lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-120027/5

Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusvõtja vastu

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 11.01.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-120027/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusvõtja vastu
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
11.01.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1584
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
LS § 169 lg 4, 5, 6TsMS § 138 lg 1, 2Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 173 lg 1, 4Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 405 lg 1LihtmenetlusLKindlS § 26 lg 2LKindlS § 53 lg 1LKindlS § 8 lg 1LS § 237 lg 1

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-16-120027/7Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium23.02.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-16-120027

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks- 11. jaanuar 2017, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-16-120027

Tsiviilasi

Salva Kindlustuse AS hagi Andri Remmeli vastu 755,44 euro nõudes

Tsiviilasja hind

755,44 eurot

Menetlusosalised esindajad

ja

nende hageja Salva Kindlustuse AS (rk 10284984; asukoht Pärnu mnt 16, 10141 Tallinn), esindaja Tiina Saluste, epost [email protected]; kostja Andri Remmel (ik XXXXXXXXXXX; elukoht

XXXXXXXXXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

lihtmenetluse asi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Salva Kindlustuse AS hagi Andri Remmeli vastu.
2.Välja mõista Andri Remmelilt Salva Kindlustuse AS kasuks 755,44 eurot.
3.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 07.09.20262-26-117807/3Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
  • 07.09.20262-26-116015/3Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses
TsMS § 177 lg 1Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 444 lg 2Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine
4.Jätta poolte menetluskulud Andri Remmeli kanda.
5.Määrata tsiviilasjas nr 2-16-120027 Salva Kindlustuse AS menetluskulude rahaliseks suuruseks 175 eurot (riigilõiv).
6.Välja mõista Andri Remmelilt Salva Kindlustuse AS kasuks menetluskulud 175 eurot. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kohtu põhjendused

1.Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, mistõttu jätab kohus TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel käesolevast otsusest välja kirjeldava osa. TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
2.Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada.
3.Vaidluse all ei ole järgmised asjaolud: - 05.11.2015 toimus Tartus Annelinna keskuse juures liiklusõnnetus, kus kostja poolt juhitud sõiduk Mazda (reg nr XXXXXX) sõitis otsa pargitud sõidukile Mitsubishi (reg nr XXXXXX) (tl 18); - liiklusõnnetuse tagajärjel purunes sõiduki Mitsubishi parempoolne suunatuli ja esistange (tl 2425); - liiklusõnnetuse toimumise hetkel oli kostja tsiviilvastutuse kindlustamiseks sõlmitud hagejaga liikluskindlustuse leping ning väljastatud poliis nr XXXXX (tl 19-20); - hageja kindlustusandjana tasus kindlustatud isiku (kostja) asemel liiklusõnnetuse tagajärjel kahjustada saanud sõiduki Mitsubishi taastusremondi eest OÜ-le Assor Automobiil 755,44 eurot (tl 21).
4.Hageja on esitanud kohtule kostja kui kahju põhjustanud sõidukijuhi vastu hagi kostjalt regressi korras sõiduki Mitsubishi taastusremondi maksumuse väljamõistmiseks liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 53 lg 1 p 2 alusel. Viidatud sätte kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Kostja ei tunnistanud hageja nõuet, leides, et ei ole pärast kindlustusjuhtumit selle toimumise kohalt õigusvastaselt ja süüliselt lahkunud. Kostja märgib kirjalikus vastuses hagile (tl 36), et kuna oli pime, väga udune ja vihmane ilm, raadio mängis ja pakiruumis kolisesid lahtised esemed, ei pannud kostja avarii toimumist parklas lihtsalt tähele. Kostja sai juhtumist teada paarkümmend minutit hiljem politseilt.
5.Eeltoodust järeldub, et kostja ei vaidlusta asjaolu, et põhjustas sõidukijuhina kindlustusjuhtumi LKindlS § 8 lg 1 tähenduses, mistõttu tuleb kohtul hageja regressinõude lahendamiseks analüüsida, kas kostja lahkus sündmuskohalt õigusvastaselt ja süüliselt. Liikluskindlustuse seaduses nende mõistete seletust esitatud ei ole. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on kohus regressinõude lahendamisel pädev tuvastama liiklusõnnetuse toimumise kohalt õigusvastast lahkumist ka siis, kui sõidukijuhti pole selle eest väärteomenetluses karistatud. Asjakohane on tuvastada üksnes see, kas kostja lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt kehtivaid õigusakte rikkudes ehk asjakohane on tuvastada üksnes põgenemine, so süüline lahkumine liiklusõnnetuse sündmuskohalt liiklusseaduse (LS) § 237 lg 1 tähenduses. Kui kohus tuvastab, et kostja põgenes liiklusõnnetuse sündmuskohalt, siis omab see asjaolu tähtsust üksnes LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaldamise jaoks. Tegemist ei ole sellisel juhul kostja süüdimõistmisega LS § 237 lg 1 alusel ning põhiseaduse (PS) § 23 lg 3 rikkumise küsimust ei teki (vt 3-2-1-105-06, p-d 10, 11, 13).
6.Juhi tegutsemise liiklusõnnetuse korral sätestab LS § 169, kus muu hulgas on reguleeritud, millal tuleb liiklusõnnetusest teatada politseile ning millal selline teatamine ei ole kohustuslik. LS § 169 lg 4 kohaselt ei ole liiklusõnnetusest vaja politseile teatada, kui inimesed 2(4)

liiklusõnnetuses vigastada ei saanud (või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ei nõua ise oma tervise kontrolli) ja liiklusõnnetuses osalenud juhid (või juht ja varalise kahju saajad) on õnnetuse asjaolud (eelkõige tekkinud varalise kahju, kahju eest vastutava isiku, liiklusõnnetuses osalenud isikute andmed) kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud. LS § 169 lg 5 sätestab, et lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada või varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. LS § 169 lg 6 näeb ette, et sõidukit või liiklusõnnetusse puutuvaid esemeid tohib enne politsei liiklusõnnetuse kohale jõudmist liigutada vaid siis, kui transporditakse kannatanut haiglasse või teiste sõidukite liiklus on nende tõttu võimatu ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ning jäljed. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et kostja põhjustas oma tegevusega varalise kahjuga liiklusõnnetuse ja lahkus sündmuskohalt. Politsei tuli peale juhtunut kostjale koju, misjärel vormistas kostja teate liiklusõnnetusest. Seega nii kostja (kahju tekitaja isik) kui sõiduk selgusid hiljem.

7.LKindlS eelnõu seletuskirja 423 SE kohaselt saab kindlustusandja kasutada LKindlS § 53 lg 1 p-s 2 sätestatud tagasinõude alust vaid juhul, kui kahju põhjustanud sõidukijuht lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt süüliselt (st eelkõige põgenedes), mitte olukorras, kus liiklusõnnetuse asjaolud vormistati ebakorrektselt või sõidukijuhid lahkusid sündmuskohalt, jättes õnnetuse asjaolud kirjalikult vormistamata. Kindlustusandja tagasinõudeõigus tekib näiteks olukorras, kus kahju tekitaja jäi esialgu tundmatuks (põgenes liiklusõnnetuse sündmuskohalt), kuid hiljem põgenenud sõiduk ja sõidukijuht siiski tuvastatakse. Eraldi tuleks analüüsida sel juhul ka asjaolu üle, kas sõidukijuht sai liiklusõnnetuse sündmuskohalt lahkudes üleüldse aru, et toimus liiklusõnnetus. Kohus märgib, et ei nõustu kostja vastuväitega, et ta ei pannud parklas avarii toimumist tähele. Hageja on lisanud hagiavaldusele pildid nii kostja (tl 22-23) kui kannatanu (tl 24-25) sõiduki liiklusõnnetuse käigus saadud vigastustest. Kohtu hinnangul on liiklusõnnetuses osalenud sõidukite kahjustused sellised, et kostjale ei saanud õnnetusjuhtum jääda tähelepanuta. Mõlemal sõidukil on purunenud nii klaas- kui plastikdetailid. Fotodelt nähtuvalt ei ole tegemist üksnes kriimustustega, vaid sõidukite detailid on liiklusõnnetuse tagajärjel purunenud. Kohus on seisukohal, et kokkupõrge pidi olema kostjale äratuntav ning toimunust arusaamist ei saanud takistada võimalik müratase (eeskätt väidetavalt sõidukis mängiv raadio (kusjuures kostja ei ole väitnud, et raadio oleks mänginud valjusti), sest parklast sõitu alustades ei saanud pakiruumis olevad lahtised esemed segavalt koliseda). Samuti ei sadanud liiklusõnnetuse toimumise ajal tugevat vihma ega rahet (tl 26). Pimedus, udu ega kerge vihm ei takistanud kohtu hinnangul vaidlusaluse liiklussituatsiooni tajumist kostja poolt. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et kostja lahkus süüliselt liiklusõnnetuse sündmuskohalt LS § 237 lg 1 tähenduses, soovimata seda nõuetekohaselt vormistada.
8.Kostja väide, mille kohaselt on võimalik, et mõned sõiduki Mitsubishi kahjustused ei olnud tekitatud antud avarii käigus, on paljasõnaline ja tõendamata. Kostja väite kohta, et võimalikust tagasinõudest teades oleks kostja ise lasknud üle hinnata sõidukile Mitsubishi tekitatud kahju suuruse ning võtnud pakkumised remonditöödeks, märgib kohus järgmist. LKindlS § 26 lg 2 kohaselt on kahjustatud isikul sõiduki kahjustamise korral õigus valida talle sobiv sõiduki taastusremonti teostav remondiettevõtja. Sellisel juhul peab kahjustatud isik esitama kindlustusandjale täitmise kohustuse ulatuse kindlakstegemiseks taastusremondi teostaja koostatud kalkulatsiooni. Kindlustusandja hüvitamiskohustus piirdub mõistlike kulutustega kindlustusjuhtumieelse olukorra taastamiseks. Kohtul ei ole antud juhul põhjust kahelda selles, et kindlustusandja on hüvitanud kannatanule vaid liiklusõnnetuse eelse olukorra taastamise kulud ning et kahjustatud isik on sellega asetatud olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kindlustusjuhtumit ei oleks toimunud. Kohtul ei ole alust arvata, et kannatanu oleks saanud kindlustusjuhtumi toimumisest ja kahju hüvitamisest kasu.

3(4)

9.Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul hageja tagasinõue LKindlS § 53 lg 1 p 2 alusel põhjendatud ning kostjalt kuulub väljamõistmisele 755,44 eurot.
10.TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 järgi näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi täies ulatuses, jätab poolte menetluskulud kostja kanda.
12.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja poolt tasutud riigilõiv 175 eurot on kohtukulu TsMS § 138 lg 2 järgi, vastates hagihinnale ja seega on hageja tasunud riigilõivu seaduses sätestatud määras. Kuivõrd riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on hageja menetluskulu (riigilõiv) summas 175 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu. Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 175 eurot (riigilõiv). Kohtuotsuses määratud menetluskulude jaotust arvestades mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 175 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja