X kaebus Tallinna Kesklinna Valitsuse 25.10.2022 otsuse nr 5-4/5393-2 tühistamiseks ja Tallinna linna kohustamiseks vaadata kaebaja 20.10.2022 avaldus uuesti läbi ning maksta taotletud toetused välja
Menetlusosalised
Kaebaja: X Vastustaja: Tallinna linn
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 26.06.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.X (kaebaja) esitas 22.10.2022 Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale taotluse sissetulekust sõltuva toetuse saamiseks ravimikulude ja eluasemekulude hüvitamiseks ja elatise maksmiseks.
2.Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna 24.10.2022 otsusega määrati kaebajale ravimikulude osaliseks hüvitamiseks 7 eurot ja muude tervisekulude hüvitamiseks 5 eurot, kokku 12 eurot, ülekanne tehti X pangakontole 27.10.2022. Otsuse põhjendused (sh selle kohta, miks muus osas taotluse rahuldamine põhjendatud ei ole) esitati Tallinna Kesklinna Valitsuse 25.10.2022 kirjas nr 5-4-/5393-2 „Vastus taotlusele“.
3.27.10.2022 esitas X Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Kesklinna Valitsuse 25.10.2022 otsuse nr 5-4/5393-2 tühistamiseks ja Tallinna linna kohustamiseks vaadata kaebaja 20.10.2022 avaldus uuesti läbi ning maksta taotletud toetused välja.
4.Kohus võttis kaebuse oma 28.10.2022 määrusega menetlusse. 31.03.2023 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.
KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
5.Kaebaja palub oma kaebuse nõudes Tallinna Kesklinna Valitsuse 25.10.2022 otsuse nr 54/5393-2 tühistamiseks ja Tallinna linna kohustamiseks vaadata kaebaja 20.10.2022 avaldus uuesti läbi ning maksta taotletud toetused välja rahuldada alljärgnevatel põhjustel.
5.1.Otsus on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-ga 28 lg 2 ja § 10. Ametnikud ei ole teadlikud, et neil on kohustus inimest aidata. Tallinna Kesklinna Valitsus on keeldunud õigusvastaselt maksmast toetusi 100% töövõime kaotanud raske puudega invaliidile.
5.2.Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 133 ütleb selgelt, et peale eluruumi eest tasumist peab isikul jääma kätte vähemalt 200 eurot söögi ja esmatarvete ostmiseks. Antud juhul vastav nõue täidetud ei olnud.
5.3.Lisaks on vastustaja jätnud ebaõigesti arvestamata kaebaja elektrikulude arve osas, mis ületas 60 eurot. Nimelt on kaebaja raske puudega invaliid, kes kasutab elektrilist abivahendit liikumiseks ja sellest tulenevalt on ta elektri kulu suurem. Elektrikulu oleks tulnud hüvitada täies ulatuses. Kaebaja leiab, et vastustaja ametnikel puudub arusaamis- ning lugemisvõime jättes otsuse tegemisel arvestamata olulised asjaolud – konto väljavõte, liikumispuue, arved.
5.4.Vaidlustatud otsusega sunnitakse raske puudega invaliid sööma mädanenud, ära visatud, prügikastist korjatud rämpsu (toidupank).
5.5.Kaebaja toob välja, et oktoobris 2022 tasus ta eluasemekulusid 212 eurot, elatis 100 eurot ja kommunaalteenuste eest 179 eurot.
5.6.Kaebaja soovib, et temale kui raske puudega invaliidile makstaks toetust selleks, et ta saaks osta süüa ja esmatarbekaupu.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
6.Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
6.1.Sissetulekust sõltuv toetus Kaebaja esitas 20. oktoobril 2022 Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale taotluse Tallinna linna eelarvest sissetulekust sõltuva toetuse saamiseks seoses ravimite ostuga, eluasemekuludega ja elatise maksmisega. Taotluse juurde esitas kaebaja Kaubamaja Apteegi 5. oktoobri 2022 sularahaarve nr 188289 ja Tallinna Kesklinna Sotsiaalkeskuse 5. oktoobri 2022 arve 2(10)
nr 1043210 toidu omaosaluse kohta (ülejäänud osa tasus Tallinna Kesklinna Valitsus sissetulekust sõltuvate toetuse vahenditest) (lisa 1, dtl 34-42). Samuti on kaebaja esitanud Tallinna Kesklinna Valitsusele enda AS LHV Pank pangakonto nr AAaaaaaaaaaaaaa väljavõtted perioodi 1. juuli 2022 kuni 18. oktoober 2022 osas (lisad 2 kuni 4, dtl 43-58).
6.2.Kuivõrd kaebaja elukohana on rahvastikuregistrisse kantud Tallinna linn ja tema taotlusele eelnenud kolme kuu (vastavalt Eesti Töötukassa andmetel töövõimetoetus kuude lõikes juulis 2022 489,90 eurot, augustis 2022 506,23 eurot ja septembris 2022 506,23 eurot ning Sotsiaalkindlustusameti andmetel puudega tööealise inimese sotsiaaltoetus igakuiselt 49,09 eurot, millest on arvestatud maha igakuiselt makstud elatis summas 100 eurot kuus) keskmine netosissetulek oli 20. oktoobri 2022 taotluse menetlemisel 449,87 eurot, mis on väiksem kehtivast töötasu alammäärast (2022. aastal 654 eurot) kuus, ei ole vaidlust selles, et kaebaja oli Tallinna linna eelarvelist toetust saama õigustatud isik. Lisaks märgib vastustaja, et Tallinna Linnavolikogu
7.oktoobri 2021 määrustega nr 24 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“ (määrus nr 24) ja nr 26 „Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord“ (määrus nr 26) ei sätesta kohustust arvata sissetulekust sõltuvate toetuste puhul kaebaja sissetulekutest maha makstud elatist, kuid vastustaja leidis, et kaebaja puhul on see tema olukorda arvestades põhjendatud, kuna vastasel juhul ei jääks talle piisavalt igapäevaste kulude tarbeks rahalisi vahendeid.
6.3.Määrusest nr 26 § 14 lg 2 tulenevalt on tegemist vajaduspõhise, kulutusi tõendavate dokumentide alusel makstava toetusega, mille eesmärk on isiku toimetulekuraskuste leevendamine.
6.4.Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond otsustas 24. oktoobril 2022 määrata Xile toetust retseptiravimikulude osaliseks hüvitamiseks summas 7 eurot ja muude tervisekulude (käsimüügiravimid) hüvitamiseks 5 eurot, kokku 12 eurot, toetus kanti üle 27. oktoobril 2022. Kirjalikult selgitati Xile 24. oktoobri 2022 otsust 25. oktoobri 2022 kirjaga nr 5-4/5393- 2 (kaebuse lisa 1, dtl 3-5). Vastustaja lähtus kaebajale toetuse summade määramisel mitmest asjaolust, arvestades haldusmenetluses kehtivat põhimõtet kohelda kõiki abivajajaid võrdselt ning sealjuures lähenes kaebaja küsimustele juhtumipõhiselt. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lõike 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja korras nimetatud toetusi makstakse linnaeelarvest, mitte riigi eraldatud vahenditest, seega on määruse rakendamisel linnal ulatuslik kaalutlusõigus. Toetuse ja selle suuruse määramisel arvestati taotleja konkreetset vajadust, linna eelarves kalendriaastaks toetuste maksmiseks ette nähtud vahendite kogumahtu, toetuste maksimaalmäära ning taotleja sissetulekut, varanduslikku seisu ja eluasemekulusid. Vastustaja oli seisukohal, et kaebaja on abi vajav isik, kuid hindas toetuse summa määramisel võrdselt teiste toetuste taotlejatega kaebaja majanduslikku olukorda – taotlusele eelnenud kolme kalendrikuu netosissetulekuid (sh arvestades sissetulekust maha makstud elatise), eluasemekulusid ning tehtud kulutusi, samuti kaebajale pakutud abimeetmeid järgmiselt:
6.4.1.Toimetulekutoetus. Vastustaja lähtus kaebust puudutava sissetulekust sõltuva toetuse taotluse läbivaatamisel asjaolust, et eluasemekulusid kompenseeritakse riikliku toimetulekutoetusega jooksva kuu kuludokumentide alusel, kuna sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord (määrus nr 24) ja sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord (määrus nr 26) eluasemekulude kompenseerimist täiendavalt Tallinna linna eelarvest makstava toetuse arvelt ette ei näe.
3(10)
Vastutaja on kaebajale selgitanud, et eluasemekulud ei kuulu kompenseerimisele Tallinna linna eelarvest sissetulekust sõltuvate toetuste vahenditest. Eluasemekulud (sh gaasi ja elektri kulud) võetakse arvesse toimetulekutoetuse arvestamisel, mida tavapäraselt ka 20. oktoobril 2022 kaebaja puhul tehti. Riiete ja esmatarvete ostmisega seonduvad kulud (antud juhul ka ravimite ostuga seotud kulud) kuuluvad toimetulekupiiri hulka. Kaebaja esitas 20. oktoobril 2022 Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale riikliku toimetulekutoetuse taotluse perioodi oktoober 2022 eest. Taotluse juurde esitas kaebaja Bbbbbbbbb korteriühistu 11. oktoobri 2022 arve nr M058717672 ja pangakonto väljavõtte (lisa 2). Eesti Töötukassa andmebaasi tehtud päringust selgus, et kaebaja sissetulekuks toimetulekutoetuse mõistes oli septembris 2022 töövõimetoetus summas 506,23 eurot. Vastavalt kaebaja esitatud korteriühistu arvele oli oktoobris 2022 kaebaja poolt tasumisele kuuluvaid eluasemekulusid summas 175,49 eurot. Vastavalt pangakonto väljavõttele maksis kaebaja 5. septembril 2022 elatist summas 100 eurot. Toimetulekutoetuse määramise ja maksmise alused on sätestatud sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 133 ja 132. Vastustaja juhindus toimetulekutoetuse arvestamisel Tallinna Linnavolikogu 16. detsembri 2021 määrusega nr 32 "Toimetulekutoetuse määramisel aluseks võetavate eluasemekulude piirmäärad" kehtestatud piirmääradest ning kaebajale oktoobri 2022 eest toimetulekutoetuse arvestamisel selgus, et kaebajale jäi oktoobris 2022 peale eelmise kuu s.o septembri 2022 netosissetulekust (millest on maha arvatud makstud elatis summas 100 eurot kuus) jooksva kuu s.o oktoobris 2022 tasumisele kuuluvate eluasemekulude piirmäärade ulatuses summas 171,80 eurot mahaarvamist kasutada 234,43 eurot. Seega jäi kaebajale kasutada oktoobris 2022 summas 34,43 eurot rohkem, kui 2022. aasta riigieelarve seaduse § 2 lg 6 punktiga 3 kehtestatud toimetulekupiiri määr (200 eurot), mis on ette nähtud inimese minimaalseteks tarbimiskuludeks toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks, samuti ravimitele. Nimelt leidis Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium kaebajat puudutavas 5. mai 2020 kohtuotsuses nr 5-20-1, et riik oli toimetulekupiiri kehtestades arvestanud, et toimetulekupiirina määratud summa peaks põhimõtteliselt katma ka kulutused keskmise inimese minimaalselt vajalikele ravimitele. Vastustaja selgitab, et toimetulekutoetuse otsused genereerib Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister STAR menetleja poolt sisestatud andmete alusel ning vastavalt kehtiva sotsiaalhoolekande seaduse sätetele. Seega puudus Tallinna Kesklinna Valitsusel õigus kaebajale 2022. aasta oktoobri osas toimetulekutoetust määrata, kuna kaebaja sissetulek pärast makstud elatise ja jooksva kuu eluasemekulude mahaarvamist oli suurem kui 200 eurot, ehk 234,43 eurot. Kõnealuse toimetulekutoetuse otsuse sisu selgitati kaebajale 20. oktoobril 2022 sotsiaalhoolekande osakonnas, kuid paberkandjal otsuse vastuvõtmisest kaebaja keeldus. Kui isikul on rahalisi vahendeid piiratud hulgal, siis ei ole mõistlik teha rahalisi võimalusi ületavaid oste ega tekitada eluasemekulude võlgnevust ning seetõttu on kaebajale korduvalt soovitatud pöörduda majandamisnõustaja poole. Käesoleval juhul oli kaebaja otsustanud tasuda septembris 2022 tasumisele kuulunud eluasemekulud alles 5. oktoobril 2022, kuigi kaebajal olid septembris 2022 toimetulekutoetuse mõttes kõnealuste kulude tasumiseks rahalised vahendid olemas. Nimelt jäi kaebajale septembris 2022 peale toimetulekutoetuse arvestamist (eelmise kuu netosissetulekust (millest on arvatud makstud elatis) jooksva kuu eluasemekulude mahaarvamist) kätte 237,45 eurot (lisa 5). Kuivõrd sotsiaalhoolekande seaduse § 133 lõike 7 kohaselt ei arvata eluasemekulude tasumisel varem tekkinud võlgnevust toimetulekutoetuse arvestamisel jooksval kuul tasumisele kuuluvate eluasemekulude hulka ja see ei kuulu katmisele toimetulekutoetuse arvelt, ei olnud vastustajal võimalik kaebaja septembris 2022 tasumisele kuulunud eluasemekulusid oktoobri 2022 4(10)
eest toimetulekutoetuse arvestamisel jooksval kuul tasumisele kuuluvate eluasemekulude hulka arvata.
6.4.2.Puudega tööealise inimese toetus. Kaebaja saab Sotsiaalkindlustusametilt igakuiselt riiklikku puudega tööealise inimese toetust 49,09 eurot (mida toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekuks ei loeta, aga loetakse sissetulekuks Tallinna linna eelarvest sissetulekust sõltuva toetuse määramisel), mis on samuti ettenähtud ravimite ja muude puudest tingitud kulude sh abivahendite ostmisega seotud kulude katmiseks.
6.4.2.Sissetulekust sõltuvate toetuste kalendriaasta maksimaalmäär. Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja korra (määrus nr 26) § 1 lg 2 kohaselt kehtestab sotsiaaltoetuste määrad Tallinna Linnavalitsus. Sissetulekust sõltuvate toetuste summa ühe isiku kohta kalendriaastas on piiratud. Sissetulekust sõltuvate toetuste kalendriaasta maksimaalmäär tööealisele inimesele on Tallinna Linnavalitsuse 20. oktoobri 2021 määruse nr 35 „Sotsiaaltoetuste määrad“ § 1 punkti 4 kohaselt 250 eurot. Seega on ühele isikule võimalik eelarves planeeritud toetuse summa arvestuslikult ühes kuus 20,83 eurot.
24.oktoobri 2022 seisuga, enne sissetulekust sõltuva toetuse määramise otsuse tegemist, oli kaebajale käesoleval aastal määratud Tallinna linna eelarvest sissetulekust sõltuvaid toetusi summas 402,40 eurot ehk sissetulekust sõltuvate toetuste kalendriaasta maksimaalmäära märgatavalt ületavas summas.
6.4.3.Muu kaebajale pakutud abi. Sotsiaalhoolekandelise abi andmise korra § 10 lg 3 punkt 6 sätestab, et abi määramisest võib keelduda, kui abivajaduse katab riigi toetus või teenus või linna muu toetus või teenus. Vastustaja märgib, et kaebaja on STARi andmetel alates 2010. aastast Tallinna linna eelarvest makstavate sissetulekust sõltuvate toetuste järjepidev saaja. Näiteks viiel eelneval aastal (perioodil 2017. kuni 2021. aastani) on kaebajale makstud Tallinna linna eelarvest sissetulekust sõltuvaid toetusi toetuste kalendriaasta maksimaalmäära ületavas summas. 2022. aastal ei ole vastustaja teinud ühegi kaebaja esitatud sissetulekust sõltuva toetuse taotluse osas (mida kaebaja on esitanud igakuiselt) ühtegi negatiivset s.o keelduvat otsust. Kaebaja iga taotluse alusel on talle ka sissetulekust sõltuvat toetust tulenevalt kaebaja esitatud kuludokumentidest makstud, kuigi Tallinna linna eelarvest makstav sissetulekust sõltuv toetus ei ole oma olemuselt igakuine regulaarne toetus. Tuleb ka märkida, et pidev toetuse maksmine ühele isikule piirmäära ületavas summas võib põhjustada olukorra, kus mõnele teisele toetust saada soovivale isikule saab linn maksta toetust väiksemas summas, mis võib rikkuda võrdse kohtlemise põhimõtet ja kahjustada teiste isikute õigust saada sissetulekust sõltuvat toetust. 2022. aastal on kaebuse vastuse esitamise ajaks määratud kaebajale Tallinna linna eelarvest toetusi ravimi- ja abivahendikulude ning toitlustamise hüvitamiseks kokku summas 452,20 eurot (kuude lõikes alljärgnevas tabelis) ehk vastustaja on kaebajat sissetulekust sõltuvate toetuste vahenditest 2022. aastal toetanud märgatavalt suuremas ulatuses, kui eelarves ühele isikule ühes kuus arvestuslikult on planeeritud.
20.jaanuaril 2022 esitas X Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale ka eluruumi energiakulude kallinemise osaliseks katmiseks energiatoetuse taotluse perioodi september kuni detsember 2021 eest. 2. märtsi 2022 otsusega määrati talle energiatoetust summas 55,49 eurot, ülekanne pangakontole 3. märtsil 2022.
23.mail 2022 esitas X Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale eluruumi energiakulude kallinemise osaliseks katmiseks energiatoetuse taotluse perioodi jaanuar kuni aprill 2022 eest. 24. mai 2022 otsusega määrati talle energiatoetust summas 90,31 eurot, ülekanne pangakontole 26. mail 2022. 5(10)
Samuti on kaebajale tagatud võimalik toiduabi, kuna tegemist on isiku esmavajadusega (vt dtl 3031 p 33). Kaebajale on korduvalt pakutud võimalust pöörduda majandamisnõustaja poole Tallinna Sotsiaaltöö Keskusesse ning palutud nõustamise tulemustest Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonda teavitada, kuid kahjuks kaebaja nõustamisele pöördunud ei ole. Lisaks on vastustaja juhtinud korduvalt kaebaja tähelepanu nii suuliselt kui ka kirjalikult vajadusele hinnata oma abivajadust tervikuna, et pakkuda talle lisaks sotsiaaltoetustele ka sobivaid sotsiaalteenuseid. Vaatamata sellele, et kaebaja rõhutab järjepidevalt, et ta on abivajav raske puudega invaliid, ja talle on korduvalt pakutud tema abivajaduse väljaselgitamiseks terviklikku hindamist, on kaebaja sellest kahetsusväärselt keeldunud (vt ka SÜS § 5 lg 2 ja SHS § 15 lg 2). Vastustaja selgitab, et kui kaebaja leiab, et ta vajaks rohkem sotsiaalabi ja teenuseid, on vastustaja valmis temaga igakülgseks koostööks.
6.5.Kokkuvõtvalt ei vasta tõele kaebaja väited, et talle jäi oktoobris 2022 söögi ja esmatarvete ostuks alla 200 euro ning et talle keelduti toetusi maksmast, kuivõrd kaebajal olid äraelamiseks rahalised vahendid toimetulekutoetuse mõistes toimetulekupiiri ületavas summas, talle maksti riiklikku puudega inimese sotsiaaltoetust, talle oli tagatud toiduabi ning lisaks määras vastustaja talle oktoobris 2022 sissetulekust sõltuvat toetust nii retsepti- kui ka käsimüügiravimite ostuga seotud kulude osaliseks hüvitamiseks kokku summas 12 eurot, lisaks toitlustamise kulu kompenseerimine summas 37,80 eurot. Ühtlasi märgib vastustaja, et tõele ei vasta kaebaja väide, et Toidupanga toiduabi puhul on tegemist mädanenud-äravisatud rämpsuga. Kõik jagatav toit on söögikõlblik. Vastustaja leiab, et kaebaja suhtes 20. ja 24. oktoobril 2022 Tallinna Kesklinna Valitsuse poolt tehtud otsused sissetulekust sõltuva toetuse määramiseks ja toimetulekutoetuse määramata jätmise kohta on kehtiva õigusega kooskõlas ning puudub alus nende tühistamiseks ning toetuse täiendavaks määramiseks. Vastustaja on eeltoodut arvestades seisukohal, et kaebaja nõue ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja hinnangul on kaebajale, sissetulekust sõltuva toetuse ja energiatoetuse maksmisega, soodushinnaga toitlustamise ja toiduabi ning sotsiaalteenuste pakkumisega, osutatud vastustaja poolt kaebaja vajadustele vastavat abi (samadele järeldustele jõudsid sarnastes vaidlustes kaebaja osas ka Riigikohus 5. mai 2020 otsuse nr 5-20-1 punktis 34 ning Tallinna Halduskohus asjades 321-301, 3-21-15 ja 3-22-703).
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7.Kohus on pärast käesoleva kaebuse asjaoludega tutvumist ja tõendite uurimist seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
8.Vaidlust ei ole selles, et rahvastikuregistri järgi on kaebaja elukohaks Tallinna linn. Samuti ei vaidle menetlusosalised selle üle, et 20.10.2022 taotluse osas määras vastustaja kaebajale hüvitise ravimikulude ja tervisekulude katmiseks (vastavalt 7 eurot ja 5 eurot, kokku 12 eurot).
9.Peamine vaidlusküsimus seisneb selles, kas muus osas on vastustaja jätnud kaebaja taotluse õiguspäraselt rahuldamata.
10.Kohus selgitab esmalt asjasse puutuvat regulatsiooni (I), analüüsib seejärel vastustaja tegevust kaebaja 20.10.2022 esitatud taotluse (II) lahendamisel ning lõpuks lahendab kaebuse ja jagab menetluskulud (III). I 6(10)
11.Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 14 lg 2 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus võib korraldada sotsiaalteenuseid ja maksta täiendavaid sotsiaaltoetusi kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud tingimustel ja korras. Seega on vastustaja õigesti märkinud, et kohalikul omavalitsuse üksusel on õigus otsustada, millistel tingimustel täiendavaid sotsiaaltoetusi kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest maksta.
12.Viidatud SHS sättele tuginedes on Tallinna Linnavolikogu 07.10.2021 kehtestanud määruse nr 26 „Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord“ (Määrus nr 26). Kuivõrd vaidlusalune otsus tehti 2021 aasta oktoobris, siis tuleb lähtuda tol ajal kehtinud ülal viidatud Määruse nr 26 redaktsioonist (mis kehtis 01.01.2022-31.12.2022). Kõik käesolevas otsuses tehtud viited lähtuvad nimetatud redaktsioonist.
13.Määruse nr 26 § 4 lõige 3 sätestab, et sissetulekust sõltuvaid toetusi makstakse: 1) toimetuleku tagamiseks; 2) lasterikka pere lastele Eesti Vabariigi aastapäevaks; 3) toimetulekutoetust saava pere lastele kooliminekuks; 4) eluruumi kohandamise kulu hüvitamiseks.
14.Määruse nr 26 § 14 lg 2 kohaselt on peamiseks sissetulekust sõltuvaks toetuseks toetus toimetuleku tagamiseks. Seda makstakse muu hulgas tervise säilitamise, taastamise ja abivahenditega seotud kulude osaliseks või täielikuks hüvitamiseks; õnnetusjuhtumite ja muude erakorraliste juhtumitega seotud väljaminekute osaliseks või täielikuks hüvitamiseks ja lapse hariduse ning huvi- ja sporditegevusega seotud kulutuste osaliseks või täielikuks hüvitamiseks. Korra § 14 lg 4 sätestab, et dokumentaalselt tõendatavad kulud, mis ei ole tekkinud rohkem kui üks kalendrikuu tagasi, hüvitatakse sissetulekust sõltuva toetuse maksmisel täielikult või osaliselt.
15.Määruse nr 26 § 2 kohaselt lähtutakse määruses ette nähtud toetuste määramisel ja maksmisel haldusmenetluse seadusest, sotsiaalseadustiku üldosa seadusest (SÜS), sotsiaalhoolekande seadusest (SHS) ja asjakohastest Tallinna linna õigusaktidest, arvestades määruses toodud erisusi. Määruse nr 26 § 14 lõike 1 kohaselt lähtutakse sissetulekust sõltuva toetuse määramisel ja maksmisel sotsiaalhoolekandelise abi andmise korras sätestatud alustest.
16.Tallinna Linnavolikogu 07.10.2021 määruse nr 24 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“ (Määrus nr 24) redaktsiooni, mis kehtis 01.01.2022-31.12.2022, § 14 lg 2 kohaselt lähtutakse kuni 1. jaanuarini 2023 sissetulekust sõltuva toetuse määramisel järgmistest tingimustest: toetust on õigus saada juhul, kui perekonna netosissetulek esimese pereliikme kohta on väiksem kehtivast töötasu alammäärast kuus ja iga järgmise pereliikme kohta väiksem kui 80% kehtivast töötasu alammäärast kuus; perekonna sissetulek arvestatakse taotlusele eelnenud kolme kuu keskmise netosissetuleku järgi; perekonna sissetuleku hulka arvestatakse ka taotlejast eraldi elava perekonnaliikme sissetulekud juhul, kui ta on taotlejaga või taotlejaga koos elava perekonnaliikmega abielus või on perekonnaseaduse järgi kohustatud ülal pidama taotleja või taotlejaga koos elava perekonnaliikme alaealisi lapsi; perekonna sissetuleku hulka ei arvata riigija linnaeelarve vahenditest makstavaid ühekordseid sotsiaaltoetusi.
17.SHS § 133 lg 1 järgi on toimetulekutoetuse arvestamise aluseks üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekud, millest arvestatakse maha makstud elatis, täitemenetluse seadustiku §-de 131 ja 132 kohaselt täitemenetluses kinnipeetud summad, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning kehtestatud toimetulekupiir. Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt eluasemekulude tasumisel varem tekkinud võlgnevust ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel jooksval kuul tasumisele kuuluvate eluasemekulude hulka ja see ei kuulu katmisele toimetulekutoetuse arvelt.
18.Määruse nr 24 § 10 lg 3 kohaselt võib abi määramisest keelduda, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotluses on tahtlikult esitatud ebaõigeid andmeid; 2) inimene ei vasta abi andmist täpsemalt reguleerivas õigusaktis sätestatud tingimustele; 3) inimene keeldub mõjuva 7(10)
põhjuseta abivajaduse hindamisest ja/või koostööst, sealhulgas kodukülastusest ja/või lisateabe esitamisest; 4) taotlejal või temaga koos elaval ülalpidamist saama õigustatud lapsel või muul abi vajaval alanejal või ülenejal sugulasel, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama, on õigus saada elatist, kuid taotleja keeldub elatise saamise kohta dokumenti esitamast või elatist sisse nõudmast; 5) taotleja või tema perekonna omandis või kasutuses olevate vahendite abil on võimalik tagada tema või perekonna toimetulek; 6) abivajaduse katab riigi toetus või teenus või linna muu toetus või teenus. II 20.10.2022 esitatud taotlus
19.Kaebaja keskmine netosissetulek taotlusele eelnenud kolmel kuul oli 449,87 eurot (vt vastustaja vastuse p 19, dtl 27). Seega oli tema keskmine netosissetulek väiksem kehtivast töötasu alammäärast (s.o 2022 aastal 654 eurot) ning kaebaja oli Tallinna linna eelarvelist toetust saama õigustatud isik.
20.Vaidlust ei ole selles, et kaebajale määrati toetust retseptiravimikulude osaliseks hüvitamiseks summas 7 eurot ja muude tervisekulude (käsimüügiravimid) hüvitamiseks 5 eurot, kokku 12 eurot, kuid kaebaja leiab, et Tallinna linn pidanuks maksma talle toetust selleks, et ta saaks osta süüa, esmatarbekaupu, maksta eluasemekulusid ning nõutud elatist.
21.Kohus leiab, et vastustaja on kaebaja taotluse muus osas õiguspäraselt rahuldamata jätnud.
22.Õige on vastustaja seisukoht, et eluasemekulusid ei kompenseerita Tallinna linna eelarvest sissetulekust sõltuvate toetuste vahenditest. Vastustaja on selgitanud, et eluasemekulusid kompenseeritakse riikliku toimetulekutoetusega jooksva kuu kuludokumentide alusel ning viidanud, et kuna kaebaja sissetulek oli pärast makstud elatise (100 eurot) ja jooksva kuu eluasemekulude (171,80 eurot) mahaarvamist 234,43 eurot (ehk ületas sel ajal kehtinud 200 euro suurust toimetulekupiiri – vt 2022. aasta riigieelarve seadus), puudus Tallinna Kesklinna Valitsusel õigus kaebajale 2022. aasta oktoobri osas toimetulekutoetust määrata. Seejuures on vastupidiselt kaebaja poolt etteheidetule vastustaja jätnud eluasemekulude arvutamisel põhjendatult arvestamata elektrikulu üle 60 euro (antud juhul oli kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt kaebaja elektri kogukuluks 63,69 eurot). Nimelt tuli vastustajal lähtuda Tallinna Linnavolikogu 16.12.2021 määrusest nr 32 „Toimetulekutoetuse määramisel aluseks võetavate eluasemekulude piirmäärad“ § 1 p 11 (redaktsioonist mis kehtis 01.07.202221.10.2022), mis sätestab, et Tallinna linnas elavatele inimestele toimetulekutoetuse määramisel aluseks võetavate eluasemekulude piirmäärad on järgmised: elektrienergia tarbimisega seotud kulu kuni 60,00 eurot üksi elava inimese või perekonna esimese liikme kohta kuus, perekonna iga järgneva liikme kohta kuni 10,00 eurot kuus (hetkel kehtiva redaktsiooni kohaselt on vastav kulu piirmäär 73 eurot).
23.Vastustaja on selgitanud, et kord ei sätesta kohustust arvata sissetulekust sõltuvate toetuste puhul kaebaja sissetulekutest maha makstud elatist, kuid vastustaja leidis, et kaebaja puhul on see tema olukorda arvestades põhjendatud. Kohus märgib, et vastustaja on õiguspäraselt elatise sissetulekutest maha arvanud ning juhib vastustaja tähelepanu sellele, et vastav nõue tuleneb ka SHS § 133 lg 1.
24.Arvestades vastustaja selgitusi mitmete kaebajale makstud toetuste ja osutatud abi osas (vt vastustaja vastuse p-d 30-39) ei saa kohus kaebaja etteheiteid tema abita jätmise osas põhjendatuks pidada. Vastustaja on õigesti märkinud, et tõele ei vasta kaebaja väide, et talle jäi 2022. aasta oktoobris söögi, esmatarvete ja ravimite ostuks alla 200 euro, mis ei ole seadusega kooskõlas. Kaebajal oli raha toimetulekupiiri ületavas summas, talle maksti puudega inimese 8(10)
sotsiaaltoetust ning vastustaja toetas ravimite ostmist 12 euroga. Lisaks oli kaebajale tagatud soodushinnaga toitlustamine Tallinna Kesklinna Sotsiaalkeskuses ja võimalus saada Euroopa Liidu toiduabi pakk ning kasutada iganädalast Toidupanga abi.
25.Vastustaja seisukoht, et kaebaja on teinud endale korduvalt majanduslikult kahjulikke otsuseid (vt vastustaja vastuse p 34), samuti ei ole täitnud koostöö ja kaasamiskohustust, on asjaolusid arvestades kohtu arvates põhjendatud. III
26.Arvestatud eespool viidatud õigusakte ning kaebajaga ja kaebusega seotud faktilisi asjaolusid, leiab kohus, et kaebus on põhjendamatu.
27.HKMS § 165 lg 2 sätestab, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Kohus nõustub nii vaidlustatud haldusaktis toodud põhjenduste kui ka kohtule esitatud vastustaja vastustes esitatud seisukohtadega ega pea nende kordamist vajalikuks (HKMS § 165 lg 2). Täiendavalt märgib kohus järgmist.
28.Kaebaja väide, et Tallinna linna tegevus ning vaidlustatud otsused on vastuolus PS § 28 lõikega 2, ei ole põhjendatud. Nagu kohus eelnevalt analüüsis, ei vasta tõele kaebaja väide, et tema kui invaliid on igasuguse abita jäetud. Kohtu hinnangul on kaebajale määratud põhjendatud ulatuses (ravimite kulude katmiseks) sissetulekust sõltuv toetus ja tagatud toiduabi nii Euroopa Liidu toidupaki jagamise kui ka Toidupanga kaudu. Lisaks on kaebajale tagatud soodushinnaga toitlustamine Tallinna Kesklinna Sotsiaalkeskuses.
29.Kohtu hinnangul ei ole vastustaja rikkunud kaalutlusõigust. Vastustaja on kõiki asjaolusid arvestades maksnud kaebajale järjepidevalt sissetulekust sõltuvalt toetust ning teinud seda isegi suuremas mahus kui vastavad õigusaktid ette näevad (kalendriaasta maksimaalmäär on 250 eurot aastas, kuid 20.10.2022 seisuga oli kaebajat toetatud 452,20 euroga). Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks otsuste tegemisel teinud kaalutlusvigu. SHS § 15 lg-st 1 tulenevalt on kohalikul omavalitsusel kohustus selgitada välja abi saamiseks kohaliku omavalitsuse poole pöördunud isiku abivajadus ning sellele vastav abi. Selle kaudu on kohalikele omavalitsustele antud diskretsiooniõigus, mille teostamisel on kohalikul omavalitsuses kohustus hinnata kahte asjaolu, esiteks peab hindama abivajadust ehk selgitama välja, milline meede on isikule sobivaim ning teiseks, kuidas antud meedet rakendada ehk milline on parim viis meetme täitmiseks. Seejuures tuleb rõhutada, et SHS § 15 lg-s 2 sätestatud tervikliku lähenemise põhimõte tähendab ühtlasi, et isikule tuleb anda abi, mis on vajalik, mitte tingimata aga abi, mida taotleja soovib – sageli vajalik ja soovitu ei kattu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vastustajal ei olnud kohustust kaebaja taotlusi kaebaja soovitud kujul ja mahus rahuldada. Kaebajale vastustaja poolt antud rahalise toetuse ja muude osutatud abimeetmete osas on „vajaliku abi“ kriteerium kohtu hinnangul täidetud.
30.Vastustaja on õigesti märkinud, et oma toimetuleku eest vastutab esmajoones isik ise. Esmane vastutus sotsiaalsete riskide, sh puudusega toimetulek, lasub isikul endal, seejärel tema perekonnal ning avalikul võimul ehk riigil ja kohalikul omavalitsusel (vt ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 05.05.2020 otsus asjas nr 5-20-1, p 22).
31.Kohtu hinnangul on kaebaja oma tegevusega enda majanduslikku olukorda halvendanud ning ei ole vastustaja asjakohaseid soovitusi järginud. Vaatamata mitmele abipakkumistele on kaebaja neist põhjendamatult keeldunud ning esitanud halvustavaid etteheiteid justkui oleks talle 9(10)
pakutava toiduabi näol tegemist ebakvaliteetse toiduga („mädanenud rämpsuga“). Samuti nähtub vastustaja vastustest, et kaebajale on pakutud võimalust pöörduda majandamisnõustaja juurde, kuid ta ei ole seda teinud ehk on jätnud teadlikult kasutamata võimaluse oma olukorda parandada. .
32.Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et vastustaja otsus on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. Tühistamisnõude rahuldamata jätmise tõttu jääb rahuldamata ka sellega olemuslikult seotud kohustamisnõue. Seega jääb kaebus tervikuna rahuldamata.
33.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).