X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 15.03.2022 otsuse nr 15.3-24/231 tühistamise nõudes kaebajat puudutavas osas
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X; Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja T. Randoja
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata;
2.Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärkidega
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 18.05.2023. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Venemaa kodanik X taotles 28.02.2022 Politsei- ja Piirivalveametilt (edaspidi ka - PPA) eresidendi digitaalse isikutunnistuse väljastamist.
2.PPA keeldus 15.03.2022 otsusega nr 15.3-24/23-1 X ja veel 227 taotlejale e-residendi digitaalset isikutunnistust välja andmast tuginedes ITDS § 206 lg 3 p 2.
3.X esitas 18.04.2022 Tallinna Halduskohtule ingliskeelse kaebuse seonduvalt Politsei- ja Piirivalveameti 15.03.2022 keelduva otsusega nr 15.3-24/23-1. Kaebuse juurde oli lisatud teavitus, millest nähtub, et PPA oli teinud kaebaja e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise taotluse nr 1057487226 osas keelduva otsuse nr 15.3-24/23-1.
4.Tallinna Halduskohtu 13.05.2022 määrusega jäeti kaebus seaduses ettenähtud riigilõivu tasumiseks ning kaebuse eestikeelse teksti esitamiseks käiguta.
5.Kaebaja vastas eelnimetatud määrusele ja teatas riigilõivu tasumisest 31.05.2022.
6.Tallinna Halduskohus võttis 03.06.2023 määrusega kaebuse menetlusse. Vastustaja esitas oma seisukoha 05.07.2022.
7.Tallinna Halduskohtu 20.03.2023 määrusega määrati haldusasi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
8.Kaebaja esitas oma täiendava seisukoha 06.05.2023 ja 09.05.2023.
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
9.Kaebaja selgitab, et ei ela oma perega Venemaal alates 13.03.2020. Kaebaja ei saa aru, miks PPA otsustas, et dokumendi väljastamine ei vasta seaduses nimetatud eesmärgile. E-residendile digitaalse isikutunnistuse väljaandmise eesmärk on soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut, luues võimaluse kasutada e-teenuseid Eesti digitaalse dokumendiga. Kaebaja on tarkvaraarendaja ja kvaliteedikontrolli insener ning ta naine on projektijuht. Kaebaja osutas tarkvara arendus- ja testimisteenuseid ettevõtetele väljaspool Venemaad. Ukraina sõja algusega aga külmutas kaebaja oma äri. Oma ametikoha ja Venemaa ukrainlaste abistamise eest ähvardab kaebaja pere kuni 15-aastane vangistus ja vanemlike õiguste äravõtmine ning meie kolmeaastane laps suunatakse lastekodusse. Kuid me ei saa muuta oma humanismi põhiprintsiipe ega mõista hukka inimsusevastaseid kuritegusid. Kaebaja selgitab, et sündis Kesk-Aasias. Venemaale kolis kaebaja 16-aastaselt ning sai sealt ka Venemaa kodakondsuse. Kahjuks ei saa aga Venemaa kodakondsusest nii lihtsalt ja kiiresti loobuda, kuna kodakondsusest loobumine on eriline ja mitte lihtne protseduur. Ka mõne EL-i riigi kodakondsuse saamine võtab mitu aastat aega.
10.Täiendavas 06.05.2023 seisukohas selgitas kaebaja et võib proovida ka e-residentsust taotleda Usbekistani kodaniku passiga, mis tal oli enne 18-aastaseks saamist. Selleks peab ta aga eelnevalt kontrollima, kas ta on ikka Usbekistani kodanik, kuid selleks võib kuluda kuni 3 aastat.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
11.Vastustaja leiab, et vaidlustatud haldusakt on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. Kaebaja esitas PPA-le e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise taotluse ITDS § 205 lg 1 alusel. Tegemist oli Venemaa kodakondsusega taotlejaga, kellel ei ole varasemalt ühtegi kehtivat eresidendi digitaalset isikutunnistust olnud. 24.02.2022 tungis Venemaa Föderatsioon sõjaliselt kallale iseseisvale Ukraina riigile. Vabariigi Valitsus kiitis 08.03.2022 heaks e-residentsuse programmiga seotud piirangute kehtestamise. 08.03.2022 valitsuskabineti otsusega võttis Eesti Vabariigi valitsus teadmiseks, et PPA lõpetab Venemaa ja Valgevene kodanikelt, kellel ei olnud selle hetke seisuga kehtivat e-residendi digitaalset isikutunnist, e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise taotluste vastuvõtu ning menetlemise ja e-residendi digi-ID väljastamise. Seega on PPA-l nimetatud tegevuseks Vabariigi Valitsuse mandaat. 11.03.2022 allkirjastas PPA peadirektor korralduse nr 1.1-4.11/12, mille punkti 1 kohaselt tuleb keelduda Vene Föderatsiooni ja Valgevene kodanikele esmakordsete e-residendi digitaalsete isikutunnistuste väljaandmisest. E-residendi digiID väljaandmise taotluse menetlemisel on taotleja tausta kontrollimisel kõige muu hulgas hädavajalik ka rahvusvaheline koostöö. Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene sõda Ukraina vastu on muutnud sisuliselt võimatuks Eesti Vabariigi ning Vene Föderatsiooni ja Valgevene vahelise justiits, julgeoleku- ja õiguskaitselise koostöö. Koostöö puudumise tõttu ei ole võimalik e-residentsuse
programmiga liituda soovivate isikute kavatsusi ega ka isikute meelsust sõltumatutest allikatest kontrollida ega nende kavatsustes tõsikindlalt veenduda. Seetõttu ei saa PPA välistada nende riikide kodanikest lähtuvat potentsiaalset ohtu riigi avalikule korrale ja julgeolekule. Vene Föderatsioonile ja Valgevene riigile ning nende kodanikele on rakendatud ülemaailmselt sanktsioone, mida võib nimetada blokaadiks. See tähendab, et nii mainitud riikidel kui ka nende kodanikel on huvi mööda hiilida sanktsioonidest ning liigutada finantse sanktsiooni alt ära teistesse jurisdiktsioonidesse.
12.PPA on otsustanud mitte anda e-residendi digitaalset isikutunnistust Venemaa ja Valgevene kodanikele, kellel ei ole seda varem olnud ning kelle tausta kontrollimine on tänases olukorras äärmiselt keeruline. PPA hindab antud meedet eesmärgipäraseks ja proportsionaalseks, kuna nimetatud isikute osas ei saa PPA olla lõpuni kindel, et isikud täidaksid seadusega e-residentsuse programmile seatavat eesmärki. PPA peab vajalikuks märkida, et e-residentsus on hüve, mida Eesti riik pakub välismaalastele. Välismaalasel puudub õigus nõuda endale e-residentsust. PPA-l ei ole kohustust anda välja e-residendi digitaalset isikutunnistust. E-residentsuse väljaandmisel lähtub PPA Eesti riigi huvidest.
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Politsei- ja Piirivalveameti 15.03.2022 otsust nr 15.324/23-1 (kaebajat puudutav osa). Nimetatud otsusega keelduti haldusakti lisas loetletud isikutele, sealhulgas kaebajale, digitaalsete isikutunnistuste väljaandmisest.
14.Vaidlustatud haldusakti andmise õigusliku alusena on osundatud isikut tõendavate dokumentide seaduse § 206 kolmanda lõike teisele punktile, mille kohaselt võib e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keelduda kui dokumendi väljaandmine ei ole kooskõlas sama seaduse § 205 lõikes 2 nimetatud eesmärgiga. Isikut tõendavate dokumentide seaduse § 205 lõikes 2 sätestatakse, et e-residendile välja antava digitaalse isikutunnistuse eesmärgiks on soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut, luues võimaluse kasutada e-teenuseid Eesti digitaalse dokumendiga. Politsei- ja Piirivalveamet asus seisukohale, et praegusel juhul ja ajaperioodil ei oleks dokumendi väljaandmine eelnimetatud eesmärgiga kooskõlas.
15.Kaebuse kohta esitatud kirjalikus vastuses on vastustaja märkinud, et e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljastamise puhul on tegemist kaalutlusotsusega ning digitaalne isikutunnistus antakse välja eeldusel, et selle väljaandmise tingimused on täidetud ja ei esine digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise aluseid. Vastustaja eelnimetatud seisukohaga võib nõustuda. E-residendi digitaalsete isikutunnistuste väljaandmise üle otsustamisel on Politsei- ja Piirivalveametil ulatuslik kaalutlusruum ning kohus saab taoliste vaidluste puhul hinnata peamiselt seda kas haldusakti andmisel ei ole tehtud põhimõttelisi kaalutlusvigu.
16.Vastavalt haldusmenetluse seaduse paragrahvile 54 loetakse haldusaktid õiguspärasteks kui nad on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja on sellega kooskõlas, proportsionaalsed, kaalutlusvigadeta ning vastavad vorminõuetele. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja põhimõttelisi kaalutlusvigu teinud ning ühtlasi tuleb lugeda vaidlustatud haldusakti õiguspärasuse eelduslikud tingimused täidetuks, arvestades seejuures ka isikut tõendavate dokumentide seaduses sätestatud erisusi. Kohus nõustub haldusasja materjalide juurde esitatud 15.03.2022 otsuse nr 15.324/23-1 väljavõttes sisalduvate õiguslike põhjendustega ning ei pea vajalikuks seda lähtuvalt halduskohtumenetluse seadustiku § 165 lõikest 2 siinkohal üle korrata, sest kaebus jääb rahuldamata. Küsimus on ka selles, et e-residendi isikutunnistuse väljastamist ei saa vaadelda isiku õigusena, vaid
talle võimaldatud hüvena, kusjuures e-residendi digitaalse isikutunnistuse omamine ei ole ettevõtlusega tegelemise eeldus, vaid võib selle üksnes mugavamaks muuta.
17.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste menetluskulud või võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
18.Käesolevas haldusasjas võib sisalduda kaebaja jaoks tundlikke andmeid, mistõttu asendab kohus halduskohtumenetluse seadustiku § 175 lg 3 alusel avaldatavas lahendis kaebaja nime tähemärkidega. Kaebaja 06.05.2023 vastuses on vastustaja kohustamist teatavate e-residentsusega seonduvate andmete varjamiseks ka taotletud, kuid käesoleva vaidluse ese ja iseloom ei võimalda käsitada seda enam protsessuaalse nõudena, küll aga võib seda tõlgendada andmesubjekti nime initsiaalide või tähemärguga asendamise taotlusena, mis on ühtlasi ka kooskõlas HKMS § 175 lõikes 3 sätestatuga.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.