-16/186-1), on B välja toonud: „Seoses mõnitamise ja eiramisega minu nii tõsise probleemiga ja korduvate paigutamistega kartserisse vaatamata minu palvetele millistes mina palusin ära paiguta mind kartserisse ja vastunäidustusteega millised on seotud minu selja probleemidega millised on minul diagnoositud“. Mõnitamine on mõistetav väärikuse alandamisena. Probleemi eiramine ja kartserisse paigutamine on samuti käsitletav mitteinimväärika kohtlemisega VangS § 4’ lg 1 mõttes, sest seda tuleks lugeda koos sellega, mis on eespool – pidi kannatama.

3-22-2202 Tervisekahjutekitamise etteheite puhul tuleks nõudjal väita, et tema tervis halvenes vangla mingi tegevuse või tegevusetuse tõttu. B seda ei väida, ta räägib kahjunõudes ainult sellest, et tal oli ilma ravimita ja võimlemismatita paha olla. Tervisekahju on terviseseisundi muutumine negatiivses suunas, aga mitte see, kui mingil ajahetkel on lihtsalt halb või ebamugav. Kuna Bodnja terviseseisundi muutust ei väida, siis selles kahjunõudes ta tervisekahju nõuet vangla hinnangul esitanud ei ole,

KOHTU SEISUKOHT

12.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et D.B kaebus tuleb tagastada alljärgnevatel põhjustel.
13.HKMS § 121 lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kohtule kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kaebaja esitatud hüvitamisnõude lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus ette nähtud vangistusseaduse § 11 lg-s 8.
14.Viru Vangla 16.6.2023 vastusest nähtuvalt ei ole kaebaja kaebuses märgitud asjaoludel vanglale tervisekahju hüvitamise taotlust esitanud. Halduskohus nõustub vastustajaga, et tervisekahju on terviseseisundi muutumine negatiivses suunas, aga mitte see, kui mingil ajahetkel on lihtsalt halb või ebamugav. Kuna kaebaja D. B terviseseisundi muutust ei väida, siis selles kahjunõudes (6-16/186-1) ta tervisekahju nõuet esitanud ei ole. Seega ei ole kaebaja pidanud kinni hüvitamisnõude lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kohus selgitab, et kaebajal tuleb enne kohtusse pöördumist esitada vanglale kahju hüvitamise taotlus tervisekahju osas ning kui vangla jätab selle taotluse rahuldama, tähtaegselt läbi vaatamata võib tagastab taotluse, alles siis on kaebajal õigus pöörduda hüvitamiskaebusega kohtusse.
15.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel ja selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
16.Kuna kohtumäärus sisaldab kaebaja terviseandmeid, tuleb HKMS § 175 lg 3 alusel asendada avaldatavas kohtumääruses kaebaja nimi initsiaalidega.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium