I. T. hagi AS TBB pank vastu lepingute ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks
Tsiviilasja hind
7000 eurot Hageja: I. T. (isikukood XXX)
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Anneli Aab ja vandeadvokaat Steven-Hristo Evestus ( XXX, XXX). Kostja: AS TBB pank (registrikood 10237984) Kostja lepinguline esindaja: A. S. (e-post: [email protected])
Asja läbivaatamine
27.01.2025 toimunud kohtuistungil ja edasi TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt õigeksvõtul põhineva otsusega.
2.Tuvastada AS TBB pank poolt 23.11.2022 tehtud laenulepingu ülesütlemisavalduse tühisus ja tuvastada I. T. ja AS TBB pank vahel 28.11.2017 sõlmitud laenulepingu nr 15962017F kehtivus.
3.Tunnustada kohtuotsuse resolutsiooni punkt 2 tagatiseta viivitamata täidetavaks.
4.Jätta rahuldamata I. T. hagi tuvastada AS TBB pank poolt 23.11.2022 tehtud arvelduskonto ülesütlemisavalduse tühisus ja tuvastada I. T. ja AS TBB pank vahel 30.05.2017 sõlmitud arvelduskonto lepingu kehtivus. Menetluskulude jaotus
5.Menetluskulud jätta 50% ulatuses hageja kanda ja 50% ulatuses kostja kanda.
6.Määrata hüvitatavate menetluskulude suurus kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6). Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 405 lg 10). Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud
1.Harju Maakohtule esitatud hagi kohaselt hageja palub tuvastada kostja poolt 23.11.2022 tehtud alljärgnevate lepingute ülesütlemise tühisus ja tuvastada I. T. ja AS-i TBB pank vahel 30.05.2017 sõlmitud arvelduskontolepingu ja I. T. ja AS-i TBB pank vahel 28.11.2017 sõlmitud laenulepingu nr 15962017F kehtivus.
2.Hagi aluses olevate asjaolude kohaselt 30.05.2017 sõlmisid I. T. (edaspidi hageja) ja AS TBB pank (edaspidi kostja) arvelduskontolepingu, mille alusel avati hagejale arvelduskonto
EEXXX.
3.28.11.2017 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr 15962017F. Laenulepingu järgi andis kostja hagejale laenu summas 280 000 eurot tähtajaga 28.11.2042. Laenulepingu p 1.10. järgi seati laenulepingust tulenevate nõuete täitmise tagamiseks kolm hüpoteeki.
4.2022. aasta novembrikuu lõpus avaldati meedias teated selle kohta, et hageja ja S. P. on kinni peetud seoses väidetava kelmusega. Hageja viibib käesoleva hetkeni vahi all ja kogu tema vara on arestitud.
5.23.11.2022 edastas kostja hagejale teate 30.05.2017 arvelduskontolepingu erakorralise ülesütlemise kohta. Arvelduskontolepingu ülesütlemist on põhjendatud kostja teenuse osutamise üldtingimuste p-le 20.2.5 ja 20.2.8. Teate kohaselt lõpetati leping etteteatamiseta, s.t 23.11.2022.
6.23.11.2022 edastas kostja hagejatele laenulepingu ülesütlemise avalduse. Avalduses on märgitud, et kuna kostja ütles 23.11.2022 üles ühepoolselt ja erakorraliselt 30.05.2017 sõlmitud arvelduskontolepingu, siis lõpetab kostja erakorraliselt ka laenulepingu alates 12.12.2022. Teate kohaselt andis kostja hagejale tähtaja laenu põhisumma, mis on 248 933,28 eurot ja intressi tasumiseks. Tasumise tähtaeg on 14 päeva alates 23.11.2022 teate kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 12.12.2022.
7.Hageja on seisukohal, et hageja ja kostja vahel sõlmitud arvelduskontoleping ja laenuleping ei ole lõppenud, sest kostjal ei olnud õigust lepinguid erakorraliselt üles öelda. Tegemist on hageja ja kostja vahel sõlmitud kestvuslepingutega, mille erakorraliseks ülesütlemiseks peab olema mõjuv põhjus, mis antud juhul puudub. Hagejaga sõlmitud laenulepingu ebaseadusliku ülesütlemise tulemusena satub ohtu hageja, tema abikaasa ja viie alaealise lapse kodu, mis asub aadressil XXX, sest kui ülesütlemine jääb jõusse ja kohus esialgset õiguskaitset ei kohalda, siis on kostjal õigus alustada täitemenetlust hüpoteegi realiseerimiseks. Olukorras, kus kostja on laenulepingu ja arvelduskontolepingu ilma sisulise põhjuseta üles öelnud ning hageja kinnitab, et ta soovib lepinguid täita ja laenumakseid 2 / 22
kostjale tagada, oleks äärmisel ebaõiglane ja hea usu põhimõtte vastane olukord, kus hageja peaks kostja tegevuse tõttu jääma ilma oma kodust. Enamgi veel, hagejal on pangakontol, mis kostja poolt on suletud, piisavalt vahendeid, et laenumakseid tasuda.
8.Hageja suhtes on alustatud hageja hinnangul täiesti alusetult kriminaalmenetlust, mis on päädinud sellega, et hageja viibib tänaseni vahi all, politsei on konfiskeerinud kogu tema raha ja elektroonikaseadmed. Kostja on aga omakorda sulgenud hageja arvelduskonto ja lisaks öelnud üles laenulepingu. Ilmselt ainult selle tõttu, et hageja suhtes on alustatud kriminaalmenetlust väidetava kelmuse tõttu. Seni, kuni Eesti Vabariigis kehtib põhiseaduses sätestatud süütuse presumptsiooni põhimõte, on alusetutele süüdistustele või meedias avaldatud andmetele tuginedes lepingute erakorraline ülesütlemine igal juhul õigusvastane. Selline õigusvastane tegevus mitte üksnes rikub hageja õigusi, vaid seab ohtu ka kogu hageja seitsmeliikmelise perekonna. Tänapäeval on ju mõeldamatu arveldamine ilma arvelduskontota, liiati veel olukorras, kus kogu hageja kodust leitud sularaha konfiskeeriti. Tagatisvara realiseerimise oht toob aga kaasa selle, et hageja seitsmeliikmeline pere võib jääda ka ilma oma koduta. Ainuüksi see on kõnekas fakt, miks käesoleval juhul on oluline kohaldada esialgset õiguskaitset.
9.Kokkuvõtvalt tugineb hageja hagis alljärgnevale. Arvelduskontolepingu ülesütlemine on: 1) vastuolus VÕS § 7101 lg-ga 2 ja vastuolus hea usu põhimõttega (VÕS § 6, TsÜS § 138); 2) vastuolus kostja üldtingimuste p-dega 20.2.5, 20.2.8 ja 20.4. Laenulepingu ülesütlemine ainuüksi alusetu arvelduskontolepingu ülesütlemise tõttu ei ole põhjendatud ja ülesütlemise alust ei tulene kostja üldtingimustest. Üldtingimuste p 17.4 on tühine tüüptingimus. Laenulepingu ülesütlemise alust ei tulene ka laenulepingu üldtingimustest. Laenulepingu üldtingimuste p 9.1, mille kohaselt on kostjal õigus laenulepingu ülesütlemisel nõuda hagejalt kogu laenu tagasimaksmist 14 päeva jooksul, on tühine tüüptingimus.
10.Arvelduskontolepingu ülesütlemine on vastuolus VÕS § 7101 lg-ga 2 ja hea usu põhimõttega (VÕS § 6, TsÜS § 138)
11.VÕS § 7101 lg 2 sätestab, et krediidiasutus on Euroopa Liidus seaduslikul alusel elavale tarbijale VÕS § 709 lõikes 151 nimetatud põhimakseteenuste osutamiseks kohustatud tarbija põhjendatud huvi korral sõlmima põhimakseteenuste lepingu (edaspidi põhimakseteenuse leping), lähtudes VÕS § 7101 lõikes 1 sätestatud tingimustest. Krediidiasutus peab võimaldama põhimakseteenuseid kasutada eri kanalite, sealhulgas internetirakenduse kaudu. Tarbijal ei ole õigust nõuda krediidiasutuselt sellise põhimakseteenuse osutamist või kanali kasutamise võimaldamist, mida krediidiasutus ühelegi tarbijale ei paku. Eeltoodust tuleneb, et krediidiasutusel on kohustus sõlmida põhimakseteenuse osutamiseks leping, kui: 1) seda nõuab Euroopa Liidus seaduslikul alusel elav tarbija; 2) tarbijal on põhjendatud huvi lepingu sõlmimiseks.
12.Kostja on Finantsinspektsiooni andmetel Eesti krediidiasutus, kelle suhtes kehtib eelpool nimetatud kohustus. Hageja on Euroopa Liidus seaduslikul alusel elav tarbija – hageja on Eesti Vabariigi kodanik. Hagejal ei ole põhimakseteenuse osutamise lepingut ühegi teise krediidiasutusega, mistõttu on temal kui tarbijal põhjendatud huvi põhimakseteenuse lepingu sõlmimiseks. Järelikult on kostjal kohustus hagejaga põhimakseteenuse osutamiseks leping sõlmida.
13.Arvelduskontolepingu ülesütlemine on vastuolus kostja üldtingimustega
14.Arvelduskontolepingu erakorralise ülesütlemise teates on kostja viidanud kahele kostja üldtingimuste punktile – p 20.2.5 ja p 20.2.8.
15.Üldtingimuste p 20.2.5 kohaselt on kostjal õigus leping mõjuval põhjusel ühepoolselt erakorraliselt üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui Klient või temaga seotud isik ei täida 3 / 22
üldtingimustes sätestatud kohustusi või rikub lepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu ei saa Pank täita temale seatud kohustusi või lepingu tingimusi sh kasutab tehingu tegemisel variisikut või on Pangal Kliendi või temaga seotud isiku suhtes muul põhjusel rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlus.
16.Nimetatud üldtingimuste punkti kohaldamise esmane eeldus (s.t ilma nimetatud eeldust täitmata ei ole erakorraline ülesütlemine lubatud) on asjaolu, et isik ei täida üldtingimustes sätestatud kohustusi või rikub lepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu ei saa kostja täita temale seatud kohustusi või lepingu tingimusi. Hageja ei ole kostja ees enda kohustusi rikkunud ja üldtingimusi rikkunud ning ainuüksi seetõttu ei ole võimalik lepingu ülesütlemine viidatud alusel. Kostja ei ole viidanud, millist üldtingimuse punkti on hageja väidetavalt rikkunud. Enamgi veel, kostja ei ole viidanud sellele, et kostja ei suuda väidetava hageja tegevuse tõttu täita enda kohustusi. Järelikult ei ole täidetud ka üldtingimustes märgitud eeldus, mille kohaselt on erakorraline ülesütlemine lubatud siis, kui hageja rikkumise tõttu ei ole kostjal võimalik täita temale seatud kohustusi või lepingu tingimusi. Kostja ei ole üldse lepingu erakorralist ülesütlemist sisuliselt põhjendanud ning on hageja hinnangul suvaliselt viidanud mingile üldtingimuse punktile, mis kostja arvates võiks antud juhul kuuluda kohaldamisele, kuid mille tingimused ei ole täidetud.
17.Samuti on üldtingimuste p-s 20.2.5 nimetatud erakorralise ülesütlemise üheks aluseks asjaolu, kui klient kasutab tehingu tegemisel variisikut või on Pangal Kliendi või temaga seotud isiku suhtes muul põhjusel rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlus. Hageja ei ole kasutanud tehingute tegemisel variisikut ning ei ole ka põhjust kahtlustada hagejat kui eraisikut või hagejaga seotud isikut rahapesu või terrorismi rahastamises.
18.Eeltoodust tulenevalt on viited üldtingimuste p-le 20.2.5 alusetud.
19.Üldtingimuste p 20.2.8 kohaselt on kostjal õigus leping mõjuval põhjusel ühepoolselt erakorraliselt üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui Klient või temaga seotud isik ei täida üldtingimustes sätestatud kohustusi või rikub lepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu ei saa Pank täita temale seatud kohustusi või lepingu tingimusi sh kui kliendi või temaga seotud juriidilise isiku tegevus või tegevusetus on põhjustanud Pangale või Pangaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvale juriidilisele isikule kahju või reaalse ohu kahju tekkimiseks. Hageja on selgitanud, et üldtingimuste p 20.2.8 esmane eeldus ei ole täidetud – hageja ei ole jätnud täitmata üldtingimustes sätestatud kohustust või rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu ei ole nimetatud üldtingimuste punkti alusel lepingu ülesütlemine lubatav. Enamgi veel, kostja ei ole selgitanud ülesütlemisavalduses, et hageja oleks põhjustanud kostjale kahju või reaalse ohu kahju tekkimiseks. Hageja ei ole kostjale kahju tekitanud ega ka kahju tekitamise ohtu tekitanud. Seetõttu on viited üldtingimuste p-le 20.2.8 alusel.
20.Eeltoodust tulenevalt ei ole käesoleval juhul arvelduskontolepingu erakorraline ülesütlemine lubatud üldtingimuste p 20.2.8 alusel, sest nimetatud punktis nimetatud asjaolusid ei esine.
21.Üldtingimuste p 20.4 sätestab, et enne Lepingu erakorralist ülesütlemist kaalub Pank põhjalikult kõiki asjaolusid ja langetab otsuse, lähtudes mõistlikkuse põhimõttest. Käesoleval juhul on kostja üldtingimuste p 20.4 rikkunud. Kostja ei ole hageja poole enne lepingu ülesütlemist pöördunud ja seetõttu pole kostjal olnud isegi võimalik kõiki asjaolusid kaaluda. Kostja ei ole kaalunud põhjalikult kõiki asjaolusid ning on langetanud ebamõistliku, üldtingimustega ja seadusega vastuolus oleva otsuse.
22.Laenulepingu ülesütlemise avalduses on kostja viidanud üldtingimuste p-le 17.4, mille kohaselt loetakse konto sulgemise momendist kõik konto kasutamisega seotud lepingud lõppenuks ja neist lepingutest tulenevate kohustuste täitmise tähtaeg saabunuks. Kuivõrd 4 / 22
arvelduskontolepingu ülesütlemine on tühine ehk toimetu, siis on arvelduskontoleping kehtiv. Seetõttu ei esine ka kostja üldtingimuste p-s 17.4 nimetatud alust konto kasutamisega seotud lepingu lõppenuks lugemiseks ja lepingust tuleneva kohustuse täitmise tähtaja saabunuks lugemiseks.
23.Enamgi veel, kostja üldtingimuste p 17.4 ei sätesta, et konto sulgemise momendist peaks lõppema ka kõik kostjaga sõlmitud laenulepingud. Üldtingimuste p 17.4 järgi lõppevad konto sulgemisega kõik konto kasutamisega seotud lepingut – laenuleping ei ole konto kasutamisega seotud leping. Laenulepingu puhul on tegemist eraldiseisva krediidilepinguga (VÕS § 401), mis ei ole konto kasutamisega seotud leping. Konto kasutamisega seotud leping on näiteks maksekaardi kasutamise leping, internetipanga leping jmt. Oleks ka mõeldamatu, kui kostjal oleks iga kord, kui ta sulgeb korraliselt või erakorraliselt oma kliendi konto, õigus üles öelda kliendiga sõlmitud tähtajaline kestvusleping (laenuleping) – selline tõlgendus annaks sisuliselt kostjale õiguse otsustada oma suva järgi ühepoolselt (ja ka alusetult) kestvuslepingu lõpetamise.
24.Tegelikkuses ei ole ka kostja ise lähtunud üldtingimuste p-st 17.4, mille kohaselt peaks justkui laenuleping lõppema automaatselt konto sulgemisega, sest kostja on ise viidanud sellele, et ütleb lepingu hoopis erakorraliselt üles. Kostja vastuoluline käsitlus teeb keeruliseks hagejal oma õiguseid kaitsta, sest pole aru saada, mille alusel on leping üles öeldud.
25.Isegi juhul, kui kostja poolt arvelduskontolepingu ülesütlemine ei oleks tühine (millega hageja nõus ei ole), siis oleks üldtingimuste p-le 17.4 tuginemine laenulepingu ülesütlemisel välistatud, kuna tegemist on tühise tüüptingimusega.
26.VÕS § 35 lg 5 kohaselt on VÕS §-des 35–39 ja 41–45 sätestatust lähtuvalt selle lepingupoole kahjuks, kelle suhtes tüüptingimust kasutati, kõrvalekalduv kokkulepe tühine. VÕS § 42 lg 1 esimese lause järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud.
27.Hageja on seisukohal, et tüüptingimustega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, mistõttu kahjustab see hagejat ebamõistlikult. VÕS § 42 lg 1 teise lause järgi eeldatakse ebamõistlikku kahjustamist, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks.
28.Erialakirjanduses on märgitud: „Selleks, et tüüptinguimus oleks eelduslikult ebamõistlikult kahjustav VÕS § 42 lg 1 teise lause mõttes, ei ole tingimata vajalik, et tüüptingimus oleks sõnaselgelt vastuolus seaduses sätestatud õiguste ja kohustustega. Seaduse olulised põhimõtted võivad tuleneda ka mitme sätte koostoimest “.
29.Kostja tüüptingimuse p 17.4 näeb ette, et kui kostja juures kliendi konto suletakse, siis loetakse ka kõik ülejäänud kliendi lepingud lõppenuks ja tähtajad saabunuks. Sisuliselt on tegemist lepingu erakorralise ülesütlemise alusega – kui konto suletakse, on alus öelda üles ka näiteks laenuleping, nagu käesoleval juhul on juhtunud. Lepingu ülesütlemisel peavad pooled muu hulgas juhinduma hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest (VÕS § 6 ja § 7). VÕS § 196 lg 1 kohaselt võib kestvuslepingu (milleks on ka laenuleping) kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). 5 / 22
30.Kostja üldtingimuste p 17.4 käsitleb justkui laenulepingu ülesütlemise mõjuva põhjusena asjaolu, et kostja on konto sulgenud. Samas võib kostja konto sulgeda subjektiivsel ja meelevaldsel põhjusel, nagu ka antud juhul on juhtunud. Seega näevad kostja üldtingimused ette seda, et kostja võib alusetult sulgeda konto ning see on justkui alus (mõjuv põhjus) ka laenulepingu erakorraliseks ülesütlemiseks – tegemist on kostja kasuks kehtestatud õigusega, mis ei ole kooskõlas hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega.
31.Antud juhul on kostja üles öelnud kodulaenu lepingu, mille kohaselt on laenujääk ligi 250 tuhat eurot. Ei saa mõistlikult eeldada, et eraisikust hagejal peaks olema võimalik hetkega selline summa kostjale tasuda ainuüksi põhjusel, et kostja on otsustanud alusetult sulgeda hageja arvelduskontolepingu. Hageja on laenulepinguga ettenähtud kohustusi nõuetekohaselt täitnud, laen on tagatud. Kostja poolt sellisel juhul laenulepingu erakorraline ülesütlemine peaks olema põhjendatud – VÕS § 196 lg 1 järgi peaks selleks olema mõjuv põhjus. Konto sulgemine, liiati kui seda on tehtud alusetult, ei ole selliseks mõjuvaks põhjuseks.
32.Kostja poolt laenulepingu erakorraline ülesütlemine tähendab seda, et hageja peab kostjale viivitamatult tagastama ligi veerand miljonit eurot või siis laenu refinantseerima (ja sedagi peaks justkui tegema 14 kalendripäeva jooksul). Kostja ei saa eeldada, et hagejal on 14 päeva jooksul võimalik leida lepingupartner, kelle laenutingimused on hagejale sobivad ja kes on nõus hagejaga uut laenulepingut sõlmima. Eriti tänases majanduslanguse olukorras, kus intressimäärad on tõusnud ja pangad on laenude väljastamisel pigem konservatiivsed. Kui hagejal ei õnnestu uut lepingupartnerit leida ja kostjale laenu 14 kalendripäeva jooksul tagasi maksta, siis võõrandatakse tagatiseks olev hageja kodu enampakkumisel.
33.Eeltoodust tulenevalt on kostja üldtingimuste p 17.4 vastuolus seaduse oluliste põhimõtetega, on seetõttu ebamõistlikult kahjustav ja tühine.
34.Tüüptingimus ei tohi lepingu olemuslikke tingimusi selliselt piirata või nende kehtivust välistada, et lepingu sisu satuks vastuollu sõlmimise aluseks olnud tahtega ning lepingupoole õigustatud ootustega lepingust saadava suhtes. Hageja soovis kostjaga lepingut sõlmides leida endale pikaajalise koostööpartneri. Hageja valis kostja oma koostööpartneriks kodu ostmisel. Hagejal oli põhjust eeldada, et seni, kuni hageja täidab oma lepingulised kohustused kostja ees ja ei riku sõlmitud lepingut, täidab ka kostja oma kohustusi hageja ees. Kostjapoolne ilma sisulise põhjuseta (liiati veel mõjuva põhjuseta) hagejaga sõlmitud lepingu ülesütlemine ei ole hageja poolt lepingu sõlmimisel seatud eesmärgiga kooskõlas.
35.Eeltoodust tulenevalt on kostja üldtingimuste p-s 17.4 olev tüüptingimus tühine. Tegemist on ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimusega, sest tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest ja tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub mitte üksnes küsitavaks, vaid võimatuks.
36.Laenulepingu ülesütlemise alust ei tulene ka laenulepingu üldtingimustest 2.5.1. Kostja on laenulepingu ülesütlemise teates viidanud ka laenulepingu üldtingimuste p-le 9.1.5.g. Kuigi samal ajal on ülesütlemise alusena nimetatud VÕS § 196 lg-t 1 ja üldtingimuste p 17.4, mitte laenulepingu üldtingimuste p 9.1.5.g. Kuivõrd kostja ei ole laenulepingu ülesütlemise alusena nimetanud laenulepingu üldtingimusi, siis hageja hinnangul ei ole kostja poolt nimetatud tingimustele tuginemine võimalik – kostja on selgesõnaliselt viidanud, et ütleb laenulepingu üles VÕS § 196 lg 1 ja üldtingimuste p 17.4 alusel ning hageja on selgitanud, et neil alustel ei ole laenulepingu ülesütlemine võimalik. Siiski esitab hageja seisukoha selle kohta, miks ei oleks ka laenulepingu üldtingimuste p 9.1.5.g kohaselt lepingu ülesütlemine võimalik.
37.Kostja avalduses on märgitud, et laenulepingu üldtingimuste p 9.1.5.g kohaselt on kostjal õigus laenuleping erakorraliselt üles öelda, kui esinevad sündmused, mis muul viisil oluliselt 6 / 22
takistavad või teevad võimatuks lepingu tingimuste täitmise laenusaaja poolt. Kostja pole mitte ühegi lausega selgitanud, mille põhjal on kostja teinud järelduse, et hageja ei täida laenulepinguga võetud kohustusi. Selliseid asjaolusid ei esine, sest hageja on alati täitnud enda kohustusi kostja ees ja kavatseb seda teha ka edaspidi. Laenulepingu ülesütlemine tuginedes laenulepingu üldtingimuste p-le 9.1.5.g on ilmselgelt otsitud ja alusetu.
38.Isegi juhul, kui kostja poolt laenulepingu ülesütlemine oleks kehtiv, siis on tühine laenulepingu üldtingimuste p 9.1, mille kohaselt on kostjal väidetavalt õigus nõuda kogu laenu tagasimaksmist 14 päeva jooksul.
39.Tulenevalt VÕS § 35 lg-st 5 ja VÕS § 42 lg 1 esimesest lausest on laenulepingu üldtingimuste p-s 9.1 sätestatud tüüptingimus tühine, kuna see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult.
40.Tüüptingimuse punktiga, mille järgi on kostjal õigus laenulepingu erakorralisel ülesütlemisel nõuda hagejalt laenu tagasimaksmist 14 kalendripäeva jooksul, on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, mistõttu kahjustab see hagejat ebamõistlikult. VÕS § 42 lg 1 teise lause järgi eeldatakse ebamõistlikku kahjustamist, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks.
41.Tüüptingimustega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest. Kostja poolt laenulepingu erakorraline ülesütlemine vaidlusalusele tüüptingimuse punktile tuginemine tähendab seda, et hageja peab kostjale 14 päeva jooksul tagastama ligi veerand miljonit eurot või siis laenu refinantseerima (ja sedagi peaks justkui tegema 14 kalendripäeva jooksul). Nagu hageja on juba märkinud, siis mõistlikult ei saa eeldada, et hagejal on 14 päeva jooksul võimalik leida lepingupartner, kelle laenutingimused on hagejale sobivad ja kes on nõus hagejaga uut laenulepingut sõlmima. Sealjuures eeldab selline tehing muu hulgas krediidiasutuse vastava komisjoni heakskiitu, hindamisakti koostamist ning notariaalset tehingut. Niivõrd lühikese aja jooksul on selliste toimingute tegemine võimatu, eriti tänases majanduslanguse olukorras, kus intressimäärad on tõusnud ja pangad on laenude väljastamisel pigem konservatiivsed. Hagejal peaks lisaks olema võimalus kaaluda erinevate krediidiasutuste pakkumisi. Kui hagejal ei õnnestu uut lepingupartnerit leida ja kostjale laenu 14 kalendripäeva jooksul tagasi maksta (mis niivõrd lühikese aja jooksul on sisuliselt võimatu arvestades ka seda, et hageja viibib hetkel alusetute süüdistuste tõttu vahi all), siis võõrandatakse tagatiseks olev hageja, tema abikaasa ja viie lapse kodu enampakkumisel. Selline kostja tüüptingimus, mis paneb teise lepingupartneri fakti ette, et ta jääb ilma oma kodust, ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega (VÕS § 6, TsÜS § 138).
42.Tüüptingimused piiravad teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Hageja on lepingut sõlmides arvestanud, et ta saab kostja käest laenu kodu ostmiseks ning hageja ei pidanud lepingu sõlmimisel arvestama sellega, et kui kostja ütleb lepingu alusetult üles, siis peab hageja olema 14 päeva jooksul valmis kogu laenu tagasi maksma.
43.Eeltoodust tulenevalt on kostja üldtingimuste p-s 9.1 olev tüüptingimus tühine. Tegemist on ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimusega, sest tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest ja tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub mitte üksnes küsitavaks, vaid võimatuks.
7 / 22
44.Arvelduskontolepingu ja laenulepingu ülesütlemiseks VÕS § 196 lg 1 alusel puudub mõjuv põhjus.
45.Kuna arvelduskontoleping ja laenuleping on kestvuslepingud, siis nende erakorraliseks ülesütlemiseks peaks esinema VÕS § 196 lg-s 1 sätestatud alus – mõjuv põhjus. Kuigi hageja on seisukohal, et antud juhul arvelduskontolepingu ülesütlemine ei ole võimalik tulenevalt VÕS § 7101 lgst 2.
46.VÕS § 196 lg 1 kohaselt võib kestvuslepingu kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Kostja ei ole selgitanud, milles võiks seisneda käesoleval juhul mõjuv põhjus arvelduskontolepingu ja laenulepingu ülesütlemiseks. Arvelduskontolepingu ülesütlemiseks mistahes põhjus puudub. Laenulepingu ülesütlemist on üritatud siduda konto puudumisega, kuid see ei saa mitte kuidagi olla mõjuvaks põhjuseks laenulepingu ülesütlemiseks, sest laenulepingust tulenevaid kohustusi on võimalik täita ükskõik millise konto vahendusel – selleks ei pea kasutama kostja juures asuvat kontot. Kui hageja laenulepingut täidab (ja hageja väljendab käesoleva hagiga oma soovi lepingut täita), siis ei esine sellist mõjuvat põhjust, mis õigustaks lepingu erakorralist ülesütlemist kostja poolt.
47.Eeltoodust tulenevalt puudub mõjuv põhjus lepingute erakorraliseks ülesütlemiseks ning lepingute ülesütlemine VÕS § 196 lg-le 1 tuginedes on õigustühine ja toimetu.
48.Hageja on arvelduskontolepingu ja laenulepingu pooleks, mistõttu tuleb eeldada, et tal on õiguslik huvi selle vastu, et kohus tuvastaks, kas lepingute ülesütlemine on kehtiv või mitte – sellest, kas lepingud kehtivad või ei kehti sõltuvad hageja õigused ja kohustused. Kui arvelduskontolepingu ülesütlemine on alusetu, siis on alusetu ka laenulepingu ülesütlemise teates tehtud viide üldtingimuste p-le 17.4. Kui laenuleping kehtib, siis on hagejal kohustus tasuda laenumakseid lepingus sätestatud viisil ja kostjal on keelatud laenu tagatiseks oleva hüpoteekide realiseerimine. Kui laenuleping ei kehti, on hagejal kohustus tagastada laen kogusummas 248 933,28 eurot, millele lisanduvad intressid.
49.Eelnevat arvesse võttes on hagejal õigustatud huvi õigussuhte tuvastamise vastu. Kostja seisukoht
50.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
51.Kostja leiab et arvelduskontolepingu ülesütlemine ei ole vastuolus VÕS §7101 lõikega 2.
52.Kostja on suhelnud Rahapesu Andmebürooga ning oli kohustatud esitama hageja kohta käivat informatsiooni. Seega antud lepingute lõpetamine ehk ärisuhte lõpetamine hagejaga on aluse saanud Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduses sätestatud hoolsusmeetmete täitmisest ja ei saa olla vastuolus õigusaktidega.
53.Arvelduskontolepingu ülesütlemine ei ole vastuolus Panga üldtingimuste punktiga 20.2.5. Mainitud punkt sätestab, et Pangal on õigus erakorraliselt leping üles öelda juhul, kui klient kasutab tehingu tegemisel variisikut või on Pangal Kliendi või temaga seotud isiku suhtes muul põhjusel rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlus.
54.Hageja on Panga endise kliendi X OÜ üks juhatuse liikmetest. Pank lõpetas 15.08.2022 X OÜ-ga arvelduskontolepingu seoses rahapesukahtlusega.
55.Tuginedes RahaPts §23 on Pank kohustatud teostama ärisuhte seire, mis hõlmab RahaPts §23 lõikes 2 punktides 1-5 sätestatud tegevuse, milleks muuhulgas on ärisuhtes tehtud tehingute kontroll, tagamaks, et tehingud on kooskõlas kohustatud isiku teadmistega kliendist, 8 / 22
tema tegevusest ja riskiprofiilist. Sealjuures tuleb välja selgitada nende tehingute olemus, põhjus ja taust, samuti muu teave tehingute sisu mõistmiseks, ning nendele tehingutele suuremat tähelepanu pöörata. Ülalnimetatud hoolsusmeetmete kohaldamise, sh äriseire teostamise käigus analüüsis Pank Kliendi X OÜ tehinguid ning kontol teostatavaid ülekandeid. Hoolsusmeetmete kohaldamise käigus esitas Pank Kliendile küsimusi tehingute eesmärgi täpsustamiseks. X OÜ vastuste ja tehingute analüüsi tulemusel ilmnesid tema tegevuses asjaolud, mis suurendasid X OÜ riskiastet Panga sisedokumendis „Riskiisu rahapesu ja terrorismi rahastamise ja rahvusvahelise sanktsiooni rakendamise riskide käsitlemiseks“ sätestatud maatriksis ulatuseni, mis ei vasta Panga poliitikas seatud riskitaluvusega seatud eesmärkidele. Lisaks ilmnesid X OÜ vastuses tunnused, mille alusel ei saa Pank lugeda Kliendi tegevust läbipaistvaks ega arusaadavaks. Tulenevalt eeltoodust otsustas Pank X OÜ-ga ärisuhte lõpetada. X OÜ juhatuse liikmete I. T. ja S. P. tegevuse kohta on Äripäevas ilmunud järgmised artiklid: 21.11.2022 XXX; 22.11.2022 XXX; 19.12.2022 Äripäevas ilmunud järgmine artikkel: XXX.
56.Võttes arvesse eelnevalt kirjeldatult on selgelt näha, et pank on valinud arvelduskontolepingu lõpetamiseks õige aluse, sest Üldtingimuste punkt 20.2.5 sätestab: „ kui klient kasutab tehingu tegemisel variisikut või on Pangal Kliendi või temaga seotud isiku suhtes muul põhjusel rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlus“ on see erakorralise lepingu ülesütlemise aluseks. Pank oli eelnevalt lõpetanud hagejaga seotud juriidilise isikuga ehk X OÜ-ga ärisuhte.
57.Arvelduskontolepingu ülesütlemine ei ole vastuolus Panga üldtingimuste punktiga 20.2.8. Mainitud punkt sätestab, et Pangal on õigus erakorraliselt leping üles öelda juhul, kui Isiku või temaga seotud juriidilise isiku tegevus või tegevusetus on põhjustanud Pangale või Pangaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvale juriidilisele isikule kahju või reaalse ohu kahju tekkimiseks.
58.Kostja on seisukohal, et hagejaga seotud juriidilise isiku X OÜ tegevus on põhjustanud Pangale reaale ohu mainekahju tekkimiseks. Tegevus, milles kahtlustatakse X OÜ juhatuse liikmeid on kelmus. X OÜ on olnud aastaid Panga kliendiks ning see toob Pangale reaalse mainekahju.
59.Kostja väidab, et arvelduskontolepingu ülesütlemine ei ole vastuolus Panga üldtingimuste punktiga 20.4. Toodud punkt sätestab, et enne Lepingu erakorralist ülesütlemist kaalub Pank põhjalikult kõiki asjaolusid ja langetab otsuse, lähtudes mõistlikkuse põhimõttest.
60.Hageja mainib, et Kostja pole Hageja poole pöördunud ja seetõttu ei olnud Kostjal võimalik kõiki asjaolusid kaaluda. Hageja ekslikult arvab, et Pank peab lepingu ülesütlemisel konsulteerima või teavitama klienti. Panga üldtingimuste punkt 20.4. sätestab Panga siseste reeglite täitmise ja ennekõike lepingute erakorralisel ülesütlemisel, kus otsuse võtab vastu kollegiaalne organ. Seega kaalus kostja põhjalikult kõiki asjaolusid enne otsuse langetamist.
61.Arvelduskontolepingu ülesütlemine ei ole vastuolus VÕS §196. VÕS §196 lõige (1) sätestab, et Kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Kostja olid olemas järgmised faktid: 1) Kostja lõpetas hageja seotud isikuga X OÜ-ga ärisuhte rahapesu kahtluse olemasolul; 2 ) Hageja peeti kinni esitades talle suures ulatuses kelmuse kahtlus.
62.Kostja jaoks need kaks ülaltoodud fakti on mõjuvaks põhjuses VÕS §196 lg 1 mõttes.
63.Samas Krediidiasutuste seadus (KAS) sätestab § 89 lg (9), et Krediidiasutus on vaba otsustama, keda teenindada või keda mitte, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Samas KAS 9 / 22
§89 lõiks 91 sätestab, et Krediidiasutus peab põhjendama isikule makseteenuse lepingu sõlmimisest keeldumist või lepingu ülesütlemist käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud viisil, sealhulgas tuleb isikule anda teavet keeldumist või ülesütlemist puudutava kaebuse esitamise õiguse kohta, välja arvatud juhul, kui keeldumise põhjuste avalikustamine on vastuolus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses või mõnes muus seaduses sätestatuga, või olukorras, kus info avalikustamine võib kahjustada krediidiasutuse teabevahetust õiguskaitse- ja julgeolekuasutustega või koostööd välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooniga.
64.Arvelduskontolepingu ülesütlemine ei ole vastuolus hea usu põhimõttega (VÕS § 6, TsÜS § 138). Arvelduskontolepingu ülesütlemise mõjuvaks põhjuseks on rahapesukahtlus, mis tuleneb hagejaga seotud isiku X OÜ tegevusest, kus hageja on juhtorgani liige ehk otsuseid vastu võetav juhtiv isik.
65.Kostjal oli kahtlus, et hageja tegeleb rahapesuga, kuna kostjal on hageja poolt esitatud dokumentidest tuleneva info alusel on kujunenud teadmine, mis viitab sellele, et tehing suunatud rahapesu toimepanemisele või saadud vara varjamisele ning hoolsusmeetmete rakendamisel ei ole seda teadmist kõrvaldatud.
66.09.11.2022 andis hageja korralduse Pangale kanda üle teisele isikule summa 119,000.00 EUR. Kuna makse vastas teatud parameetritele, peatas kostja maksete sõelumise programm makse ja suunas selle täiendavale kontrollile.
67.10.11.2022 kell 09.05 tegi Pank hoolsusmeetmete teostamise raames vastavalt RahaPts-le § 20 e-mailiga kliendile päringu makse alusdokumentide esitamiseks panagale.
68.11.11.2022 kell 16.19 esitas Kostja lepingu itaalia keeles (pank võtab vastu inglise, eesti ja venekeelseid dokumente).Vastavalt Panga Üldtingimuste punktile 5.4. on Võõrkeelsete dokumentide korral Pangal õigus täiendavalt nõuda dokumentide tõlget eesti või mõnesse teise Panga poolt määratud keelde. Tõlge peab olema teostatud vandetõlgi poolt või tõlgi allkiri peab olema notariaalselt kinnitatud. Samas oli dokument poolte poolt allkirjastamata nagu seda nõuab VÕS 11 lg (4) ja nimelt: Kirjalik leping loetakse sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Seaduses võib sätestada, et kirjalik leping loetakse sõlmituks ka siis, kui lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud lepingupool.
69.14.11.2022 esitas Pank kostjale täiendava päringu, millele hageja ei ole vastanud. 21.11.2022 tagastas Pank hageja poolt algatatud makse hageja kontole. Klient ei esitanud muid dokumente, mis tõestaksid käesoleva tehingu läbipaistvust ja seaduslikkust. Seega ei saanud kostja täita hagejast tulenevatel põhjustel Pangale kohustuseks pandud hoolsusmeetmeid.
70.Pank käsitleb dokumentide esitamata jätmist arvelduskontolepingu tingimuste mittetäitmisena ja lepingu olulise rikkumisena RahaPTS tähenduses § 42 lg 1 ja lg 4.
71.Kostja on seisukohal, et laenulepingu ülesütlemine on seaduslik ja kostjal on selleks õiguslik alus, seega ei saa olla laenulepingu ülesütlemine tühine.
72.Lepingute ehk ärisuhte lõpetamine johtus Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduses sätestatud hoolsusmeetmete täitmisest § 20 ja § 42 lg 1. RahaPts § 3 punktis 5 sätestab ärisuhte mõiste. Sellest paragrahvist tulenevalt on kõik sõlmitud lepingud kliendiga ärisuhe. Seega on kostja kohustatud lõpetama rahapesus kahtlustatava isikuga kogu ärisuhte nii arvelduskonto- kui ka laenulepingu. 10 / 22
73.Kostja tugines laenulepingu lõpetamisel järgmistele õiguslikele alustele s.o laenulepingu üldtingimustes sätestatud punkt 9.1.5, mis viitab Laenusaaja kohustuste punktile 2.1.4. alapunktile g) „sündmused, mis muul viisil oluliselt takistavad või teevad võimatuks Lepingu tingimuste täitmise laenusaaja poolt“, panga üldtingimuste punkt 17.4. „kui arvelduskontoleping lõpetatakse siis lõpevad ka kõik arvelduskontolepinguga seotud lepingud ning VÕS §196 lg 1 „Kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine).
74.Kostja esitab oma vastuväited hageja väitele, et laenulepingu ülesütlemine ei tulene laenulepingu üldtingimustes:
75.28.11.2017.aastal sõlmisid kostja ja hageja laenulepingu nr 15962017F .Laenusumma on 280 000 tuhat eurot ning laenusumma tagastamise lõpptähtaeg oli kokku lepitud 28.11.2042. a.
9.1.on sätestatud Panga õigus laenuleping(ud) üles öelda ning nõuda Laenusaajalt 14 (neljateistkümne) päeva jooksul kogu võlgnevuse tasumist, kui leiab aset kasvõi üks alljärgnevalt loetletud sündmustest:, millisteks on punkti 9.1.5 toodud viide: „kui esinevad Lepingu punkti 2.1.4 alapunktides b), c), d), f), g) nimetatud asjaolud. Laenulepingu üldtingimuste punktis 2.1.4 g) on sätestatud, et Laenusaaja kohustus on teavitada Panka sündmustest, mis muul viisil oluliselt takistavad või teevad võimatuks Lepingu tingimuste täitmise Laenusaaja poolt. Punkt 2.1.4. g) on laia tõlgendusega, kuna ei ole võimalik eraldi välja tuua kõik võimalikud sündmused, mis võivad olla takistuseks Laenulepingu täitmisele Laenusaaja poolt.
77.Novembrikuus 2022 kostja sai teada, et esinevad Lepingu punktis 2.1.4. g) all mõeldud sündmused ja nimelt hageja kahtlustatakse ulatuslikus kelmuses ning ta on võetud vahi alla ja arestitud on kõik tema rahalised vahendid. Kostja kaalus põhjalikult enne lepingu erakorralist ütlemist kõiki asjaolusid ja langetas otsuse lepingu üles ütlemisest.
78.Kostja viitas laenulepingu ülesütlemisavalduses selgelt Laenulepingu üldtingimuste punktile 9.1.5, VÕS §196 ning Panga Üldtingimuste punktile 17.4. Seega oli Kostjal alus arvata, et esinevad sündmused, mis oluliselt takistavad või teevad võimatuks Lepingu tingimuste täitmise Laenusaaja poolt. Kostja on seisukohal, et hageja ei saa tugineda oma väitele, et laenulepingu ülesütlemise alus ei tulene laenulepingu üldtingimustest.
79.Kostja lükkab ümber hageja väited, et laenulepingu ülesütlemise alus ei tulene panga üldtingimuste punktist 17.4 ja esitab oma seisukoha ja järelduste selle kohta, et üldtingimuste p.17.4 ja laenulepingus sätestatu koostoimes tõendavad arvelduskontolepingu ja laenulepingu seotust omavahel.
80.Kostja rõhutab, et kõik Panga kliendid enne lepingute allkirjastamist tutvuvad panga ülddokumentidega ning kirjutavad alla, et on läbi lugenud Panga üldtingimused ja muud üldised dokumendid, on saanud aru dokumendi sisust ning aktsepteerivad neid. Seega on Laenulepingu sõlmimise eelduseks Kliendipoolne Panga Üldtingimuste, Tootetingimuste ja Hinnakirja aktsepteerimine ja arveldukonto avamine Pangas. Hageja on allkirjastanud arvelduskontolepingu, kus on selgelt välja toodud lause, et klient kinnitab, et on tutvunud panga üldtingimustega ja aktsepteerib neid.
81.Kostja on seisukohal, et panga üldtingimuste punktis 17.4. sätestatu ja nimelt „konto sulgemise momendist loetakse kõik kontoga seotud lepingud lõppenuks ja neist lepingutest tulenevate kohustuste tähtaeg saabunuks“, ulatub kõikidele panga lepingutele, kuna 11 / 22
arvelduskonto omamine AS TBB pangas on oluline tingimus. Sellele viitavad järgmised eraisiku laenulepingu nr 15962017F oluliste tingimuste punktid: 1) laenulepingu punkt 1.3.6. sätestab, et Laenusaaja ja Pank on kokku leppinud, et Laenusumma või selle osa kantakse I. T. Pangas avatud arvelduskontole; 2) laenulepingu punkt 1.4.“Intress“ kaks viimast lauset: „Lepingu allakirjutamisega annab Laenusaaja Pangale õiguse debiteerida Laenusaaja kontot Pangas laenu kasutamise eest tasumisele kuuliuva intressi suuruses summas ja Laenusaaja kohustub kindlustama debiteerimiseks piisava summa olemasolu kontol. Lepingu allakirjutamisega annab Laenusaaja pangale õiguse debiteerida Laenusaaja kontot pangas laenusumma kasutamise eest tasumisele kuuluva intressi suuruses summas ja Laenusaaja kohustub kindlustama debiteerimiseks piisava summa olemasolu kontol.“ 3) laenulepingu punkt 1.7 „Viivis“ viimane lause: Lepingu allakirjutamisega annab Laenusaaja pangale õiguse debiteerida Laenusaaja kontot pangas viivise ja/või muu lepinguga ettenähtud leppetrahvi ulatuse summas ja Laenusaaja kohustub tagama debiteerimiseks piisava summa olemasolu oma kontol pangas. 4) laenulepingu punkt 1.9.“Laenusumma tagastamine“ Viimane lause sätestab, et:“ Lepingu allakirjutamisega annab laenusaaja pangale õiguse debiteerida laenu tagastamise tähtajal ja/võ maksegraafikus ettenähtud tähtajal Laenusaaja kontot pangas laenusumma ja/või maksegraafikus ettenähtud tähtajal Laenusaajakontot pangas laenusumma ja/või selle kokkulepitud osa suuruses summas ja Laenusaaja kohustub tagama debiteerimiseks piisava summa olemasolu kontol 5) Oluliste tingimuste punkt 1.11. on püsimaksekorraldus. Välja toodud nii maksja I. T. nimi kui ka konto nr EEXXX. Kuna püsimaksekorraldus on sisse viidud lepingu oluliste tingimustesse, in see tõendiks, et laenu saamiseks AS TBB pangas on arvelduskontolepingu omamine AS TBB pangas oluliseks tingimuseks.
82.Hageja on allkirjastanud 27.11.2017 Euroopa Standardiinfo Teabelehe, kus punktis 6 „Lisakohustused“ on sätestatud millistel tingimustel väljastatakse laenu. Üheks selgelt välja toodud kohustuseks on „arvelduskontolepingu sõlmimine enne laenulepingu sõlmimist ja hoidmine kehtI.a kuni laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseni. Arvelduskontolepingut ei saa enne lõpetada, kui laenulepingust tulenevad kohustused on täidetud“. Dokumendis on selgelt välja toodud panga reegel, et laenu saamiseks ja laenulepingu kehtivuse ajal peab kliendil olema kehtiv arvelduskontoleping.
83.Seega lähtuvalt punktidest 3.5, 3.5.6, 3.5.7. ja 3.6 leidub tõendus kostja väidetele, et laenulepingute ülesütlemise alus tuleneb üldtingimuste punktist 17.4.
84.Kostja esitab vastuväited hageja väitele, et Üldtingimuste punkt 17.4. on tühine vastavalt VÕS § 42 lõikele 1.
85.Panga Üldtingimuste punktis 17.4. on sätestatud, et konto sulgemise momendist loetakse kõik kontoga seotud lepingud lõppenuks ja neist lepingutest tulenevate kohustuste tähtaeg saabunuks. Hageja viitab oma avalduse punktis 2.4 ja selle alapunktides, et Panga Üldtingimuste punkt 17.4. on tühine. Võlaõiguse § 37 lõikes 1 sätestab, et tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada.
86.Vastavalt Krediidiasutuste seaduse (KAS) §89 lg (5) peavad olema Krediidiasutuse sooritatavate tehingute või osutatavate teenuste loetelu, krediidiasutuse ja kliendi vaheliste suhete üldtingimused (edaspidi üldtingimused), intressimäärad ning teenustasud avaldatud krediidiasutuse veebilehel ja krediidiasutuse klientide teenindamiseks ette nähtud tegevuskohas. Kliendil on õigus nõuda nende kohta krediidiasutuselt selgitusi ja juhiseid. KAS § 89 lg 6 on Üldtingimused käesoleva seaduse mõistes kõigi krediidiasutuse klientide 12 / 22
suhtes rakendatavaid standardseid tingimusi sisaldav dokument, mis sätestab krediidiasutuse ja kliendi vaheliste suhete põhialused, krediidiasutuse ja kliendi vahelise suhtlemise korra ja üldised tingimused kliendi ja krediidiasutuse vaheliste tehingute teostamisel. KAS §89 lg (7) järgi kinnitab, muudab ja tühistab Üldtingimusi krediidiasutuse juhatus. Üldtingimustes tehtavad muudatused peavad olema krediidiasutuse operatsioonisaalis nähtavale kohale välja pandud vähemalt 15 päeva enne muudatuste jõustumist. Üldtingimuste kohaldamine krediidiasutuse ja kliendi vahelistele suhetele sätestatakse krediidiasutuse ja kliendi kirjaliku kokkuleppega.
87.Antud juhul on tüüptingimused lepingu osaks sest hageja allkirjastas 30.05.2017 eraisiku arvelduskontolepingu, millega kinnitas, et on tutvunud Panga Üldtingimustega, Arvelduskontolepingu tingimustega ja Maksetingimustega, et on neist aru saanud ja on nõus neid tingimusi täitma.
88.Kostja kui tingimuse kasutaja toob välja seisukoha, et punktis 17.4. sätestatud üldtingimus ei ole ebamõistlikult kahjustav tingimus. Kostja põhjendab oma väidet võttes aluseks VÕS § 42 lõikes 2 sätestatu: tüüptingimust ei loeta ebamõistlikult kahjustavaks, kui see puudutab lepingu põhilist eset või hinna ja üleantu väärtuse suhet või kui tingimuse sisu tugineb õigusaktil, millest ei saa lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda. Panga Üldtingimuste punkt on laiema tõlgendusega ja kostja peab kohtule selgitama, et kostja käsitleb selle punkti all osaliselt ka tingimust, mis tugineb RahaPts sätestatud normil ja nimelt § 3 p.4 ärisuhte mõiste defineerimisel ja RahaPts §42 lg 1 punktid 1. ja 2. Kostja on RahaPts mõistes kohustatud isik seega on kohustatud täitma kõiki RahaPts sätestatud õigusnorme. Seega on kostja seisukohal, et Panga Üldtingimuste punkt 17.4. tugineb osaliselt ka õigusaktil.
89.Hageja viitab oma avalduse punktis 2.4.3., et tegelikkuses ei ole kostja ise lähtunud üldtingimuste punktist 17-4, mille kohaselt peaks justkui „laenuleping lõppema automaatselt konto sulgemisega“. Kostja lõpetas laenulepingu erakorraliselt ja andis vastavalt VÕS §114 täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks. Kostja on seisukohal, et laenulepingu ülesütlemisel tuleb anda laenusaajale võimalus ajaliselt tasuda või refinantseerida oma kohustus.
90.Kostja väidab vastu hageja väidetele et lepingute lõpetamine on vastuolus VÕS 196 (puudub mõjuv põhjus) ja hageja väitele, et e) lepingute lõpetamine on vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttele (VÕS § 6 ja § 7) ja nimelt:
91.Kostja on seisukohal, et laenulepingu lõpetamiseks eksisteerib mõjuv põhjus ja kostja saab õiguslikult tugineda VÕS §196 lõikele 1. Laenulepingu lõpetamine ei ole vastuolus VÕS §6 sätestatud hea usu põhimõttega ja VÕS §7 sätestatud mõistlikkuse põhimõttega kuna ärisuhte, ehk lepingute ülesütlemine on ajendatud RahaPts §20 ja § 42 lg 1 punktides 1 ja 2 sätestatud hoolsusmeetmete täitmisel kostja poolt. Ärisuhe isikuga, kes kvalifitseerub panga riskimaatriksi alusel kui kõrge riskiga klient, kes on seotud rahapesu kahtlustuse saanud juriidilise isikuga, olles ise selle juriidilise isiku juhtorganis, ei ole võimalik. Seega kostja arvates eksisteerib VÕS §196 lõikes 6 sätestatud mõjuv põhjus ning hageja ei saa tugineda lepingute lõpetamise tühisusele.
92.Hageja oma avalduse punktides 2.7.3 ja 2.7.4 viitab Financial Actions Task Force (FATF) ehk rahapesuvastase töögruppi poolt kehtestatud juhisele, mille järgi tuleb pankadel kohaldada terviklikku riskipõhist lähenemisviisi ning toob välja, et lepingu ülesütlemine tohib olla vaid kaasuspõhine ja üksnes olukorras, kus rahapesu või terrorismi riski ei ole võimalik leevendada. Kostja majandusstrateegia on saavutada usaldusväärne kliendibaas. Kostjal on ülesehitatud hoolsusmeetmete täitmise protseduur ning riskimaatriks, mille alusel selgitatakse välja kõrge riskiga kliente. Kostja on seisukohal, et just hagejaga lepingu ülesütlemine ongi selgelt kaasuspõhine, kuna rahapesu riski ei ole võimalik leevendada sest hageja juhitud 13 / 22
tegevus on tekitanud rahapesu ja kelmuse kahtlust politseiorganitel rahvusvahelisel tasemel, mis on leidnud ka kajastust meedias.
93.Seega, tulenevalt ülaltoodust on kostjapoolne otsus lõpetada ärisuhte ehk erakorraliselt öelda üles arvelduskonto- ja laenulepingud I. T. ́iga on seaduslik ja põhjendatud. Ärisuhte ehk lepingute ülesütlemine ei ole tühine.
94.06.09.2023 menetlusdokumendis on kostja võtnud hagi osaliselt õigeks laenulepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja laenulepingu kehtivuse tuvastamise osas vastavalt TsMS § 440 lg 3.
95.25.07.2023 tegi kostja otsuse võtta hagi osaliselt laenulepingu lõpetamise vaidlustamise osas õigeks ning taastada hageja laenuleping tehniliselt süsteemis alates 01.08.2023. Vastav teade koos laenulepingu graafikuga on edastatud hageja esindajale e-maile aadressile' XXX. Kohtuotsuse põhjendused
96.Pooled tõid välja järgmised asjaolud, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: 30.05.2017 on I. T. (edaspidi hageja) ja AS TBB pank (edaspidi kostja) vahel sõlmitud arvelduskontoleping, mille alusel avati hagejale arvelduskonto EEXXX (dtl 28). 28.11.2017 on hageja ja kostja vahel sõlmitud laenuleping nr 15962017F, mille järgi andis kostja hagejale laenu summas 280 000 eurot tähtajaga 28.11.2042. Laenulepingu p 1.10. järgi seati laenulepingust tulenevate nõuete täitmise tagamiseks kolm hüpoteeki (dtl 19-27). 23.11.2022 edastas kostja hagejale teate 30.05.2017 arvelduskontolepingu erakorralise ülesütlemise kohta. Arvelduskontolepingu ülesütlemist on põhjendatud kostja teenuse osutamise üldtingimuste p-dega 20.2.5 ja 20.2.8. Teate kohaselt lõpetati leping etteteatamiseta, s.t 23.11.2022 (dtl 33-34). 23.11.2022 edastas kostja hagejatele laenulepingu ülesütlemise avalduse. Avalduses on märgitud, et kuna kostja ütles 23.11.2022 üles ühepoolselt ja erakorraliselt 30.05.2017 sõlmitud arvelduskontolepingu, siis lõpetab kostja erakorraliselt ka laenulepingu alates 12.12.2022. Teate kohaselt andis kostja hagejale tähtaja laenu põhisumma, mis on 248 933,28 eurot ja intressi tasumiseks. Tasumise tähtaeg on 14 päeva alates 23.11.2022 teate kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 12.12.2022 (dtl 29-32).
97.Hageja I. T. on esitanud hagi AS TBB pank vastu AS TBB pank poolt 23.11.2022 tehtud hageja ja kostja vahel 30.05.2017 sõlmitud arvelduskontolepingu ja 28.11.2017 sõlmitud laenulepingu nr 15962017F ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja eelnimetatud lepingute kehtivuse tuvastamise nõudes.
98.TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.
99.Kostja on 06.09.2023 menetlusdokumendis võtnud hagi osaliselt õigeks laenulepingu ülesütlemise ja kehtivuse tuvastamise osas vastavalt TsMS § 440 lg 3.
100.Kohus rahuldab hagi osaliselt õigeksvõtul põhineva otsusega ja tuvastab AS TBB pank poolt 23.11.2022 tehtud laenulepingu ülesütlemisavalduse tühisuse ja I. T. ja AS TBB pank vahel 28.11.2017 sõlmitud laenulepingu nr 15962017F kehtivuse. Kostja osas on hagi õigeksvõtul põhinev otsus põhivõlgnevuse laenulepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja laenulepingu kehtivuse tuvastamise osas tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 1).
14 / 22
101.Seega tuleb kohtu lahendada järgnevalt I. T. hagi AS TBB pank vastu AS TBB pank poolt 23.11.2022 tehtud hageja ja kostja vahel 30.05.2017 sõlmitud arvelduskontolepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja arvelduskontolepingu kehtivuse tuvastamises osas.
102.Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostjal oli õigus 30.05.2017 poolte vahel sõlmitud arvelduskontoleping erakorraliselt üles öelda ja kas leping on kehtivalt üles öeldud. Kohus kontrollib seega esmalt, kas lepingu ülesütlemisel on täidetud formaalsed ja materiaalsed eeldused. Seejärel kohus hindab, kas ülesütlemisega kaasnesid taotletud õiguslikud tagajärjed.
103.Lepingu ülesütlemine vastab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 1 järgsetele tehingu tunnustele. Siittulenevalt on kohaldatavad ka vastavad TsÜS-i sätted tehingu tühisuse ja tühistamise kohta. Seega kui ülesütlemisavalduse eeldused (formaalsed või materiaalsed) puuduvad, ei saa ülesütlemist lugeda toimunuks, s.o vastava ülesütlemisavalduse alusel ei ole leping lõppenud.
104.Võlaõigusseadus eristab kahte lepingu ülesütlemise viisi: korralist (VÕS § 195 lg 3) ja erakorralist (VÕS § 196). Eristamise aluseks on võimalus lõpetada sõlmitud leping ühepoolselt sõltumata põhjusest (või põhjust avaldamata) (korraliselt) või üksnes mõjuva põhjuse olemasolul, mille esinemisel ei saa pidada otstarbekaks lepingu jätkamist (erakorraliselt).1 VÕS § 195 lg 3 kohaselt võib kestvuslepingu, mis on sõlmitud tähtajatult, kumbki lepingupool mõistliku etteteatamistähtajaga üles öelda, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Samas seadus ei tunnusta tähtajatu lepingu korralise ülesütlemise õigust piiramatult. Pea kõigi olulisemate kestvuslepingute puhul on seaduses sätestatud kord ja tähtajad lepingu korraliseks ülesütlemiseks ning piirangud selle õiguse kasutamiseks.2
105.VÕS § 720 lg 2 kohaselt võib makseteenuse pakkuja makseteenuse lepingu üles öelda juhul, kui leping on tähtajatu ja pooled on lepingu ülesütlemise õiguses kokku leppinud. Ülesütlemisest etteteatamise tähtaeg ei tohi olla lühem kui kaks kuud. Ülesütlemisavaldus tuleb teha VÕS § 711 lõikes 2 sätestatud viisil. VÕS § 711 lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teave tuleb esitada makseteenuse pakkuja kliendile paberkandjal või muul püsival andmekandjal. Teave tuleb esitada selgelt ja arusaadavalt ning eesti keeles või muus poolte vahel kokkulepitud keeles.
106.Lepingu ülesütlemine toimub vastavalt VÕS § 195 lg-s 1 sätestatule ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Ülesütlemisavaldus peab TsÜS § 69 lg 2 kohaselt olema selle saajale kättesaadavaks tehtud.
107.Pooled ei vaidle asjaolus, et hageja on saanud kätte nõuetekohases vormis lepingu ülesütlemise teate. Kostja on saatnud hagejale 23.11.2022 teate arvelduskontolepingu erakorralise ülesütlemise kohta, milles on arusaadavalt välja toodud, milline leping ja millal lõpetatakse (tlk dtl 33-34).
108.Kohtu hinnangul on seega täidetud arvelduskontolepingu ülesütlemise formaalsed eeldused.
109.Kohus hindab järgnevalt, kas kostja poolt väljatoodud lepingu ülesütlemise aluste puhul on täidetud lepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused.
110.Hageja leiab, et arvelduskontolepingu ülesütlemine on vastuolus VÕS § 710 1 lg-ga 2, hea usu põhimõttega (VÕS § 6, TsÜS § 138) ja kostja üldtingimuste p-dega 20.25, 20.2.8 ja
111.Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 7101 lg-st 2 tulenevale põhimakseteenuse lepingu sõlmimise kohustusele. 1 2
112.VÕS § 7101 lg 2 1. lause kohaselt on krediidiasutus Euroopa Liidus seaduslikul alusel elavale tarbijale VÕS § 709 lõikes 151 nimetatud põhimakseteenuste osutamiseks kohustatud tarbija põhjendatud huvi korral sõlmima põhimakseteenuste lepingu, lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustest. Krediidiasutus peab võimaldama põhimakseteenuseid kasutada eri kanalite, sealhulgas internetirakenduse kaudu. Tarbijal ei ole õigust nõuda krediidiasutuselt sellise põhimakseteenuse osutamist või kanali kasutamise võimaldamist, mida krediidiasutus ühelegi tarbijale ei paku. Viidatud VÕS § 710 1 lg 1 kohaselt peavad lepingu sõlmimiseks isik ja tema taotletavad lepingutingimused vastama seaduses sätestatule ning makseteenuse pakkuja kehtestatud teenuste üldtingimustele või makseteenuse osutamise tüüptingimustele. Eeltoodud regulatsioon seab tarbijate õigused põhimakseteenuste tagamise osas erilise kaitse alla ning tarbijaga põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest keeldumine ja siittulenevalt ka lepingu ülesütlemine ilma mõjuva põhjuseta ei ole võimalik.
113.Samas ei ole makseteenuse (läbi viite VÕS § 7101 lg-s 1 sätestatud tingimustele ka põhimakseteenuse) lepingu sõlmimise kohustus absoluutne. Eriseadused (peamiselt avalikõiguslikud) näevad ette täpsustusi ning kitsendusi või seavad täiendavaid nõudeid kliendisuhte loomisele. Krediidiasutuse õigust klienti valida piirab muuhulgas ka VÕS § 7101 lg 5, mille kohaselt on pank kohustatud konkreetselt põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest keelduma RahaPTS §-s 42 sätestatud alustel.
114.Krediidiasutustel on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest (RahaPTS) ja muudest õigusaktidest tulenevalt kohustus ebaseadusliku, kõrge riskiga ja kahtlase tegevuse ennetamiseks ning lõpetamiseks. RahaPTS §-s 20 on kirjeldatud primaarsed hoolsusmeetmed, §-s 37 täiendavad hoolsusmeetmed, arvestada tuleb ka Finantsinspektsiooni ja Rahapesuvastase töökonna (FATF) juhenditega. Krediidiasutuste lepinguvabadus (KAS § 89 lg 9) on vajalik, et tagada krediidiasutuste õigus luua õigussuhted üksnes selliste isikutega, kes on vastavuses krediidiasutuse riskiisuga, mille krediidiasutus võib RahaPTS § 10 lg 3 järgi ise määrata. Põhimakseteenuse saamise õigust on proportsionaalne piirata rahapesu tõkestamise eesmärgil (direktiivi 2014/92/EL art 16 lg 4). RahaPTS järgi peab kohustatud isik ärisuhte loomisel, selle vältel ning rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral rakendama seaduses ettenähtud hoolsusmeetmeid.
115.Riigikohtu 22.03.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-3552 p-s on 21.1 selgitud, et tarbija juurdepääsuõigus põhimakseteenustele tuleneb direktiivi 2014/92/EL art-st 16 ja VÕS § 710 1 lg-st 2. Põhilised makseteenused on muutunud tänapäeva ühiskonna majandus- ja ühiskonnaelu vältimatuks eeltingimuseks, millele ligipääsu omamata on raskendatud kõige igapäevasemad toimingud, nagu sissetuleku (töötasu või sotsiaaltoetuste) saamine, arvete ja maksude tasumine, kaupade ning teenuste ostmine jne. Makseteenuseid loetakse mh elutähtsateks teenusteks hädaolukorra seaduse § 36 lg 3 p 1 järgi. Sama kohtuotsuse punkti
21.2.on selgitatud, et „Direktiivi 2014/92/EL preambuli p-s 34 rõhutatakse, et krediidiasutustel on küll oluline tagada, et kliendid ei kasuta finantssüsteemi sellistel ebaseaduslikel eesmärkidel nagu pettus, rahapesu või terrorismi rahastamine, ei tohiks nad seada tõkkeid tarbijatele, kes soovivad maksekonto piiriülese avamise ja kasutamise teel saada kasu siseturu eelistest. Seetõttu ei tohiks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/60/EÜ sätteid kasutada ettekäändena äriliselt vähem atraktiivsete tarbijate tagasilükkamiseks. Põhimaksekonto avamisest keeldumine või põhimaksekonto lepingu lõpetamine peaks direktiivi 2014/92/EL preambuli p 47 järgi olema krediidiasutusele lubatud üksnes erijuhtudel, nagu rahapesu ja terrorismi rahastamist või kuritegude ennetamist ja uurimist käsitlevate õigusaktide mittejärgimise korral. Isegi sel juhul on keeldumine põhjendatud ainult siis, kui tarbija ei järgi asjaomase õigusakti sätteid, ning mitte põhjusel, et õigusakti järgimise kontrolli menetlus on liiga tülikas või kulukas.“ 16 / 22
116.Õiguskantsler on leidnud, et pankadel on õigus ja kohustus leping erakorraliselt üles öelda, kui pank ei suuda täita hoolsusmeetmeid või tal on kahtlus, et tegemist on rahapesu või terrorismi rahastamisega (13.01.2023 nr 5-3/2306693).
117.Käesoleval juhul on 23.11.2022 kostja poolt hagejale edastatud arvelduskontolepingu erakorralise ülesütlemise teates kostja tuginenud kostja üldtingimuste punktidele 20, 20.2.5 ja
118.Kohus tuvastab, et kostja üldtingimuste punktide 20.1. ja 20.2 kohaselt Pangal on õigus Leping mõjuval põhjusel ühepoolselt kohe üles öelda (erakorraline ülesütlemine). Põhjus on mõjuv, kui klient või temaga seotud isik ei täida üldtingimustes sätestatud kohustusi või rikub lepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu ei saa pank täita temale seatud kohustusi või lepingu tingimusi sh (punkt 20.2.5) kui kasutab tehingu tegemisel variisikut või on Pangal Kliendi või temaga seotud isiku suhtes muul põhjusel rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlus ja (punkt 20.2.8) kui isiku või temaga seotud juriidilise isiku tegevus või tegevusetus on põhjustanud Pangale või Pangaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvale juriidilisele kahju või reaalse ohu kahju tekkimiseks (dtl 40-46).
119.Kohus leiab, et arvelduskontolepingu erakorralise ülesütlemise alus ei pea tulema poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimustest, vaid võib tuleneda ka seadusest.
120.Kuigi kostja ei ole 23.11.2022 hagejale edastatud arvelduskonto erakorralise ülesütlemise teates täpsustanud, millised on kostja poolsed konkreetsed etteheiteid hagejale, siis erakorralise ülesütlemise teates välja toodud viidetest kostja üldtingimustele võib kohtu hinnangul järeldada, et kostja on hagejaga ärisuhte lõpetanud RahaPTS § 42 lg 1 p 2 alusel (põhjusel, et kostjal on kahtlus, et tegemist on rahapesu või terrorismi rahastamisega), sest kostja üldtingimuste punkt 20.2.5 annavad aluse lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks juhul, kui Pangal on kliendi või temaga seotud isiku suhtes muul põhjusel rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlus.
121.05.01.2023 esitatud vastuses hagile kostja tugineb VÕS § 7101 lg-le 5, mille kohaselt krediidiasutus on kohustatud põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest keelduma vastavalt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 42 lg-le 1, jättes märkimata, millisele punktile ta tugineb. Kostja on selgitanud, et ta on suhelnud Rahapesu andmebürooga ning oli kohustatud esitama Rahapesu andmebüroole hageja kohta käivat informatsioon. Seega on antud lepingute lõpetamine ehk ärisuhte lõpetamine hagejaga on alust saanud Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduses sätestatud hoolsusmeetmete täitmisest ja ei saa olla vastuolus õigusaktidega. Samuti leiab kostja, et arvelduskonto lõpetamise mõjuvaks põhjuseks on rahapesu kahtlus, mis tuleneb hagejaga seotud isiku X OÜ tegevusest, kus kostja on juhtorgani liige ehk otsuseid vastuvõttev isik.
122.Eeltoodust saab kohus järeldada, et vastuses hagile on kostja tuginenud arvelduskontolepingu ülesütlemise alusena, et esineb kahtlus, et tegemist on rahapesu või terrorismi rahastamisega (RahaPTS § 42 lg 1 p 2).
123.09.09.2023 menetlusdokumendis on kostja tuginenud asjaolule, et kuna hageja ei esitanud kostjale vajalikke dokumente, siis ei saanud kostja hagejast tulenevatel põhjustel teostada kostjale pandud hoolsusmeetmeid. Kostja on selgitanud, et kostjal oli kahtlus, et hageja tegeleb rahapesuga, kuna kostjal on hageja poolt esitatud dokumentidest tuleneva info alusel on kujunenud teadmine, mis viitab sellele, et tehing on suunatud rahapesu toimepanemisele või saadud vara varjamisele ning hoolsusmeetmete rakendamisel ei ole seda teadmist kõrvaldatud.
124.Kohus märgib, et RahaPTS § 42 lg 1 punktides 1 ja 2 on erinevad olukorrad: hoolsusmeetmete täitmise võimatus ei pruugi veel tähendada rahapesu kahtlust ning 17 / 22
rahapesukahtlus võib tekkida ka olukorras, kus kohustatud isik on hoolsusmeetmeid nõuetekohaselt täitnud.
125.RahaPTS § 42 lõikes 1 on selgitatud, et kohustatud isikul on keelatud luua ärisuhet või võimaldada tehingu tegemist või lõpuleviimist juhuti või ärisuhte raames, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) ta ei suuda täita käesoleva seaduse alusel nõutavaid hoolsusmeetmeid; 2) tal on kahtlus, et tegemist on rahapesu või terrorismi rahastamisega. Sama paragrahvi lõikes 4 on selgitatud, et kui käesoleva paragrahvi lõikes sätestatud olukorras on kohustatud isikul kliendiga ärisuhe, loetakse kliendi poolt hoolsusmeetmete rakendamiseks vajaliku teabe või dokumentide andmisest keeldumine oluliseks lepingu rikkumiseks ning kohustatud isikul on kohustus ärisuhte aluseks olev kestvusleping etteteatamistähtaega järgimata erakorraliselt üles öelda ja teavitada kliendiga seoses kahtlasest tehingust Rahapesu Andmebürood käesoleva seaduse §-s 49 sätestatud korras.
126.KAS § 89 lg 91 sätestab, et krediidiasutus peab põhjendama isikule makseteenuse lepingu sõlmimisest keeldumist või lepingu ülesütlemist KAS § 89 lõikes 2 nimetatud viisil, sealhulgas tuleb isikule anda teavet keeldumist või ülesütlemist puudutava kaebuse esitamise õiguse kohta, välja arvatud juhul, kui keeldumise põhjuste avalikustamine on vastuolus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses või mõnes muus seaduses sätestatuga, või olukorras, kus info avalikustamine võib kahjustada krediidiasutuse teabevahetust õiguskaitse- ja julgeolekuasutustega või koostööd välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooniga.
127.Kohus leiab, et tulenevalt asjaolust, et kostja lõpetas hagejaga lepingu RahaPTS § 42 lg 4 tulenevalt, siis puudus kostjal KAS § 89 lg 91 kohaselt kohustus avalikustada hagejaga makseteenuse lepingute ülesütlemise põhjuseid. Ka varasemas kohtupraktikas on asutud seisukohale, et ülesütlemise põhjendus võib olla minimaalne (Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-21-4740/34, p 26).
128.Kostja on kohtule esitanud elektroonilise kirjavahetuse kostja halduri ja hageja vahel. Nimetatud kirjavahetusest nähtuvalt 09.11.2022 andis hageja korralduse Pangale kanda üle M. R. 119,000.00 EUR. Kohus tuvastab, et kostja klienditoe vanemspetsialist on 10.11.2022 palunud hagejal esitada nimetatud väljamaksega seotud põhilised dokumendid ja selgitada tehingut. 11.11.2022 on hageja saatnud kostjale e-kirja, milles on selgitanud, et seoses kohtuliku arutamisega hageja ja Itaalia kodaniku R. M. vahel saavutati kokkulepe, mille tingimuste kohaselt peab hageja maksma talle 3 korda 119 00 eurot poole aasta jooksu. Hageja on lisanud e-kirjale kokkuleppe teksti. Kohus tuvastab, et kostja klienditoe spetsialist on saatnud seejärel 14.11.2022 hagejale e-kirja, milles on selgitanud, et dokumendil, mille hageja esitas, ei ole allkirja või muid tunnuseid, mis osutaksid sellele, et see oleks juriidiline või ametlik dokument. Kahjuks TBB ei soorita makset selle alusel, seda enam, et kõik on veel ka itaalia keeles. TBB võta vastu dokumente, mille keel on EST, ENG, RUS (dtl 219-221, tõlge eesti keelde 302-304). Kostja selgituse kohaselt hageja ei vastanud kostja 14.11.2022 ekirjale ja 21.11.2022 tagastas kostja hageja poolt algatatud makse hageja kontole. Kostja väitel hageja ei esitanud muid dokumente, mis tõestaksid antud tehingu läbipaistvust ja seaduslikkust. Seega ei saanud kostja hagejast tulenevatel põhjustel täita panga kohustuseks pandud hoolsusmeetmeid. Kostja käsitleb dokumentide esitamata jätmist arvelduskontolepingu tingimuste mittetäitmisena ja lepingu olulise rikkumisena RahaPTS tähenduses § 42 ja lg 4 tähenduses.
129.RahaPTS § 42 lg 4 kohaselt loetakse hoolsusmeetmete rakendamiseks vajaliku teabe ja dokumentide andmisest keeldumist kliendi ehk käesoleval juhul hageja poolt lepingu oluliseks rikkumiseks. Kohtu hinnangul tuleb eelnimetatud teabe ja dokumentide andmisest keeldumiseks lugeda ka ebapiisava teabe ja dokumentide andmine. 18 / 22
130.Hageja väitel kostja poolt kohtule esitatud kirjavahetusest ei nähtu, et hageja oleks jätnud vastavamata mistahes kostja küsimusele või palvele. 14.11.2022 kostja kirjas ei ole nõutud enam midagi, vaid selgitatud, et ilma allkirjastatud ja tõlkimata dokumendita kostja makseid ei teosta. Hageja oli peetud 20.11.2022 kinni ja võetud vahi alla, mistõttu polnud tal enam ligipääsu oma e-postile ja võimalust kostja küsimustele või palvetele reageerida, isegi kui need oleks 14.11.2022 kostja kirjas sisaldanud. Kohus märgib, et kostja saatis hagejale ekirja 14.11.2022, milles selgitas, et kostja ei soorita hageja poolt taotletud makset, sest dokumendil, mille hageja esitas, ei ole allkirja või muid tunnuseid, mis osutaksid sellele, et see oleks juriidiline või ametlik dokument. Kui hageja võeti vahi alla 21.11.2022, nagu hageja seda ise väidab, siis oli tal siiski veel 6 päeva aega nõutavate dokumentide või selgituste kostjale esitamiseks. Seda hageja aga ei ole teinud. Ka käesoleva tsiviilasja menetluse raames ei ole hageja esitanud kohtule 09.11.2022 hageja poolt kostjale antud korralduse kanda üle Mesie R. 119,000 eurot seotud allkirjastatud ja eesti keelde tõlgitud dokumente.
131.Kostja on esitanud kohtule tõenditena RAB’i ettekirjutused hageja kontol vara käsutuspiirangu kehtestamiseks (dtl 281-286). Kohus tuvastab, et RAB-i poolt on ettekirjutus kontol oleva vara käsutuspiirangu kehtestamiseks 30 päevaks tehtud 02.12.2022, 30.12.2022 on tehtud uus ettekirjutus sama rahasumma osas käsutupiirangu kehtestamiseks 60 päevaks, 28.02.2023 on tehtud uus ettekirjutus sama rahasumma osa käsutupiirangu kehtestamiseks mitte kauemaks kui 1 aastaks. Vaidlust pole selle üle, et need piirangud olid ajutised (RahaPTS § 57 lg 1 ja 3) ja said maksimaalselt kehtida kuni üks aasta (RahaPTS § 57 lg 6). Kohus tuvastab, et seoses ühe aasta möödumisega pöördus RAB halduskohtusse taotlusega saada luba hageja vara kandmiseks riigi omandisse (RahaPTS § 57 lg 7), millise taotluse jättis halduskohus rahuldamata (dtl 319-346). Kohus tuvastab, et 23.04.2024 määrusega on Tallinna Ringkonnakohus jätnud rahuldamata Rahapesu Andmebüroo määruskaebuse ja Tallinna Halduskohtu 30.01.2024 määruse resolutsiooni muutmata (dtl 379-391). Vaidlust pole selle üle, et RAB on kohtuotsuse vaidlustanud ja hetkel on menetlus peatatud. Kohus tuvastab, et kuni haldusasja nr 3-23-2814 menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni on arestitud hageja AS TBB Pank kontol nr EEXXX olev vara summas 120 000 eurot (dtl 351-352). Seega ei vasta tõele hageja väide puudub alus hageja kontol asuva vara käsutamise piiramiseks või riigi omandisse kandmiseks ning senine RABi käsutuspiirang lõppes juba 02.03.2024.
132.Lisaks on kostja välja toonud, et hageja on kostja endise kliendi X OÜ üks juhatuse liikmetest. Kostjal oli kahtlus, et hagejaga seotud isik X OÜ, keda juhib juhatuse liikmena hageja, tegevus viitab rahapesu toimepanemisele. Pank ütles üles X OÜ-ga arvelduskontolepingu 15.08.2022, mille ülesütlemise põhjuseks oli rahapesu kahtlus. Kostja selgituse kohaselt RahaPTS § 23 tulenevate hoolsusmeetmete kohaldamise, sh äriseire teostamise käigus analüüsis Pank Kliendi X OÜ tehinguid ning kontol teostatavaid ülekandeid. Hoolsusmeetmete kohaldamise käigus esitas Pank Kliendile küsimusi tehingute eesmärgi täpsustamiseks. X OÜ vastuste ja tehingute analüüsi tulemusel ilmnesid tema tegevuses asjaolud, mis suurendasid X OÜ riskiastet Panga sisedokumendis „Riskiisu rahapesu ja terrorismi rahastamise ja rahvusvahelise sanktsiooni rakendamise riskide käsitlemiseks“ sätestatud maatriksis ulatuseni, mis ei vasta Panga poliitikas seatud riskitaluvusega seatud eesmärkidele. Lisaks ilmnesid X OÜ vastuses tunnused, mille alusel ei saa Pank lugeda Kliendi tegevust läbipaistvaks ega arusaadavaks.
133.Kostja on viidanud, et X OÜ juhatuse liikmete I. T. ja S. P. tegevuse kohta on Äripäevas ilmunud järgmised artiklid: 21.11.2022 XXX 22.11.2022 XXX 19.12.2022 Äripäevas ilmunud järgmine artikkel: XXX 19 / 22
134.Kostja selgituse kohaselt hagejaga seotud juriidiline isik X OÜ teostades majandustegevust andis välja laenu A OÜ-le. 31.05.2022 peatas kostja maksete sõelumise programm kliendi X OÜ makse RMO2034344. Makse saaja: X OÜ; Saaja A OÜ; Makseselgitus: Loan agreement LA-151118, kuupäev 15.11.2018, summa 50,000.00 eur. Eelviidatud tehingu andmete analüüsi käigus selgus, et laenulepingu LA-15118,15.22.2018 alusel A OÜ-le väljastatud X poolt esialgne laenusumma 165,000.00 eur ei kajastu A OÜ 2018.a majandusaasta aruannetes. 28.08.2018 ja 05.09.2018 on A OÜ-le teostatud makseselgitusega H laen ülekandeid veel kokku summas 225 000 eur. Hilisemate laenulepingute lisadega on X OÜ poolt A OÜ-le väljastatud laenusummat suurendanud järgmiselt: 26.07.2019 laenusumma 925 000.00 EUR, tähtaeg 26.07.2019; 24.03.2020 laenusumma 1 800 000.00 EUR, laenusumma on kättesaadav kuni 24.03.2020; 31.12.2020 laenusumma 2 000 000.00 EUR, laenusumma on kättesaadav kuni 31.12.2022; 03.08.2021 laenusumma 2 500 000.00 EUR, laenusumma on kättesaadav kuni 03.08.2021, tähtaega 31.12.2024.a (dtl 224-244, tõlge 305-310). Eelnimetatud tegevus viitab vara varjamisele, kuna rahad liiguvad seotud isikute vahel. Kohus tuvastab, et X OÜ volitatud isik Pangas on P. T., kes on samal ajal ka A OÜ juhatuse liige ja tegelik kasusaaja (dtl 246-248, tõlge 311).
135.Kohus tuvastab, et hagejaga seotud isiku H OÜ ja A OÜ vahel on 08.08.2018 sõlmitud arvelduskontolepingu rendileping 08082018/1, mille kohaselt H saab kasutada A OÜ kontosid SEB Pangas ja Luminor Bankis (dtl 249-250). Kohus tuvastab, et H OÜ endine nimi on X Tech OÜ ja H OÜ juhatuse liige on alates 23.11.2027 hageja (dtl 287-292). Kohus nõustub kostjaga, et arvelduskonto kasutamine pangas on võimalik vaid panga poolt identifitseeritud isiku poolt ja isikuga sõlmitud lepingu/volikirja alusel. Pangakonto rendileping ei ole kooskõlas seadusega, sest sellisel juhul ei ole kostjal võimalik täita oma kohustus „tunne oma klienti“.
136.Hageja on selgitanud, et 14.06.2022 peatas Panga maksete sõelumise programm kliendi X OÜ makse RMO204055. Makse saatja: X OÜ; saaja: X OÜ; makseselgitus: Arve 22050004 vastavalt lepingule nr ETVL-DC3/019/2022; summa: 85300.78 EUR. Arvel oli märgitud maksjaks X Tech OÜ, mitte X OÜ. Tehinguandmete analüüsi käigus paluti kliendil makse sisu ja eesmärke selgitada. Panga küsimuste peale palus klient makse tühistada (dtl 254-257, tõlge 312-313).
137.Kostja on selgitanud, et arvestades eeltoodud asjaoludega on kostjal tekkinud kahtlus, et hagejaga seotud äriühingute puhul on loodud kontode võrgustik, mille eesmärk on vara päritolu varjamine ja tehingu objektiks olev vara võib olla rahapesu objekt. Kuna hagejat kui X OÜ juhatuse liiget kahtlustatakse kelmuses oli kostjal reaalne objekt, et hagejaga seotud X OÜ kasutab kostja juures avatud arvelduskontosid kuritegelikult saadud rahaliste vahendite legaliseerimiseks ehk rahapesuks.
138.Kohus leiab, et käesoleval juhul kostja oli õigustatud lõpetama hagejaga erakorraliselt arvelduskontolepingu kostja üldtingimuste punktide 20.2.5, 20.2.8 ja RahaPTS § 42 lg 1 punktides 1 ja 2 sätestatud aluselt. Kuna hageja ei esitanud 09.11.2022 hageja poolt kostjale antud korralduses M. R. tehtava makse summas 119 000 eurot kohta nõutavaid dokumente ja kostja tagastas 21.11.2022 hagejale tema poolt 09.11.2022 algatatud makse, siis ei saanud kostja teostada RahaPTS § 20-s sätestatud hoolsusmeetmeid ja kostja kvalifitseeris sellise hageja poolse käitumise RahaPTS § 42 lg 4 alusel olukorraks, kus kliendi poolt hoolsusmeetmete rakendamiseks vajaliku teabe või dokumentide andmisest keeldumine loetakse oluliseks rikkumiseks ning kohustatud isikul on kohustus ärisuhte aluseks olev kestvusleping etteteatamistähtaega järgimata erakorraliselt üles öelda. Lisaks oli kostja suhelnud Rahapesu Andmebürooga ja oli kohustatud esitama Rahapesu Andmebüroole hageja kohta käivat informatsiooni, mis on endaga kaasa toonud Rahapesu Andmebüroo 20 / 22
poolt kehtestatud ettekirjutused hageja kontol vara käsutuspiirangu kehtestamiseks, mis kehtivad tänaseni (dtl 281-286). Asjaolu, et kostja kahtlused hageja poolt võimaliku rahapesu teostamise osa olid põhjendatud, kinnitab asjaolu, et Rahapesu Andmebüroo on kostjale teinud ettekirjutuse 02.12.2012 hageja kontol asuva vara osas käsutuspiirangu kehtestamiseks. Samuti oli kostjal kahtlus, et hagejaga seotud X OÜ (hageja oli juhatuse liige) tegevus viitab rahapesu toimumisele ja kostja lõpetas X OÜ-ga arvelduskontolepingu. Lisaks oli 23.11.2022 seisuga ilmunud meedias mitu artiklit selle kohta, et hageja on kinni peetud suures krüptokelmuses ja vaidlust pole selle üle, et hageja on jätkuvalt vahi all seoses tegudega, milles hagejat juba 2022 aasta novembri kahtlustati.
139.Kohut hinnangul on kostja arvelduskontolepingu ülesütlemisel välja toonud selged ülesütlemise põhjused ja on neid täiendanud käesolevas menetluses. Kuna üheks aluseks, millele kostja on lepingu ülesütlemisel tuginenud, oli hagejal ja temaga seotud äriühingul rahapesuga seonduvad kahtlused, siis ei peagi ega saagi krediidiasutus kahtluse korral üksikasjalikult põhjendada lepingu ülesütlemise põhjuseid, kuna nimetatu võib kahjustada ka võimaliku kuriteo uurimist. Krediidiasutusel on tulenevalt RahaPTS § 42 lg 4 ja § 49 kohustus teavitada tekkinud kahtlustest Rahapesu Andmebürood, millega lõppevad krediidiasutuse ülesanded asjaolude väljaselgitamiseks.
140.Kohus ei nõustu hagejaga, et kostja poolt arvelduskontolepingu ülesütlemine on vastuolus hea usu põhimõttega (VÕS § 6, TsÜS § 138). Riigikohtu praktika kohaselt on tarbijaga sõlmitud põhimakseteenuse lepingu erakorraline ülesütlemine erijuhtudel lubatav, mh rahapesu käsitlevate õigusaktide mittejärgmise korral (Riigikohtu lahend 2-21-3559, p 19).
141.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ja kostja vahel sõlmitud arvelduskontolepingu lõpetamine kostja poolt RahaPTS § 42 lg 4 alusel oli põhjendatud. Seetõttu pole kostja poolt arvelduskontolepingu erakorraline ülesütlemine tühine. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi hageja ja kostja vahel 30.05.2017 sõlmitud arvelduskontolepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja arvelduskontolepingu kehtivuse osas rahuldamata. Menetluskulude jaotus
142.TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
143.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesoleval on kohus kostja poolse õigeksvõtu alusel rahuldanud hagi laenulepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja laenulepingu kehtivus nõudes ja jätnud rahuldamata hagi arvelduskontolepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja kehtivuse nõude. Seega on hagi rahuldatud osaliselt.
144.TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Käesoleval juhul ei võtnud kostja laenulepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja laenulepingu kehtivus tuvastamise nõudes kohe õigeks, vaid alles menetlus käigus. Seega ei ole alust jätta laenulepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja laenulepingu kehtivuse tuvastamisega seotud menetluskulusid hageja kanda. Kuna kohus on ühe hageja nõude 21 / 22
rahuldanud ja jätnud teise hageja nõude rahuldamata, siis kohus peab põhjendatuks jätta menetluskulud 50% ulatuses hageja kanda ja 50% ulatuses kostja kanda.
145.Kohus määrab hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik
22 / 22
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.