Xi kaebus Sotsiaalkindlustusameti 16.08.2022 otsuse nr P26O-2022-58586 ja 20.09.2022 vaideotsuse nr 5.23/37698-4 tühistamiseks ning Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks tema taotlus uuesti läbi vaadata
Menetlusosalised
Kaebaja – X, volitatud esindaja Natalja Kutepova Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Madis Kotsar
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta haldusasja juurde kaebaja 06.02.2023 esitatud tõend (haiguslugu nr 2023011015281/02-53-04825).
2.Jätta kaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud poolte enda kanda.
4.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 17.04.2023.
X (kaebaja) esitas Eesti Töötukassale 28.06.2022 taotluse töövõime hindamiseks ja toetuste saamiseks ning Sotsiaalkindlustusametile (SKA) 26.07.2022 taotluse puude raskusastme tuvastamiseks ja toetuste saamiseks.
2.Eesti Töötukassa tuvastas 18.07.2022 otsusega nr TVH/22/028286 kaebajal puuduva töövõime kestusega 3 aastat.
3.SKA tuvastas 16.08.2022 otsusega nr P26O-2022-58586 kaebajal keskmise puude raskusastme kestusega 27.07.2022 kuni 26.07.2025 ning määras puudega tööealise inimese toetuse perioodiks 27.07.2022 - 26.07.2025 summas 36,31 eurot kuus. Otsuse põhjenduste kohaselt võetakse puude raskusastme tuvastamisel arvesse terviseseisund, tegevusvõime, kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadus, mis on suurem inimese eakohasest 1(10)
abivajadusest või mis esineb inimesel tehniliste abivahendite kasutamisele vaatamata, elukeskkond ja rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral selles ettenähtud tegevused. Puude raskusastme tuvastamisel on aluseks võetud taotluses sisalduvad andmed ning tervise infosüsteemis sisalduvad andmed ja SKA ekspertarsti Aune Tamm arvamus. SKA tuvastas keskmise puude raskusastme, kuna terviseseisundist tulenevalt esineb igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises raskusi. Piirangute esinemisel mitmes valdkonnas tuvastati puude raskusaste selle valdkonna järgi, milles piirangud on suurimad. Piirangud esinevad: keskmisele puude raskusastmele vastav muu (erijuhtum) kõrvalekalle. Taotlejal on lõppstaadiumis neerupuudulikkus, on neeru ja pankrease siirdamise järjekorras. Saab dialüüsravi 3 korda nädalas. Põhihaigusena põeb 1. tüübi diabeeti 1986. aastast. Jalgadel on tundlikkus vähenenud diabeedist põhjustatud närvikahjustuste tõttu. Kavandatud raviga on võimalik parandada igapäevast toimetulekut ja funktsioneerimisvõimet. Antud hetkel esinevad raskused igapäevases tegutsemises ja ühiskonnaelus osalemises.
4.Kaebaja esitas 02.09.2022 SKA otsusele vaide.
5.SKA jättis 20.09.2022 vaideotsusega nr 5.2-3/37698-4 kaebaja vaide rahuldamata. SKA selgitas, et taotlust on hinnatud erijuhtumina. Erijuhtum on juhtum, mille korral valdkondade kaupa tegutsemisvõimet hinnates on tegutsemise ja osalemise piirangud vähe väljendunud või ei vasta osalise või puuduva töövõime kriteeriumitele, kuid isiku töötamine on terviseseisundi tõttu osaliselt või täielikult takistatud. Erijuhtumi puhul on olemas reaalne risk taotleja tervise halvenemisele sel juhul, kui inimene jätkab tööturul osalemist tavapärases mahus. Hindamise käigus koostatud eksperdiarvamusele tuginedes on näidustatud keskmise puude raskusastme tuvastamine tingituna muu (erijuhtum) funktsiooni kõrvalekaldest. SKA pidas vajalikuks vaidemenetluse käigus küsida täiendavat selgitust ekspertarstilt Helena Grauberg. Ekspertarst Helena Grauberg, tutvunud Xi vaidega ning veel kord üle vaadanud isiku taotluse ja esitatud terviseandmed ning tuginedes puude tuvastamise kriteeriumidele tööealistel inimestel, jääb oma arvamuse juurde. Arvamuse andmisel on tuginetud tervise infosüsteemi andmetele. Taotleja liigub, siirdub, seisab ja istub iseseisvalt. Vajadusel kasutab pikemate vahemaade läbimiseks isiklikku autot. Abivahendite kasutamine ei ole piiranguid võimendav asjaolu, kui nende kasutamine tagab iseseisva toimetuleku. Vaide esitajal on oma haigusest tulenev meditsiiniline ravivajadus. Ravipotentsiaal, millega on võimalik parandada igapäevast toimetulekut ja funktsioneerimisvõimet, on olemas. Kavandatud raviga on võimalik parandada igapäevast toimetulekut ja funktsioneerimisvõimet. Antud hetkel esinevad raskused igapäevases tegutsemises ja ühiskonnaelus osalemises, kuna peab regulaarselt dialüüsravil käima. Eelnevalt antud hinnang puude raskusastmele ei ole aluseks järgnevate otsuste tegemisel. Iga ekspertiis lähtub käesolevatest aktuaalsetest terviseandmetest. Jääb kehtima keskmine muu (neeru- ja pankreasepuudulikkusest) puude raskusaste. Vastava näidustuse olemasolul võib perearst väljastada kohalikule omavalitsusele tõendi parkimiskaardi saamiseks. 16.08.2022 otsusega nr P260-2022-58586 on vaide esitajal õigesti tuvastatud keskmine puude raskusaste, sest terviseseisundist tulenevalt tema igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises esineb raskusi.
6.Kaebaja esitas 17.10.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse SKA 16.08.2022 otsuse nr P26O2022-58586 ja 20.09.2022 vaideotsuse nr 5.2-3/37698-4 tühistamiseks ja SKA kohustamiseks kaebaja taotlus uuesti läbi vaadata.
7.Kohus võttis kaebuse 28.10.2022 määrusega menetlusse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad kaebuses ja 06.02.2023 ning 09.02.2023 täiendavates seisukohtades 2(10)
8.Kaebaja on kaebuses välja toonud, et tal on lõppstaadiumis neerupuudulikkus ning kaebaja on neeru ja pankrease siirdamise järjekorras. Kaebaja saab dialüüsravi 3 korda nädalas. Dialüüsravi segab kaebaja elu täielikult. Üks protseduur kestab 3 kuni 5 tundi ning põhjustab valu, vererõhu langust, iiveldust, oksendamist, higistamist, nõrkust, pearingust. Selline protseduur on kaebajale äärmiselt füüsiliselt koormav ning kannatusi tekitav. Ilmselge on, et kui patsient on sunnitud üle päeva 5 tunni jooksul läbima eluliselt vajaliku ravi, siis igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud.
9.Lisaks põeb kaebaja põhihaigusena 1. tüübi diabeeti 1986. aastast. Jalgadel on tundlikkus vähenenud diabeedist põhjustatud närvikahjustuste tõttu. Kaebaja perearsti suulisel hinnangul ei näe kaebajal esinevad haigused ette tööprotsessis osalemist. Perearsti arvamus tuleb kaasata kaebaja terviseseisundi tuvastamisel. Varem on kaebajal tuvastatud täielikult puuduv töövõime.
10.Kaebaja seisund ei ole vahepeal paranenud, mistõttu ei saa tema puude raskusaste olla nüüd kergem. Vaidlustatud haldusaktides ei ole põhjendatud, miks kaebaja hinnangud on jäetud kõrvale ja liikumispuuet hinnati varasemast erinevalt. Sellises olukorras on SKA-l tavapärasest ulatuslikum uurimis- ja põhjendamiskohustus. Puude raskusastme tuvastamisel ei ole õige lähtuda üksnes ekspertarsti arvamusest, sest see on vaid üks tõend. Pole loogiline, kui riigi arvates ei ole kaebaja oma terviseseisundist tulenevalt võimeline töötama, kuid ühiskonnaelus osalemises esineb tal pelgalt raskusi, mitte piiranguid.
11.Vaidlustatud haldusaktide õiguspärasuse kontrollimiseks tuleb hinnata kaebajat isiklikult, mitte piirduda dokumentidega (eriti olukorras, kus pärast otsuse langetamist on kaebaja halvenenud terviseseisundi tõttu viidud läbi erakorraline operatsioon).
12.Lähtudes eeltoodust leiab kaebaja, et SKA otsus koos vaideotsusega on haldusaktina õigusvastane ning ilmselgelt ebaproportsionaalne seatud eesmärgi suhtes.
13.Ekspert Anu Tamme arvamus oli tehtud 16.08.2022 ehk samal kuupäeval, mis vastustaja otsus nr P26O-2022-58586. Ekspert Helena Graubergi arvamus oli tehtud 17.09.2023 kell 23.36 (laupäeval). Vaideotsus oli tehtud 20.09.2022 (teisipäeval) ehk ühe tööpäeva möödudes pärast H. Graubergi arvamuse tegemist. Kaebaja on seisukohal, et uurimis- ja kaalutusprotsessi tema puude hindamisel ei toimunud. Kaebaja seisund ei ole vahepeal paranenud.
14.Kaebajale on alates vastustaja otsuse langetamist poole aasta jooksul läbi viidud juba kaks erakorralist operatsiooni elutähtsatele organitele. Juba pärast SKA otsust on kaebajal tuvastatud ülajäsemete arterite emboolia ja tromboos, seoses millega on läbi viidud erakorraline operatsioon. Teine erakorraline operatsioon- kõhunäärme ja neeru siirdamine- toimus 10.01.2023. Asjaolu, et kaebajal on neerupuudulikkus ja ta on neeru ja pankrease siirdamise järjekorras oli vastustajale otsuse langetamisel teada. Kaebaja esitatud 20.01.2023 kuupäevaga haiguslugu on seega tõend tähtsust omava asjaolu, kaebaja terviseseisundi kohta, millest oli vastustaja otsuse tegemise kuupäeva seisuga teadlik. Kaebaja palub esitatud haigusloo võtta haldusasja juurde tõendina enda tervisliku seisundi halvenemise kohta. Kaebaja on seisukohal, et kõik need asjaolud viitavad selgelt, et vastustaja hinnang kaebaja puude kohta on ekslik. Arvestades ka asjaolu, et vastustaja otsus on üsna pikaajalise mõjuga (kuni 26.07.2025), siis tuleb kaebaja puude raskusaste hinnata uuesti. Vastustaja seisukohad vastuses kaebusele ja 07.02.2023 täiendavas seisukohas
15.Vastustaja on seisukohal, et 16.08.2022 otsus nr P26O-2022-58586 ning 20.09.2022 vaideotsus nr 5.2-3/37698-4 on õiguspärased ning vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu.
16.Ekspertarst Aune Tamm hindas kaebajal liikumise valdkonna võtmetegevust „liikumine eri tasapindadel“ arvväärtusega 1 (kerge piirang), võtmetegevust „ohutu ringiliikumine“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub) ning võtmetegevust „seismine ja istumine“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub). Puude raskusastme tuvastamiseks arvutatakse valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine. Kaebajal on liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste 3(10)
aritmeetiline keskmine 0,33. Vastavalt sotsiaalkaitseministri määruse „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ § 6 lõike 6 punktile 1, peab liikumise valdkonnas piirangu aritmeetilise keskmise arvväärtus olema vähemalt 2, et oleks näidustatud puude raskusastme tuvastamine (keskmise puude raskusastme tuvastamiseks peab valdkonnas piirangu aritmeetiline keskmine olema vahemikus 2–2,75). Tuginedes ekspertarsti hinnangule on kaebajal liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esineva piirangu aritmeetiline keskmine 0,33, mis on alla arvväärtuse 2, seega puudub alus puude tuvastamiseks liikumise valdkonnas.
17.Ekspertarst Aune Tamm ei tuvastanud kaebajal piiranguid järgmiste valdkondade võtmetegevustes: käeline tegevus, suhtlemine (kuulmine, kõnelemine), teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine, muutustega kohanemine ja ohu tajumine, inimestevaheline lävimine ja suhted.
18.Ekspertarst Aune Tamm on aga leidnud, et tegemist on erijuhtumiga. Erijuhtum on juhtum, mille korral valdkondade kaupa tegutsemisvõimet hinnates on tööealisel inimesel piirangud vähe väljendunud või ei vasta puude raskusastme tuvastamise kriteeriumitele, kuid isiku igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on terviseseisundi ning keskkondlike ja suhtumuslike takistuste koosmõju tulemusena piiratud. Seega SKA otsustas, et hindamise käigus koostatud eksperdiarvamusele tuginedes on näidustatud kaebajal keskmise puude raskusastme tuvastamine tingituna muu (erijuhtum) funktsiooni kõrvalekaldest.
19.SKA pidas vajalikuks vaidemenetluses küsida täiendavat ekspertarvamust ekspertarst Helena Graubergilt. Ekspertarst Helena Grauberg tutvus kaebaja vaidega ning vaatas üle kaebaja taotluse, terviseandmed ning Aune Tamme ekspertarvamuse, tuginedes puude raskusastme tuvastamise kriteeriumitele tööealistel inimestel. Ekspertarst Helena Grauberg jõudis samale seisukohale ekspertarst Aune Tammega, et valdkonniti hinnates ei küündi ühegi valdkonna võtmetegevustes esinevad piirangud puude raskusastet tuvastada võimaldava lävendini, kuid põhjendatud on erijuhtumi alusel keskmise puude raskusastme tuvastamine.
20.Vastustaja ei vaidlegi vastu sellele, et kaebajal on lõppstaadiumis neerupuudulikkus, et kaebaja on neeru ja pankrease siirdamise järjekorras, et ta vajab dialüüsravi ja et tal on 1. tüübi diabeet. Diagnooside esinemine ja ravi saamine ei ole puude raskusastme tuvastamise aluseks. Vastustaja on ka juba selgitanud, et regulaarselt dialüüsravil käimist, mis kestab mitmeid tunde, on puude raskusastme hindamisel arvesse võetud, kuna see raskendab igapäevast tegutsemist ja ühiskonnaelus osalemist ning seetõttu ongi olnud alust erijuhtumit kohaldada ja kaebajal keskmine puude raskusaste tuvastada.
21.Vastustaja juhib kaebaja tähelepanu sellele, et kui kaebajal on tekkinud täiendavaid terviseandmeid pärast vastustaja otsuse tegemist, siis on need andmed, millega mitte arvestamist ei saa kaebajale ette heita, kuna haldusakti tegemise ajal ei olnud neid olemas. Kui kaebaja soovib pärast otsuse tegemist lisandunud terviseandmetega arvestamist, siis tuleb tal esitada vastustajale uus puude raskusastme tuvastamise taotlus.
22.Kolmanda isiku (perearsti) väidetavalt öeldu esitamine on käesolevas asjas kaheldava tõendusväärtusega, aga iseenesest saab antud perearsti väitega nõustuda, kuna Eesti Töötukassa on kaebajal tuvastanud puuduva töövõime. Puuduva töövõime tuvastamine tähendabki seda, et isik pole võimeline töötama ehk see hinnang käib rangelt võime kohta toimetada töö tegemise keskkonnas. Puude raskusastme tuvastamine hindab isiku võimet igapäevaselt tegutseda ja ühiskonnaelus osaleda. Seega ei saa tõmmata võrdusmärki puuduva töövõime ja puude raskusastme esinemise vahele ja kindlasti ei saa võrdsustada puuduvat töövõimet mingi kindla puude raskusastmega.
23.Kuna puude raskusastme tuvastamise kestus on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 24 lg-te 3–5 kohaselt ajaliselt piiratud ning kaebajal on 10.10.2019 otsusega tuvastatud raske puue tähtajaga 04.09.2019–26.07.2022, siis ei saanud tal otsusest tekkida ka õiguspärast 4(10)
ootust, et puue tuvastatakse ka selles määratule järgnevaks ajaks täpselt samas raskusastmes. Toonase ekspertiisi tulemust (2019. aastal tehtud ekspertiis ekspertarst Juta Ratassepp poolt) mõjutas see, et 2018. aastal läbipõetud gripi tüsistusena oli tuvastatav ägeda algusega neerupuudulikkuse seisund, mille osas ekspertarst oli jäänud seisukohale, et koormustaluvus on oluliselt alanenud, mõjutades ka liikumisfunktsiooni. Praegusel juhul on vastustaja kaasanud menetlusse ekspertarstid, kes on mõlemad jõudnud järeldusele, et kaebajal on põhjendatud tuvastada keskmine puude raskusaste erijuhtumi alusel. Ekspertarstid on oma arvamusi põhjendanud ja pole alust leida, et need arvamused oleksid väärad.
24.Vastustaja selgitab, et visiidipõhine hindamine on ette nähtud võimalusena Eesti Töötukassal tulenevalt määrusest nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ § 2 punktist 10, aga Sotsiaalkindlustusametil puude raskusastme tuvastamise menetluses vastav võimalus ja ka tingimused isikliku läbivaatuse läbiviimiseks puuduvad.
25.Vastustaja selgitab ka veel seda, et PISTS § 21 punktides 2 ja 3 olevad puude raskusastme definitsioonid keskmise ja raske puude raskusastme kohta sisaldavad määratlemata õigusmõisteid – igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus esineb raskusi või igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud. Kahtlemata on igal isikul oma tõlgendus, kuidas võiks raskusi või piiranguid sisustada, kuid nende sisustamiseks on siiski ette nähtud vastav metoodika, mida on täpsemalt kirjeldatud määruses nr 18 ja mille kohaldamine eeldab meditsiiniliste eriteadmiste olemasolu.
26.Vastustaja palub jätta kohtul asja juurde võtmata kaebaja esitatud 20.01.2023 kuupäeva kandev haiguslugu nr 20230110-15281/02-53-04825, kuna antud dokument ja selle sisu käsitlevad informatsiooni, mis on loodud pärast vaidlustatud otsuse tegemist.
KOHTU PÕHJENDUSED
27.Kohus leiab, olles tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
28.Pooled vaidlevad selle üle, kas SKA tuvastas 16.08.2022 otsusega nr P26O-2022-58586 õiguspäraselt, et kaebajal on keskmine puude raskusaste ja kas 20.09.2022 vaideotsusega nr 5.23/37698-4 jättis SKA õiguspäraselt vaide rahuldamata ja esialgse otsuse muutmata. Kaebaja ei ole keskmise puude raskusastmega nõus ja leiab, et SKA lähenes puude raskusastme hindamisele formaalselt. Dialüüsravi segab kaebaja elu täielikult. Lisaks põeb kaebaja põhihaigusena 1. tüübi diabeeti 1986. aastast. Kaebaja seisund ei ole vahepeal paranenud, mistõttu ei saa tema puude raskusaste olla nüüd kergem.
29.Vaidlus puudub selles, et kaebajal oli vaidlustatud haldusaktide tegemise seisuga diagnoositud lõppstaadiumis neerupuudulikkus ning kaebaja oli neeru ja pankrease siirdamise järjekorras. Kaebaja sai dialüüsravi 3 korda nädalas 3-5 tundi järjest. Kaebaja põhihaigus on 1. tüübi diabeet 1986. aastast. Vaidlus puudub ka selles, et SKA 10.10.2019 otsusega tuvastati kaebajal raske puue tähtajaga 04.09.2019–26.07.2022. Seega tuvastas SKA vaidlusaluse otsusega varasemast kergema puude raskusastme.
30.Kaebaja esitas kohtule 06.02.2023 Tartu Ülikooli Kliinikumi haigusloo nr 20230110-15281/0253-04825, mis kannab kuupäeva 20.01.2023. Kaebaja on palunud tõendi haldusasja juurde võtta. Vastustaja on palunud jätta tõendi haldusasja juurde võtmata. HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Kohus leiab, et tegemist ei ole sellise tõendiga, mis tuleks HKMS § 62 lg 2 tagastada. Kaebaja on esitanud väite, et ta oli pärast vaidlustatud haldusaktide tegemist haiglaravil ja haiguslugu nr 20230110-15281/02-535(10)
04825 on esitatud selle väite kinnituseks. Kohtu poolt seisukoha võtmine, kas pärast haldusaktide tegemist toimunud hospitaliseerimine mõjutab SKA haldusaktide õiguspärasust, eeldab tõendi haldusasja juurde võtmist. Kohus saab kommenteerida üksnes tõendeid, mis on haldusasja materjalide hulgas olemas. Seega võtab kohus kaebaja poolt 06.02.2023 esitatud tõendi (haigusloo nr 20230110-15281/02-53-04825) haldusasja juurde.
31.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
32.Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 2 lg 1 sätestab, et puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. PISTS § 2 lg 21 sätestab, et PISTS alusel tuvastatakse 16-aastasel kuni vanaduspensioniealisel inimesel (tööealine inimene) lähtuvalt igapäevastest tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangutest sügava, raske või keskmise raskusastmega puue. Sügav puue on inimesel, kellel igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on täielikult takistatud, raske puue on inimesel, kellel igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud ja keskmine puue on inimesel, kellel igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises esineb raskusi (PISTS § 2 lg 21 p 1-3).
33.PISTS § 23 lg 1 sätestab, et puude raskusastme tuvastab SKA, kaasates vajaduse korral arstiõppe läbinud isikuid.
34.Sotsiaalkaitseministri 29.02.2016 määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ (määrus nr 18) § 6 lõike 3 kohaselt arvutatakse puude raskusastme tuvastamiseks määruse § 4 lõike 5 punktides 1, 2 ja 4–7 nimetatud valdkondades esinevate piirangute alusel raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine. Puude raskusaste tuvastatakse määruse nr 18 § 4 lõike 5 punktides 1-3 ja 5-7 nimetatud valdkondades esinevate piirangute alusel järgmiselt (§ 6 lõige 6 punktid 1-3): 1) kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine või määruse nr 18 § 4 lõike 5 punktis 3 nimetatud valdkonnas on vähemalt ühe võtmetegevuse sooritamisel esineva piirangu raskusastme arvväärtus 2–2,75, esineb isikul raskusi igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises ja tal tuvastatakse keskmine puude raskusaste; 2) kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine või määruse nr 18 § 4 lõike 5 punktis 3 nimetatud valdkonnas on vähemalt ühe võtmetegevuse sooritamisel esineva piirangu raskusastme arvväärtus 2,76–3,49, on isiku igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine piiratud ja tal tuvastatakse raske puude raskusaste; 3) kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine või määruse nr 18 § 4 lõike 5 punktis 3 nimetatud valdkonnas on vähemalt ühe võtmetegevuse sooritamisel esineva piirangu raskusastme arvväärtus 3,5–4, on isiku igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine täielikult takistatud ja tal tuvastatakse sügav puude raskusaste.
35.Kaebaja juhtumi kohta on eksperdiarvamuse andnud kaks ekspertarsti. Esmalt andis arvamuse Aune Tamm. Arvamus on esitatud vastustaja 25.11.2022 vastuse lisana 8 (dokument null.pdf). Vastustaja esitas 23.01.2023 kohtule kuvatõmmise kirjest SKAIS2 süsteemis, mille kohaselt tegi Aune Tamm kaebaja arstliku ekspertiisi käigus dokumendipõhise arstliku ekspertiisi kuupäevaga 16.08.2022. SKA 16.08.2022 otsus on digitaalselt allkirjastatud 16.08.2022 kell 10.41. Otsuses on Aune Tamme arvamusele viidatud ja otsuse põhjendustesse on Aune Tamme arvamuses sisalduvat teksti ümber kirjutatud. Seega saab lugeda tõendatuks, et Aune Tamme arvamus oli olemas enne otsuse tegemist ja otsus tugineb Aune Tamme arvamusele.
6(10)
36.Ekspertarst Aune Tamm hindas kaebajal liikumise valdkonna võtmetegevust „liikumine eri tasapindadel“ arvväärtusega 1 (kerge piirang), võtmetegevust „ohutu ringiliikumine“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub) ning võtmetegevust „seismine ja istumine“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub). Puude raskusastme tuvastamiseks arvutatakse valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine. Kaebajal on liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine 0,33. Vastavalt sotsiaalkaitseministri määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ § 6 lõike 6 punktile 1, peab liikumise valdkonnas piirangu aritmeetilise keskmise arvväärtus olema vähemalt 2, et oleks näidustatud puude raskusastme tuvastamine (keskmise puude raskusastme tuvastamiseks peab valdkonnas piirangu aritmeetiline keskmine olema vahemikus 2–2,75). Tuginedes ekspertarsti hinnangule on kaebajal liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esineva piirangu aritmeetiline keskmine 0,33, mis on alla arvväärtuse 2, seega puudus alus puude tuvastamiseks liikumise valdkonnas.
37.Ekspertarst Aune Tamm ei tuvastanud kaebajal piiranguid järgmiste valdkondade võtmetegevustes: käeline tegevus, suhtlemine (nägemine, kuulmine, kõnelemine), teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine, muutustega kohanemine ja ohu tajumine, inimestevaheline lävimine ja suhted.
38.Vaatamata eelnevale hindas Aune Tamm puude raskusastet erijuhtumina. Määruse nr 18 § 2 punkti 7 kohaselt on erijuhtum juhtum, mille korral valdkondade kaupa tegutsemisvõimet hinnates on tööealisel inimesel piirangud vähe väljendunud või ei vasta puude raskusastme tuvastamise kriteeriumitele, kuid isiku igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on terviseseisundi ning keskkondlike ja suhtumuslike takistuste koosmõju tulemusena piiratud. Erijuhtumina hinnati kaebaja puude raskusaste keskmiseks. Kaebaja ei ole sellega nõus, viidates dialüüsravile ja diagnoositud haigustele. Kaebaja väitel segab dialüüsravi tema elu täielikult, sest üks protseduur kestab 3 kuni 5 tundi ja dialüüsravil tuleb käia üle päeva. Dialüüsravil on ka mitmed kõrvalmõjud tema tervisele. Aune Tamme arvamuses on välja toodud järgnev erijuhtumi definitsioon: „Taotleja andmete töötlemisel ilmnenud teave selle kohta, et tegemist on raske haiguse või kehalise või vaimse häirega või tegutsemispiirangut võimendava haiguste koosmõjuga ning selle haiguse või häire tõttu oleks isiku vaimne või kehaline tervis ohus, kui piiratud töövõime jääks tuvastamata.“ Kohus möönab, et see ei ole kooskõlas määruse nr 18 § 2 punktis 7 toodud definitsiooniga. Ebaselgeks jääb ka see, miks on viidatud piiratud töövõime tuvastamata jäämisele, kui tegemist oli puude raskusastme tuvastamise menetlusega. Järgnevalt on erijuhtumi kokkuvõtte all välja toodud, et piirangu raskusaste on keskmine puue. Kohus ei kahtle selles, et 16.08.2022 eksperdiarvamusega toimus puude raskusastme tuvastamine, kuigi selguse mõttes oleks parem kasutada vormistuslikku lahendust, mis ei tee viiteid töövõime hindamisele ja on kooskõlas määruses nr 18 sätestatud erijuhtumi definitsiooniga. Ekspertarst on märkinud piirangu avaldumise, põhjuse ja tegutsemisvõimele mõju kohta: „Taotlejal on lõppstaadiumis neerupuudulikkus, on neeru ja pankrease siirdamise järjekorras. Saab dialüüsravi 3 korda nädalas. Põhihaigusena põeb 1. tüübi diabeeti 1986. aastast. Jalgadel on tundlikkus vähenenud diabeedist põhjustatud närvikahjustuste tõttu. Kavandatud raviga on võimalik parandada igapäevast toimetulekut ja funktsioneerimisvõimet. Antud hetkel esinevad raskused igapäevases tegutsemises ja ühiskonnaelus osalemises.“ Sama tekst sisaldub ka SKA 16.08.2022 otsuses. PISTS § 2 lg 21 punktide 2 ja 3 kohaselt seisneb keskmise ja raske puude raskusastme erinevus selles, et keskmine puude raskusaste tähendab raskuste esinemist igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises, samas kui raske puue tähendab, et igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud. Ekspertarst Aune Tamm on kaebaja neerupuudulikkuse ja dialüüsraviga seonduvat hinnanud selliselt, et see tekitab igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises raskusi, kuid igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine ei ole 7(10)
piiratud. Kaebaja leiab, et on ilmselge, et eluliselt vajaliku dialüüsravi läbimine üle päeva tähendab seda, et igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud. Nagu vastustaja on oma seisukohtades välja toonud, on „esineb raskusi“ ja „piiratud“ määratlemata õigusmõisted. Ühegi ravi puhul ei saa ilma erialateadmisteta väita, et see ilmselgelt ei tekita üksnes raskusi, vaid lausa piiranguid. Kui isik on arstiõppe läbinud, võib eeldada, et tal on piisavalt teadmisi, et anda usaldusväärne seisukoht, kas konkreetse isiku puhul tähendab dialüüsravi läbimine igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises raskuste esinemist või seda, et igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud. Aune Tamme arvamusest nähtub, et ta oli kursis kaebaja neerupuudulikkuse ja dialüüsravi asjaoludega. Võib eeldada, et ekspertarst saab aru dialüüsravi olemusest. Samuti oli ekspertarst teadlik, et kaebaja on neeru siirdamise järjekorras. Kaebaja ei ole väitnud, et ekspertarst oleks tuginenud valedele andmetele tema tervisliku seisundi kohta. Kohtule on esitatud terviseandmed, millele Aune Tamm tugines (SKA 25.11.2022 vastuse lisa „Varasema+TSK+paring (Aune Tamm 16.08.2022).pdf“). Ka selle põhjal puudub alus arvata, et Aune Tamm oleks tuginenud valedele andmetele.
39.Kuna eksperdiarvamus antakse arstiõppe läbinud isiku poolt, ei saa kohus ilma vastavate eriteadmisteta eksperdiarvamust sisuliselt ümber hinnata. Ka varasemas kohtupraktikas on leitud, et halduskohus ei saa asuda eksperdi asemel ise hindama kaebaja terviseseisundit, vaid eksperdiarvamuse õigsuses kahtlemiseks võiks anda põhjust see, kui ekspert oleks võtnud aluseks ebakohase hindamismetoodika, jätnud olulised asjaolud tähelepanuta, teinud tuvastatud asjaoludest ilmselgelt meelevaldseid järeldusi või esineks ratsionaalselt põhjendatud kahtlus eksperdi erapooletuses (nt Tallinna Ringkonnakohtu 03.03.2022 otsus nr 3-21-787, p 14). Kohtu hinnangul selliseid asjaolusid praegusel juhul ei esine. Kohus ei saa ekspertarsti arvamuse põhjendatuses kahelda üksnes sellepärast, et see ei ole täpselt samasugune nagu teise ekspertarsti kolm aastat varem antud arvamus. Kui kohus leiaks, et tegelikult poleks ekspertarst pidanud erijuhtumit kohaldama ja puude raskusaste oleks tulnud tuvastada juba valdkondade kaupa antavate hinnangute põhjal, asuks kohus sisuliselt ekspertarsti asemel kaebaja terviseseisundit hindama.
40.Kaebaja on välja toonud, et SKA ei ole põhjendanud, miks liikumist hinnati varasemast erinevalt. SKA on 25.11.2022 vastuses kaebusele kinnitanud, et 10.10.2019 otsusega tuvastati kaebajal raske puue tähtajaga 04.09.2019–26.07.2022. Seega on SKA vaidlustatud 16.08.2022 otsusega tuvastanud kaebajal kergema puude raskusastme kui varem ehk teinud kaebaja jaoks ebasoodsama otsuse. Samas ei saa seda pidada õigusvastaseks, kui varasemast ebasoodsamal otsusel on põhjus. SKA on 25.11.2022 vastuses kaebusele selgitanud, et toonase ekspertiisi tulemust (2019. aastal tehtud ekspertiis ekspertarst Juta Ratassepp poolt) mõjutas see, et 2018. aastal läbipõetud gripi tüsistusena oli tuvastatav ägeda algusega neerupuudulikkuse seisund, mille osas ekspertarst oli jäänud seisukohale, et koormustaluvus on oluliselt alanenud, mõjutades ka liikumisfunktsiooni. Seega toimus varasem hindamine olukorras, kus neerupuudulikkus oli alles eelneval aastal tekkinud. 2022. hindamise ajaks oli aga täiendav aeg möödunud ja Aune Tamm ei jõudnud kaebaja tegutsemisvõimet valdkondade kaupa hinnates samale järeldusele. Samas ei jäänud puude raskusaste tuvastamata, vaid kaebajat hinnati erijuhtumina. Erijuhtumi kohaldamist ei saa vastustajale ette heita, sest tegemist on täiendava puude tuvastamise võimalusega, mida SKA iga isiku puhul ei rakenda. Kaebaja ei ole ka väitnud, et vastustaja poleks pidanud erijuhtumit kohaldama. Kohtul puudub alus erijuhtumi kohaldamise tulemusel tehtud otsuse sisulises õiguses kahelda, sest kohus ei saa eksperdi asemel hinnata, millise puude raskusastme tasemel kaebaja terviseseisund tema igapäevast tegutsemist või ühiskonnaelus osalemist mõjutab.
41.Vaidemenetluses andis kaebaja juhtumi kohta arvamuse ekspertarst Helena Grauberg. Arvamus on esitatud vastustaja 25.11.2022 vastuse lisana 10. Vastustaja esitas 23.01.2023 kohtule kuvatõmmise dokumendihaldussüsteemist Delta, millelt nähtub, et ekspertarst Helena Graubergi arvamus on kaebaja vaide osas antud 17.09.2022. Helena Graubergi arvamuse faili atribuutidest nähtub, et dokumendi autor on Helena Grauberg, salvestaja on Helena Grauberg, dokumendi sisu on loodud 17.09.2022 kell 23.11 ning dokumenti on viimati muudetud 17.09.2022 kell 23.36. SKA 8(10)
20.09.2022 vaideotsuse tekstis on Helena Graubergi arvamusele viidatud. Seega saab lugeda tõendatuks, et Helena Graubergi arvamus oli olemas enne 20.09.2022 vaideotsuse tegemist ja vaideotsus tugineb Helena Graubergi arvamusele. Helena Grauberg on oma arvamuses märkinud, et taotleja liigub, siirdub, seisab ja istub iseseisvalt. Vajadusel kasutab pikemate vahemaade läbimiseks isiklikku autot. Abivahendite kasutamine ei ole piiranguid võimendav asjaolu, kui nende kasutamine tagab iseseisva toimetuleku. Vaide esitajal on oma haigusest tulenev meditsiiniline ravivajadus. Ravipotentsiaal, millega on võimalik parandada igapäevast toimetulekut ja funktsioneerimisvõimet, on olemas. Kavandatud raviga on võimalik parandada igapäevast toimetulekut ja funktsioneerimisvõimet. Antud hetkel esinevad raskused igapäevases tegutsemises ja ühiskonnaelus osalemises, kuna peab regulaarselt dialüüsravil käima. Eelnevalt antud hinnang puude raskusastmele ei ole aluseks järgnevate otsuste tegemisel. Iga ekspertiis lähtub käesolevatest aktuaalsetest terviseandmetest. Eri tasapindadel liikumisel on kerge piirang väsimise tõttu. Ohutul ringiliikumisel ning seismisel ja istumisel püsipiiranguid ei tuvasta. Seetõttu ei ole alust liikumispuude tuvastamiseks. Jääb kehtima keskmine muu (neeru- ja pankreasepuudulikkusest) puude raskusaste. Seega ei pidanud ka Helena Grauberg põhjendatuks tuvastada kaebajal raske puude raskusaste. Kohtule on esitatud esitatud terviseandmed, millele Helena Grauberg tugines (SKA 25.11.2022 vastuse lisa „Varasema+TSK+paring (Helena Grauberg 19.09.2022).pdf“). Terviseandmete dokumendist nähtub 13.09.2022 kaebajal diagnoositud ülajäsemete arterite emboolia ja tromboos. Kohtul puudub põhjus arvata, et Helena Grauberg seda arvesse ei võtnud, sest tema arvamuses on liikumise valdkonnale antud hinnanguid eraldi kommenteeritud. Kuna asjas on olemas kahe erineva ekspertarsti seisukoht, puudub alus kahelda puude raskusastme otsuse sisulises õigsuses.
42.Kaebaja on esitanud vastuväite sellele, et puude raskusaste tuvastati dokumentide põhjal. Kaebaja leiab, et teda oleks tulnud hinnata isiklikult. Vastustaja on vastuses kaebusele õigesti märkinud, et visiidipõhine hindamine on ette nähtud võimalusena Eesti Töötukassal tulenevalt määrusest nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ § 2 punktist 10, aga SKA-l puude raskusastme tuvastamise menetluses vastav võimalus ja ka tingimused isikliku läbivaatuse läbiviimiseks puuduvad. Lisaks ei ole kaebaja välja toonud, kuidas visiidipõhine hindamine oleks võimaldanud tema terviseseisundit teisiti hinnata, kuivõrd vaidlus pole mitte selles, kas ekspertarstidel oli täielik ülevaade kaebaja terviseseisundist, vaid selles, kuidas nad terviseseisundi kohta olemasolevat infot hindasid.
43.Seonduvalt kaebaja poolt 06.02.2023 esitatud Tartu Ülikooli Kliinikumi haiguslooga nr 20230110-15281/02-53-04825 märgib kohus, et ei kahtle kaebaja hospitaliseerimise faktis, kuid see ei mõjuta tagantjärgi SKA haldusaktide õiguspärasust. HKMS § 158 lg 2 teise lause kohaselt hindab kohus haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga. SKA sai puude raskusastme tuvastamise otsuse ja vaideotsuse tegemisel võtta arvesse ainult selliseid asjaolusid, mis olid nende tegemise seisuga tekkinud. Haiguslugu nr 20230110-15281/02-53-04825 kajastab kaebaja erakorralist hospitaliseerimist 10.01.2023 seoses neeru siirdamisega. Konkreetne operatsioon on hiljem tekkinud asjaolu, millega arvestamata jätmist ei saa vastustajale ette heita. Vastustaja ei saa puude raskusastme tuvastamisel arvestada erakorraliste operatsioonidega, mille toimumise aeg ja läbiviimise asjaolud ei ole ette teada. Sellel eesmärgil on SKA 16.08.2022 otsusesse märgitud, et kui terviseseisundis on muutusi, võib puude raskusastme tuvastamise korduvekspertiisi taotluse esitada ennetähtaegselt. See tähendab, et kui mingi operatsioon on toimunud, saab sellel alusel taotleda uut puude raskusastme tuvastamist. Varasema otsuse tühistamist sellel alusel nõuda ei saa.
44.Kaebaja on kaebuses viidanud oma perearsti suulisele hinnangule, et kaebajal esinevad haigused ei näe ette tööprotsessis osalemist. Jättes kõrvale suulise hinnangu tõendatusega seonduva, märgib kohus, et kaebaja perearsti seisukoht kaebaja tööprotsessis osalemise kohta ei ole puude raskusastme tuvastamisel asjassepuutuv. Töövõime hindamine ja puude raskusastme tuvastamine on erinevad menetlused. Puuduva töövõime tuvastamisega ei kaasne SKA-le kohustust mingi kindel puude 9(10)
raskusaste tuvastada. Seega ei saa kaebaja töövõime hindamise põhjal järeldada, et SKA on teinud puude raskusastme tuvastamisel õigusvastase otsuse.
45.Kokkuvõttes leiab kohus, et SKA 16.08.2022 otsus nr P26O-2022-58586 on õiguspärane ega kuulu tühistamisele. Kuna vaide esemeks olnud otsus on õiguspärane, tuleb õiguspäraseks ja tühistamisele mittekuuluvaks lugeda ka SKA 20.09.2022 vaideotsus nr 5.2-3/37698-4. Kuna SKA haldusaktid ei kuulu tühistamisele, puudub alus SKA kohustamiseks kaebaja puude raskusastme tuvastamise taotlus uuesti läbi vaadata.
46.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebajalt. Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad poolte enda kanda.
47.HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kaebaja nime tähemärgiga, sest kohtuotsus sisaldab kaebaja terviseandmeid.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.