3.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud D.M kanda. Osaühingul
EUROPARK
ESTONIA
puuduvad kindlaksmääratavad menetluskulud. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või
riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas Pärnu Maakohtule 18.12.2025 maksekäsu kiirmenetluse avalduse D.M (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Kostja esitas makseettepanekule vastuväite. Pärnu Maakohtu 02.01.2026 määrusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 21.01.2026 Harju Maakohtule hagi kostja vastu 110 euro saamiseks. Hagiavalduse kohaselt parkis kostja tema kasutuses olnud sõidukid numbrimärgiga 111XXX ja 222XXX hageja opereeritavatel parkimisaladel parkimistingimusi rikkudes. Sõiduk 111XXX oli 25.04.2025 pargitud asukohas Ülemiste Põhja-Lõuna, Tallinn selleks mitte ettenähtud kohale ning sõiduk 222XXX oli 22.01.2025 pargitud asukohas Mustamäe tee 17, Tallinn parkimistasu maksmata. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral tuleb tasuda leppetrahvi. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist kostjale leppetrahvinõuded, paigutades need sõidukite kojamehe vahele. Kummagi rikkumise eest nõuab hageja leppetrahvi 55 eurot. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Parkimistingimused olid ebaselged ja vastuolulised ning rikkumine on tõendamata. Leppetrahvid on ebaproportsionaalsed ja neid tuleb vähendada. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 23.02.2026 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvid 110 eurot. Menetluskulud jäid kostja kanda. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 450 eurot ja viivise.
5.Otsuse kohaselt puudub vaidlus, et kostja oli sõidukite numbrimärgiga 111XXX ja 222XXX tegelik kasutaja parkimistrahvide tegemise ajal, s.o vastavalt 25.04.2025 ja 22.01.2025. Kohus luges tsiviilasja materjalidega tuvastatuks, et sõiduk numbrimärgiga 111XXX parkis 25.04.2025 hageja poolt opereeritaval parkimisalal aadressil Ülemiste PõhjaLõuna, Tallinn ja sõiduk numbrimärgiga 222XXX parkis 22.01.2025 hageja poolt opereeritaval parkimisalal aadressil Mustamäe tee 17, Tallinn. Kohus leidis, et tsiviilasja materjalidega on tõendatud, et hageja ja kostja sõlmisid 25.04.2025 ja 22.01.2025 parkimislepingud liiklus- ja teavitusmärkidel toodud tingimustel, st kostjale pidi olema aru saada, et tegemist on hageja poolt opereeritavate tasuliste parkimisaladega.
6.Maakohus tuvastas, et kostjale kuuluv sõiduk 111XXX oli pargitud Ülemiste Põhja-Lõuna, Tallinn parkimisalale selleks mitteettenähtud kohale, s.o parkimist keelava kollase joone taha. Sellega rikkus kostja parkimistingimuste punkti, mis näeb ette, et sõiduki kasutaja peab parklat kasutama vastavalt liiklusreeglitele.
2
7.Kohus tuvastas, et kostjale kuuluv sõiduk 222XXX oli pargitud Mustamäe tee 17, Tallinn parkimisalale parkimistingimusi rikkudes, kuna sõiduk oli pargitud parkimistasu maksmata. Parkimistingimustest nähtub selgelt, et tegemist on tasulise parkimisalaga, kus on võimalik parkida üksnes parkimise eest tasu makstes. Kostja sõidukil oli küll parkimiskellaga fikseeritud parkimise algusaeg, kuid parkimistingimused ei näinud ette võimalust parkida tasuta parkimise algusaja fikseerimisel parkimiskellaga. Kostja esitatud väljavõttest Bliss Hambakliiniku kodulehelt nähtub, et kliiniku külastajatele on võimaldatud 2 tundi tasuta parkimist Mustamäe tee 17, Tallinn parkimisalal parkimise registreerimisel kliiniku administraatori juures. Kostja ei ole esitanud aga tõendeid selle kohta, et ta oli registreerinud parkimise kliiniku administraatori juures.
8.Maakohus leidis, et leppetrahv summas 55 eurot rikkumise eest ei ole kostjat ebamõistlikult kahjustav. Apellatsioonkaebus
9.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata, alternatiivselt saata asi maakohtule uueks lahendamiseks. Ühtlasi palus kostja menetlusabi riigilõivust vabastamiseks hagiavalduse esitamisel. Kui kohus seda taotlust ei rahulda, siis vabastada kostja riigilõivust osaliselt või võimaldada tasuda riigilõivu osamaksetena.
10.Maakohus luges tüüptingimused lepingu osaks ilma, et oleks tuvastanud, milline tingimuste versioon kehtis. Kohapealsel infotahvil märgitud tingimused ja tahvlil viidatud QR-koodi kaudu avanevad tingimused erinevad üksteisest. Maakohtul tulnuks kontrollida, kas tüüptingimused said lepingu osaks, samuti nende võimalikku ebamõistlikku kahjustavust.
11.Mustamäe tee 17 asuva parkla puhul jättis kohus tuvastamata, kas tasuta parkimise registreerimise kord oli kostjale selgelt teatavaks tehtud. Ülemiste Põhja-Lõuna asuva parkla osas jättis kohus hindamata vastuolu kollase joone ja valge parkimismärgistuse vahel ja järeldas keeluala olemasolu ebapiisava tõendibaasi põhjal.
12.Juhul kui kohus leiab, et parkimislepingud ja leppetrahvi kokkulepped on kehtivad, taotleb kostja leppetrahvi vähendamist.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 ja lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata.
14.Ringkonnakohus märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas palub hageja mõista kostjalt välja 110 eurot. Seega ei ületa hageja nõue ülal nimetatud piirmäärasid, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
15.TsMS § 637 lg 21 sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti 3
hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus on otsuses märkinud, et ta ei anna luba edasikaebamiseks.
16.Riigikohus on märkinud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 2 1 alusel põhjendama pikemalt, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (Riigikohtu 10.04.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-17-13363, p 15).
17.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas maakohtu poolseid selgeid materiaalõiguse või menetlusõiguse normi rikkumisi (sh tõendite hindamisel), mis oleks võinud oluliselt mõjutada lahendit. Mis puudutab kostja viidatud erinevustesse parkimistahvlil olevate parkimistingimuste ja parkimistahvlil viidatud QR-koodi kaudu avanevate parkimistingimuste vahel, siis maakohtu tuvastatud lepingurikkumised on rikkumised ka QRkoodi kaudu avanevate lepingutingimuste kohaselt ning ka nende järgi on hagejal õigus nõuda leppetrahvi hagis nõutud määras (dtl 122-126). Seega ei mõjutanud viidatud erinevused maakohtu lahendi lõpptulemust.
18.Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (TsMS § 638 lg 10). Kuna apellatsioonkaebus on kohtule esitatud elektrooniliselt, siis puudub vajadus selle tagastamiseks.
19.Arvestades, et ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, siis puudub vajadus lahendada menetlusabi taotlust.
20.Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kaebuse esitaja kanda (TsMS § 168 lg 1). Kuna kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse ega edastada seda hagejale, siis puuduvad hagejal ringkonnakohtus menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata.
(allkirjastatud digitaalselt)
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.