X ja Y kaebus Rae valla vastu valla tekitatud 502,60 euro suuruse varalise kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebajad: X ja Y, ühine volitatud esindaja advokaat Päivi Margna Vastustaja: Rae vald, seaduslik esindaja vallavanem Madis Sarik
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus, digitoimik
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus ja mõista Rae vallalt kaebajate kasuks solidaarselt välja varalise kahju hüvitis summas 502,60 eurot ja viivis 24,86 eurot.
2.Vastustajal tuleb tasuda põhinõudelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni.
3.Mõista Rae vallalt kaebajate kasuks solidaarselt menetluskuludena välja 1364 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 24.04.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X ja Y ühine laps (sündinud xx xx xxxx) on olnud alates sünnist Rae valla elanik ning alates 25.11.2018 Rae valla lasteaiakoha järjekorras. Kuivõrd soovitud ajaks (s.o 01.09.2020) elukohajärgses lasteaias vaba kohta ei olnud, sõlmiti Y, eralastehoiuteenust pakkuva Põnnila OÜ ning Rae valla vahel 29.07.2020 leping lapsehoiuteenuse rahastamiseks.
2.Y esitas 14.07.2022 Rae vallale 502,60 euro suuruse varalise kahju hüvitamise nõude. Taotluse kohaselt olid X ja Y kulud eralastehoius suuremad, kui nad oleksid olnud juhul, kui Rae vald oleks oma kohustust vastavalt seadusele täitnud. Taotluses nõudis Y enammakstud toiduraha, huvitegevuse kulude ning enammakstud tulumaksu hüvitamist. Rae vald jättis 09.08.2022 vastusega Y kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
3.X esitas 05.09.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Rae valla vastu 502,60 euro suuruse varalise kahju hüvitamiseks ning viivise väljamõistmist vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõikes 1 sätestatule.
4.Tallinna Halduskohus jättis 19.10.2022 määrusega kaebuse käiguta.
5.X ja Y (kaebajad) esitasid 25.10.2022 kaebuse uue tervikteksti, Rae valla 09.08.2022 vastuse ning tõendid tulumaksutagastuse võimalikkuse kohta.
KAEBAJATE NÕUE JA PÕHJENDUSED
6.Kaebajad nõuavad 502,60 eurot varalise kahju hüvitist. Ühtlasi soovivad nad tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmist alates kaebuse esitamisest kuni kohustuse täitmiseni.
7.Vastustaja ei ole täitnud koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) § 10 lg-s 1 sätestatud kohustust. Kaebajad soovisid oma lapsele lasteaiakohta munitsipaallasteaias juba 1. septembriks 2020. Esimene pakkumine tehti vastustaja poolt aga ligi aasta pärast seda, kui kaebajatel oli seadusest tulenev õigustatud ootus munitsipaallasteaia koht saada. 28.05.2021 pakkumisega ei tagatud kaebajate lapsele munitsipaallasteaia kohta samast päevast, vaid alates 2021/2022. õppeaastast. Sellest tulenevalt keeldusid kaebajad pakkumisest ja võtsid vastu vastustaja 01.06.2021 pakkumise, millega tagati kaebajate lapsele koht munitsipaallasteaias alates 16. augustist 2021. Seetõttu ei ole põhjendatud lugeda vastustaja seadusest tulenev kohustus täidetuks
28.maist 2021. Seni kuni lapsele ei ole vanema soovil lasteaiakohta tagatud, pole vastustaja täitnud kohustust, mille kehtestab KELS § 10 lg 1.
8.Lapse panemine tasulisse lastehoidu ei olnud kaebajate vaba tahe, vaid paratamatus, sest vastustaja ei suutnud täita seadusest tulenevaid kohustusi. Põnnila OÜ oli ainuke piirkonna lastehoid, mis pakkus kaebajatele vaba kohta. Seega ei saanud kaebajad lepingu sõlmimisel lepingutingimusi valida või tingida, vaid pidid leppima eralasteasutuse poolt juba eelnevalt sätestatud tingimustega, mh pidid kaebajad nõustuma kallima söögiraha hinnaga ning asjaoluga, et tuludeklaratsiooni tegemisel on kaebajad halvemas positsioonis võrreldes nende vanematega, kelle lastele tagati munitsipaallasteaia koht.
9.Kokku oli kaebajate kulu võrreldes vanematega, kelle laps käis munitsipaallasteaias, ajavahemikul august 2020- juuni 2021 (k.a) suurem 502,60 eurot. 2(9)
Enammakstud söögiraha
10.Puudub vaidlus, et ajal, mil kaebajate lapsel ei olnud kohta munitsipaallasteaias, oli kaebajate eelistatud Aruheina munitsipaallasteaias söögiraha maksumus 2,10 eurot päevas. Samal ajal oli söögiraha maksumus lapsehoiuteenuse osutaja puhul kaebajatele neli esimest kuud 2,20 eurot päevas ning pärast seda edasi 4 eurot päevas. Kaebajad pidid lepingut sõlmides nõustuma lapsehoiuteenuse osutaja hinnakirjaga.
11.Võttes arvesse eeltoodud hinnavahet ning lastehoius veedetud päevade arvu, tasusid kaebajad vastustaja kohustuse rikkumise tõttu söögiraha 108,60 eurot rohkem võrreldes vanematega, kelle laps oli munitsipaallasteaias. Seega tuleb vastustajal hüvitada söögiraha maksumuse vahe 108,60 eurot. Huvitegevuse kulud
12.Munitsipaallasteaias toimub tegevus õppekava alusel, mis lähtub riiklikust õppekavast (viidatud määrus § 2 lg 1). Õppekava valdkondadeks on muuhulgas muusika ja liikumine (viidatud määruse § 16 lg 2 p-d 6 ja 7). Munitsipaallasteaial on vastav kohustus ning seetõttu sisaldab nende kohatasu nimetatud (õppe)tegevusi. Munitsipaallasteaia arvetel on need tegevused hõlmatud kohatasuga. Seda sõltumata asjaolust, kas lasteaias on eraldi muusika- ja liikumisõpetaja ametikoht või mitte. Lapsevanemate jaoks on eraldi kuludeks õppekavale lisaks vabatahtlikult valitud huvitegevus muusika ja/või liikumise valdkonnas.
13.Kui lapsehoid asendab munitsipaallasteaeda, siis peab laps saama sama tasu eest sama teenust. Kaebaja tasutud lapsehoiu arvetel kajastatud „huvitegevus“ on oma sisult osa lapsele seadusega tagatud alusharidusest: muusika- ja liikumistunnid. Need ei saa lapsehoius olla kohatasu hinnas, kuna lapsehoiul ei ole kohustust sellist teenust kohatasu hinnas pakkuda. Kõnealuseid muusikaja liikumistunde tuleb eristada munitsipaallasteaias eraldi pakutavatest tasuliste huvitundidest: neid ei paku lasteaed õppekava osana, vaid eraettevõtjad lasteaia ruumides/territooriumil. Selliste kulude hüvitamist ei ole kaebajad taotlenud. Aruheina lasteaias viivad muusika- ja liikumistunde läbi vastavad õpetajad (muusikaõpetaja ja liikumisõpetaja), mitte rühmaõpetajad. Tunnid toimuvad kindlatel päevadel ja kellaaegadel. Seega on tegemist õppetegevusega. Praegusel juhul pidid kaebajad, selleks et võimaldada oma lapsele muusika- ja liikumistunde võrdväärselt munitsipaallasteaiaga, st nö seaduses sätestatud ulatuses, kandma ise täiendavaid kulusid.
14.Nõude aluseks oleva huvitegevuse näol ei ole tegemist kaebajate poolt lapsele täiendavalt võetud huviringidega, vaid munitsipaallasteaias toimuva õppekavaga tagatud huvitegevuse asendus. Selleks, et võimaldada oma lapsele muusika- ja liikumistunde võrdväärselt munitsipaallasteaiaga, pidid kaebajad kandma täiendavaid kulusid (kokku 218 eurot). Enammakstud tulumaks
15.Lapsehoiuteenuse osutaja puhul, kes ei tegutse koolieelse õppekava alusel, ei ole võimalik saada tulumaksutagastust. Munitsipaallasteaia puhul on see võimalik (tulumaksuseaduse (TuMS) § 26 lg 1 ja lg 2). Vastustajal tuleb hüvitada enammakstud tulumaks 176 eurot.
16.HKMS § 38 lg 3 sätestab, et viivise või intressi nõude võib koos põhinõudega esitada kaebuses selliselt, et viivise või intressi väljamõistmist ei taotleta kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest. Nimetatud sätte alusel paluvad kaebajad vastustajalt kaebajate kasuks välja mõista jooksev viivis viivisemääraga 8% aastas põhivõlgnevuse summalt 502,60 eurot alates kaebuse esitamisest iga viivitatud päeva eest kuni kohtuotsuseni kindlas summas ja edasi protsendina 8% aastas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
3(9)
VASTUSTAJA SEISUKOHT
17.Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
18.Laste munitsipaallasteaedadesse vastuvõtmine Rae vallas toimub KELS § 15 lõike 4 alusel kehtestatud Rae Vallavalitsus 20.02.2018 määrusega nr 4 „Laste koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord“. Lasteasutusse koha saamise aluseks on teeninduspiirkonna kohataotluse järjekord ja vaba koht lasteasutuse vastavas vanuserühmas. Lasteasutuste rühmade komplekteerimine uueks õppeaastaks algab 1. aprillil. Vaba koha olemasolul võetakse lapsi lasteasutusse kogu õppeaasta kestel vastavalt piirkonna vanuserühma järjekorrale. Seega toimub laste vastuvõtmine munitsipaallasteaeda kehtiva õigusakti kohaselt.
19.Lapsevanem on esitanud oma lapse munitsipaallasteaia kohataotluse 25.11.2018 sooviga saada lasteaiakoht 01.09.2020 Peetri piirkonna lasteaias. 28.05.2021 pakuti lasteaiakohta Peetri teeninduspiirkonna lasteaeda Assaku Lasteaed, millest lapsevanem loobus. Järgmine pakkumine tehti 01.06.2021 Peetri teeninduspiirkonna Peetri lasteaeda, mille lapsevanem võttis vastu.
20.KELS § 10 lg 1 tulenevalt tuleb võimaldada lasteaiakoht teeninduspiirkonna lasteaias. Rae valla lasteaedade teeninduspiirkonnad on kinnitatud Rae Vallavolikogu 18.03.2014 määruse nr 6 „Koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkondade kinnitamine“ kohaselt kuuluvad Peetri teeninduspiirkonda nii Assaku alevik kui ka Peetri alevik. Seega on vastustaja oma kohustuse lasteaiakoha võimaldamiseks täitnud 28.05.2021 kohapakkumisega.
21.Kaebajad soovivad huvitegevuse tasu hüvitamist perioodil, kui nende laps käis Põnnila OÜ lastehoius. Kaebajad on esitanud Põnnila OÜ arved, millelt nähtub, et igakuiselt kuulus tasumisele ka huvitegevus erinevates summades (18 eurot, 20 eurot, 28 eurot, kahel arvel huvitegevuse tasu puudub).
22.Lastehoius on võimalik muusika- ja liikumistegevusi lõimida ja integreerida kasvataja poolt päeva tegevustesse, mida ka tehakse. Tasu huvitegevuse eest ei kuulu kohatasu hulka, vaid on ainult lapsevanema soovil eraldi tasutav lisatasu. Nii, nagu ka munitsipaallasteaedades on tasulised huviringid, mille eest lapsevanemad samuti soovi korral vabatahtlikult maksavad ja mille maksumus ei kuulu kohatasu sisse.
23.Põnnila OÜ juhatuse liige ja lastehoiu juhataja on selgitanud, et lapsevanema soovi korral on lapsel võimalik osa võtta huvitegevusest, mille eest vanemad siis eraldi tasuvad. Lastehoiu päevakavast nähtub, et kaks korda päevas on kasvataja poolt planeeritavad tegevused. See on aeg, millal lapsed teevad käelist tegevust: joonistamine, meisterdamine, kokkamine jne Kui ilma tõttu ei ole võimalik õue minna, siis on toas võimlemine, ronimine, ortopeedilistel mattidel kõndimine, pallimängud jne. Eraldi on huvitegevuse ringid, mida käivad lastehoius päeva ajal tegemas tellitud treenerid. Seega ei tunnista vastustaja nõuet kaebajate poolt lastehoiule tasutud huvitegevuse tasu hüvitamiseks.
24.Toidukulu päevamaksumus munitsipaallasteaedades ei sõltu kohalikust omavalitsusest ning selle otsustamine ei ole kohaliku omavalitsuse kohustus. Lapsehoiuteenuse rahastamise lepingu kohaselt on toidukulu katmine lapsevanema kohustuseks.
25.Samuti puudub alus tulumaksutagastuse hüvitamiseks. Lapsehoiuteenuse kasutamisega nõustumisel olid lapsevanemad teadlikud, et neil ei ole võimalik tulumaksutagastust saada.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
26.Kaebus tuleb rahuldada ning mõista vastustajalt kaebajate kasuks solidaarselt välja hüvitis 502,60 eurot koos seadusjärgse viivisega. 4(9)
27.Vaidlust ei ole selles, et kaebajate ja nende lapse elukoht on rahvastikuregistri kohaselt Rae vallas. Ühtlasi ei ole vaidlust selles, et kaebajad on oma lapsele taotlenud lasteaiakohta teeninduspiirkonna lasteaeda ajaks, kui laps on vähemalt 1,5 aastane.
28.Kaebajad esitasid taotluse 25.11.2018, sooviga saada koht alates 01.09.2020 (kaebuse lisa 2). Vaba koha puudumisel hakkas laps alates 05.08.2020 käima erahoius ning sai koha teeninduspiirkonna lasteasutuses 16.08.2021.
29.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks RVastS-le ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. RVastS § 8 lg 1 kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas.
30.Kahju hüvitamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: 1) kannatanu õiguste rikkumise tagajärjel temale kahju tekkimine; 2) avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus või tegevusetus avalik-õiguslikus suhtes; 3) põhjuslik seos kahju ja õigusvastase teo vahel; 4) kahju hüvitamise hõlmatus rikutud normi kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning esineda ei tohi aluseid vastutuse piiramiseks (RVastS § 13 lg 1, 3 ja 5). Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu (VÕS § 128 lg 2). Otsene varaline kahju hõlmab muu hulgas kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavat mõistlikku kulu (VÕS § 128 lg 3).
31.KELS § 10 lg 1 sätestab, et valla- või linnavalitsus loob vanemate soovil kõigile pooleteisekuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Pooleteisekuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võib valla- või linnavalitsus vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega. Nimetatud kohustus on olemuslikus osas sellisel kujul kehtinud alates 01.07.2002, s.o rohkem kui 20 aastat.
32.Vaidlust ei ole selles, et kaebajate lapsele soovitud ajaks munitsipaallasteaias kohta ei tagatud. Vastustaja on vastuses kaebuses viidanud Rae Vallavalitsuse 20.02.2018 määrusele nr 4 „Laste koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord“ ning selgitanud, et lasteasutuste rühmade komplekteerimine uueks õppeaastaks algab 1. aprillil. Kuivõrd ka 29.07.2020 seisuga ei olnud kaebajate lapsele algavaks õppeaastaks kohta pakutud ning seega oli neil põhjendatud alus eeldada, et soovitud ajaks (s.o taotluses märgitud 01.09.2020) ta kohta ei saa, pöördus kaebaja Y Põnnila OÜ eralastehoiu poole. Selle tulemusena sõlmisid vastustaja, kaebajad ja lapsehoiuteenuse osutaja kolmepoolse lapsehoiuteenuse rahastamise lepingu (kaebuse lisa 3).
33.Kohtu hinnangul ei tähenda asjaolu, et kaebajad võtsid lepinguga kohustuse tasuda kolmanda isiku poolt osutatud lapsehoiuteenuse kasutamise puhul toiduraha ja kohatasu seda, et kaebajad oleksid loobunud enda võrdväärsest kohtlemisest nende lapsevanematega, kellele vastustaja tagas lasteaiakoha. Kaebajad on kohtumenetluses läbivalt selgitanud, et tegemist ei olnud nende vaba valikuga, vaid paratamatus, sest vastustaja ei suutnud täita talle seadusega pandud kohustust. Kohtu hinnangul ei välista lepingu sõlmimine eralastehoiuga õigust nõuda vastustajalt hüvitist. Haldusasja asjaolud annavad aluse eeldada, et kaebajad olid sunnitud sõlmima lepingu erahoiuga, kuna vastustaja oli jätnud oma kohustuse täitmata.
34.Kohtu hinnangul on vastustaja õigusvastaselt, s.o vastuolus KELS § 10 lg-ga 1 jätnud kaebajate lapsele õigeaegselt koha lasteasutuses pakkumata. Seega on täidetud RVastS § 7 lg 1 esmane tingimus kahju hüvitamiseks ehk vastustaja õigusvastane tegevus.
35.Kohus ei nõustu vastustajaga justkui oleks vastustaja 28.05.2021 kohapakkumisega seaduses sätestatud kohustuse täitnud. Kaebajad on õigesti märkinud, et selleks ajaks oli vastustaja 5(9)
seaduses sätestatud kohustust ligi aasta aega rikkunud. Seaduses sätestatud tingimuse („võimalus käia teeninduspiirkonna lasteasutuses“) saab täidetuks lugeda alles hetkest, mil lapsele on tagatud koht munitsipaallasteaias, see tähendab tegelik võimalus seda kohta kasutada. Kuivõrd kaebajad on täpsustanud, et 28.05.2021 tehtud pakkumisega ei tagatud lapsele kohta samast päevast, vaid alles alates 2021/2022. õppeaastast, ei ole alust lugeda, et kahju tekitamine lõpetati 28.05.2021.
36.Järgnevalt hindab kohus kahju tekkimist enammakstud toiduraha, huvitegevuse kulude ja tulumaksu osas ning põhjuslikku seost väidetava kahju ning vastustaja tegevuse vahel. Toiduraha
37.Kaebajad on välja toonud, et nad tasusid vaidlusalusel perioodil eralastehoius toiduraha 108,60 eurot rohkem võrreldes olukorraga, kus laps oleks käinud munitsipaallasteaias. Kaebajad on selgitanud, et munitsipaallasteaias oli hüvitamisnõudega seotud perioodil söögipäeva maksumuseks 2,10 eurot, kuid eralastehoius esimesel neljal kuul 2,20 eurot ning seejärel 4 eurot.
38.Kaebuse lisatud kulude arvestuse tabeli (kaebuse lisa 7) kohaselt on kaebajad tasunud 78 päeva eest toiduraha 272,40 eurot. Kui kaebajate laps oleks samal perioodil 78-l päeval munitsipaallasteaias käinud, pidanuks kaebajad tasuma toiduraha summas 163,80 eurot.
39.Kaebajad pidid kolmepoolset lepingut sõlmides nõustuma lapsehoiuteenuse osutaja hinnakirjaga. Kui vastustaja oleks talle seadusega pandud kohustuse täitnud, oleksid kaebajate kulutused toidurahale olnud väiksemad. Seega esineb vastustaja õigusvastase tegevuse ning kaebajatele tekkinud kahju vahel põhjuslik seos ning vastustajal tuleb hüvitada munitsipaallasteaia ja eralastehoiu toiduraha maksumuste vahe, s.o 108,60 eurot. Huvitegevus
40.Kulude arvestuse tabeli kohaselt on kaebajad tasunud vaidlusalusel perioodil huvitegevuse eest kokku 218 eurot. Selleks, et võimaldada oma lapsele muusika- ja liikumistunde võrdväärselt munitsipaallasteaiaga, olid kaebajad sunnitud täiendavaid kulutusi kandma. Kaebajad leiavad, et tegemist on kuludega, mis olid tingitud vastustaja tegevusetusest.
41.Vastustaja hinnangul on tegemist kaebajate vabatahtliku kulutusega, mille hüvitamiseks vastustajal kohustust ei ole.
42.KELS § 16 kohaselt on lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks lasteasutuse õppekava, mis vastab koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale. Vabariigi Valitsuse 29.05.2008 määruse nr 87 „Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava“ § 16 lg 1 sätestab, et õppeja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel lõimitakse muude tegevustega ka mitmesugused liikumis-, muusika- ja kunstitegevused. Samuti on eelnimetatud määruse § 16 lg 2 p-de 5, 6 ja 7 kohaselt nii muusika, kunst kui ka liikumine valdkondadeks, milles tuleb esitada õppekavas õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, sisu, kavandamine ja korraldus ning lapse arengu eeldatavad tulemused. Niisiis kuuluvad liikumis-, kunsti- ja muusikatunnid teatud ulatuses munitsipaallasteaia kohatasu eest pakutava teenuse hulka.
43.Lapsehoiuteenust osutatakse sotsiaalhoolekandeseaduse alusel (SHS § 452 lg 1 viitega KELS § 10 lg-le 1). Seetõttu ei kohaldu talle koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava ega õppekavajärgne kohustus muusika, kunsti- ja liikumistunde pakkuda. Munitsipaallasteaias toimub tegevus õppekava alusel, mis eeltoodu kohaselt lähtub riiklikust õppekavast. Õppekava valdkondadeks on muuhulgas muusika, kunst ja liikumine (viidatud määruse § 16 lg 2 p-d 5, 6 ja 7). Munitsipaallasteaia arvetel on need tegevused hõlmatud kohatasuga.
6(9)
44.Kaebuse lisast 4 nähtub, et Põnnila OÜ lastehoius sisaldas huvitegevus „muusikaringi, tantsuringi ja hommikuvõimlemist“. Kohus leiab, et tegemist on kulutustega, mis on seotud sellega, et kaebajate laps saaks samasugust (või võimalikult sarnast) teenust nagu ta oleks saanud munitsipaallasteaias, kus muusika-ja liikumistunnid on õppekava osaks. Nn muusikaring, tantsuring ja hommikuvõimlemine on sisuliselt võrreldavad muusika- ja liikumistunniga munitsipaallasteaias. Kohus ei nõustu vastustajaga, et tegemist on vabatahtliku huviringiga, mitte tegevustega, mis tasandavad hoiu ja lasteaia erinevusi.
45.Lisaks tuleb arvestada, et kaebajad olid sunnitud leppima lapsehoiuteenusega põhjusel, et vastustaja ei olnud täitnud talle seadusega pandud kohustust. Seega soovides oma lapsele pakkuda tegevust, mis munitsipaallasteaias oleks niikuinii kohatasuga hõlmatud, ei olnud kaebajatel muud võimalust, kui tasuda ka huvitegevuse tasu. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et huvitegevuse tasu osas esineb põhjuslik seos vastustaja tegevuse ning kaebajatele tekkinud kahju osas.
46.Arvestades eeltoodut tuleb vastustajal kaebajatele hüvitada vaidlusalusel perioodil huvitegevuse eest tasutud 218 eurot. Saamata jäänud tulumaksutagastus
47.Kaebusele lisatud kulude arvestustabeli kohaselt on kaebajad maksustamisperioodidel 2020 ja 2021 jäänud kokku ilma tulumaksutagastusest summas 176 eurot.
48.Koolituskuludelt (sh kohaliku omavalitsuse haridusasutuses või Eesti Hariduse Infosüsteemis registreeritud erakoolis õppimise eest) on lapsevanemal õigus oma maksustatavast tulust maha arvata õppimise eest tasutud dokumentaalsed kulud (TuMS § 26 lg 1 ja 2). Lapsehoiuteenuse osutaja puhul, kes ei tegutse koolieelse õppekava alusel, ei ole võimalik saada tulumaksutagastust. Seega ei ole võimalik saada tulumaksutagastust eralastehoiu kohatasult, sest tegemist ei ole koolituskuludega TuMS § 26 mõttes. Kui vastustaja oleks täitnud oma KELS § 10 lg-st 1 tuleneva kohustuse ning kaebajate laps oleks saanud käia munitsipaallasteaias, pidanuks kaebajad tasuma kohatasu 80 eurot kuus (vrd Rae Vallavolikogu 17.09.2019 määruse nr 42 „Rae valla koolieelses lasteasutuses lapsevanema poolt kaetava osa määra kehtestamine ja maksmise kord“ § 2). Seega oleks kaebajad tasunud perioodil august 2020 – juuni 2021 (k.a) munitsipaallasteaias kohatasuna kokku 880 eurot ning neil olnuks õigus ka tulumaksutagastusele.
49.Kohus selgitab, et tulumaksutagastuse võimalikkus sõltub nii sellest, kas isik on asjaomasel perioodil saanud maksustatavat tulu kui ka sellest, kas tulust tehtavate mahaarvamiste piirmäär on ületatud või mitte (TuMS § 282 lg 1 kohaselt võib paragrahvides 25-27 sätestatud mahaarvamisi maksustamisperioodil teha kokku kuni 1200 eurot maksumaksja kohta, kuid mitte rohkem kui 50% ulatuses maksumaksja sama maksustamisperioodi Eestis maksustatavast tulust, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised. Sealhulgas võib §-s 25 nimetatud eluasemelaenu intresse tulust maha arvata kuni 300 eurot).
50.Kaebajate esitatud tõenditest (25.10.2022 esitatud kuvatõmmised ning 13.03.2023 esitatud tulumaksu arvutuskäigu tabelid) nähtub, et sõltumata sellest, kumb kaebaja oleks munitsipaallasteaias kohatasu tasunud, olnuks mõlema puhul tulumaksutagastuse saamise tingimused täidetud.
51.Seega tuleb vastustajal hüvitada kaebajatele saamata jäänud tulumaks summas 176 eurot.
52.RVastS § 13 lg-te 1 ja 3 koosmõjus tuleb hüvitise suuruse määramisel arvestada vastutust piiravate asjaoludega, nt kahju tekkimise ettenägematus; objektiivsed takistused kahju ärahoidmisel; õiguste rikkumise raskus; eraõiguses sätestatud piirangud seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel ning muud asjaolud, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Avaliku võimu kandja vabaneb vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud 7(9)
kahju eest, kui kahju tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides. Kohtu hinnangul praegusel juhul selliseid asjaolusid ei esine.
53.Avalik-õiguslikus suhtes on võimalik nõuda viivist RVastS § 7 lg 1 alusel koostoimes VÕS §‐ga 113 (RVastS § 7 lg‐s 4 tehtud viide). Viivitusintressi (viivise) näeb eraõiguslikes suhetes ette VÕS § 113, mille 1. lõike kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi on üldiseks viivisemääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-66-14 p 19).
54.Kaebajad nõuavad viivist alates kaebuse esitamisest, s.o 05.09.2022 ning on viidanud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrale. Arvestades VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära muutumist, tuleb viivisenõuet arvestada eraldi kahe perioodi kohta: 1) 5.09.-31.12.2022 – kokku 118 päeva, mil VÕS § 94 kohane intressimäär oli 0,00%1 ja viivisemäär kokku 8%; 2) 01.01.-23.03.2023 – kokku 82 päeva, mil VÕS § 94 kohane intressimäär oli 2,50%2 ja viivisemäär kokku 10,5%.
55.Arvestades kaebajate nõutud hüvitise suurust, on 2022. aastal tekkinud viivis 13 eurot ning 2023. aastal kohtuotsuse kuulutamiseni tekkinud viivis 11,86 eurot. Kokku on viivis seega 24,86 eurot.
56.Kaebaja on taotlenud viivist ka edasiulatuvalt iga viivitatud päeva eest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. HKMS § 167 lg 3 sätestab, et viivisenõude võib rahuldada nii, et viivis mõistetakse välja protsendina põhinõude täitmisest. Sealjuures võib kohus vastustajale teha ettekirjutuse väljamaksmisele kuuluva rahasumma kindlaksmääramiseks ja väljamaksmiseks (HKMS § 167 lg 1).
57.Seega mõistab kohus kahjuna välja toiduraha lisakulu (108,60 eurot), huvitegevuse tasu (218 eurot) ja tagastamata jäänud tulumaksutagastuse (176 eurot) eest kokku 502,60 eurot. Sellele lisandub viivis 24,86 eurot (s.o kuni kohtuotsuse kuulutamiseni tekkinud viivis) ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni.
58.Rahasumma väljamõistmist puudutavas osas tuleb kohtuotsus täita 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates (HKMS § 168 lg 11). Vastustajal tuleb kuni põhinõude täitmiseni arvestada viivist vastavalt VÕS §-s 113 sätestatule, arvestades viivisemäära võimalikke muudatusi. Menetluskulud
59.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse vastustaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta vastustaja kanda.
60.Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kohus mõistab välja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust. Õigusabikulude väljamõistmine ei tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ja tulemus peab olema
õiglane. Väljamõistetavate menetluskulude umbkaudne suurus peab olema menetlusosalistele ettenähtav (Riigikohtu halduskolleegiumi otsused asjades nr 3-3-1-67-14, p 32.1 ja nr 3-3-1-2115, p 16).
61.Kaebajate esitatud kuludokumentide kohaselt soovivad nad kokku (s.o koos kaebuselt tasutud riigilõivuga) 1463,20 euro suuruste menetluskulude väljamõistmist. Dokumentidest nähtub, et kaebajatele on õigusteenust osutatud 7 tunni ja 31 minuti ulatuses. Vastustaja ei ole menetluskulude suurusele vastu vaielnud.
62.Kohus leiab, et kuigi menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud on otseselt käesoleva haldusasjaga seotud, on kulud mõnevõrra ülepaisutatud. Ei ole eluliselt usutav, et volitatud esindajal kulus 25.10.2022 kahe tõendi (kuvatõmmised tuludeklaratsioonidest) ja ühe, esialgsele kaebusele lisamata jäänud dokumendi kohtule esitamiseks 34 minutit. Lisaks on vastustaja vastusele esitatud seisukoht osaliselt varasemate seisukohtade kordamine, mistõttu ei ole dokumendi koostamisele väidetavalt kulunud aeg (1 tund 55 minutit) täies ulatuses põhjendatud. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et õigusabi osutamisele kulunud aega saab vajalikuks ja põhjendatuks pidada 7 tunni ulatuses. Seega on õigusteenuse osas põhjendatud menetluskuludeks (koos käibemaksuga) 1344 eurot. Nimetatud summa koos kaebuselt tasutud riigilõivuga (20 eurot) tuleb vastustajalt kaebajate kasuks solidaarselt välja mõista.
(allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.