Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindajad Rika Laarits ja Triin Tähtla Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist –X
Asja läbivaatamine
10.06.2023 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
Jätta Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 265 lg 5, § 204 lg 1). Avaldatavas kohtumääruses asendatakse puudutatud isiku nimi tähemärkidega.
ASJAOLUD
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 10.06.2023 Tallinna Halduskohtule väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 ja § 23 lg 1 alusel taotluse X kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks kuni 2 nädalaks. Põhjendused:
1.1.Tadžikistani kodanik X (sünd. XX XX XXXX) peeti 09.06.2023 Tallinnas PPA ruumides kinni. Isik saabus Eestisse, kasutades Tadžikistani passi kehtivusega 29.01.2016–28.12.2026. Talle oli väljastatud Eesti Vabariigi viisa kehtivusega 14.06.2022–13.06.2023 ja lühiajaline tööluba kehtivusega 06.06.2022–03.09.2023 töötamiseks Pollav Viimistlus OÜ-s. Isik esitas PPA-le taotluse pikaajalise viisa saamiseks. Samuti on PPA menetluses isiku taotlus tähtajalise elamisloa saamiseks. Viisamenetluse käigus selgus, et isiku suhtes on kohaldatud Schengeni sissesõidukeeld kehtivusega 06.02.2023–06.02.2025. Leedu Vabariigilt saadud vastuse kohaselt viibis isik 05.06.2022 seisuga ebaseaduslikult Schengeni alal 157 päeva. Ta lahkus Leedust ja Schengenist 05.06.2022. Talle kohaldati sissesõidukeeldu 2 aastaks alates 06.02.2023. PPA tegi 07.06.2023 viisataotluse osas keelduva otsuse ja tunnistas 09.06.2023
viisa kehtetuks, kuna isiku suhtes kehtib Schengeni sissesõidukeeld. Isiku suhtes alustati illegaalimenetlust, kuna tal puudus Eestis viibimiseks seaduslik alus. Isikule koostati koheselt sundtäidetav lahkumisettekirjutus ja kohaldati sissesõidukeeldu 2 aastaks.
1.2.Isik selgitas vestlusel, et saabus viimati Eestisse ja Schengeni alale 18.12.2022 läbi Narva piiripunkti. Eestis on tal olemas töökoht, ta käib koolis. Seda, et tema suhtes on kehtestatud Schengeni sissesõidukeeld, isik väidetavalt ei teadnud. Ta tunnistab, et kui ta lahkus 05.06.2022 Leedu kaudu Schengeni alalt, siis koostati talle piiril protokoll ja hoiatati, et kui ta peaks midagi rikkuma, siis kohaldatakse tema suhtes deporteerimist. Seega võib öelda, et isiku selgitused on ebausaldusväärsed. Ei saa olla kindel, et isik ei teadnud Eesti viisat taotledes, et ta ei tohi Schengeni alale siseneda. Isik ei ole usaldusväärne ega täida kaasaaitamiskohustust. Ei saa usaldada, et ta vabatahtlikult Eestist lahkub. Isikul on auto, mis võimaldab tal vabalt Eestist lahkuda ja hoida kõrvale lahkumise kohustuse täitmisest. Lisaks on talle varem väljastatud erinevate liikmesriikide viisasid, mis on tema passist näha ja mis viitavad, et ta on harjunud liikuma erinevate liikmesriikide vahet. Seega on isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend väljasaatmiseks, sest on alust arvata, et ta hakkab väljasaatmismenetlusest kõrvale hoidma.
1.3.Esineb põgenemisoht (VSS § 68 p-d 6 ja 7). Põgenemisohu näol on tegemist prognoosotsusega, mis põhineb kõikidel isikuga seonduvatel asjaoludel kogumis ja mis hõlmab ka võimalust siseriiklikust menetlusest kõrvale hoiduda. Vabaduses viibides ei hakkaks isik PPA-ga koostööd tegema ja asuks end varjama lahkumiskohustusest kõrvalehoidumise eesmärgil või lahkuda talle sobivasse liikmesriiki.
1.4.Isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid, kuna need ei tagaks isiku lahkumiskohustuse tulemuslikkust. Isik võib hakata väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduma ja raskendada tema väljasaatmist riigist. Põgenemisohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui kohaldada neist mitut samaaegselt, kuna leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab usaldust isiku suhtes, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine. PPA-l puudub isiku suhtes usaldus, seetõttu ei aitaks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine kaasa lahkumiskohustuse täitmisele.
1.5.PPA-le teadaolevalt ei ole isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine vastuolus tema turvalisusega ega tervisekaitseliste kaalutlustega. Samuti ei ole kinnipidamiskeskusesse paigutamine ebaproportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes. Isiku kinnipidamine tähtaeg lõpeb 11.06.2023 kl 09.10. Isikut ei ole võimalik selleks ajaks Eestist välja saata. Otselend Eesti ja Tadžikistani vahel puudub. Isiku sõnul on tal olemas lennupilet Türki 14.06.2023. Isiku eelnevat käitumist arvestades ei saa PPA lubada isikul iseseisvalt lennukile minna, kuna ei saa olla kindel, et ta läheb lennukile ja lahkub Eestist. Isik ei ole andnud PPA-le koopiat lennupiletist. Kui jutt lennupileti olemasolust ei vasta tõele, siis on võimalik isik päritoluriiki saata Istanbuli kaudu ja sel juhul on vaja transiidiluba, mis tuleb esitada Türgi ametivõimudele vähemalt 5 tööpäeva ette.
2.PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde. Isik on elanud erinevates liikmesriikides, seega ei saa väita, et ta ei tea kolmandate riikide kodanikele kehtivaid reegleid. Kuna oli pikaajaliselt viibinud Schengenis nii seaduslikult kui ka ebaseaduslikult, siis võib eeldada, et ta ei soovi lahkuda ja võib omavoliliselt lahkuda mõnda teise Euroopa riiki. Kuna isiku suhtes kehtib sissesõidukeeld, siis ei saa teda vabastada ja ta tuleb välja saata.
3.X selgitas, et tal on siin korter, auto ja asjad. Ta käib ametlikult tööl. Ta ei teadnud, et on siin ebaseaduslikult. Ta peab pangakonto sulgema, muidu peab maksma 11 eurot kuus. Samuti tuleb auto omanik ümber vormistada. Pakub võimalust jätta oma pass hoiule. On nõus koos saatjaga lennujaama minema. Sissesõidukeelu kohta ei teadnud ta midagi. Leedus vormistati 2(4)
3-23-1299
protokoll, öeldi, et sissesõidukeeldu rakendatakse järgmine kord. Küsis Moskva saatkonnas viisat taotledes luba Schengenisse siseneda, seda lubati. Töötas ametlikult Eestis, maksti palka pangakontole. Õppis õhtuti Lasnamäe koolis mehaanikuks, tahtis saada diplomi, et oma firma avada. Palub end vabastada, et oma asjad korda ajada.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.VSS § 23 lg 1 järgi taotleb Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni 2 kuuks, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust. VSS § 23 lg 11 järgi peab kinnipidamine olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. VSS § 68 järgi hinnatakse lahkumisettekirjutuse tegemisel või välismaalase kinnipidamisel välismaalase põgenemise ohtu. Välismaalase põgenemise oht esineb, kui: 6) välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita; 7) välismaalane on sisenenud Eestisse tema suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtivusaja jooksul.
5.VSS § 2 lg 1 järgi peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Praegusel juhul puudub isikul Eestis ja Schengeni viisaruumis viibimiseks seaduslik alus. Talle väljastatud viisa on kehtetuks tunnistatud, talle on keeldutud uut viisat väljastamast, samuti on PPA välja toonud, et tema elamisloa taotlus jääb rahuldamata, sest tema suhtes kehtib sissesõidukeeld. Isikule on koostatud koheselt sundtäidetav lahkumisettekirjutus, mistõttu on isikul kohustus Eestist ja Schengeni viisaruumist lahkuda. Väidetavalt on isikul olemas lennupilet Türki 14.06.2023. Seega ei ole teda võimalik 48 tunni jooksul välja saata ja tuleb otsustada tema kinnipidamise üle.
6.Kohus ei nõustu PPA hinnanguga, et isiku suhtes kehtib põgenemisoht. Kohtu hinnangul ei anna isikuga seotud asjaolud, sh tema suhtes kohaldatud sissesõidukeeld alust arvata, et isik ei täida vabatahtlikult talle tehtud lahkumisettekirjutust ja püüab seda vältida. Isiku selgitustest haldusmenetluses nähtub, et ta taotles 05.10.2021 Poolas elamisluba. Kuna seda ei antud, siis ta lahkus Poolast ja läbi Leedu Schengeni viisaruumist. Leedu ametivõimud heitsid isikule ette, et ta poleks tohtinud Leedusse siseneda, vaid oleks pidanud otse Poolast lennukiga lahkuma. Kohtu hinnangul ei saa välistada, et isik oli läbi Leedu lahkudes eksimuses. Isik lahkus Leedust 05.06.2022, taotles Moskvas asuvast Eesti saatkonnast uut viisat, mis väljastati talle ja ta tuli Eestisse tööle. Isikul oli olemas ka lühiajaline tööluba. Ajal, mil isik Eestisse sisenes (juuni 2022) ei kehtinud tema suhtes sissesõidukeeldu. See kehtestati alles 06.02.2023. Seda arvestades ei saa isikule ette heita, et ta sisenes Schengeni viisaruumi ajal, mil tema suhtes kehtis sissesõidukeeld. Samuti ei saa väita, et isikule pidi sissesõidukeeld teada ja arusaadav olema. Kui isik lahkus Leedust juba juunis 2022, kuid sissesõidukeeld kehtestati alles veebruaris 2023, siis puudub alus väita, et isik sai sissesõidukeelu kohaldamisest teada juba Leedust lahkumisel juunis 2022. PPA ei ole väitnud ega tuvastanud, et Leedu ametivõimud oleksid isikule sissesõidukeelu otsuse teatavaks teinud ja kätte toimetatud. Eeltoodut arvestades puudub kohtul alus kahelda isiku selgitustes, et ta ei teadnud sissesõidukeelu kohta, ja nõustuda PPA usaldamatusega isiku suhtes.
3(4)
3-23-1299
7.Isik ei ole keeldunud pärast viisa kehtetuks tunnistamist Eestist lahkumast, vaid palus aega, et oma asjad Eestis enne korda ajada – teavitada tööandjat, nõuda sisse saamata palk, korraldada korteri üürimisega seotud küsimused, võõrandada auto, sulgeda pangakonto. Kohtu jaoks on usutav, et isikul, kes on seni seaduslikult ja pikemat aega Eestis elanud, võivad olla Eestis kohustused, mis vajavad enne lahkumist korraldamist. Kinnipidamiskeskuses viibides puuduks isikul võimalus neid asju korraldada. Isik on kinnitanud lennupileti olemasolu 14.06.2023 lennuks. Vajadusel saab PPA küsida lennupileti koopiat. Isik on olnud valmis järgima järelevalvemeetmeid, andma oma passi PPA-le hoiule ja minema lennujaama koos saatjaga. Kohtu hinnangul ei võimalda isikuga seonduvad asjaolud järeldada, et isik leebemaid järelevalvemeetmeid ei järgiks ja oleks valmis kinnipidamiskeskusest vabanedes põgenema. Kohtu hinnangul on isik käitunud seni seaduskuulekalt – taotlenud viisat, elamisluba, tööluba, lahkunud Poolast elamisloa mittesaamisel, pöördunud Schengeni viisaruumi tagasi uue viisa alusel. Ebaseaduslik Schengeni viisaruumis viibitud aeg oli aeg, mil isik ootas Poolas otsust tema elamisloa taotluse kohta. Poolast lahkumine läbi Leedu ei olnud tingitud isiku põgenemissoovist, vaid teadmatusest.
8.Kohtule ei ole selge, mida heidab PPA isikule ette kaasaaitamiskohustuse täitmata jätmise juures. Asjaoludest ei nähtu, et isik oleks esitanud PPA-le valeandmeid või võltsitud dokumente, keeldunud ütlusi andmast, dokumente esitamast ja Eestist lahkumast. Isik peeti kinni PPA ruumides, kui ta läks PPA-ga asju ajama. Seega ei ole isik keeldunud kaasaaitamiskohustust täitmast ega ole end PPA eest varjanud.
9.Kuna kohtu hinnangul puudub isiku puhul põgenemisoht, ta ei ole rikkunud kaasaaitamiskohustust, on nõustunud Eestist ja Schengeni viisaruumist lahkuma ning järgima kuni lahkumiseni leebemaid järelevalvemeetmeid, siis ei ole isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine proportsionaalne ega vajalik meede tema väljasaatmise tagamiseks. Kohus selgitab, et isikult vabaduse võtmine ei või toimuda kergekäeliselt. Praegusel juhul puuduvad selleks mõjuvad põhjused. Kui isik ei peaks siiski järelevalvemeetmeid järgima, on PPA-l võimalik esitada kohtule uus taotlus isiku kinni pidamiseks.
10.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus PPA taotluse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.