X kaebus Rae valla vastu valla tekitatud 415,40 euro suuruse varalise kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja: X Vastustaja: Rae vald, volitatud esindaja Helle Semmel
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus, digitoimik
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus osaliselt ja mõista Rae vallalt kaebaja kasuks välja varalise kahju hüvitis 247,40 eurot ja viivis 14,69 eurot.
2.Vastustajal tuleb tasuda põhinõudelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni.
3.Mõista Rae vallalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 11,84 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 18.05.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). 1(7)
1.X (kaebaja) xx xx xxxx sündinud laps on olnud Rae valla lasteaiakoha järjekorras alates 27.09.2019. Vallale esitatud taotluses märkis kaebaja, et soovib lapsele kohta elukohajärgses lasteaias alates 01.09.2021 (vt kaebuse lisa 3). Kuivõrd soovitud ajaks elukohajärgses lasteaias vaba kohta ei olnud, käis laps 21.09.2021-14.08.2022 Coolday OÜ lastehoius. Laps sai koha munitsipaallasteaias 15.08.2022.
2.Kaebaja esitas 25.08.2022 Rae vallale taotluse 463,30 euro suuruse varalise kahju hüvitamiseks. Taotluse kohaselt olid kaebaja kulud eralastehoius suuremad, kui nad oleksid olnud juhul, kui Rae vald oleks oma kohustust vastavalt seadusele täitnud. Taotluses nõudis kaebaja enammakstud toiduraha, huvitegevuse kulude ning saamata jäänud tulumaksutagastuse hüvitamist.
3.Rae vald jättis 14.09.2022 vastusega kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
4.Kaebaja esitas 11.10.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Rae valla vastu 463,30 euro suuruse varalise kahju hüvitamiseks. Lisaks nõuab kaebaja seadusjärgse viivise väljamõistmist.
5.Tallinna Halduskohus jättis 01.12.2022 määrusega kaebuse käiguta. Kaebaja esitas 05.12.2022 kaebuse täpsustuse ning täiendavad dokumendid.
6.Vastusena Tallinna Halduskohtu 07.03.2023 kohtunõudele täpsustas kaebaja 13.03.2023, et nõuab 415,40 euro suurust hüvitist.
KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
7.Kaebaja nõuab 415,40 euro suuruse varalise kahju hüvitist koos seadusjärgse viivisega.
8.Kaebaja laps on olnud alates sünnist Rae valla elanik ning alates 27.09.2019 lasteaiakoha järjekorras. Vallale esitatud lasteaiakoha avaldusele märkis kaebaja, et soovib kohta alates 01.09.2021. Vaba koha puudumisel hakkas laps alates 21.09.2021 käima Coolday OÜ erahoius.
9.Kuivõrd lapsehoiuteenus erineb munitsipaallasteaiast, tekkisid kaebajale lisakulud. Olukorras, kus vastustaja on jätnud mõistliku menetlusaja jooksul kaebaja lapsele lasteaiakoha võimaldamata, on kaebajale tekkinud rahaline kahju. Rohkem on tulnud maksta igakuist toiduraha ja eraldi muusika- ja liikumistundide tasu, mis valla lasteaedades on kohatasu hinna sees. Erinevalt munitsipaallasteaedadest ei saa kaebaja tasutud kohatasu eest tulumaksu tagasi.
10.Kuigi lasteaiakoha tagamise kohustus tekkis vastustajal 19.03.2021, mil laps sai 1,5 aastaseks, sai ta koha alles 15.08.2022.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
11.Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
12.Laste munitsipaallasteaedadesse vastuvõtmine Rae vallas toimub koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) § 15 lõike 4 alusel kehtestatud Rae Vallavalitsuse 20.02.2018 määrusega nr 4 „Laste koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord“ alusel. Lasteasutusse koha saamise aluseks on teeninduspiirkonna kohataotluse järjekord ja vaba koht lasteasutuse vastavas vanuserühmas. Lasteasutuste rühmade komplekteerimine uueks õppeaastaks algab 1. aprillil. Vaba koha olemasolul võetakse lapsi lasteasutusse kogu õppeaasta kestel vastavalt 2(7)
piirkonna vanuserühma järjekorrale. Seega toimub laste vastuvõtmine munitsipaallasteaeda kehtiva õigusakti kohaselt.
13.Lasteaia kohapakkumine on tehtud 22.04.2022 Peetri teeninduspiirkonna Assaku Lasteaeda, mille lapsevanem ka vastu võttis. Alates 15.08.2022 käib laps Assaku Lasteaias.
14.Kaebaja soovib perioodil 21.09.2021-14.08.2022 eralasteasutuse Coolday OÜ muusika- ja liikumistundide tasu summas, mida kaebaja maksis rohkem, kui oleks maksnud munitsipaallasteaias. Kaebusest ei nähtu, et kaebaja oleks tasunud lastehoiule muusika- ja liikumistundide eest lisatasu. Kaebajale Coolday OÜ poolt esitatud arvete (lisatud kaebusele) kohaselt tuli kaebajal tasuda lapsehoiuteenuse (80 eurot kuus, mis on ka munitsipaallasteaia kohatasu) ja toitlustuse eest. Seega ei ole kaebaja pidanud lastehoiule tasuma mingeid lisatasusid, mistõttu jääb nõue arusaamatuks ning rahuldamisele ei kuulu.
15.Kaebaja soovib perioodil 21.09.2021-14.08.2022 eralasteasutuse Coolday OÜ söögiraha hüvitamist summas, mida kaebaja maksis võrreldes munitsipaallasteaiaga rohkem.
16.Kaebaja, Rae Vallavalitsuse ja Coolday OÜ vahel on sõlmitud lapsehoiuteenuse rahastamise leping KELS § 10 lg 1, § 27 lg 3 ja Rae Vallavolikogu 17.02.2015 määruse nr 26 „Rae valla eelarvest lapsehoiuteenuse rahastamise tingimused ja kord“ alusel ning vanema nõusolekul. Rahastamise lepingu kohaselt tasus vanem lastehoiu kohatasu 80 eurot kuus, mis vastab munitsipaallasteaia kohatasu määrale ja Rae vald tasus ülejäänud summa lastehoiu kohatasust (370 eurot).
17.Seega on Rae vald rahastanud kaebaja lapsele osutatud lapsehoiuteenust vastavalt KELS § 10 lõikes 1 toodule, arvestades KELS § 27 lõigetes 3 ja 4 sätestatut, st selliselt, et lapsevanema poolt kaetav lastehoiu kohatasu määr vastas vallavolikogu poolt kehtestatud munitsipaallasteaias vanema poolt kaetava kohatasu määrale.
18.Rahastamise lepinguga võttis lapsevanem kohustuse tasuda lapse toidukulu lastehoius. Seega oli lastehoiu söögiraha tasumine lapsevanema kohustus ning lapsevanem sellest kohustusest teadlik. Vastustaja on seisukohal, et koolieelse eralasteasutuse ja munitsipaallasteaia toidukulu vahe hüvitamisteks puudub alus. Ka õigusaktid ei näe ette eralastehoiu toidukulu osalist katmist.
19.Puudub alus tulumaksutagastuse hüvitamiseks. Sellist kohustust ei näe ette ei KELS ega ka Rae valla õigusaktid.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
20.Kohus leiab, et kaebus tuleb osaliselt rahuldada ning mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja hüvitis 247,40 eurot koos seadusjärgse viivisega.
21.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ja tema lapse elukoht on rahvastikuregistri kohaselt Rae vallas. Ühtlasi ei ole vaidlust selles, et kaebaja on oma lapsele taotlenud lasteaiakohta teeninduspiirkonna lasteaeda ajaks, kui laps on vähemalt 1,5 aastane.
22.Kaebaja esitas taotluse 27.09.2019, sooviga saada koht alates 01.09.2021 (kaebuse lisa 3). Vaba koha puudumisel hakkas laps alates 21.09.2021 käima lastehoius ning sai koha teeninduspiirkonna lasteasutuses 15.08.2022.
23.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega, 3(7)
kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks RVastS-le ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. RVastS § 8 lg 1 kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas.
24.Kahju hüvitamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: 1) kannatanu õiguste rikkumise tagajärjel temale kahju tekkimine; 2) avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus või tegevusetus avalik-õiguslikus suhtes; 3) põhjuslik seos kahju ja õigusvastase teo vahel; 4) kahju hüvitamise hõlmatus rikutud normi kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning esineda ei tohi aluseid vastutuse piiramiseks (RVastS § 13 lg 1, 3 ja 5). Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu (VÕS § 128 lg 2). Otsene varaline kahju hõlmab muu hulgas kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavat mõistlikku kulu (VÕS § 128 lg 3).
25.KELS § 10 lg 1 sätestab, et valla- või linnavalitsus loob vanemate soovil kõigile pooleteisekuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Pooleteisekuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võib valla- või linnavalitsus vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega. Nimetatud kohustus on olemuslikus osas sellisel kujul kehtinud alates 01.07.2002, s.o rohkem kui 20 aastat.
26.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja lapsele soovitud ajaks munitsipaallasteaias kohta ei tagatud. Vastustaja on vastuses kaebusele viidanud Rae Vallavalitsuse 20.02.2018 määrusele nr 4 „Laste koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord“ ning selgitanud, et lasteasutuste rühmade komplekteerimine uueks õppeaastaks algab 1. aprillil. Kuivõrd ka 30.07.2021 seisuga ei olnud kaebaja lapsele algavaks õppeaastaks kohta pakutud, oli lapsevanemal alus eeldada, et soovitud ajaks (s.o taotluses märgitud 01.09.2021) ta kohta ei saa. Seetõttu pöördus kaebaja lapsehoiuteenust pakkuva Coolday OÜ poole ning alates 21.09.2021 hakkas kaebaja laps käima nimetatud äriühingu lastehoius. Lapsehoiuteenuse rahastamiseks sõlmisid vastustaja, kaebaja ja lapsehoiuteenuse osutaja kolmepoolse lepingu (kaebuse lisa 4).
27.Kohtu hinnangul ei tähenda asjaolu, et kaebaja võttis lepinguga kohustuse tasuda kolmanda isiku poolt osutatud lapsehoiuteenuse kasutamise puhul toiduraha ja kohatasu seda, et kaebaja oleks loobunud enda võrdväärsest kohtlemisest nende lapsevanematega, kellele vastustaja tagas lasteaiakoha. Lepingu sõlmimine lastehoiuga ei välista õigust nõuda vastustajalt hüvitist. Haldusasja asjaolud annavad aluse eeldada, et kaebaja oli sunnitud sõlmima lepingu lastehoiuga, kuna vastustaja oli jätnud oma kohustuse täitmata.
28.Kohtu hinnangul on vastustaja õigusvastaselt, s.o vastuolus KELS § 10 lg-ga 1 jätnud kaebaja lapsele õigeaegselt koha lasteasutuses pakkumata. Seega on täidetud RVastS § 7 lg 1 esmane tingimus kahju hüvitamiseks ehk vastustaja õigusvastane tegevus.
29.Järgnevalt hindab kohus kahju tekkimist enammakstud toiduraha, huvitegevuse kulude ja tulumaksu osas ning põhjuslikku seost väidetava kahju ning vastustaja tegevuse vahel. Toiduraha
30.Kaebaja on välja toonud, et ajavahemikul 21.09.2021 – 14.08.2022 tasus ta lastehoius toiduraha 142,40 eurot rohkem võrreldes olukorraga, kus laps oleks käinud munitsipaallasteaias. Kaebaja on (vastustaja vastuses esitatud täpsustust arvestades) märkinud, et munitsipaallasteaias oli viidatud perioodil toidupäeva maksumuseks 2,10 eurot, kuid lastehoius oli see oluliselt kallim (3,50-5,10 eurot, vrd kaebuse lisa 2 ning 13.03.2023 kohtule esitatud korrigeeritud kahjuarvestuse tabel).
31.Kahjuarvestuse tabeli kohaselt on kaebaja tasunud 80 päeva eest toiduraha 310,40 eurot. Kui kaebaja laps oleks samal perioodil 80-l päeval munitsipaallasteaias käinud, pidanuks kaebaja tasuma toiduraha summas (80x2,10=) 168 eurot ehk 142,40 eurot vähem. 4(7)
32.Kohtu hinnangul pidi kaebaja kolmepoolset lepingut sõlmides nõustuma lapsehoiuteenuse osutaja hinnakirjaga. Kui vastustaja oleks talle seadusega pandud kohustuse täitnud, oleksid kaebaja kulutused toidule olnud väiksemad. Seega esineb vastustaja õigusvastase tegevuse ning kaebajale tekkinud kahju vahel põhjuslik seos ning vastustajal tuleb hüvitada munitsipaallasteaia ja lastehoiu toiduraha maksumuste vahe, s.o 142,40 eurot. Huvitegevus
33.Kahjuarvestuse tabeli kohaselt on kaebaja tasunud vaidlusalusel perioodil huvitegevuse eest (tabelis märgitud „eraasutuse lisatasud“) 105 eurot. Kaebaja on selgitanud, et tegemist on muusika- ja liikumistundide tasuga.
34.Vastustaja on märkinud, et kaebusest ei nähtu, et kaebaja oleks tasunud lastehoiule muusikaja liikumistungide eest lisatasu. Ka Coolday OÜ poolt esitatud arvete kohaselt tuli kaebajal tasuda lapsehoiuteenuse ja toitlustuse eest.
35.Kaebaja selgitas, et kuna Coolday OÜ nõudis liikumistundide eest tasumist sularahas, siis selle kohta maksedokumendid puuduvad. Kaebaja poolt sularahas tasumist tõendab esitatud suhtlus Coolday OÜ lastehoiu juhiga, kes selgitab, et nende huvides oli liikumistundide eest raha küsimine sularahas ning et sularaha tasumise eest kviitungeid ei väljastatud.
36.Arvetest nähtuvalt ei ole muusika- ja liikumistunnid kohatasu hinnas (kaebuse lisa tõend 2.2). Lapsehoiuteenust osutatakse sotsiaalhoolekandeseaduse alusel (§ 452 lg 1 viitega KELS § 10 lgle 1). Lapsehoiuteenuse osutaja ei ole koolieelne lasteasutus. Seetõttu ei kohaldu talle koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava (Vabariigi Valitsuse 29.05.2008 määrus nr 87 § 1 lg 1) ega õppekava järgne kohustus muusika- ja liikumistunde pakkuda. Munitsipaallasteaias toimub tegevus õppekava alusel, mis lähtub riiklikust õppekavast (viidatud määrus § 2 lg 1). Õppekava valdkondadeks on muuhulgas muusika ja liikumine (viidatud määruse § 16 lg 2 p-d 6 ja 7). Munitsipaallasteaia arvetel on need tegevused hõlmatud kohatasuga. Lapsevanemate jaoks on eraldi kuludeks õppekavale lisaks vabatahtlikult valitud huvitegevus muusika ja/või liikumise valdkonnas.
37.Kui vastustaja oleks talle seadusega pandud kohustuse täitnud, ei oleks kaebaja lisaks kohatasule pidanud eraldi maksma muusika- ja liikumistundide eest. Seega esineb vastustaja õigusvastase tegevuse ning kaebajale tekkinud kahju vahel põhjuslik seos ning vastustajal tuleb hüvitada muusika- ja liikumistundide tasu 105 eurot. Saamata jäänud tulumaksutagastus
38.Kaebaja esitatud kahjuarvestuse tabeli kohaselt on kaebaja maksustamisperioodidel 2021 ja 2022 jäänud kokku ilma tulumaksutagastusest summas 168 eurot (s.o 48 eurot 2021. aasta eest ja 120 eurot 2022. aasta eest).
39.Koolituskuludelt (sh kohaliku omavalitsuse haridusasutuses või Eesti Hariduse Infosüsteemis registreeritud erakoolis õppimise eest) on lapsevanemal õigus oma maksustatavast tulust maha arvata õppimise eest tasutud dokumentaalsed kulud (tulumaksuseaduse (TuMS) § 26 lg 1 ja 2). Lapsehoiuteenuse osutaja puhul, kes ei tegutse koolieelse õppekava alusel, ei ole võimalik saada tulumaksutagastust. Kui vastustaja oleks täitnud oma KELS § 10 lg-st 1 tuleneva kohustuse ning kaebaja laps oleks saanud käia munitsipaallasteaias, pidanuks kaebaja tasuma kohatasu 80 eurot kuus (vrd Rae Vallavolikogu 17.09.2019 määruse nr 42 „Rae valla koolieelses lasteasutuses lapsevanema poolt kaetava osa määra kehtestamine ja maksmise kord“ § 2). Seega oleks kaebaja tasunud perioodil oktoober 2021 – august 2022 (pool kuud) munitsipaallasteaias kohatasuna 5(7)
kokku 840 eurot ning tal olnuks (juhul, kui muud TuMS tingimused oleksid täidetud) õigus ka tulumaksutagastusele.
40.Kohus selgitab, et tulumaksutagastuse võimalikkus sõltub nii sellest, kas isik on asjaomasel perioodil saanud maksustatavat tulu kui ka sellest, kas tulust tehtavate mahaarvamiste piirmäär on ületatud või mitte (TuMS § 282 lg 1 kohaselt võib paragrahvides 25-27 sätestatud mahaarvamisi maksustamisperioodil teha kokku kuni 1200 eurot maksumaksja kohta, kuid mitte rohkem kui 50% ulatuses maksumaksja sama maksustamisperioodi Eestis maksustatavast tulust, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised. Sealhulgas võib §-s 25 nimetatud eluasemelaenu intresse tulust maha arvata kuni 300 eurot). Kohus rõhutab, et tulumaksu ei ole võimalik tagasi saada rohkem, kui seda on varem kinni peetud.
41.Kaebaja esitatud tõenditest (05.12.2022 esitatud kuvatõmmis ning 13.03.2023 esitatud tulumaksu arvutuskäigud) nähtub, et kaebaja puhul ei ole tulumaksutagastuse saamise tingimused täidetud. Mõlemal maksustamisperioodil ei ületanud kaebaja aastatulu maksuvaba tulu määra. Seega ei pidanud ta vastava aasta eest tulumaksu tasuma (s.t ka selle kinnipidamisel sai/saab ta selle kogu ulatuses tagasi), mistõttu polnuks kaebajal ka juhul, kui tema laps käinuks munitsipaallasteaias, võimalik tulumaksu tagasi saada. Seega jääb kaebus tulumaksutagastust puudutava nõude osas rahuldamata.
42.Arvestades eeltoodut on kohus seisukohal, et kaebus tuleb rahuldada osaliselt, s.o osas, milles see puudutab enamtasutud toiduraha ja huvitegevuse kulusid (247,40 eurot).
43.RVastS § 13 lg-te 1 ja 3 koosmõjus tuleb hüvitise suuruse määramisel arvestada vastutust piiravate asjaoludega, nt kahju tekkimise ettenägematus; objektiivsed takistused kahju ärahoidmisel; õiguste rikkumise raskus; eraõiguses sätestatud piirangud seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel ning muud asjaolud, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Avaliku võimu kandja vabaneb vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides. Kohtu hinnangul praegusel juhul selliseid asjaolusid ei esine.
44.Avalik-õiguslikus suhtes on võimalik nõuda viivist RVastS § 7 lg 1 alusel koostoimes VÕS §‐ga 113 RVastS § 7 lg‐s 4 tehtud viite kaudu. Viivitusintressi (viivise) näeb eraõiguslikes suhetes ette VÕS § 113, mille 1. lõike kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi on üldiseks viivisemääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-66-14 p 19).
45.Kaebaja nõuab viivist alates vallale taotluse esitamisest, s.o 25.08.2022 ning on viidanud seadusjärgsele määrale. Kohus järeldab sellest, et kaebaja on silmas pidanud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra. Arvestades nimetatud sättes viidatud VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära muutumist, tuleb viivisenõuet arvestada eraldi kahe perioodi kohta:
46.25.08.-31.12.2022 – kokku 129 päeva, mil VÕS § 94 kohane intressimäär oli 0,00%1 ja viivisemäär kokku 8%;
47.01.01.-18.04.2023 – kokku 108 päeva, mil VÕS § 94 kohane intressimäär oli 2,50%2 ja viivisemäär kokku 10,5%.
48.Hüvitise suurust arvestades on 2022. aastal tekkinud viivis 7 eurot ning 2023. aastal kohtuotsuse kuulutamiseni tekkinud viivis 7.69 eurot. Kokku on viivis seega 14,69 eurot.
49.Kuivõrd kaebaja on viivist nõudnud alates 25.08.2022, kuid ei ole täpsustanud lõppkuupäeva, järeldab kohus, et ta on taotlenud viivist ka edasiulatuvalt iga viivitatud päeva eest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. HKMS § 167 lg 3 sätestab, et viivisenõude võib rahuldada nii, et viivis mõistetakse välja protsendina põhinõude täitmisest. Sealjuures võib kohus vastustajale teha ettekirjutuse väljamaksmisele kuuluva rahasumma kindlaksmääramiseks ja väljamaksmiseks (HKMS § 167 lg 1).
50.Kokkuvõtvalt mõistab kohus kahjuna välja 247,40 eurot. Sellele lisandub viivis 8,45 eurot (s.o kuni kohtuotsuse kuulutamiseni tekkinud viivis) ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni.
51.Rahasumma väljamõistmist puudutavas osas tuleb kohtuotsus täita 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates (HKMS § 168 lg 11). Vastustajal tuleb kuni põhinõude täitmiseni arvestada ise viivist vastavalt VÕS §-s 113 sätestatule, arvestades ka viivisemäära võimalikke muudatusi.
52.Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). Kaebaja on kaebuselt tasunud 20 eurot riigilõivu ning kohus rahuldas kaebuse 59,56% ulatuses (247,40/415,40). Seega tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista 11,84 eurot (s.o 59,56% 20-st). (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.