Xi kaebus Rae valla vastu valla tekitatud 1529,94 euro suuruse varalise kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja: X Vastustaja: Rae vald, volitatud esindaja Helle Semmel
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus, digitoimik
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus osaliselt. Mõista Rae vallalt Xi kasuks välja hüvitis 345 eurot ning seadusjärgne viivis alates 09.09.2022.
2.Mõista Rae vallalt Xi kasuks välja menetluskulud 10,33 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 09.06.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Xi (kaebaja) xx xx xxxx sündinud laps on olnud Rae valla lasteaiakoha järjekorras alates 30.11.2018. Vallale esitatud taotluses märkis kaebaja, et soovib lapsele lasteaia kohta alates 21.01.2020 Peetri piirkonna lasteaias, esimene eelistus Järveküla Lasteaed, teine eelistus Aruheina Lasteaed (kaebuse lisa tõend 3). Kuivõrd soovitud ajaks elukohajärgses lasteaias vaba kohta ei olnud, käis kaebaja laps 21.01.2020-07.02.2020 Mängukaru OÜ lastehoius ja seejärel 08.06.2020-14.03.2022 Estcare OÜ lastehoius.
2.Vald pakkus kaebajale 02.10.2020 lasteaiakohta Peetri teeninduspiirkonna lasteaeda Assaku Lasteaed, millest lapsevanem loobus. Seejärel pakkus vald 23.04.2021 lasteaiakohta Peetri teeninduspiirkonna Assaku Lasteaeda, millest lapsevanem loobus. Vald pakkus 04.01.2022 lasteaiakohta lasteaeda Sõnajala Lasteaeda (Järveküla Lasteaed) alates 15.03.2022. Selle pakkumise võttis kaebaja vastu.
3.Kaebaja esitas 09.09.2022 Rae vallale taotluse 1 529,94 euro suuruse varalise kahju hüvitamiseks. Taotluse kohaselt olid kaebaja kulud lastehoius suuremad, kui nad oleksid olnud juhul, kui Rae vald oleks oma kohustust vastavalt seadusele täitnud. Taotluses nõudis kaebaja enammakstud toiduraha 249,60 eurot, huvitegevuse kulude 646,69 eurot ning kohatasu erinevuse ja tulumaksutagastuse saamata jäämise 633,65 eurot hüvitamist.
4.Rae vald jättis 07.10.2022 vastusega kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
5.Kaebaja nõuab 1529,94 euro suuruse varalise kahju hüvitist koos seadusjärgse viivisega.
6.Kahjuhüvitis koosneb järgnevast: 1) kohustada vastustajat hüvitama kaebajale 08.06.2020 kuni 14.03.2022 eralasteasutuse Estcare OÜ muusika- ja liikumistundide tasu summas, mida kaebaja maksis rohkem, kui oleks maksnud munitsipaallasteaias; 2) kohustada vastustajat hüvitama kaebajale 08.06.2020 kuni 14.03.2022 eralasteasutuse Estcare OÜ söögiraha tasu summas, mida kaebaja maksis rohkem, kui oleks maksnud munitsipaallasteaias; 3) kohustada vastustajat hüvitama kaebajale 21.01.2020 kuni 14.03.2022 eralastehoidude enammakstud kohatasu ning -tulumaksu; 4) kohustada vastustajat tasuma kaebajale kahjusummalt viivist seadusjärgses määras alates 09.09.2022.
7.Vallal tekkis lasteaiakoha tagamise kohustus 20.01.2020, kui kaebaja laps sai 1,5-aastaseks. Laps sai koha 15.03.2022 ehk 2 aastat 1 kuu ja 26 päeva hiljem.
8.Olukorras, kus vald on jätnud mõistliku menetlusaja jooksul lasteaiakoha võimaldamata, on tekkinud kaebajale rahaline kahju. Rohkem on tulnud maksta igakuist toiduraha, kohatasu, eraldi muusika- ja liikumistundide tasu, mis valla lasteaedades on kohatasu hinna sees. Erinevalt valla lasteaedadest ei ole lastehoid koolituskulu, mistõttu ei saa kaebaja tasutud kohatasu pealt tagasi tulumaksu.
9.Valla pakkumine võtta vastu lasteaiakoht lasteaias Assaku Lasteaed ei olnud kaebaja eelistus. Kaebaja teine laps käis sel ajal lasteaias Järveküla Lasteaed, mistõttu taotles kaebaja kohta samasse lasteaeda. 2(9)
10.Assaku Lasteaed asub kaebaja elukohast 2.8 km kaugusel ning asukoht ei soosi liikumise ühildamist tööle ja tagasi ning muude tegevustega. Kaebajal puudus isiklik sõiduvahend. Seetõttu kulunuks elukohast lasteaeda jõudmiseks keskmiselt 35 minutit, edasi-tagasi kaks korda päevas teeb 2 h 20 minutit päevas. Ühistranspordi ühendus kaebaja elukoha ning Assaku lasteaia vahel käib harva ning sisaldab kahe erineva bussiga sõitmist või poole tee läbimist jalgsi ja siis ülejäänud osa bussiga. Ajakulu ühe suuna kohta oleks 16-39 minutit, päevas kokku 64-156 minutit, eeldusel, et buss sõidab mõistlikul ajal. Kõikidel juhtudel on see kaebaja hinnangul liialt ebamõistlik ajakulu.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
11.Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
12.Laste munitsipaallasteaedadesse vastuvõtmine Rae vallas toimub koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) § 15 lõike 4 alusel kehtestatud Rae Vallavalitsuse 20.02.2018 määrusega nr 4 „Laste koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord“ alusel. Lasteasutusse koha saamise aluseks on teeninduspiirkonna kohataotluse järjekord ja vaba koht lasteasutuse vastavas vanuserühmas. Lasteasutuste rühmade komplekteerimine uueks õppeaastaks algab 1. aprillil. Vaba koha olemasolul võetakse lapsi lasteasutusse kogu õppeaasta kestel vastavalt piirkonna vanuserühma järjekorrale. Seega toimub laste vastuvõtmine munitsipaallasteaeda kehtiva õigusakti kohaselt.
13.Kaebaja esitas oma lapse munitsipaallasteaia kohataotluse 30.11.2018 sooviga saada lasteaiakoht 21.01.2020 Peetri piirkonna lasteaias. Vastustaja pakkus kaebajale 02.10.2020 lasteaiakohta Peetri teeninduspiirkonna lasteaeda Assaku Lasteaed, millest lapsevanem loobus. Vastustaja tegi järgmise pakkumise 23.04.2021 Peetri teeninduspiirkonna Assaku Lasteaeda, millest kaebaja samuti loobus. Vastustaja tegi 04.01.2022 pakkumise Sõnajala Lasteaeda (Järveküla Lasteaed), mille kaebaja võttis vastu (väljavõte ARNO süsteemist toodud vastuse lisana). Vastustajal tuleb võimaldada lasteaiakoht teeninduspiirkonna lasteaias (KELS § 10 lg 1). Rae valla lasteaedade teeninduspiirkonnad on kinnitatud Rae Vallavolikogu 18.03.2014 määrusega nr 6 „Koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkondade kinnitamine“ Koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkondade kinnitamine. Määruse kohaselt kuuluvad Peetri teeninduspiirkonda nii Assaku alevik kui ka Peetri alevik. Seega on vastustaja oma seadusest tuleneva kohustuse lasteaiakoha võimaldamiseks täitnud 02.10.2020 kohapakkumisega.
14.Vastustaja leiab, et Assaku Lasteaeda kaebajale pakkudes ei eksinud ta lasteaiakoha kättesaadavuse põhimõtte vastu. Vastustajal puudub info, et kaebaja oleks 02.10.2020 (samuti ka 23.04.2021 ) tehtud kohapakkumisest Assaku Lasteaeda loobunud põhjusel, et tal puudub isiklik sõiduvahend, et Assaku Lasteaia asukoht ei soosi liikumise ühildamist tööle ja tagasi ning muude tegevustega, et ühistranspordi ühendus kaebaja elukoha ning Assaku Lasteaia vahel käib harva, et tegemist oleks ebamõistliku ajakuluga. Sellised põhjendused on kaebaja esitanud nüüd, 2,5 aasta möödumisel tehtud pakkumisest. Amphora süsteemi väljavõttest nähtub, et kaebaja lapsele tehtud kohapakkumistest loobumise põhjendusena on kaebaja märkinud: õde/vend käib soovitud lasteasutuses (väljavõte Amphora süsteemist esitatud vastustaja poolt 10.03.2023 kohtunõude vastuse lisana). Assaku Lasteaed asub kaebaja elukohast 2,8 km kaugusel. Seega ei ole tegemist olukorraga, kus teeninduspiirkond on väga suur. Järelikult on vastustaja täitnud KELS § 10 lg 1 kohustuse selliselt, nagu Tallinna Ringkonnakohus seda sisustas Tallinna Ringkonnakohtu 17.06.2022 otsuses asjas nr 3-21-336: Olukorras, kus lasteasutuse teeninduspiirkond on väike või 3(9)
ühistranspordiühendus väga hea, võibki üldjuhul eeldada, et teeninduspiirkonna lasteasutusse koha pakkumisega on vald või linn täitnud KELS § 10 lg-st 1 tuleneva kohustuse ning puudub vajadus lasteaiateenuse tegelikku kättesaadavust põhjalikumalt uurida. Küll tuleb lasteaias käimise tegelikke võimalusi hinnata juhul, kui lasteasutuse teeninduspiirkond on väga suur või ühistranspordiühendused piiratud.
15.Kaebaja soovib perioodil 08.06.2020 kuni 14.03.2022 muusika- ja liikumistundide tasu hüvitamist, kui kaebaja laps käis eralasteasutuses Estcare OÜ. Kaebaja on esitanud Estcare OÜ arved, milledelt nähtub, et igakuiselt tasumisele kuulus ka tasu huvitegevuse või siis õppetegevuse eest 37 eurot. Vastustajale jääb selgusetuks, mida pakutav huvitegevus/õppetegevus sisaldas. Lastehoid sõlmib lapsevanematega lastehoiukoha kasutamise lepingu, kus mh fikseeritakse pakutava teenuse sisu. Kaebaja ei ole esitanud lapsehoiuga sõlmitud lepingut, ega ei ole mingil muul moel tõendanud, mida lapsehoiu poolt pakutav huvitegevus/õppetegevus sisaldas. Lastehoius on võimalik muusika- ja liikumistegevusi lõimida ja integreerida kasvataja poolt päeva tegevustesse, mida ka tehakse. Tasu huvitegevuse eest ei kuulu kohatasu hulka, vaid on ainult lapsevanema soovil eraldi tasutav lisatasu. Nii, nagu ka munitsipaallasteaedades on tasulised huviringid, mille eest lapsevanemad samuti soovi korral vabatahtlikult maksavad ja nende maksumus ei kuulu kohatasu sisse. Seega ei tunnistaja vastustaja nõuet kaebaja poolt lastehoiule tasutud huvitegevuse/õppetegevuse lisatasu hüvitamiseks.
16.Kaebaja soovib perioodil 08.06.2020 kuni 14.03.2022 eralasteasutuse Estcare OÜ söögiraha tasu summas, mida kaebaja maksis rohkem, kui oleks maksnud munitsipaallasteaias. Kaebaja, Rae Vallavalitsuse ja Estcare OÜ vahel on sõlmitud lapsehoiuteenuse rahastamise leping (esitatud kaebuse lisana). Leping on sõlmitud koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) § 10 lg 1 ja § 27 lg 3, Rae Vallavolikogu 17.02.2015 määruse nr 26 „Rae valla eelarvest lapsehoiuteenuse rahastamise tingimused ja kord“ (Rae valla eelarvest lapsehoiuteenuse rahastamise tingimused ja kord–Riigi Teataja) alusel ning vanema nõusolekul. Lepingu kohaselt hüvitas Rae Vallavalitsus osaliselt kohatasu. Lepinguga võttis lapsevanem kohustuse tasuda lapse toidukulu lapsehoius (lepingu punktid 3.1.6, 5.3.1). Seega oli lastehoiu söögiraha tasumine lapsevanema kohustus, lapsevanem oli teadlik ja nõustunud tasuma lastehoiu söögiraha eralastehoius. Lisaks leiab vastustaja, et KELS § 24 lg 3 punktist 5 tulenevalt otsustab lasteaia hoolekogu lapse toidukulu päevamaksumuse. Seega ei sõltu toidukulu maksumus kohalikust omavalitsusest ja ei ole kohaliku omavalitsuse seadusest tulenev kohustus. Kaebaja on esitanud ka kaebaja, Rae Vallavalitsuse ja Mängukaru OÜ vahel sõlmitud lapsehoiuteenuse rahastamise lepingu, mille kohaselt Rae Vallavalitsus hüvitas osaliselt kohatasu ning lapsevanem kohustus tasuma eralastehoiu toidukulu (analoogselt Estcare OÜ-ga sõlmitud lapsehoiuteenuse rahastamise lepingule. Kaebaja on esitanud ühe Mängukaru OÜ arve kaebajale (arve 03.02.2020 nr 522 summas 90 eurot koduhoiu kohatasu 21.01.2020-07.02.2020 eest).
17.Kaebaja soovib perioodil 21.01.2020 kuni 14.03.2022 eralastehoidude kohatasudelt enammakstud tulumaksu hüvitamist. Kuna vastustaja on kohustuse lasteaiakoha võimaldamiseks täitnud vastavalt Rae Vallavalitsus 20.02.2018 määruses nr 4 „Laste koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord“ sätestatule, siis puudub alus kaebajale tulumaksutagastuse hüvitamiseks.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
18.Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada osaliselt. Vastustajalt tuleb välja mõista kahjuhüvitis, mille aluseks on kaebaja lapsele lasteaiakoha tagamata jätmine alates kaebaja lapse 1,5 aastaseks saamisest 20.01.2020 kuni 12.10.2020. 4(9)
19.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ja tema lapse elukoht on rahvastikuregistri kohaselt Rae vallas. Ühtlasi ei ole vaidlust selles, et kaebaja on oma lapsele taotlenud lasteaiakohta alates 21.01.2020 Peetri piirkonna lasteaias, esimene eelistus Järveküla Lasteaed, teine eelistus Aruheina Lasteaed. Kuna vastustajal ei olnud pakkuda lasteaiakohta, käis kaebaja laps 21.01.2020-07.02.2020 Mängukaru OÜ lastehoius ja seejärel 08.06.2020-14.03.2022 Estcare OÜ lastehoius.
20.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks RVastS-le ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. RVastS § 8 lg 1 kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas.
21.Kahju hüvitamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: 1) kannatanu õiguste rikkumise tagajärjel temale kahju tekkimine; 2) avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus või tegevusetus avalik-õiguslikus suhtes; 3) põhjuslik seos kahju ja õigusvastase teo vahel; 4) kahju hüvitamise hõlmatus rikutud normi kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning esineda ei tohi aluseid vastutuse piiramiseks (RVastS § 13 lg 1, 3 ja 5). Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu (VÕS § 128 lg 2). Otsene varaline kahju hõlmab muu hulgas kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavat mõistlikku kulu (VÕS § 128 lg 3).
22.KELS § 10 lg 1 sätestab, et valla- või linnavalitsus loob vanemate soovil kõigile pooleteisekuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Pooleteisekuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võib valla- või linnavalitsus vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega. Nimetatud kohustus on olemuslikus osas sellisel kujul kehtinud alates 01.07.2002, s.o rohkem kui 20 aastat.
23.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja lapsele soovitud ajaks 21.01.2020 munitsipaallasteaias kohta ei tagatud.
24.Kaebaja, vastustaja ja Mängukaru OÜ sõlmisid 15.05.2020 lapsehoiuteenuse rahastamise lepingu (kaebuse lisa tõend 4), mille kohaselt rakendatakse lepingut 21.01.2020-07.02.2020. Kaebaja, vastustaja ja Estcare OÜ sõlmisid 15.05.2020 lapsehoiuteenuse rahastamise lepingu (kaebuse lisa tõend 5). Kohus leiab, et nende lepingute sõlmimine toimus põhjusel, et vastustajal ei olnud pakkuda kaebajale lasteaiakohta. Rae Vallavalitsuse 20.02.2018 määruse nr 4 „Laste koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord“ kohaselt algab 1. aprillil lasteasutuste rühmade komplekteerimine uueks õppeaastaks. Seega pidi 15.05.2020 seisuga olema kaebajale ja vastustajale selge, et vastustajal ei ole võimalik lasteaiakohta pakkuda. Järelikult ei teinud kaebaja vabal tahtel valikut lapsehoiuteenuse kasuks. Järelikult ei oma tähtsust, et kaebaja võttis lepinguga kohustuse tasuda kolmanda isiku poolt osutatud lapsehoiuteenuse kasutamise puhul toiduraha ja kohatasu. See ei tähenda, et kaebaja oleks loobunud enda võrdväärsest kohtlemisest nende lapsevanematega, kellele vastustaja tagas lasteaiakoha. Lepingu sõlmimine eralastehoiuga ei välista õigust nõuda vastustajalt hüvitist. Kokkuvõttes on vastustaja õigusvastaselt, s.o vastuolus KELS § 10 lg-ga 1 jätnud kaebaja lapsele koha lasteasutuses pakkumata alates 20.01.2020. Seega on täidetud RVastS § 7 lg 1 esmane tingimus kahju hüvitamiseks ehk vastustaja õigusvastane tegevus. 5(9)
25.See rikkumine kestis kuni 12.10.2020, millal kaebaja laps oleks saanud hakata kasutama vastutaja poolt pakutud lasteaiakohta Assaku Lasteaias (vastustaja 10.03.2023 menetlusdokumendi lisa). See munitsipaallasteaed asub Peetri teeninduspiirkonnas, kuhu kaebaja taotles lasteaiakohta. Rae Vallavolikogu on 18.03.2014 määrusega nr 6 „Koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkondade kinnitamine“ näinud ette lasteaedade teeninduspiirkonnad. Kaebaja elukoht on Peetri alevikus. Assaku Lasteaed asub Peetri teeninduspiirkonnas, mis teenindas muuhulgas Peetri alevikku (määruse § 1 lg 3, § 2). Järelikult kui vastustaja pakkus kaebajale lasteaiakohta Assaku Lasteaias, siis tegutses ta kooskõlas määrusega. Määrusest nähtub, et Peetri teeninduspiirkond on üks teeninduspiirkondadest (määruse § 1). Seega ei ole teeninduspiirkonnaks kogu Rae valla territoorium. Rae vald on kasutanud talle antud kaalutlusruumi, kuidas teeninduspiirkondade kehtestamise kaudu tagada lasteaiakohtade kättesaadavus. Laste munitsipaallasteaeda vastuvõtmist reguleerib Rae Vallavalitsus 20.02.2018 määrus nr 4 „Laste koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord“. Lasteaiarühmad moodustatakse lähtuvalt vajadustest ja võimalustest (§ 4 lg 1). Järelikult kui Järveküla Lasteaias ei olnud kaebaja lapsele alates 20.01.2020 lasteaiakohta pakkuda, oli vastustajal võimalus kohta pakkuda mõnes teises teeninduspiirkonna lasteaias. Kaebaja eelistus lasteaiakohta mitte vastu võtta Assaku Lasteaias põhjusel, et tema teine laps käib Järveküla Lasteaias, oli tema valik. Vastustaja ei ole rikkunud määrust. Samuti ei tulene KELS § 15 lg-st 3, et teeninduspiirkonna siseselt peab haldusorgan tingimata lähtuma lapsevanema eelistusest. Seda saab teha üksnes vaba koha olemasolu korral. Vastustaja on põhjendatult märkinud, et kaebaja loobus lasteaiakohast Assaku Lasteaias põhjusel, et õde/vend käib Järveküla Lasteaias (vastustaja 10.03.2023 menetlusdokumendi lisa). Seega ei olnud kaebaja vastustajale avaldanud põhjuseid, miks tema arvates ei ole lasteaiateenus kättesaadav. Isegi kui need põhjused esinesid, ei ole vastustaja rikkunud KELS § 10 lg 1. Puudub vaidlus selles, et Assaku Lasteaed asub kaebaja elukohast 2,8 km kaugusel. KELS § 10 lg 1 ei anna kaebajale õigust nõuda, et lapsele tagatakse koht pere elukohale lähimas lasteaias, vaid vastustaja peab tagama selle, et lasteaiateenus oleks kaebajale kättesaadav. Olukorras, kus lasteasutuse teeninduspiirkond on väike või ühistranspordiühendus väga hea, võibki üldjuhul eeldada, et teeninduspiirkonna lasteasutusse koha pakkumisega on vald või linn täitnud KELS § 10 lg-st 1 tuleneva kohustuse ning puudub vajadus lasteaiateenuse tegelikku kättesaadavust põhjalikumalt uurida (Tallinna Ringkonnakohtu 17.06.2022 otsus asjas nr 3-21-336, p 18). Kohus leiab, et sellise vahemaa – 2,8 km – puhul saab teha järelduse, et teenus oli kaebajale kättesaadav.
26.Eeltoodust järeldub, et kahju hüvitamise aluseks on vastustaja poolt KELS § 10 lg 1 rikkumine 20.01.2020 kuni 12.10.2020.
27.Järgnevalt hindab kohus kahju tekkimist enammakstud kohatasu, enammakstud toiduraha, huvitegevuse kulude ja tulumaksu osas ning põhjuslikku seost väidetava kahju ning vastustaja tegevuse vahel. Kohatasu
28.Mängukaru OÜ esitas kaebajale arve 2020.a veebruarikuu lapsehoiuteenuse eest 90 eurot. Samal ajal oli kohatasu Rae valla munitsipaallasteaedades 80 eurot (Rae Vallavolikogu 17.09.2019 määrus nr 42 Rae valla lasteasutuses vanema poolt kaetava osa määra kehtestamise ja maksmise kord § 2). Tulenevalt vastustaja rikkumisest on põhjendatud kahjuhüvitise rahuldamine 2020.a. veebruaris enammakstud kohatasu eest 10 eurot (90-80=). 6(9)
29.Kaebaja sõlmis 13.05.2020 lapsehoiuteenuse lepingu Estcare OÜ-ga (23.03.2023 menetlusdokumendi lisa), mille alusel on kohatasu 116 eurot kuus. Kohatasu tuli maksta kõikidel kuudel aastas ning sõltumata kohal käimisest (lepingu p 3). Seega, kui kaebaja oleks vastu võtnud kohapakkumise alates 12.10.2020, oleks ta pidanud lepingujärgset kohatasu maksma ka 2020.a oktoobri eest. Samal ajal oli kohatasu Rae valla munitsipaallasteaedades 80 eurot (Rae Vallavolikogu 17.09.2019 määrus nr 42 Rae valla lasteasutuses vanema poolt kaetava osa määra kehtestamise ja maksmise kord § 2). Ka selle määruse alusel tuli kohatasu maksta kõikidel kuudel aastas (määruse § 4). Tulenevalt vastustaja rikkumisest on põhjendatud kahjuhüvitise rahuldamine 2020.a juuli kuni oktoober enammakstud kohatasu eest 144 eurot ((116-80)x4=).
30.Kokku on hüvitis enammakstud kohatasu eest 154 eurot. Toiduraha
31.Kaebaja esitatud kahjuarvestuse tabeli ja arvete kohaselt ei maksnud ta 2020.a juuli kuni oktoober toiduraha eest. Seega ei ole kahjuhüvitise rahuldamine põhjendatud. Huvitegevus
32.Kaebaja esitatud kahjuarvestuse tabeli ja arvete kohaselt maksis ta 2020.a juuli kuni oktoober huvitegevuse eest (tabelis nimetusega eriasutuse lisatasud) 111 (37x3=) eurot. Huvitegevuse tasu osas puudub lepingus regulatsioon, mis võimaldab huvitegevuse tasu maksmata jätta, kui laps huvitegevusest osa ei võta. Seega, kui kaebaja oleks vastu võtnud kohapakkumise alates 12.10.2020, oleks ta pidanud lepingujärgset huvitegevuse tasu maksma ka 2020.a oktoobri eest.
33.Kaebaja on selgitanud, et tegemist on muusika- ja liikumistundide tasuga. Selleks, et võimaldada oma lapsele muusika- ja liikumistunde võrdväärselt munitsipaallasteaiaga, oli kaebaja sunnitud ise täiendavaid kulutusi kandma.
34.Vastustaja hinnangul on tegemist kaebaja vabatahtliku kulutusega, mille hüvitamiseks vastustajal kohustust ei ole.
35.KELS § 16 kohaselt on lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks lasteasutuse õppekava, mis vastab koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale. Vabariigi Valitsuse 29.05.2008 määruse nr 87 „Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava“ § 16 lg 1 sätestab, et õppeja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel lõimitakse muude tegevustega ka mitmesugused liikumis-, muusika- ja kunstitegevused. Samuti on eelnimetatud määruse § 16 lg 2 p-de 5, 6 ja 7 kohaselt nii muusika, kunst kui ka liikumine valdkondadeks, milles tuleb esitada õppekavas õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, sisu, kavandamine ja korraldus ning lapse arengu eeldatavad tulemused. Niisiis kuuluvad liikumis-, kunsti- ja muusikatunnid teatud ulatuses munitsipaallasteaia kohatasu eest pakutava teenuse hulka.
36.Lapsehoiuteenust osutatakse sotsiaalhoolekandeseaduse alusel (SHS § 452 lg 1 viitega KELS § 10 lg-le 1). Seetõttu ei kohaldu talle koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava ega õppekava järgne kohustus muusika, kunsti- ja liikumistunde pakkuda. Munitsipaallasteaias toimub tegevus õppekava alusel, mis eeltoodu kohaselt lähtub riiklikust õppekavast. Õppekava valdkondadeks on muuhulgas muusika, kunst ja liikumine (viidatud määruse § 16 lg 2 p-d 5, 6 ja 7). Munitsipaallasteaia arvetel on need tegevused hõlmatud kohatasuga.
37.Lapsehoiuteenuse osutamise lepingust nähtub, et huvitegevus hõlmab saviõpet, muusikatundi ja lastejoogat. Vastustaja väidab, et kaebaja on nõustunud lastehoiu poolt pakutavate ja lisatasuna 7(9)
tasustavate huvitegevustega. Lepingus nimetatud huviringid on analoogsed munitsipaallasteaias toimuvate huviringidega, millest laps saab osa võtta ja mis on eraldi tasustatavad.
38.Kohus vastustaja seisukohaga ei nõustu. Estcare OÜ esitas kohtule 22.03.2023 selgituse lepingu sõlmimise asjaolude kohta. Arvestades esitatud selgitusi, leiab kohus, et kaebaja valikuvõimalus lepingut sõlmides huvitegevusest loobuda oli tegelikkuses ahenenud. Kui kõik teised hoius käivad lapsed huvitegevusest osa võtavad, ei oleks olnud kaebaja lapse huvides, kui tema ainsana oleks sellest välja jäetud. Olukorras, kus kaebaja ei otsustanud omal vabal tahtel lastehoiu kasuks, vaid tegi seda vastustaja suutmatuse tõttu pakkuda kaebaja lapsele lasteaiakohta, ei ole kaebajale etteheidetav, et ta soovis lastehoius tagada oma lapsele võimalikult sarnast teenust, nagu ta oleks saanud munitsipaallasteaias. Kuigi Estcare OÜ pakutavate huvitegevuste läbiviimisel ei lähtuta kindlast õppekavast, on muusikatund ja lastejooga võrreldavad muusikaja liikumistunniga munitsipaallasteaias. Kohus ei nõustu vastustajaga, et tegemist on vabatahtliku huviringiga, mitte tegevustega, mis tasandavad hoiu ja lasteaia erinevusi.
39.Lisaks tuleb arvestada, et kaebaja oli sunnitud leppima lapsehoiuteenusega põhjusel, et vastustaja ei olnud täitnud talle seadusega pandud kohustust. Seega soovides oma lapsele pakkuda tegevust, mis munitsipaallasteaias oleks olnud kohatasuga hõlmatud, ei olnud kaebajal muud võimalust, kui tasuda ka huvitegevuse tasu. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et ka huvitegevuse tasu osas esineb põhjuslik seos vastustaja tegevuse ning kaebajatele tekkinud kahju osas.
40.Arvestades eeltoodut tuleb vastustajal kaebajale hüvitada huvitegevuse eest tasutud 111 eurot. Saamata jäänud tulumaksutagastus
41.Koolituskuludelt (sh kohaliku omavalitsuse haridusasutuses või Eesti Hariduse Infosüsteemis registreeritud erakoolis õppimise eest) on lapsevanemal õigus oma maksustatavast tulust maha arvata õppimise eest tasutud dokumentaalsed kulud (tulumaksuseaduse (TuMS) § 26 lg 1 ja 2). Lapsehoiuteenuse osutaja puhul, kes ei tegutse koolieelse õppekava alusel, ei ole võimalik saada tulumaksutagastust. Kui vastustaja oleks täitnud oma KELS § 10 lg-st 1 tuleneva kohustuse ning kaebaja laps oleks saanud käia munitsipaallasteaias, pidanuks kaebaja tasuma kohatasu 80 eurot kuus (vrd Rae Vallavolikogu 17.09.2019 määruse nr 42 „Rae valla koolieelses lasteasutuses lapsevanema poolt kaetava osa määra kehtestamine ja maksmise kord“ § 2). Seega oleks kaebaja tasunud 2020.a. juuli kuni oktoober munitsipaallasteaias kohatasuna kokku 400 eurot (80x5=) ning tal olnuks (juhul, kui muud TuMS tingimused oleksid täidetud) õigus ka tulumaksutagastusele.
42.Kohus selgitab, et tulumaksutagastuse võimalikkus sõltub nii sellest, kas isik on asjaomasel perioodil saanud maksustatavat tulu kui ka sellest, kas tulust tehtavate mahaarvamiste piirmäär on ületatud või mitte (TuMS § 282 lg 1 kohaselt võib paragrahvides 25-27 sätestatud mahaarvamisi maksustamisperioodil teha kokku kuni 1200 eurot maksumaksja kohta, kuid mitte rohkem kui 50% ulatuses maksumaksja sama maksustamisperioodi Eestis maksustatavast tulust, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised. Sealhulgas võib §-s 25 nimetatud eluasemelaenu intresse tulust maha arvata kuni 300 eurot). Kohus rõhutab, et tulumaksu ei ole võimalik tagasi saada rohkem, kui seda on varem kinni peetud.
43.Kaebaja esitatud tõendist (kaebuse lisaks olev tõend 2020.a. mahaarvamiste kohta ja 15.03.2023 esitatud 2020.a tulumaksu arvutuskäik) nähtub, et kaebaja puhul on tulumaksutagastuse saamise tingimused täidetud. Tulumaksutagastus oleks seega saanud olla 80 (400x20/100=) eurot.
8(9)
44.Arvestades eeltoodut on kohus seisukohal, et kaebus tuleb rahuldada osaliselt, s.o osas, milles see puudutab 2020.a juuli kuni september enammakstud kohatasu, huvitegevuse kulusid ja tulumaksutagastust 345 eurot (154+111+80=).
45.RVastS § 13 lg-te 1 ja 3 koosmõjus tuleb hüvitise suuruse määramisel arvestada vastutust piiravate asjaoludega, nt kahju tekkimise ettenägematus; objektiivsed takistused kahju ärahoidmisel; õiguste rikkumise raskus; eraõiguses sätestatud piirangud seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel ning muud asjaolud, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Avaliku võimu kandja vabaneb vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides. Kohtu hinnangul praegusel juhul selliseid asjaolusid ei esine.
46.Avalik-õiguslikus suhtes on võimalik viivist nõuda RVastS § 7 lg 1 alusel koostoimes VÕS §‐ga 113 RVastS § 7 lg‐s 4 tehtud viite kaudu. Viivitusintressi (viivise) näeb eraõiguslikes suhetes ette VÕS § 113, mille 1. lõike kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi on üldiseks viivisemääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-66-14 p 19).
47.Kaebaja nõuab viivist alates vallale taotluse esitamisest, s.o 09.09.2022 ning on viidanud seadusjärgsele määrale.
48.VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni selle kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Viivis on kohaldatav ka avalik-õiguslikes kahju hüvitamise suhetes (nt Riigikohtu 27.11.2014 otsus nr 3-3-1-66-14, p 19). VÕS § 113 lg 2 alusel saab viivist hakata arvestama alates hetkest, mil võlgnik on nõudest teadlik. Kohus mõistab vastustajalt välja 345 eurot koos viivisega alates 09.09.2022 kuni vastustajapoolse rahalise kohustuse täitmiseni.
49.Kaebuse osalisel rahuldamisel jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). Käesoleval juhul on menetluskuluks tasutud riigilõiv 45,90 eurot. Kuivõrd kohus rahuldas kaebuse osaliselt (22,5% ulatuses (345/1529,94=0,208)), mõistab kohus Rae vallalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 10,33 eurot (45,90x0,225=). Kuna vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.