Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Einar Vene, Tiina Pappel 22.03.2023, Tartu 3-22-2202 D.B. kaebus Viru Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes Tartu Halduskohtu 02.03.2023. a määrus D.B. määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja D.B.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada D.B. määruskaebus. Tühistada Tartu Halduskohtu 02.03.2023. a määrus ja saata asi tagasi halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.
2.Asendada avaldatavas kohtumääruses D.B. nimi initsiaalidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.D.B. esitas 11.08.2022 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse (registreeritud nr 6-16/1861), milles ta märkis, et 17.05.2021. a vastuvõtul määrati talle tabletid ja neid anti talle 2 nädalat, kuid hiljem selgus, et ta pidi ravi saama püsivalt. Ka võimlemismatti ega salvi „Deep relief“ ta ei saanud. 20.07.2022 määrati ravi, mis aitab ja tablette hakati andma alates 26.07.2022. D.B. väitel olid tal tugevad valud, mida ta kannatas seoses meditsiiniosakonna tegevusetusega 15.06.2021-26.07.2022. D.B. palus seoses mõnitamise, tema tõsise probleemi eiramisega ja korduvate paigutamistega kartserisse mõista välja tekitatud kahju eest hüvitis summas 39 000 eurot.
2.D.B. esitas 13.10.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus mõista talle välja hüvitis iga kuu eest summas 3000 eurot piinamiste, mõnitamiste eest, seega tervisekahju tekitamise ja selle eest, et ta oli sunnitud iga päeva valusid kannatama, mis kestis kokku 13 kuud. Hüvitise kogusumma on 39 000 eurot. Kaebaja väitel ei väljastanud vangla talle tablette krooniliste valude vastu terve aasta jooksul ega andnud võimlemismatti arsti poolt soovitatud harjutuste tegemiseks. Esimene visiit neuroloogi juurde toimus 17.05.2021 ja ta sai tablette 2 nädalat. Teine visiit toimus 20.07.2022 ja ta hakkas tablette saama 26.07.2022 ning
2-3 nädalat hiljem sai võimlemismati. Kaebaja kannatas 15.06.2021-26.07.2022 valu, mida süvendasid kartseritingimused.
3.Viru Vangla teatas 04.11.2022. a vastuses kohtunõudele, et vangla ei ole jõudnud kahju hüvitamise nõuet tähtajaks lahendada, seega tuleb lugeda kohtueelne menetlus läbituks.
4.Tartu Halduskohus tagastas 21.11.2022. a määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1) kui korduva kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 3 alusel.
5.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 01.12.2022. a määrusega kaebaja määruskaebuse ning tühistas Tartu Halduskohtu 21.11.2022. a määruse resolutsiooni p 1 ja saatis asja tagasi halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.
6.Viru Vangla edastas 13.02.2023. a vastuses kohtunõudele vangla 13.02.2023. a otsuse nr 6-16/265-2 kaebaja kahjunõuete lahendamise kohta, s.h käsitleti kahjunõudes nr 6-16/286-1 kirjeldatud etteheiteid.
7.Tartu Halduskohus jättis 15.02.2023. a määrusega kaebaja kaebuse käiguta ning andis kaebuse täpsustamiseks ja riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks 7 päeva. Kohus märkis, et kaebaja viitab kaebuses tervisekahju tekkimisele ja lisaks valu kannatamisele, mõnitamisele, piinamisele, mis kohtu hinnangul seostub väärikuse alandamisega. Kaebajal tuli kohtule täpsustada, kui suure summa kahjuhüvitisest moodustab tervise kahjustamine ja kui suure väärikuse alandamine vm õigushüvede rikkumised. Kaebajal tuleb väärikuse alandamisega tekitatud kahjunõude osas tasuda riigilõiv või esitada kohtule menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
8.D.B. märkis 22.02.2023. a täpsustuses, et kartser tugevdab tema piinu, kuna kartseris peab ta terve päeva viibima kõval ja külmal põrandal või rauast voodil ning seda ta nimetas piinamistingimusteks. Kuna kaebajal on pidevad seljavalud, on talle välja kirjutatud psühhotroopne preparaat ja võimlemismatt venitusteks, et valusid vähendada. Kaebaja matti ei saanud. Kogu summa terve ajaperioodi eest on selle eest, et kaebajale ei väljastatud valuvaigistit.
9.Tartu Halduskohus tagastas 02.03.2023. a määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Määruse põhjendused: Kaebaja täpsustas kaebust 27.02.2023. Seega kaebaja täitis 15.02.2023. a määruse osaliselt. Kaebaja jättis kohtule täpsustamata, kui suure summa kahjuhüvitisest moodustab tervise kahjustamine ja kui suure summa omakorda väärikuse alandamine vm õigushüvede rikkumised. Kahjude eristamine on vajalik asja sisulisel lahendamisel, ka riigilõivu tasumisel ja selle tasumisest vabastamisel. Kaebaja ei ole kaebuses väärikuse alandamisega tekitatud kahjunõude osas esitanud andmeid riigilõivu tasumise kohta või menetlusabi taotlust ning ka kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kaebuselt oleks riigilõiv tasutud. Kaebaja jättis kohtu määratud tähtajaks, s.o 28.2.2023 kõrvaldamata kaebuses olulised puudused ja selliste puuduste kõrvaldamata jätmine takistab asja edasimenetlemist, k.a tasumata on kaebuselt riigilõiv. Kaebuses esinenud puudused takistavad asja sisulist läbivaatamist.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
10.D.B. esitas 10.03.2023 tähtaja ennistamise taotluse ja riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse. Kaebaja märkis, et ta sai kohtust valesti aru ja mõtles, et kannatades pidevate valude käes, on jutt kahjust tervisele, mitte väärikuse alandamisest, mistõttu ta mõtles, et menetlusabi
taotlust ei ole vaja. Kaebaja palus end vabastada riigilõivust, kuna tal ei ole vahendeid selle tasumiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.HKMS § 2 lg 4 lausest 2 lähtudes tõlgendab ringkonnakohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Ringkonnakohus tõlgendab, et kaebaja 10.03.2023. a taotluste puhul on tegemist määruskaebusega Tartu Halduskohtu 02.03.2023. a määruse peale ning kaebaja taotleb halduskohtu 02.03.2023. a määruse tühistamist, millega halduskohus tagastas tema kaebuse.
12.Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebaja määruskaebus tuleb rahuldada.
13.HKMS § 210 lg 3 kohaselt kui ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, tühistab ta vaidlustatud määruse ja teeb võimaluse korral ise uue määruse. Vajaduse korral saadab ringkonnakohus asja uueks lahendamiseks tagasi tühistatud määruse teinud kohtule. HKMS §-s 120 on määratletud kohtu toimingud kaebuse saamisel. Ettevalmistavas menetluses kontrollitakse, kas asja menetlusse võtmine on võimalik või esineb kaebuses mõni kõrvaldatav puudus või on alus kaebuse tagastamiseks või menetluse lõpetamiseks.
14.Halduskohus leidis vaidlustatud määruses, et kaebaja jättis kohtule täpsustamata, kui suure summa kahjuhüvitisest moodustab tervise kahjustamine ja kui suure summa väärikuse alandamine vm õigushüvede rikkumised. Ka leidis halduskohus, et kaebaja ei ole kaebuses kohtule väärikuse alandamisega tekitatud kahjunõude osas esitanud andmeid riigilõivu tasumise kohta või menetlusabi taotlust ning ka kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kaebuselt oleks riigilõiv tasutud. Seega halduskohtu tõlgenduse kohaselt taotles kaebaja kaebuses mittevaralise kahju hüvitamist nii väärikuse alandamise kui ka tervise kahjustamise eest. Ringkonnakohtu hinnangul ilmneb kaebaja määruskaebuses märgitust, et kaebaja väitel on ta kaebuses nõudnud kahju hüvitamist üksnes tervise kahjustamise eest, mitte väärikuse alandamise eest.
15.HKMS § 41 lg 1 kohaselt määravad vaidluse eseme kindlaks kaebuse nõue ja alus. Kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Vaidluse piirid määratlevad ära ulatuse, mille raames kohus peab tagama asjaolude väljaselgitamise (HKMS § 2 lg 4 ls 1) ja tegema lahendi (HKMS § 162 lg 1). Ainuüksi kaebajal on õigus määrata kaebuse ese ning kohus peab seda valikut aktsepteerima ka juhul, kui selle tulemusena ei osutu võimalikuks isiku õiguste efektiivne kaitse (RKHKo 17.11.2005, 3-3-1-54-05, p 6; 17.11.2005, 3-3-1-54-04, p 14). Seega on kaebaja õigus otsustada kaebuse esitamine ja valida kaebuse nõude liik.
16.Arvestades, et kaebaja väitel on ta halduskohtule esitatud kaebuses taotlenud kahju hüvitamist üksnes tervise kahjustamise eest, siis on asjakohatu halduskohtu poolt kaebuse tagastamine põhjustel, et kaebaja ei ole väärikuse alandamisega tekitatud kahjunõude osas esitanud andmeid riigilõivu tasumise kohta või menetlusabi taotlust ning et kahjude eristamine on vajalik asja sisulisel lahendamisel. Kaebaja väitel soovib ta taotleda üksnes kahju hüvitamist tervisekahju eest ning halduskohtule esitatud kaebuses on kahjuhüvitise summa märgitud. Seega tagastas halduskohus vaidlustatud määrusega kaebaja kaebuse ebaõigesti HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
17.Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et käesoleva määrusega leiab ringkonnakohus üksnes seda, et halduskohus on kaebaja kaebuse vaidlustatud määrusega ebaõigesti tagastanud.
Halduskohtul tuleb kontrollida kaebuse lubatavuse eeldusi, silmas pidades, et kohus saab kinnipeetava esitatud kahju hüvitamise nõuet menetleda vaid ulatuses, milles kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse (RKHKo 02.10.2014, 3-3-1-47-14, p 20 ja seal viidatud kohtupraktika). Seetõttu tuleb halduskohtul kontrollida kaebaja poolt Viru Vanglale esitatud kahju hüvitamise nõude ja kohtule esitatud kahju hüvitamise nõude vastavust. Seejärel võib ilmneda, et siiski esineb alus kaebuse tagastamiseks.
18.Eelnevat arvestades ringkonnakohus rahuldab kaebaja määruskaebuse ning tühistab Tartu Halduskohtu 02.03.2023. a määruse ja saadab asja tagasi halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.
19.Kuna kohtumäärus sisaldab kaebaja terviseandmeid, tuleb HKMS § 175 lg 3 alusel asendada avaldatavas kohtumääruses kaebaja nimi initsiaalidega.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.