Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Ragne Piir
Määruse tegemise aeg ja koht 14.04.2023, Tallinn Haldusasja number
3-23-806
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Asja läbivaatamine
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Anastassia Donets Puudutatud isik – X(sündinud xxxxxxxx) Lihtmenetluses 14.04.2023 kohtuistungil
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
3-23-806 3aastast sissesõidukeeldu Schengeni alale. Isik vaidlustas lahkumisettekirjutuse, haldusasja menetlus on kaebetähtaja ületamise tõttu lõpetatud. c) PPA nõustas isikut lahkumiskohustuse täitmise raames. Isik soovis lahkuda iseseisvalt. Isik edastas 21.12.2022 suhtlusportaali WhatsApp kaudu telefoninumbrilt +xxxxxxxxxxxx PPA-le elektroonsel kujul lennupileti, millelt nähtuvalt pidi reis toimuma 13.01.2023 Riiast. Isik osales 09.01.2023 vestlusel PPA-s Eestist ja Schengeni viisaruumist lahkumise täpsustamiseks ning isikut tõendava dokumendi (passi) kättesaamiseks. Isik täpsustas, et lahkub Tallinnast Riiga bussiga 11.01.2023 kell 10:00 ning esitas vastava bussipileti. d) PPA 27.01.2023 päringule saadud vastusest nähtus, et Läti Vabariigi andmetel ei ole isik Läti kaudu Schengenist lahkunud. PPA ametnik saatis 12.02.2023 isiku telefoninumbrile +xxxxxxxxxxxx suhtlusportaali WhatsApp kaudu sõnumi küsimusega, kas isik on Schengeni viisaruumist lahkunud. Isikult vastust ei saabunud. e) Isik avastati 12.04.2023 kontrolli käigus korteris aadressil Xxxxxxxxxxx, Tallinn. Ametnike saabumisel püüdis isik end PPA eest varjata. Isik peeti kinni ja toimetati kinnipidamiskeskusesse. Isikul puudub alates 15.09.2022 seaduslik alus Eestis ajutiselt viibimiseks. f) Isik ei soovinud 12.04.2023 vestlusel täita kaasaaitamiskohustust. Ta selgitas, et ei soovinud Schengeni viisaruumist lahkuda. Lätti jõudes kustutas ta oma telefoninumbri, mille kaudu oli suhelnud PPA-ga ning suundus tagasi Eestisse. Isik ei soovinud täpsustada, millal ta tagasi Eestisse tuli ning millega siin tegeles. PPA tuvastas, et isikul puuduvad rahalised vahendid, isik varjas ennast politseiametnike eest ning teadlikult viibis Eestis ilma seadusliku aluseta ja lahkumisettekirjutuse sundtäitmise ajal. PPA tuvastas, et isikul puudub kindel elukoht Eestis ning aadressil, kust ta tabati, ei ole tal õigust elada. Isik ütles, et ta ei soovi lahkuda oma kodakondsusjärgsesse riiki Usbekistani. g) Isiku kinnipidamine ja paigutamine PPA kinnipidamiskeskusesse on vajalik põgenemisohu tõttu. Põgenemisoht esineb tulenevalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p-dest 1 ja 6. Isik veenis PPA-d, et lahkub Schengeni alalt vabatahtlikult ja esitas ka lennupiletid, kuid ei läinud lennule. Isik ei kavatsenudki Schengeni viisaruumist lahkuda ega lahkumisettekirjutust täita. Isikule anti võimalus lahkumiskohustus vabatahtlikult täita, kuid ta ei lahkunud ega teavitanud ka lahkumist takistavatest asjaoludest, vaid eelistas jääda ebaseaduslikult Eestisse. Seega võib eeldada, et isik ei aitaks vabaduses viibides PPA-le tema väljasaatmismenetluses kaasa ja võib hakata end varjama. Seni on isik lahkumiskohustuse täitmist vältinud, ehkki kinnitas PPA-le soovi kodumaale naasta. Isiku käitumine on vastuolus tema väidetega ja ta on otsinud põhjusi lahkumiskohustuse täitmata jätmiseks. Tegemist ei ole õiguskuuleka käitumisega, see ei ärata usaldust isiku suhtes ega võimalda arvata, et isik aitab tema sunniviisilisele väljasaatmisele kaasa. 12.04.2023 küsitlusel ei olnud isik nõus vastama täpsustavatele küsimustele (nt kas ta on peale naasmist Eestis töötanud; miks ta ei tasunud väärteoasjas määratud rahalist trahvi), seega ei täitnud ta VMS §-st 18 tulenevat kaasaaitamiskohustust. Isikul puudub ajend vabaduses viibides väljasaatmise korraldamisele kaasa aidata. h) Isikul puuduvad kaitsmist väärivad isiklikud ja perekondlikud sidemed Eestiga. i) Isik saadetakse välja Usbekistani Vabariiki. Eesti ja Usbekistani vahel tiheda lennuühenduse puudumise tõttu ei ole võimalik tema väljasaatmist lõpule viia 48 tunni jooksul.
Isik selgitas kohtuistungil, et ta tahaks iseseisvalt minna Venemaale. Ta jäi jaanuaris plaanitud lennule hiljaks, kuid kartis sellest PPA-le teada anda hirmus, et teda võidakse
2(4)
3-23-806 karistada. Seega jäi ta Eestis oma sõpru ootama. Riias olles loobus ta telefoninumbrist, kuna ei vajanud seda ena,
PPA selgitas kohtuistungil, et tavaliselt on taolistel puhkudel võimalik isikud välja saada paari nädala jooksul. Lennu toimumisel läbi Türgi on vaja taotleda transiidiluba, mis võtab samuti aega. Venemaale sisenemiseks tuleb samuti luba taotleda.
3(4)
3-23-806 lg 1 p 1 mõttes. Põgenemisoht on märkimisväärne, kuna juba jaanuaris Schengeni viisaruumist lahkumise ja koduriiki naasmise asemel otsustas isik sõita bussiga Riiga ja seejärel tagasi Eestisse, olles eelnevalt esitanud PPA-le lennupileti ja sellega üritanud jätta muljet kavatsusest koduriiki naasta. Isik on senise käitumisega PPA-d tahtlikult eksitanud ja on tõenäoline, et ta võib uuesti asuda ennast varjama, et väljasaatmisest kõrvale hoida, või ka teise liikmesriiki lahkuda. Lahkumise tõenäosust suurendab see, et isiku suhtes on juba tehtud lahkumisettekirjutus, mida ta ei täitnud.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.