lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-93/11

Rahvastik › Välismaalased

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 13.06.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-23-93/11
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › Välismaalased
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
13.06.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
920
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus Ragne Piir 13.06.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-93

Haldusasi

Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 16.12.2022 ettekirjutusega kohaldatud sissesõidukeelu tühistamiseks, Politseija Piirivalveameti 01.12.2022 ja 23.12.2022 otsuste tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks Kaebaja – X

Menetlusosalised

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindajad Mirja Sarap ja Ivan Moskaljov Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1.Lõpetada haldusasja nr 3-23-93 menetlus.
2.Tagastada kaebajale kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Kaebaja saabus Schengeni alale 19.06.2021 Rumeenia kaudu. Eestis viibimise ajal omas ta Eesti pikaajalisi viisasid (ESTyyyyyyyyy, kehtivusega 20.09.2021-03.02.2022; ESTzzzzzzzzz, kehtivusega 02.05.2022-02.09.2022). Alates 03.09.2022 viibis ta Eesti Vabariigis Moldova biomeetrilise passi alusel välismaalaste seaduse (VMS) § 44 lg 2 sätete kohaselt viisavabalt. Ajavahemikul 03.09.2022-16.12.2022 viibis kaebaja Schengeni alal viisavabalt 105 päeva, viimane lubatud viisavabalt viibimisaeg oli 01.12.2022.

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 06.07.20263-26-1127/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2126/93Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-1026/46Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3298/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3396/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1162/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
2.
Kaebaja esitas PPA-le 16.11.2022 pikaajalise D-liiki viisa saamiseks taotluse. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) keeldus 01.12.2022 otsusega viisa andmisest, sest kaebajal puuduvad piisavad elatusvahendid või päritoluriiki või transiitriiki naasmiseks vajalikud vahendid. Kaebaja sai otsuse kätte 06.12.2022 ning esitas 08.12.2022 viisa andmisest keeldumise otsusele vaidlustamise avalduse.
3.PPA tegi kaebajale 16.12.2022 ettekirjutuse Eestist lahkumiseks, määras Eestist lahkumiseks vabatahtliku lahkumise tähtajaks 30 päeva ning kohaldas sissesõidukeeldu Schengeni alale pikkusega 3 kuud. Kaebaja sai ettekirjutuse kätte 16.12.2022.
4.PPA jättis 23.12.2022 otsusega kaebaja viisa andmisest keeldumise otsuse vaidlustamise avalduse rahuldamata. Kaebaja ei esitanud teise astme vaidlustamise avaldust.
5.Kaebaja esitas 24.12.2022 Harju Maakohtule kaebuse, mille Harju Maakohus saatis 12.01.2023 määrusega läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule. Kaebuse põhjendused olid järgmised. Kaebaja soovib tühistada 90 päevaks kohaldatud sissesõidukeeldu. Kaebajale keelduti viisa väljastamisest, kuna tal puuduvad piisavad rahalised vahendid, kuid kaebajale kuulub vara (kaks sõidukit, maja, korter), samuti juhib ta abikaasaga koos äriühingut, mis tagab piisava sissetuleku. Kaebaja soovib end tööle registreerida ning esitada elamisloa taotluse töötamiseks. PPA ei teavitanud kaebajat viisa andmisest keeldumisest. Passi tagasivõtmisel sai kaebaja ka viisast keeldumise otsuse, kuid alles selleks hetkeks sai kaebajale selgeks, et oli viisavabalt riigis viibimise režiimi tähtaega rikkunud.
6.Tallinna Halduskohus võttis kaebuse 23.01.2023 menetlusse.
7.PPA esitas 22.02.2023 vastuse kaebusele. 16.12.2022 ettekirjutus Eestist lahkumiseks on õiguspärane. PPA on kaebajale ettekirjutuse, sh kolmekuulise sissesõidukeelu kohaldamisel lähtunud seadusest tulenevatest nõuetest ega ole vääralt kohaldanud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) norme. PPA on sissesõidukeelu kohaldamisel kaalunud kõiki huve. PPA kaalus isikuga seotud teadaolevaid fakte kogumis (pereriivet, majanduslike sidemeid Eestiga ja kogutuid tõendeid) ning leidis, et kolme aastane sissesõidukeeld on isiku suhtes ebaproportsionaalne, otsustades rakendada isiku suhtes kolme kuust sissesõidukeeldu kogu Schengeni territooriumile. Selle kohta ei olnud avaldusi ega vastuväiteid. Arvesse võeti, et isik täitis kaasaaitamiskohustust ning aitas PPA ametnikul juhtunu asjaolusid välja selgitada, isikul on majanduslikud sidemed Eestiga ning oli usutav, et ebaseaduslik viibimine ja töötamine polnud tahtlik tegu. Viisa taotluse menetluses küsis menetleja kinnitust piisavate elatusvahendite kohta, kaebaja ei esitanud tõendeid elatusvahendite olemasolu kohta. Viisa taotluse menetluses ei kontrolli PPA taotlejate vallas- ega kinnisvara, vaid piisavaid elatusvahendeid, mistõttu on otsus keelduda viisa andmisest õiguspärane ja põhjendatud, samuti on põhjendatud vaidlustamise menetluse tehtud vaideotsus. Kui kolmekuuline sissesõidukeeld lõppeb, on kaebajal võimalik esitada uus taotlus viisa saamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

Vaidlustatud ettekirjutusega määrati kaebajale Eestist lahkumise vabatahtlikuks tähtajaks 30 päeva ning kohaldati sissesõidukeeldu Schengeni alale 3 kuuks. Kaebaja saatis 22.02.2023 kohtule väljavõtte oma passist, millelt nähtub lahkumiskuupäevana 09.01.2023. Käesoleva määruse tegemise hetkeks on kaebaja lahkumiskuupäevast 3 kuud möödunud ja seega on ettekirjutusega määratud sissesõidukeeld ammendunud.

Kohus selgitas 16.05.2023 kohtunõudes kaebajale, et tühistamisnõue ei ole lubatav juhul, kui kehtivuse kaotanud haldusaktil ei ole enam mõju ega praktilist tähendust, ning andis tähtaja soovi korral vastava taotluse esitamiseks. Kaebusest nähtuvalt oli sissesõidukeelu kohaldamine põhjuseks, miks kaebaja tugines kaebuses ka viisa andmisest keeldumisele (vt kaebuse lk 1, punkt 2). PPA on kohtule selgitanud, et pärast sissesõidukeelu lõppemist on kaebajal võimalik esitada uus taotlus viisa saamiseks. Seega ei ole kaebajal takistusi viisa uuesti taotlemiseks. Vastuseks kohtule selgitas PPA 13.06.2023 e-kirja teel, et kaebaja ongi esitanud uue taotluse pikaajalise (D) viisa saamiseks, taotluse menetlus veel kestab.

10.Kohtute infosüsteemi andmetel sai kaebaja 16.05.2023 kohtunõude kätte 18.05.2023 kättetoimetamiseportaalis. Kaebaja ei vastanud kohtule ega avaldanud soovi menetluse jätkamiseks.
11.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kohus ei lõpeta menetlust, vaid jätkab seda haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb (HKMS § 152 lg 2).
12.Kuna praegusel juhul ei ole kehtivuse kaotanud sissesõidukeelul enam kaebajale mõju ega praktilist tähendust, ei ole tühistamisnõue selle peale lubatav. Seega esineb alus menetluse lõpetamiseks. Kaebaja ei taotlenud tuvastamisnõudele üleminekut ja kohtu hinnangul ei ole tuvastamisnõude esitamine kaebaja õiguste kaitseks ka vajalik. Samuti on kaebaja juba esitanud uue taotluse pikaajalise viisa saamiseks ja see on PPA menetluses.
13.Seega tuleb menetlus analoogia korras HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada.
14.Menetluse lõpetamine tähendab, et kaebajal ei ole õigust samasisulise kaebusega kohtusse pöörduda (HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1 p 2).
15.Kaebaja on kaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 20 eurot. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Seega tuleb kaebajale käesolevas haldusasjas kaebuselt tasutud riigilõiv tagastada. Kuna haldusakti ammendumine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest, ei ole praeguses asjas kohaldatav HKMS § 108 lg 6, mistõttu jäävad kaebaja muud võimalikud menetluskulud HKMS § 108 lg 4 alusel kaebaja kanda. Kohtule ei nähtu, et vastustajal oleks väljamõistetavaid menetluskulusid tekkinud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.06.20263-26-1875/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 24.06.20263-26-1878/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja