lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-22-2588/25

Rahvastik › Välismaalased

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 01.06.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-22-2588/25
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › Välismaalased
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
01.06.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1261
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Enno Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

01. juuni 2023, Tallinna Halduskohus

Haldusasja number

3-22-2588

Haldusasi

X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 19.10.2022 lahkumisettekirjutuse nr 1052253957 tühistamise nõudes

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja – X; Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Ege-Lii Luik

RESOLUTSIOON

1.Tuvastada, et kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 19.10.2022 lahkumisettekirjutuse nr 1052253957 tühistamise nõudes on esitatud kaebetähtaega rikkudes ja selle ennistamiseks ei oleks alust;
2.Lõpetada haldusasja nr 3-22-2588 menetlus;
3.Edastada käesolev kohtumäärus menetlusosalistele avaliku etoimiku kaudu

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates

ASJAOLUD

1.Tallinna Halduskohtule saabus 06.12.2022 X kaebus. Kaebaja selgitas, et ta ei nõustu otsusega nr 1052253957. Eelnimetatud otsuse puhul on tegemist lahkumisettekirjutusega ning see oli kaebuse juurde lisatud.

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 06.07.20263-26-1127/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2126/93Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-1026/46Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3298/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3396/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1162/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
2.Tallinna Halduskohtu 15.12.2022 määrusega jäeti kaebus käiguta, sest see oli puudustega. Kohus andis kaebuselt ettenähtud 20 euro suuruse riigilõivu tasumiseks või vastava menetlusabi taotluse esitamiseks 15-päevase tähtaja. Samuti tuli kaebajal teatada millal ta otsuse nr 1052253957 kätte sai. Kui kaebuse esitamiseks ettenähtud kümne päevane tähtaeg oli möödunud, siis oli vaja esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus ning põhjendada miks kaebust ei saanud esitada selleks ettenähtud 10-ne päevase tähtaja jooksul. Määrus edastati kaebajale tõlgituna inglise keelde.
3.Kaebaja vastas kohtumäärusele 26.12.2022 ning taotles riigilõivust vabastamist. Kaebaja selgituste kohaselt ta ei tööta ja tal puudub sissetulek ning tema kontol on ainult 0,77 eurot. Kaebajal ei ole ka kedagi, kes saaks teda antud olukorras hetkel aidata. Kohtule saabus 03.01.2023 veel ka kaebaja riigi õigusabi taotlus (allkirjastatud 29.12.2022).
4.Tallinna Halduskohus rahuldas 19.01.2023 määrusega kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumist puudutavas osas ning vabastas X täielikult riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel (resolutsiooni p 1); jättis X riigi õigusabi saamise taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2) ning võttis kaebuse menetlusse (resolutsiooni p 3).
5.Politsei- ja Piirivalveamet esitas kaebusele oma seisukoha 20.02.2023 ning taotles kaebuse rahuldamata ja PPA 19.10.2022 ettekirjutuse Eestist lahkumiseks nr 1052253957 muutmata jätmist. Samas oli vastuse punktides 6 ja 7 leitud, et kaebuse esitamise kümne päevane tähtaeg on selgelt ületatud.
6.Tallinna Halduskohus küsis 29.05.2023 kohtunõudega vastustajalt täiendavat seisukohta ja selgitust selle kohta kas väitega kaebetähtaja ületamisest oli (sisuliselt) nõutud ka menetluse lõpetamist või mitte.
7.Politsei- ja Piirivalveamet taotles 31.05.2023 vastuses menetluse lõpetamist halduskohtumenetluse seadustiku § 152 lg 1 p 2 koosmõjus HKMS § 124 lg 2 alusel, kuna kaebus on esitatud tähtaega rikkudes.

KOHTU PÕHJENDUSED

8.Kaebaja taotleb Politsei- ja Piirivalveameti 19.10.2022 lahkumisettekirjutuse nr 1052253957 tühistamist. Selliselt on kaebus Tallinna Halduskohtu 19.01.2023 määrusega menetlusse võetud.
9.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 1 alusel kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lõikele 2 ehk kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kui menetlusosaline taotleb kohtult asja menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu, teeb kohus taotluse kohta põhjendatud määruse (HKMS § 124 lg 4). Antud juhul on vastustaja asunud seisukohale, et kaebetähtaega on rikutud ja taotlenud menetluse lõpetamist.
10.Politsei- ja Piirivalveamet kohustas ettekirjutuses kaebajat koheselt Eestist lahkuma ning kohaldas tema suhtes sissesõidukeeldu 2 aastaks väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 74 lg 3 alusel Schengeni alale. See tähendab, et kohaldub ka VSS-i 2. peatükis sätestatud kaebetähtaeg vastavalt VSS § 13 lõikele 3. VSS § 13 lg 3 kohaselt võib välismaalane ettekirjutuse tegemise, ettekirjutuse täitmise tagamiseks tehtud otsuse või ettekirjutusega kohaldatud sissesõidukeelu või selle kehtivusaja muutmise otsuse peale esitada halduskohtule HKMS-s sätestatud

korras kaebuse kümne päeva jooksul ettekirjutuse või otsuse teatavaks tegemise päevast arvates. Vaidlustatud ettekirjutuses on selgelt märgitud, et ettekirjutuse peale on õigus edasi kaevata Tallinna Halduskohtusse kümne päeva jooksul ettekirjutuse teatavaks tegemise päevast arvates. PPA tegi kaebajale ettekirjutuse Eestist lahkumiseks 19.10.2022. Vastustaja selgituste kohaselt tutvustati kaebajale lahkumisettekirjutust 19.10.2022. Kaebaja ei ole tegelikult ka vastupidist väitnud. Seega vastavalt VSS § 13 lg 3 oli kaebuse esitamise tähtaeg 29.10.2022 (kuna viimane päev langes nädalavahetusele, siis oli viimane kaebuse esitamise päev järgmine tööpäev ehk 31.10.2022). X esitas kaebuse ettekirjutuse peale 06.12.2022. Vastustaja on toonud välja, et 19.10.2022 viidi kaebajaga küsitlus läbi inglise keeles ja et PPA ametnik ka veendus selles (võimaluses), kui küsis, mis keeli isik valdab ja kas ta saab aru, kui temaga suheldakse inglise keeles. Kaebaja oli öelnud, et tema emakeel on araabia keel, kuid saab inglise keelest aru. Samuti oli isik kinnitanud, et saab ametnikust aru, kui viimane teda inglise keeles küsitleb. Küsitluse käigus oli selgitatud kaebajale sundtäidetava lahkumisettekirjutuse kohaldamist ja Schengeni alale sissesõidukeeldu kohaldamist. Mõlema asjaolu osas anti isikule võimalus arvamuste ja vastuväidete esitamiseks. Seda ka isik tegi. Samuti kirjutas ta inglise keeles „kõik on tõlgitud ja ta saan aru“. Alles lahkumisettekirjutuse inglise keelde suulise tõlkimise käigus oli hakanud isik väitma, et ta ei saa inglise keelest aru. Tuginedes asjaolule, et küsitlus viidi isikuga läbi inglise keeles ning kaebaja esitas vastuväiteid sissesõidukeelu osas inglise keeles, siis PPA on õigesti käitunud, kui tagas isikule lahkumisettekirjutuse suulise tõlke inglise keelde. Selline käitumine, kus isik hakkab talle ebasoodsa otsuse korral valeväidetega menetlust pahatahtlikult takistama, ei saa olla aktsepteeritav (vastuse punkt 17). Eeltoodust nähtuvalt hakkas tähtaeg kaebuse esitamiseks kulgema alates 19.10.2022 ning kaebus tuli kohtule esitada hiljemalt 31.10.2022 (esimene tööpäev). Kaebusega esmakordselt halduskohtusse pöördumise ajaks ehk 06.12.2022 oli kaebetähtaeg ületatud 46 päeva võrra.

11.Kaebaja on kaebuses märkinud, et ei ole saanud otsust tõlgituna emakeelde ehk araabia keelde ja ta vajab seda otsust araabia keeles. Samas nähtub vastustaja seisukohast, et kaebaja on saanud inglise keelest aru, mida kinnitab omakorda ka asjaolu, et kaebaja on inglise keelde tõlgitud kohtumäärusele vastanud ja vastatud on inglise keeles. Samas ei ole kaebaja aga pidanud vajalikuks tuua välja ühtki põhjust, miks ta ei esitanud kaebust 10 päeva jooksul ja miks ta kaebuse esitamisega enam kui kuu hilines. Seda on aga Tallinna Halduskohtu 15.12.2022 määruse punktiga 4 küsitud. Määrus omakorda oli ka inglise keelde tõlgitud.
12.Kaebetähtaja rikkumist saaks kaebaja kogenematusega õigustada vaid juhul, kui haldusakt on nii segane, et selle saanud isikule jääb ka temalt keskmist mõistlikkust eeldades selle sisu arusaamatuks. Ettekirjutusest nähtub, et selle sisu ja tagajärgi selgitati kaebajale arusaadavas keeles. Ettekirjutuse tagajärgede mõistmiseks ei pea isikul olema juriidilisi teadmisi. Samuti ei ole keerukas ega raskesti mõistetav ettekirjutuse vaidlustamise kord. Ettekirjutuses on vaidlustamise korda selgitatud ja see on vastustaja kinnitusel kaebajale temale arusaadavasse keelde ka tõlgitud. Kaebaja ei saa eeldada, et kaebuse võib esitada suvalises korras määramata aja jooksul. Kaebetähtajast kinnipidamisel piisava hoolsuse järgimata jätmine ei kujuta endast mõjuvat põhjust tähtaja ennistamiseks.
13.Lähtuvalt eeltoodust ei ole põhjust vastustaja seisukohaga kaebetähtaja rikkumise ning menetluse lõpetamise vajaduse kohta mitte nõustuda. Seega tuleb asuda seisukohale, et kaebetähtaeg on ületatud ja selle ennistamiseks ei oleks alust. Vastavalt kohtupraktikale peab kaebetähtaja möödalaskmise korral olema esinenud objektiivne põhjus, mille tekkimist isik ise mõjutada ei saa. Antud juhul taolise situatsiooniga siiski tegemist ei ole. Kaebetähtaja järgimise nõue on oluline aspekt õiguskindluse tagamise juures, mille puhul on tegemist küllalt põhimõttelise ning järgimist vajava printsiibiga.
14.Halduskohtumenetluse seadustiku § 152 lg 1 punkti 2 kohaselt lõpetatakse menetlus kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. HKMS § 124 lg 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega

asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Antud juhul tähtaeg ennistamisele ei kuuluks, mis tähendab seda, et käesoleva haldusasja menetlus on vaja lõpetada.

15.Menetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud kaebaja (HKMS § 108 lg 4). Menetluskulude vastustaja kasuks väljamõistmise küsimust antud juhul sisuliselt tekkida ei saa, sest haldusasja materjalist ei nähtu, et ametkonnavälist õigusabiteenust oleks kasutatud, kusjuures kohtupraktika käigus on asutud valdavalt seisukohale, et kui vaidlus ei välju haldusorgani põhitegevuse raamidest, ei saa õigusabikulusid kaebajalt välja mõista. Eeltoodust tulenevalt jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Enno Loonurm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.06.20263-26-1875/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 24.06.20263-26-1878/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja