lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-22-492/11

Rahvastik › Välismaalased

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 22.03.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-22-492/11
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › Välismaalased
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
22.03.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1022
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis

Enno Loonurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. märts 2023; Tallinna Halduskohus

Haldusasja number

3-22-492

Haldusasi

X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 15.02.2022 lahkumisettekirjutuse nr 1052252516 osalise tühistamise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja – X, esindaja Aleksei Smelov; Vastustaja - Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Julia Novodevitšenski von Jung

RESOLUTSIOON

Jätta kaebus rahuldamata

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 22.03.2023. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tallinna Halduskohtule saabus 25.02.2022 X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 15.02.2022 lahkumisettekirjutuse nr 1052252516 tühistamiseks sissesõidukeeldu puudutavas osas.
2.Tallinna Halduskohus küsis 17.03.2022 kohtunõudega kaebajalt kas ta peab Siseministeeriumi juhise, aga eelkõige Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori 24.02.2022 korralduse nr 1.1-4-1/8 valguses kaebust endiselt aktuaalseks või soovib kaebaja pöörduda vastava taotlusega Siseministeeriumi poole. Kaebaja esindaja teatas 22.03.2022 vastuses, et nii tema kui kaebaja peavad kaebust endiselt aktuaalseks.

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 06.07.20263-26-1127/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2126/93Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-1026/46Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3298/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3396/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1162/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
3.
Tallinna Halduskohtu 29.03.2022 määrusega jäeti kaebus veel kord eesmärkide täpsustamiseks ja asjaolude selgitamiseks käiguta. Kaebaja teatas 14.04.2022, et jääb oma kaebuse juurde ja on seisukohal, et kaebuse lahendamine halduskohtu kaudu säästab hetkel nii aega kui ka menetluskulusid.
4.Tallinna Halduskohtus võttis 21.04.2022 määrusega kaebuse menetlusse. Vastustaja esitas oma seisukoha 20.05.2022.
5.Tallinna Halduskohtu 20.01.2023 määrusega määrati haldusasi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

6.Kaebaja leiab, et sissesõidukeelu kohaldamine oli ebaseaduslik ning alusetu. Sissesõidukeelu kohaldamisel on tegemist kaalutlusveaga. Kaebaja ei kuulu VSS § 6 nimetatud isikute hulka, kuna ta ei ole Eesti Vabariigile ja/või ühiskonnale ohtlik. Elu Ukrainas on hetkel ebastabiilne ja kohati isegi eluohtlik. Sissesõidukeelu võib humaansetel kaalutlustel jätta kohaldamata.
6.1.Vaidlust ei ole selle üle, et Ukraina Vabariigis toimuva sõjalise tegevusega on tekkinud seaduslik viibimisõigus 24.02.2022 Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori korralduse nr 1.1-4-1/8 „Ukraina kodanikele Eestisse saabumiseks ja ajutiseks viibimiseks seadusliku aluse andmise kohta“ alusel. See ei välista seda, et samadel humaansetel kaalutlustel võib ka kohus kaebajale kehtestatud Schengeni ja Eesti Vabariigi siseriikliku sissesõidukeelu kehtetuks tunnistada võttes muu hulgas arvesse asjaolu, et selline keeld oli kehtestatud ja kaebus kohtusse oli esitatud enne Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori korralduse nr 1.1-4-1/8 väljaandmist. Kaebaja leiab, et Siseministeeriumi juhis ja 24.02.2022 korraldusest nr 1.1-4-1/8 tulenevad võimalused/õigused on ajutise iseloomuga.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

7.Vastustaja selgitab, et PPA koostas kaebajale ettekirjutuse Eestist lahkumiseks, kuivõrd tal puudus seaduslik alus riigis viibimiseks. Kaebaja kinnitas, et oli teadlik, et Eestis ei tohi ilma seadusliku aluseta viibida. Sissesõidukeelu kohaldamise osas kaebajal taotlusi polnud. Vastustaja võttis arvesse kaebaja selgitusi, et isik eksis viisavaba päevade arvutusega. Vastustaja leidis, et kaebaja ei rikkunud viisarežiimi nõudeid tahtlikult, pöördus koheselt peale tervenemist PPA teenindusse viisat taotlema. Vastustaja hinnangul ei ole välismaalase hooletus ja/või viisavabade päevade valesti lugemine kaalutlus, mis tingiksid sissesõidukeelu kohaldamata jätmise. Kaebaja on ka varasemalt viibinud Eestis viisa alusel, seega ei saa ta väita, et viisavabade päevade arvutamine on talle võõras. Vastustaja pidas põhjendatuks kohaldada isiku suhtes sissesõidukeeldu üheks aastaks. Seega lähtus vastustaja sissesõidukeeldu kohaldades seadusest.
8.Kaebajale on lahkumisettekirjutus koos selles kohaldatud sissesõidukeeluga koostatud 15.02.2022, ehk ajal, kui sõda Ukraina Vabariigis ei olnud veel alanud. Kaebaja lahkus Eesti Vabariigist vabatahtlikult 22.02.2022, ning 24.02.2022 algas sõda Ukrainas. Kaebajal on jätkuvalt võimalus esitada kas PPA kaudu või otse Siseministeeriumile vabas vormis taotlus sissesõidukeelu tühistamiseks. Vastustaja peab vajalikuks rõhutada, et alates 24.02.2022 on PPA informeerinud Ukraina Vabariigi kodanikke, kellel oli Politsei-ja Piirivalveameti peadirektori korralduse nr 1.1-4-1/8 „Ukraina kodanikele Eestisse saabumiseks ja ajutiseks viibimiseks seadusliku aluse andmise kohta“ väljakulutamise ajal kehtiv sissesõidukeeld selle tühistamise korrast, ehk taotluse esitamise võimalusest. Seega ei saa vastustaja nõustuda kaebaja seisukohaga, et kaebuse lahendamine halduskohtu kaudu säästab hetkel nii aega kui ka menetluskulusid.

KOHTU PÕHJENDUSED

9.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Politsei- ja Piirivalveameti 15.02.2022 lahkumisettekirjutust nr 1052252516 ja taotletud selle tühistamist sissesõidukeeldu puudutavas osas. Nimetatud ettekirjutusega kohustati kaebajat 7 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 22.02.2022 Eesti Vabariigist lahkuma ning tema suhtes kohaldati ka siseriiklikku sissesõidukeeldu üheks aastaks isiku lahkumiskohustuse täitmise päevast

arvestatuna vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi ka – VSS) § 74 lõigetele 3 ja 41.

10.Välismaalaste seaduse (edaspidi – VMS) § 43 lg 1 ja VSS § 2 lg 1 kohaselt peab välismaalasel olema Eestis viibimiseks seaduslik alus. Antud juhul ei ole vaidlust selles, et lahkumisettekirjutuse koostamise ajal kaebajal seaduslikku alust Eestis viibimiseks enam ei olnud. Vastustaja märgib, et kaebaja lahkus Eestist vabatahtlikult 22.02.2022.
11.Arvestades asjaolu, et kaebaja vaidlustab lahkumisettekirjutust sissesõidukeeldu puudutavas osas, hindab kohus selle otsustuse põhjendatust. Vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 74 lõikele 1 kohaldatakse lahkumisettekirjutuses välismaalase suhtes sissesõidukeeldu üldjuhul kolmeks aastaks. Antud juhul on vastustaja tuginenud eelnimetatud seaduse § 74 lõikele 3, mis võimaldab kohaldada lahkumisettekirjutuses sissesõidukeeldu ka lühemaks ajaks kui sissesõidukeelu kohaldamise (üldine) tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne. Vastustaja kohaldas sissesõidukeeldu üheks aastaks. Sissesõidukeelu kohaldamine otsustatakse ilma põhjendamatu viivituseta (VSS § 31 lg 1). Samas ei tähenda see seda, et vastustaja ei peaks küsimust kaaluma ning lahkumisettekirjutust vajalikus ulatuses põhjendama. Antud juhul ei saa aga asuda sellisele seisukohale, et küsimust ei oleks sisuliselt kaalutud. Vastustaja on asjaolusid arvestanud ning kohaldanud sissesõidukeeldu oluliselt lühemaks perioodiks võrreldes väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 74 lõikes 1 sätestatuga. 15.02.2022 küsitluste protokollist ilmneb, et kaebajal siis selles osas vastuväiteid ka ei olnud. Kohtu roll taoliste vaidluste lahendamisel on üldse mingil määral piiratud ning kontrollida saab üksnes seda kas haldusakti andmiseks oli olemas vastav õiguslik alus ja kas haldusakti andmisel ei ole tehtud ilmselgeid kaalutlusvigu. Antud juhul ühe aastase sissesõidukeelu kohaldamise puhul selle kohaldamise ajahetke seisuga ilmselget viga täheldada ei saa. Haldusakti õiguspärasuse küsimust hinnataksegi selle andmise ajahetke seisuga ning seonduvalt eelnimetatuga peab nõustuma vastustaja selgitustega, mille kohaselt ei saanud Politsei- ja Piirivalveamet sissesõidukeelu tähtaja määramisel Ukrainas toimuvat sõda ning ebastabiilsust siis veel arvesse võtta. Politsei- ja Piirivalveamet on käesoleva kohtumenetluse raames selgitanud, kuidas sissesõidukeelu küsimust oleks olnud võimalik kohtuväliselt lahendada, kuid nähtuvalt haldusaja materjalist ei ole kaebaja seda soovinud. Lähtuvalt eeltoodust ei ole kaebuse rahuldamiseks ega vaidlusaluse ettekirjutuse osaliseks tühistamiseks alust.
12.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Enno Loonurm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.06.20263-26-1875/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 24.06.20263-26-1878/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja