Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamise loa saamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Merlin Aavik Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – X (isikukood xxxxxxxxxxx)
Menetlustoiming
Haldustoiminguks loa andmise taotluse lahendamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda luba käsutamise keelumärke seadmiseks Eesti Vabariigi kasuks Maksu- ja Tolliameti kaudu kinnisasjale registriosa numbriga xxxxxxx (aadressiga xxxxxxxxx), millega on X keelatud nimetatud ühisomandis oleva kinnisasja käsutamine.
2.Edastada määrus Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada lubatud täitetoimingu sooritamisest.
3.Edastada määrus X pärast Maksu- ja Tolliametilt täitetoimingu sooritamise teate saamist.
4.Määruse avaldamisel Riigi Teatajas asendada puudutatud isiku nimi ja isikukood tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Muus osas ei määrus edasikaevatav.
3.MKS § 1361 lg 1 näeb ette, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada sama seaduse § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on mh õigus taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist kinnistusraamatusse puudutatud isiku nõusolekuta (MKS § 130 lg 1 punkt 1). MKS § 1361 märgitud haldustoiminguks loa andmine toimub halduskohtumenetluse (edaspidi HKMS) §-des 264 ja 265 sätestatud korras lihtmenetluses ning piiratud teabe tingimustes. Tegemist on prognoosotsusega, kus tuleb tegutseda ennetavalt ning kus puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus ning maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. HKMS ja MKS ei näe taotluse lahendamisel ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil. Seega otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
4.MKS § 40 lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, teeb maksuhaldur vastutusotsuse (MKS § 96 lg 1). Tulevikus koostatava vastutusotsuse täitmise ennetavaks tagamiseks MKS § 1361 rakendamise tingimusi on põhjalikult selgitatud Riigikohtu 27.11.2012 määruses asjas nr 3-3-1-15-12 ning need on järgnevad: a) maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust (MKS § 1361 lg 1); b) kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine (MKS § 1361 lg 1) ning halduskohtule esitatavas taotluses tuleb märkida rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus (MKS § 1361 lg 2 punkt 2); c) kontrollimisel on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus selle suhtes, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks (MKS § 1361 lg 1 ja lg 2 punkt 1) ning kohus annab loa, kui ta peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks; d) sundtäitmise võimatus (või oluline raskenemine) tuleneb maksukohustuslase tegevusest (MKS § 1361 lg 1); e) vastutusotsuse tegemise faktiliseks aluseks saab olla vaid kehtiv maksuvõlg (s.o puuduvad MKS § 96 lg-s 6 nimetatud alused); f) isik, kellele vastutusotsust tahetakse teha, vastutab seaduse alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest; g) maksusumma määramise aegumistähtaeg (MKS § 98) ei ole möödunud; h) MKS §-des 38-40 nimetatud isikutele vastutusotsuse tegemise puhul on eelnevalt alustatud sissenõudmist maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes ning selle tulemusel ei ole 3 kuu jooksul õnnestunud võlga sisse nõuda või on maksumaksjale või maksu kinnipidajale välja kuulutatud pankrot (MKS § 96 lg 5);
i) vastutusotsus MKS § 40 lg-st 1 tuleneva kolmanda isiku vastutuse kohaldamiseks on tehtud enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, kelle maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha; j) halduskohtule esitatavas taotluses on MKS § 1361 lg 2 punkti 3 kohaselt märgitud andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud (sh saab täitetoimingute lõpetamiseks vajaliku tagatise suuruse arvestamisel lähtuda võimalike täitekulude suurusest kohtutäituri korraldatavas täitemenetluses).
5.Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.
6.Maksuhalduri taotluse punktist 1 nähtuvalt algatab maksuhaldur halduskohtule esitatud loataotlusega puudutatud isiku suhtes maksumenetluse, mis on suunatud vastutusotsuse koostamisele (MKS § 96 lg 1, § 40 lg 1). Vastutusmenetlus võib alata halduskohtule loataotluse esitamisega (vt Riigikohtu 14.05.2013 määrus nr 3-3-1-7-13, punkt 12).
7.Maksuhaldur on veenvalt põhjendanud, et algatatud vastutusmenetluse tõenäoliseks tulemuseks on vastutusotsuse koostamine summas vähemalt 125 326,48 eurot, mis tuleneb 25.01.2023 ja 08.02.2023 maksuotsustega (vt taotluse lisad 2 ja 3) määratud, kuid tasumata põhivõlast 103 439,50 eurot ja lisanduvast intressist 21 886,98 eurot (vt taotluse lisad 1 ja 15). Summad lähtuvad perioodidest 10.2021–12.2021 ja 05.2022–07.2022, mil puudutatud isik oli äriühingu juhatuse ainuliige (periood 11.05.2021–21.07.2022, nähtav äriregistrist). Seega põhimõtteliselt on võimalik isiku solidaarne vastutus äriühingu maksuvõla eest. Põhistatud on ka isiku poolt MKS § 8 lg 1 rikkumist vähemalt raskest hooletusest ning isiku tegevuse ja maksuvõla tekke vahelist põhjuslikku seost. Kuna äriühing on pankrotis, siis ei ole temalt võimalik maksuvõlga ja intressi sisse nõuda, mistõttu on maksuhalduri võimaluseks vastutusotsuse tegemine puudutatud isikule.
8.Kohus nõustub maksuhalduri hinnanguga, et on tõenäoline, et pärast rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Nimelt puudutatud isiku keskmine töötasu on 4650 eurot kuus, mis on küll võrdlemisi kõrge, kuid võrreldes ca 125 000 euro suuruse võimaliku vastutuskohustusega ei ole see ilmselt piisav, et vastutusotsust sundtäitmiseta täita. Isiku varasem tegevus äriühingu juhtimisel, kus esitati valeandmetega deklaratsioone ja jäeti makse deklareerimata ning tasumata, iseloomustab tema suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. Seega on tõenäoline, et kui puudutatud isik ei soovinud läbi äriühingu juhtimise riigile ausalt makse tasuda ja hoidis sellest kõrvale, siis samamoodi püüab ta vältida ka äriühinguga isiklikult ja solidaarselt maksukohustuse täitmist. Kohus nõustub, et ka asjaolu, et puudutatud isik lahkus äriühingu juhatuse liikme kohalt ajal, kui äriühingu suhtes oli maksumenetlus pooleli, on indikatsiooniks, et ta püüab vastutust vältida end äriühingu juhtimiselt eemaldades.
9.Ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemise. Samuti pole möödunud maksusumma määramise aegumistähtaeg (MKS § 98 lg 1), sest see hakkas kulgema alles 10.11.2021 (2021. aasta oktoobri tulumaksu maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäev). Äriühing on pankrotis, kohtute infosüsteemist nähtuvalt on tsiviilasjas nr 2-22-18969 tehtud 02.05.2023 pankroti väljakuulutamise määrus jõustunud 20.05.2023. Seega on täidetud MKS § 96 lg 5 eeldus. Äriühing on küll pankrotis, kuid seda ei ole registrist kustutatud ehk selle õigusvõime on säilinud.
10.Eelnevat kokku võttes on täidetud tingimused täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmiseks. Täitetoimingu valikut on piisavalt põhjendatud ja toodud esile andmed puudutatud isiku varade ja nende väärtuste kohta (vt ka taotluse lisad 6–14). Sõidukite väärtuste hindamise osas peab kohus siiski vajalikuks märkida, et kohtu hinnangul ainuüksi asjaolu, et sõidukil puudub kehtiv liikluskindlustus, ei viita sõiduki vähesele väärtusele. Sõidukeid võidakse kasutada vastavalt vajadusele, nt hooajaliselt, ja sõlmida liikluskindlustuse leping selleks ajaks (vt ka liikluskindlustuse seaduse § 6 lg 1). Samuti tõi maksuhaldur välja, et haagise Pongratz L-AT-K registrikanne on peatatud, kuid samas võib registrikanne ju taastuda (liiklusseaduse § 77 lg 81 jj). Seega kaubiku Fiat Ducato ja haagise Pongratz L-AT-K osas esitatud põhjendustega, miks need on väheväärtuslikud, ei saa nõustuda. Siiski arvestades muude varade (peale Viimsi vallas asuva kinnistu) väärtust kokku 36 409 eurot (Viljandimaal asuva kinnistust poole väärtus 25 824 eurot, äriühingute osakute väärtus 5000 eurot ja sõiduk ning haagised 5585 eurot), siis ei saa kõnealuse kaubiku ja haagise väärtus olla nii kõrge, et ligilähedaseltki tagada 36 409 eurole lisanduvalt vastutuskohustust ca 125 000.
11.Kohus leiab, et taotletud meetme kohaldamiseks loa andmine on põhjendatud ja proportsionaalne. Niisiis kohus lubab maksuhalduril taotleda käsutamise keelumärke seadmist Eesti Vabariigi kasuks Maksu- ja Tolliameti kaudu kinnisasjale registriosa numbriga xxxxxxx (aadressiga xxxxxxxxx), millega on ainuüksi puudutatud isikul keelatud nimetatud ühisomandis oleva kinnisasja käsutamine. Antud kinnisasjast poole väärtuseks on maksuhaldur leidnud 314 314,67 eurot ehk 188 988,19 eurot rohkem kui tõenäoline vastutuskohustus, mis võiks viidata ületagamisele. Kohus möönab ka, et keelumärke seadmine on koormavam meede kui hüpoteek, kuid kõnealune kinnisasi on ühisomandis, mistõttu ei saaks sellele kohtulikku hüpoteeki seada (nt Riigikohtu 08.03.2017 määruse nr 3-1-1-117-16 punkt 43). Äriühingute osakute ning sõidukite ja haagiste suhtes tehtavad toimingud ei tagaks vastutuskohustuse täitmist ja sellega avalikku huvi kaugeltki piisavalt. Pangakontode arestimine oleks aga kahtlemata koormavam abinõu kui kinnisasjale käsutamise keelumärke seadmine, kuna see mõjutab intensiivselt igapäevaelu. Kinnisasjale käsutamise keelumärke seadmine välistab küll käsutamise (nt võõrandamise, koormamise) ja see keelab ka kinnistusraamatusse kannete tegemise (asjaõigusseaduse § 63 lg 2), kuid samas ei takista see kinnisasja edasist valdamist ja kasutamist, sh elukohana kasutamist. Kuna puudutatud isiku elukohaks on maksuhalduri kinnitusel rahvastikuregistris märgitud see sama kinnisasi, siis tõenäoliselt ei ole tungivat vajadust ja huvi kinnisasja müüa (kuigi seda ei saa välistada), küll aga võib isik soovida nt seada täiendavaid hüpoteeke, mida keelumärge takistaks. Kokkuvõttes hindab kohus, et maksuhalduri taotletud meetme lubamine ei ole isikule ülemäära koormav, arvestades avalikku huvi ja asjaolu, et muud vähem koormavad abinõud seda ei tagaks. Puudutatud isikul on võimalik keelumärkest vabaneda tagatise esitamise teel. Samuti kui tekivad asjaolud (nt maksuhaldur venitab vastutusmenetlusega), millest lähtudes on keelumärge isikule liiga koormav, siis võib kohtu poole pöörduda taotlusega käesolev luba tühistada (HKMS § 265 lg 2).
12.Taotluses on märgitud, et tulenevalt MKS § 1361 lg 2 punktist 3 lõpetab maksuhaldur isiku vastu suunatud täitetoimingu, kui ta on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 punkti 3 ja § 121 kohaselt, valides tagatise liigi vastavalt MKS § 122 loetelule. Asendustagatise esitamisel tuleb arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Kantava deposiidi väärtuseks oleks 125 326,48 eurot.
13.Puudutatud isiku eraelu kaitseks asendada määruse avaldamisel Riigi Teatajas tema nimi ja isikukood tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.