lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-794/9

Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 14.04.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-23-794/9
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
14.04.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1628
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Määruse tegemise aeg ja koht 14.04.2023, Tallinn Haldusasja number

3-23-794

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks

Menetlusosalised Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindajad EgeLii Luik ja Ekaterina Kouru Puudutatud isik – X (xxxxxxxxxxx) Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses 14.04.2023 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.
2.Anda luba X kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 14.06.2023 (kaasa arvatud).

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 13.04.2023 Tallinna Halduskohtule taotluse Vene Föderatsiooni kodaniku X(puudutatud isik) kinnipidamiseks ja tema kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa saamiseks. Taotluse põhjendused on järgmised: a) Isiku pikaajalise elaniku elamisluba on kehtetuks tunnistatud 11.08.2020. PPA andis isikule 19.09.2020 tähtajalise elamisloa kehtivusega 29.09.2020–29.09.2025, andes ühtlasi teada, et süütegude toimepanemise jätkumisel võib PPA alustada tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise menetlust. b) PPA tunnistas 30.12 2022 otsusega tähtajalise elamisloa kehtetuks alates 30.12.2022, tegi ettekirjutuse Eestist lahkumiseks kõrvaltingimusega, mis kuulub sundtäitmisele isiku

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 06.07.20263-26-1127/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2126/93Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-1026/46Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3298/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3396/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1162/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

3-23-794 kinnipidamisasutusest vabanemisel, ning kohaldas sissesõidukeeldu Schengeni õigusruumi 3 aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest. Otsuses viidati, et isikut on kriminaalkorras karistatud 5 korda ning väärteo korras 24 korda (sh 16 kehtivat karistust). Viimast karistust – 1 a 6 kuud vangistust – kandis ta alates 21.10.2021. Isik sooritas kolm kuud peale 27.02.2017 kohtuotsuses määratud 1-aastase katseaja jooksul uue raske isikuvastase kuriteo, seega ei teinud ta pärast seniseid karistusi enda jaoks järeldusi ega muutnud käitumist seadusekuulekaks. Ta kujutab ohtu Eesti Vabariigi avalikule korrale ja julgeolekule. Isik ei ole seda otsust vaidlustanud. c) Isik vabanes vanglast 14.04.2023 ja PPA pidas ta kinni. Isikul puudub kehtiv reisidokument, seega ei ole teda võimalik 48 tunni jooksul välja saata. Ajutise reisidokumendi taotlus on Vene Föderatsiooni saatkonda edastatud 31.01.2023, kuid dokumenti pole väljastatud. Isikul puudub peale vangistust seaduslik alus Eestis viibimiseks. d) Esinevad VSS § 23 lg 1 p-des 1 ja 3 sätestatud kinnipidamise alused. e) Isiku kinnipidamine ja paigutamine PPA kinnipidamiskeskusesse on vältimatult vajalik, kuna vastasel juhul võib ta põgeneda, st asuda ennast varjama ja vältida koostöö tegemist enda välja saatmiseks või lahkuda mõnda teise liikmesriiki. Põgenemisoht esineb tulenevalt VSS § 68 p-dest 4 ja 6. PPA ei lähtu üksnes isiku karistatuse faktist. Põgenemisoht järeldub nii toimepandud kuritegudest kui ka elamisloa tingimuste mitte täitmisest, kriminaalhoolduse tingimuste eiramisest ja vangla kodukorra rikkumisest ehk asjaoludest kogumis. Isik on varasemalt eiranud katseaja nõudeid, olles teadlik, et see toob kaasa vanglakaristuse täitmisele pööramise. Isikut ei motiveerinud õiguskuulekale käitumisele isegi reaalse vangistuse oht. Isik on süütegudega loonud korduvalt reaalse ohu avalikule korrale. Isikul on 5 kehtivat kriminaalkaristust ning vanglas viibis kolmandat korda (varasemalt karistatud varguste, provotseeritud tapmise ning vägivalla kasutamise eest võimuesindaja suhtes). Viimast karistust kandis isik varguse eest, seega on kuritegude muster valdavalt jäänud samaks, isik paneb toime kuritegusid majandusliku kasu saamiseks ja joovastite sõltuvuse rahuldamiseks. Isiku käitumine kinnitab tema hoolimatust avaliku korra ja Eesti Vabariigi õiguskorra suhtes, kuigi talle anti tähtajalise elamisloaga võimalus tõestada oma soovi muutuda seaduskuulekaks. f) Korduvate süütegude toimepanek annab aluse arvata, et vabaduses viibides ei täida isik talle pandud kohustust riigist lahkuda. Põgenemisohtu suurendab isiku varasem süstemaatiline seadusvastane käitumine ja ka sõltuvusprobleem, mistõttu võib tema põgenemise ja väljasaatmisest kõrvalehoidumise ohtu pidada reaalseks. Isiku varasem käitumine ei tekita tema suhtes usaldust, mis võiks anda põhjust eeldada, et isiku kättesaadavus väljasaatmise täideviimiseks on saavutatav VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamisega. g) Isik saab oma väljasaatmist kiirendada saatkonnalt vajalike dokumentide hankimisega.

Isik selgitas kohtuistungil, et ta soovib olla nädalavahetusel koos emaga ema korteris Õismäel ja minna esmaspäeval kokkulepitud ajal Vene saatkonda. Vene saatkonda peab ta isiklikult pöörduma. Ta ei tunne Venemaal kedagi ega sooviks sinna minna, kuid saab aru, et ta peab lahkuma. Tema ainus lähedane inimene on ema, kes elab Eestis.

PPA selgitas kohtuistungil, et isik on teinud koostööd saatkonnaga suhtlemisel – ta esitas vanglas olles taotluse, koos isikuga helistati saatkonda ja broneeriti kohtumiseks aeg esmaspäeval kl 14:30. PPA-le ei ole teada, mis ajaks dokument valmib, selle kättesaamine esmaspäeval ei ole kindel. Kui dokument on olemas, on üldiselt väljasaatmine võimalik samal või järgmisel tööpäeval.

2(5)

3-23-794

KOHTU PÕHJENDUSED

4.Seaduses sätestatud juhul annab kohus haldustoimingu tegemiseks loa (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 264 lg 1). Kui väljasaadetavat on vaja kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa tema kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks (VSS § 23 lg 1). Halduskohus annab loa, kui esinevad VSS § 23 lg-s 1 sätestatud alus ja sama paragrahvi lg-s 11 nimetatud põhimõtted.

Esitatud taotlusest ja selle lisaks olevatest dokumentidest ilmneb, et isikul puudub tema kinnipidamisasutusest vabanemisel seaduslik alus Eestis viibimiseks ning tema suhtes kehtib lahkumisettekirjutus, mis kuulub vanglast vabanemisel täitmisele.

PPA tugineb kinnipidamise alusena VSS § 23 lg 1 p-dele 1 ja 3. Need võimaldavad välismaalast kinni pidada, kui esineb põgenemisoht (p 1) või kui isikul puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või viibib nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist (p 3). Isiku kinnipidamiseks piisab neist ka vaid ühe aluse esinemisest. 7. VSS § 23 lg 1 p-s 1 nimetatud põgenemisohtu iseloomustavad objektiivsed asjaolud loetleb Eesti õiguses VSS § 68. Sättes nimetatud asjaolud peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks olema tõendatud. Siiski ei ole põgenemisohu jäik sidumine üksnes VSS §-s 68 nimetatud asjaoludega proportsionaalne, mis tähendab, et põgenemisohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ja hinnata ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-93-16, p 13). Põgenemisoht on prognoosotsus, mis peab põhinema isikuga seotud objektiivsetel asjaoludel.

8.PPA taotluses on isiku põgenemise ohtu seostatud VSS § 68 p-des 4 ja 6 nimetatud asjaoludega. Nende kohaselt esineb põgenemise oht juhul, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus (p 4) ning samuti juhul, kui välismaalane on PPA-le teada andnud või see järeldub tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p 6).
9.PPA taotlusest ja asjale lisatud materjalidest nähtuvalt on puudutatud isikut viiel korral kriminaalkorras karistatud, viimati 1,5 a pikkuse vangistusega (VSS § 68 p 4). Taotlusest nähtub, et lisaks isiku karistatuse faktile on PPA arvesse võtnud ka muid temaga seotud asjaolusid. PPA on arvestanud nii isiku toimepandud kuritegusid ja nende iseloomu kui ka sooritatud väärtegusid (kokku 24) ja analüüsinud nendest järelduvat käitumismustrit. Samuti on PPA võtnud arvesse, et isikule selgitati tähtajalise elamisloa andmise otsuses, et kui ta jätkab süütegude toimepanemist, on PPA-l võimalik alustada elamisloa kehtetuks tunnistamise menetlust, millega võib kaasneda riigist välja saatmine. Isik jätkas sellest hoolimata süstemaatiliselt varguste toimepanemist, jättes täitmata tähtajalise elamisloa tingimused. Ta ei järginud ka enda tingimisi vabastamisel katseaja nõudeid, pannes 26.05.2017 toime raske isikuvastase kuriteo.
10.Isiku senist käitumismustrit arvestades on põhjendatud järeldus, et teda ei ole motiveerinud õiguskuulekale käitumisele vanglakaristuse täitmisele pööramise oht, samuti mitte võimalus, et tema tähtajaline elamisluba süütegude jätkamisel kehtetuks tunnistatakse. Isiku varasem käitumine, sh järjepidev varavastaste süütegude toimepanemine majandusliku kasu saamiseks ja sõltuvuse rahuldamiseks, viitab hoolimatule suhtumisele talle pandud kohustustesse või vähemalt suutmatusele neid alati nõuetekohaselt järgida.
11.Kohus nõustub, et põgenemisohtu suurendab lisaks isiku varasemale süstemaatilisele seadusvastasele käitumisele ka sõltuvusprobleem, mistõttu võib tema põgenemise ja väljasaatmisest kõrvalehoidumise ohtu pidada reaalseks – Tallinna Vangla iseloomustuses on 3(5)

3-23-794 välja toodud, et soodusteguriks süütegude toimepanemisel on olnud alkoholi ja narkootikumide sõltuvus, majanduslikud probleemid ja grupimõju, samuti on teod olnud impulsiivse iseloomuga.

12.Põgenemisohtu ei maanda piisavalt asjaolu, et isikul oleks võimalus asuda elama oma ema juurde. Minevikusündmused ja isiku varasem käitumine süvendavad praegusel juhul kahtlust, et ta ei pruugi suuta vabaduses viibides järgida ei talle seatud järelevalve meetmeid ning olla PPA ametnikele kättesaadav, sh ilmuda nõutaval ajal saatkonda, ega täida ka talle pandud kohustust riigist lahkuda.
13.Isikuga seotud asjaolusid arvestades on seega tõenäoline, et vabaduses olles lähtub temast põgenemisoht VSS § 68 p 4 ning VSS § 23 lg 1 p 1 mõttes.
14.Kohtule ei nähtu praegusel hetkel põgenemisohtu tulenevalt VSS § 68 p-st 6. Isik kinnitas kohtuistungil, et ta saab aru, et peab Venemaale minema. Samuti nõustus PPA, et isik on endale reisidokumendi hankimisel siiani teinud vajalikku koostööd.
15.Lisaks põgenemisohu esinemisele tugineb PPA taotluses ka sellele, et isikul puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid ja nende hankimine vastuvõtvast riigist viibib (VSS § 23 lg 1 p 3). Kohtupraktika kohaselt eeldab ka sellele kinnipidamise alusele tuginemine, et isik ei aita endale dokumentide hankimisele kaasa – kohtul välja selgitada, mida isik oleks pidanud dokumendi hankimiseks tegema ja kas isikul oli selleks võimalus (Riigikohtu 16.06.2017 määrus asjas nr 3-3-1-24-17, p 11). Kuna praegusel juhul on isik olnud igati koostööaldis, ei ole VSS § 23 lg 1 p 3 eeldused täidetud.
16.Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole põgenemisohu tõttu põhjendatud. Põgenemisoht, sh oht, et isik hakkab siseriiklikult väljasaatmisest kõrvale hoiduma, on ülaltoodust nähtuvalt reaalne. Põgenemisoht võib muuta muud järelevalvemeetmed ebatõhusaks. Elukoha olemasolu võimaldaks iseenesest küll kohaldada VSS § 10 lg-s 2 sätestatud erinevaid abinõusid, kuid isik on varasema korduva õigusvastase käitumisega näidanud, et ta ei järgi seadusest tulenevaid kohustusi. Seetõttu esineb põhjendatud kahtlus, et ta ei pruugi elada kindlaksmääratud elukohas ja ilmuda määratud aegadel PPA-sse. Kuna isikul puudub kehtiv reisidokument, ei saa seda hoiule võtta. Seega on alust arvata, et leebematest abinõudest ei piisa selleks, et tagada vajaliku reisidokumendi taotlemine ja isiku kättesaadavus edasiseks väljasaatmismenetluseks.
17.Isiku esialgset kahekuust kinnipidamist ei saa pidada taotletava eesmärgi suhtes ebaproportsionaalseks. Asjaolusid, mis kinnipidamise välistaksid, ei ole praegusel juhul ilmnenud, sh tema terviseseisundist või turvalisusest tulenevalt. Väljasaatmist ei ole praeguseks selgunud asjaoludel põhjust pidada võimatuks, PPA esindaja kinnitas kohtuistungil, et praktikas võtab Vene Föderatsioon jätkuvalt oma kodanikke vastu. Eelduslikult ei kujune isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses kuigi pikaajaliseks, arvestades, et ka isik ise aitab aktiivselt kaasa reisidokumendi hankimisele.
18.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus PPA taotluse ja annab loa paigutada taotluses märgitud isik kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. Kui väljasaatmismenetluse ajal asjaolud oluliselt muutuvad, sh kui ilmneb, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine on tõhus ja võimalik või selguvad muud asjaolud, mis välistavad isiku hoidmise kinnipidamiskeskuses, ei ole PPA-l alust jätkata isiku kinnipidamist kinnipidamiskeskuses ja ta tuleb viivituseta vabastada.

4(5)

3-23-794 (allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.06.20263-26-1875/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 24.06.20263-26-1878/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja