1.Rahuldada Osaühing Europark Estonia hagi D.M vastu.
2.Välja mõista kostjalt D.M (isikukood XXX) hageja Osaühing Europark Estonia (registrikood 10811490) kasuks põhivõlgnevus (leppetrahvid) 110 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3.Jätta menetluskulud kostja D.M kanda.
4.Rahuldada hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõista välja kostjalt D.M (isikukood XXX) hageja Osaühing Europark Estonia (registrikood 10811490) kasuks hageja menetluskulud 450 eurot (s.o hagiavalduselt tasutud riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning lepingulise esindaja kulu 330 eurot).
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude hüvitamiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud
2-25-130350 materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK, ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded
1.Osaühing Europark Estonia (hageja) esitas 21.01.2026 hagi D.M (kostja) vastu võlgnevuse nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt parkis kostja tema kasutuses olnud sõidukid numbrimärgiga 477 PPR ja XXX hageja opereeritavatel parkimisaladel parkimistingimusi rikkudes: sõiduk XXX oli 25.04.2025 pargitud asukohas Ülemiste Põhja-Lõuna, Tallinn selleks mitte ettenähtud kohale ning sõiduk XXX oli 22.01.2025 pargitud asukohas Mustamäe tee 17, Tallinn parkimistasu maksmata. Sõidukid oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist või sõiduk oli pargitud selleks mitte ettenähtud kohale. Parkimistingimused nägid ette, et sõiduki kasutaja peab parkimiskoha kasutamise eest tasuma parkimistasu või omama antud parkimisalal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või -luba. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral tuleb tasuda leppetrahvi. Seega parkis kostja hageja hallatavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes, mis andis hagejale õiguse nõuda leppetrahvi. Sõidukite kasutajaks oli kostja. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist kostjale kui sõidukite kasutajale leppetrahvinõuded, paigutades need sõidukite kojamehe vahele, täites leppetrahvinõude mõistliku aja jooksul esitamise kohustuse, kuid kostja on jätnud järgmised leppetrahvid tasumata: 25.04.2025 parkimisalal Ülemiste Põhja-Lõuna, Tallinn sõidukile XXX väljastatud leppetrahv nr 1782 5042 5142 8267 summas 55 eurot maksetähtajaga 02.05.2025 ning 22.01.2025 parkimisalal Mustamäe tee 17, Tallinn sõidukile XXX väljastatud leppetrahv nr 0702 2012 5161 1170 summas 55 eurot maksetähtajaga 29.01.2025. Kostja leppetrahvinõuetele vastuväiteid ei esitanud. Sellest tulenevalt on hagejal kostja vastu leppetrahvinõuded kogusummas 110 eurot, mis on kostjal tasumata.
3.Hageja selgitab, et hageja on parkimisteenust osutav ettevõte, mille iga parkla sissesõidu juurde on paigaldatud vastav infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks. Täiendavalt on parkla sissesõidu juurde, sh parkimisalale, paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja et eraparkla
2-25-130350 operaatoriks on hageja, kes on kehtestanud parkimiseks tingimused. Eeltoodu tõendamiseks on hagiavalduse lisas 3 esitatud fotod parkimistingimustega seotud aladel asuvatest tingimustest ja liiklus- ning teabemärkidest, sh nende paigutusest parkimisala suhtes. Hageja leiab, et kostjale pidid liiklus- ja teavitusmärgid olema nähtavad ja kostjal oli võimalik parkimistingimustega tutvuda enne, kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks sõiduki parkimise näol.
4.Ühtlasi leiab hageja, et kuivõrd tüüptingimustest tuleneb hageja selgesõnaline tahe lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja pargib oma sõiduki hageja parklasse, tuleb seda lugeda hagejapoolseks pakkumuseks leping sõlmida. Hageja hinnangul on isikul õigus esitatud lepingutingimustega tutvuda ning juhul, kui talle parkimislepingu tingimused ei sobi või tal puudub nõutav parkimisõigust andev parkimiskaart/-luba, on tal õigus vastavalt parkimisalalt lahkuda ja oma sõiduk mujale parkida. Juhul, kui sõiduki kasutajale parkimistingimused sobivad ja/või ta omab nõutavat parkimisõigust andvat parkimiskaarti/-luba ning ta pargib sõiduki, annab ta sellega ühtlasi nõusoleku lepingu sõlmimiseks. Hageja leiab, et antud juhul on kostja sõiduki parkimisega avaldanud lepingu sõlmimiseks nõustumuse ning seega oli poolte vahel sõlmitud leping.
5.Hageja on seisukohal, et parkimise operaatoril oli õigus eeldada, et sõidukit kasutas, sh parkis hageja parkimisalale, sõiduki tegelik kasutaja, kelleks antud juhul vastavalt sõidukite omaniku käest saadud teabele oli kostja, st kostja on kinnitanud sõidukite kasutamist leppetrahvide väljastamise kuupäevadel (s.o 25.04.2025 ja 22.01.2025). Kostja ei ole tõendanud vastupidist.
6.Kohtueelselt saatis hageja kostjale meeldetuletuskirja e-postile xxx, mis oli märgitud rendilepingus. Kostja nõudekirjadele ei vastanud ega asunud ka kohustust täitma. Kostja vastuväited
7.Kostja D.M on esitanud 22.01.2026 hagivastuse ja 08.02.2026 seisukoha, milles vaidleb hagiavaldusele vastu ning palub jätta hagiavaldus rahuldamata. Kostja on seisukohal, et parkimistingimused olid ebaselged ja vastuolulised ning rikkumine on tõendamata. Samuti leiab kostja, et leppetrahvid on ebaproportsionaalsed ja taotleb leppetrahvide vähendamist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 321-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
9.Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
2-25-130350
10.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
11.Riigikohus on 26.01.2017 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 22 leidnud, et parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala.
12.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS § 108. VÕS § 158 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2 kohaselt kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema.
13.Kohus selgitab, et leppetrahvinõude edukaks esitamiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused: a) poolte vahel on kehtiv leping, sh peab olema poolte vahel sõlmitud kehtiv leppetrahvikokkulepe (VÕS §-d 9, 16 ja 20); b) võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100); c) võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (VÕS § d 103 ja 160); d) võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2); Kõigi nende asjaolude tõendamise koormis on TsMS § 230 lg 1 esimese lause alusel hagejal.
14.Kohus on tuvastanud, et käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus asjaolus, et kostja oli sõidukite numbrimärgiga 477 PPR ja XXX tegelik kasutaja parkimistrahvide tegemise ajal, s.o vastavalt 25.04.2025 ja 22.01.2025. Nimetatud asjaolu on tõendatud sõidukite omaniku Q Rental Group OÜ (rendileandja, registrikood 16599536) ja OÜ Arrivante (rentnik, registrikood 12677802, seaduslik esindaja D.M (isikukood XXX)), vahel sõlmitud sõidukite rendilepinguga (dtl 65-74) ning sõidukite rentnikult Arrivante OÜ-lt saadud vastuse ja kostja kinnitustega (dtl 62-64). Kostja pole selles osas ka vastuväiteid esitanud. Kohus loeb tsiviilasja materjalidega (lisa 1; dtl 32-35) tuvastatuks, et sõiduk numbrimärgiga XXX parkis 25.04.2025 aadressil Ülemiste Põhja-Lõuna, Tallinn – sõiduk parkis hageja poolt opereeritaval parkimisalal. Samuti loeb kohus tsiviilasja materjalidega (lisa 2; dtl 36-39) tuvastatuks, et sõiduk numbrimärgiga XXX parkis 22.01.2025 aadressil Mustamäe tee 17, Tallinn – sõiduk parkis hageja poolt opereeritaval parkimisalal. Kostja ei ole sõidukite parkimise asukoha osas vastuväiteid esitanud.
15.Ka parkimistasu maksmata jätmise osas pole kostja vastu vaielnud. Parkimistingimuste rikkumise tõttu esitati kostjale järgmised leppetrahvinõuded: 25.04.2025 parkimisalal Ülemiste Põhja-Lõuna, Tallinn sõidukile XXX väljastatud leppetrahv nr 1782 5042 5142 8267 summas 55 eurot maksetähtajaga 02.05.2025 ning 22.01.2025 parkimisalal Mustamäe tee 17, Tallinn
2-25-130350 sõidukile XXX väljastatud leppetrahv nr 0702 2012 5161 1170 summas 55 eurot maksetähtajaga 29.01.2025 – kogusummas 110 eurot, mis on käesoleva ajani tasumata.
16.Pooled on antud tsiviilasjas erineval seisukohal, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvide hüvitamist kogusummas 110 eurot, kuivõrd pooled ei ole üksmeelel selles osas, kas kostja on hagejaga parkimislepingu sõlminud ja seda rikkunud ning kas hageja nõutavad leppetrahvid on proportsionaalsed. Vastavalt kostja vastuväidetele tuleb kohtul seega analüüsida järgmist: kas hageja ja kostja on sõlminud parkimislepingu (I); kas kostja on parkimislepinguid rikkunud (s.t kas kostja parkis sõiduki XXX selleks mitteettenähtud kohale ja jättis sõiduki XXX osas parkimistasu maksmata) (II); kas hageja on esitanud kostjale leppetrahvinõuded ja kas nõuded on esitatud mõistliku aja jooksul pärast rikkumise tuvastamist (III); kas hageja esitatud leppetrahvinõuded on proportsionaalsed (IV). Lisaks analüüsib kohus, kas hageja menetluskulude hüvitamise nõue on põhjendatud.
17.Hageja leiab, et tema leppetrahvinõuded kostja vastu on põhjendatud, kuivõrd kostja kasutuses olnud sõidukid oli pargitud hageja opereeritavatel parkimisaladel. Sõidukid olid pargitud parkimistingimusi rikkudes: sõiduk XXX oli 25.04.2025 pargitud asukohas Ülemiste Põhja-Lõuna, Tallinn selleks mitte ettenähtud kohale ning sõiduk XXX oli 22.01.2025 pargitud asukohas Mustamäe tee 17, Tallinn parkimistasu maksmata. Hageja esitas koheselt kostjale kui sõidukite tegelikule kasutajale leppetrahvinõuded, paigutades need sõiduki kojamehe vahele, kuid kostja on jätnud leppetrahvid tasumata. Hageja hinnangul oli poolte vahel sõlmitud leping liiklus- ja teavitusmärkidel toodud tingimustel, kuivõrd oli olemas hagejapoolne pakkumus (s.o liiklus- ja teavitusmärkide tüüptingimustest tulenev hageja selgesõnaline tahe lepingu sõlmimiseks) ja sõiduki kasutaja (kostja) nõustumus (s.o sõiduki parkimine hageja hallatavale parkimisalale hageja tingimustel) lepingu sõlmimiseks. Hageja selgitab, et hageja on hagi lisaga 3 tõendanud, et hageja poolt hallatavas parklas olid vastavad märked ja infotahvlid olemas. Hageja on seisukohal, et parkimise operaatoril oli õigus eeldada, et sõidukit kasutas, sh parkis hageja parkimisalale, sõiduki tegelik kasutaja, kelleks antud juhul on kostja, kuivõrd kostja on seda ise kinnitanud ega ole tõendanud vastupidist. Seega on parkimislepingu pooleks kostja. (I)
18.Esmalt tuvastab kohus, kas kostja on sõlminud hagejaga parkimislepingu parkimisalal olevatel liiklus- ja teavitusmärkidel toodud tingimustel.
19.Kostja on seisukohal, et parkimisalade parkimistingimused on ebaselged ning ala sissesõidul olev märk “P” lõi üldise arusaama parkimise lubatavusest.
20.Kohtu hinnangul on tsiviilasja materjalidega tõendatud, et hageja ja kostja sõlmisid 25.04.2025 ja 22.01.2025 parkimislepingud liiklus- ja teavitusmärkidel toodud tingimustel, st kostja parkis hageja parkimisaladel ning kostjale pidi olema aru saada, et tegemist on hageja poolt opereeritavate tasuliste parkimisaladega. Nimelt nähtub hagiavaldusele lisatud lisast 3 (dtl 40-60), s.o vaidlusalustest parkimisaladest tehtud fotodelt, nii parkimisala, liiklus- ja teavitusmärgid kui ka parkimistingimused. Parkimisalale sissesõitudel on parkimismärkidelt selgelt näha (ka autoga parklasse sisenemisel), et tegemist on Europark Estonia OÜ parkimisaladega ning et on kehtestatud parkimistingimused. Parkimisala on tähistatud EUROPARK märgiga, mis viitab eraparklale. Samuti on toodud parkimistingimused (dtl 40-60), mille kohaselt Ülemiste PõhjaLõuna, Tallinn on parkimine lubatud selleks ettenähtud kohtadel 2 tundi tasuta parkimise algusaja fikseerimisel parkimiskellaga või parkimise eest tasumisel ning Mustamäe tee 17, Tallinn on parkimine lubatud selleks ettenähtud kohtadel parkimise eest tasumisel. Hageja on esitanud lepingutingimuste teksti lisas 3 (dtl 49; dtl 57). Eelnimetatud lisadega on tõendatud, et tegemist on eraparklaga, kus opereerib just hageja ja kus on kehtestatud parkimistingimused, mis pidid olema kostjale ka nähtavad ja arusaadavad. Kostja sõiduk sisenes hageja poolt reguleeritud parkimisalasse, kus kostja pidi ise piisava hoolsuse ilmutamisel ilma
2-25-130350 raskusteta silte nägema. Parkimislepingu poolel (kostjal) lasus hoolsuskohustus kontrollida, millised tingimused kehtivad võõrale territooriumile sisenedes ja seal parkides.
21.Lisaks on Riigikohus 06.12.2017 lahendis nr 2-15-3430 seoses leppetrahvinõude tõendamisega märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks piisab sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seega ei pea fotod parkimistingimustest olema tehtud leppetrahvi vormistamise päeval, samuti ei pea sellelt olema näha parkimistingimusi rikkunud sõiduk ja parkimistingimused üheaegselt. Sageli ei olegi sellist fotot võimalik teha. Sellisel juhul tuleb parkijal vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud. Antud hetkel ei ole kostja vastu vaielnud ega esitanud ühtegi tõendit, mis viitaks, et sõidukid paikneks mujal kui Ülemiste Põhja-Lõuna, Tallinn ning Mustamäe tee 17, Tallinn parkimisaladel.
22.Mis puudutab kostja väidet, et parkimisala sissesõidul olev märk “P” lõi üldise arusaama parkimise lubatavusest, märgib kohus järgmist. Märk „P“ viitab küll sõidukite parkimise võimalusele, kuid seejuures on märgil viidatud ka asjaolule, et tegemist on eraparklaga (EUROPARK), kus kehtivad parkimisoperaatori kehtestatud parkimistingimused (dtl 40; dtl 50) ehk parkimisalal võis parkida üksnes parkla operaatori kehtestatud tingimustel. Seega on asjakohatu kostja väide justkui viitaks märgi „P“ olemasolu tasuta parkimise võimalusele (parkimistingimuste kohaselt võis parkimisalal Ülemiste Põhja-Lõuna, Tallinn parkida tasuta selleks ettenähtud parkimiskohtadel kuni 2 tundi üksnes parkimise algusaja fikseerimisel parkimiskellaga, dtl 42).
23.Vastavalt VÕS § 9 lg-le 1 sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud (VÕS § 16 lg 1). Nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1). Riigikohus on seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (RKTKo 3- 2-175-10, p 14).
24.Kohus on otsuse p-des 18-23 tuvastanud, et poolte vahel oli sõlmitud parkimislepingud VÕS § 8 lg 1 mõttes ning seega oli kehtiv ka poolte vahel sõlmitud leppetrahvikokkulepe. (II)
25.Järgnevalt analüüsib kohus, kas kostja on parkimislepingut rikkunud, parkides ühel juhul sõiduki XXX selleks mitte ettenähtud kohale ning teisel juhul jättes sõiduki XXX parkimise eest tasumata.
26.Kostja on leppetrahvi nr 1782504251428267 osas seisukohal, et see on põhjendamatu, kuivõrd parkimiskeeld kollase joonega alal polnud arusaadav ning kostja kasutas parkimiskella.
27.Hagiavalduse lisas 3 (dtl 40-60) esitatud fotodega on hageja tõendanud, et parkimisalale sissesõidul ja parkimisalal on vastavad info- ja teavitustahvlid, mis teavitavad sõiduki juhti parkimisalal kehtivatest parkimistingimustest. Vastavalt Ülemiste Põhja-Lõuna, Tallinn ning Mustamäe tee 17, Tallinn parkimisaladel kehtinud parkimistingimustele peab sõiduki kasutaja parkimiskoha kasutamise eest (parkimisel ettenähtud parkimiskohale) tasuma parkimistasu või kuni kahetunniseks tasuta parkimiseks fikseerima parkimise algusaja parkimiskellaga.
28.Asja materjalidest (hagi lisa 1; dtl 33-35) nähtub, et kostjale kuuluv sõiduk XXX oli pargitud Ülemiste Põhja-Lõuna, Tallinn parkimisalale selleks mitteettenähtud kohale. Hageja
2-25-130350 esitatud parkimistingimustest (lisa 3, dtl 40-49) nähtuvalt on parkimisala selgelt tähistatud (sh nn parkimisboksid valgete joontega). Hagiavalduse lisas 3 on toodud fotodelt, millest foto nr 1 on tehtud leppetrahvi väljastamise kuupäeval (s.o 25.04.2025 kell 14.22), on selgelt nähtav nii teavitusmärk (parkimistingimused) kui ka hageja Europark Estonia infotahvel. Parkimistingimustest (lisa 3; dtl 49) nähtuvalt on vaidlusalusel parkimisalal aadressil Ülemiste Põhja-Lõuna, Tallinn võimalik parkida selleks ettenähtud parkimiskohal parkimise eest tasu makstes või kuni kahetunniseks tasuta parkimiseks fikseerima parkimise algusaja parkimiskellaga. Hagiavaldusele lisatud fotodelt (dtl 33-35) on küll näha, et kostja on sõiduki parkimisel armatuurlauale paigutanud parkimiskella ja fikseerinud parkimise algusajaks kell 14:14, kuid fotodelt (dtl 33) on näha ka see, et kostja sõiduk on pargitud selleks mitteettenähtud kohale, s.o parkimist keelava kollase joone („Parkimiskeelu joon“) taha. Kostja on lepingut rikkunud, kuna ta parkis sõiduki hageja poolt opereeritavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes, s.t kostja sõiduk oli pargitud selleks mitteettenähtud kohas. Hagiavalduses lisas 1 (dtl 33-35) esitatud fotod on tehtud vaidlusalusest sõidukist leppetrahvi väljastamise ajal ning fotodel on näha sõiduki esiklaas ilma leppetrahvita (dtl 33-34) ja koos leppetrahviga (dtl 35) sõiduki kojamehe all. Eeltoodud fotodega hageja tõendanud, et kostja on parkimistingimusi rikkunud. Kostja ei ole tõendanud, mis alusel oli lubatud parkida sõidukit teemärgise „Peatumiskeelu joon“ kõrval või et tema poolt kasutatav sõiduk ei parkinud eelviidatud kohas.
29.Seoses kostja väitega, et parkimiskeeld kollase joonega alal polnud arusaadav, märgib kohus järgmist. Liiklusseaduse (LS) § 21 lg 4 p 4 kohaselt ei tohi parkida teekattele märgitud parkimiskohtade kõrval. Käesoleval juhul on parkla selgelt märgistatud (parkimistaskud on joonitud) ning kostja sõiduk on pargitud kollasest joonest paremal pool, st keelatud alal. Liiklusseadus keelab parkida parkimiskohtade kõrval. Vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 24 lg 3 p-le 1 on teekattemärgised valged, välja arvatud ajutised ja peatumist ning parkimist keelavad märgised, mis on kollased. Sama määruse § 25 lg 16 kohaselt tähistab peatumiskeelu joon kohta, kus sõidukite peatamine ja parkimine on keelatud. Märgis on kollane ja see on kantud sõidutee äärele või äärekivile. Antud juhul on peatumis- ja parkimiskeelu joon märgitud parkimisala lõppu sõidutee äärele (dtl 33).
30.Parkimistingimuste punkt 2 näeb ette, et sõiduki kasutaja peab parklat ja parkimiskohta kasutama heaperemehelikult, sihtotstarbeliselt ja hoolsalt vastavalt parkimislepingule, kehtivatele liiklusreeglitele ja parklas olevatele juhistele. Seega hageja parkimistingimused kohustasid parkijat parkimisalal Ülemiste Põhja-Lõuna, Tallinn järgima liiklusreegleid, s.o ka liiklusseadust. Lisaks kohas, kus parkimiskohad on joonitud, on kohtu hinnangul ka ilma sellekohase kirjapandud reeglita mõistlik ja põhjendatud järeldada, et parkida tohib üksnes nendele parkimiskohtadele. Eelnevat ei muuda fakt, et vaidlusaluses kohas puudus sel hetkel parkimist keelav (liiklus)märk. Parkimisalal on olemas parkimiskohtade jooned, mis tähistavad, kus võib parkida ning kollane joon, millest paremal parkimine on keelatud.
31.Lisaks on kohtu hinnangul asjakohatu kostja väide, et kuna ta kasutas parkimisel parkimiskella, siis ta ei eiranud reegleid teadlikult. Parkimistingimused (dtl 40) küll võimaldasid parkimiskellaga kuni kahetunnist tasuta parkimist parkimisalal Ülemiste Põhja-Lõuna, Tallinn, kuid üksnes järgides parkimistingimusi ja parkides sõiduki üksnes ettenähtud kohale (valgete parkimisjoonte vahele). Seejuures tunnistab kostja ise samuti lepingu rikkumist, kuivõrd viitab, et rikkumine oli formaalne (dtl 87) ega takistanud liiklust.
32.Hageja väljastatud leppetrahvist ja sellele lisatud fotodelt (dtl 37-39) nähtub, et kostjale kuuluv sõiduk XXX oli pargitud Mustamäe tee 17, Tallinn parkimisalale ja parkimistingimusi rikkudes, kuna sõiduk oli pargitud parkimistasu maksmata. Parkimistingimustest (dtl 50-60) nähtub selgelt, et tegemist on tasulise parkimisalaga, kus on võimalik parkida üksnes parkimise eest tasu makstes. Hageja on viidanud (dtl 101), et parkimisalal kehtinud parkimistingimuste
2-25-130350 punkt 3 näeb ette, et juhul, kui parklas on lubatud teatud aja ulatuses tasuta või ilma parkimisloata parkida, tuleb parkimise algusaeg fikseerida vastavalt parklas olevatele juhistele. Käesoleval juhul Mustamäe tee 17, Tallinn parkimisalal olevad juhised (dtl 51-52) ei viita sellele, et parkimine oleks parklas tasuta või parkimiskellaga parkimise algusaja fikseerimise võimalusega. Seega tulnuks kostjal lähtuda sellest, et parkimine on tasuline alates esimesest minutist. Hagiavalduse lisas 3 toodud fotolt 1 (dtl 50), mis on tehtud leppetrahvi väljastamise kuupäeval (s.o 22.01.2025 kell 16:03), on nähtav nii teavitusmärk (parkimistingimused) kui ka hageja Europark Estonia infotahvel. Hagiavalduses lisas 2 (dtl 37-39) esitatud fotod on tehtud vaidlusalusest sõidukist leppetrahvi väljastamise ajal ning fotodel on näha sõiduki esiklaas ilma leppetrahvita (dtl 37-38) ja koos leppetrahviga sõiduki kojamehe all (dtl 39). Eeltoodud fotodega on hageja tõendanud, et kostja on parkimistingimusi rikkunud, kuivõrd sõiduk oli pargitud parkimistasu maksmata (st sõiduki armatuurlaual polnud vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist). Kostja sõidukil oli küll parkimiskellaga fikseeritud parkimise algusaeg, kuid parkimistingimused ei näinud ette võimalust parkida tasuta parkimise algusaja fikseerimisel parkimiskellaga. Kostja on lepingut rikkunud, kuna ta parkis sõiduki hageja poolt opereeritavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes, s.t jättes parkimise eest maksmata.
33.Kostja esitatud väljavõttest (dtl 85) Bliss Hambakliiniku kodulehelt nähtub, et kliiniku külastajatele on võimaldatud 2 tundi tasuta parkimist Mustamäe tee 17, Tallinn (EP38) parkimisalal parkimise registreerimisel kliiniku administraatori juures. Kohus selgitab, et eraparklas, kus on kehtestatud parkimistingimused, tuleb lähtuda just neist (s.o antud juhul Mustamäe tee 17, Tallinn parkimisalal kehtestatud) tingimustest ja kui mõni asutus on võimaldanud oma klientidele teatud tingimustel tasuta parkimist, siis on parkimisala kasutaja (kostja) riisiko parkimise registreerimine vastavalt asutuse tingimustele. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta on parkimise eest vastavalt kehtestatud parkimistingimustele tasunud või kahetunniseks tasuta parkimiseks registreerinud parkimise kliiniku administraatori juures. Hageja esitatud väljavõttest (dtl 102) on näha, et kostja kasutatav sõiduk XXX ei ole parkima registreeritud. Seega on kostja parkimistingimusi rikkunud, jättes parkimise eest tasumata.
34.Kostja on väitnud, et leppetrahv väljastati 14 minutit peale tema saabumist, kuid sellel ajal otsis ta vastuvõtulauda/administraatorit, et sõiduk registreerida ning tutvuda parkimistingimustega. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et kostjal kulus 14 minutit parkimistingimustega tutvumiseks või leidmaks hambakliinikut arvestades, et kostja sõiduk oli pargitud hoone, milles hambakliinik asub, ja parkimisala parkimistingimustele viitavate liiklusja teavitusmärkide, vahetusse lähedusse (dtl 36).
35.Vastavalt eeltoodule on tuvastatud, et kostja on hagejaga sõlmitud parkimislepinguid rikkunud, kuivõrd parkimisalal Ülemiste Põhja-Lõuna, Tallinn on kostja parkinud sõiduki selleks mitte ettenähtud kohale ja Mustamäe tee 17, Tallinn on kostja jätnud parkimistasu maksmata.
(III)
36.Järgnevalt analüüsib kohus, kas hageja on esitanud kostjale leppetrahvinõuded ja kas nõuded on esitatud mõistliku aja jooksul pärast rikkumise tuvastamist.
37.Hagiavalduse lisadega 1 ja 2 ning neis esitatud fotodega (dtl 32-35; dtl 36-39) on tõendatud, et hageja on kostjale esitanud leppetrahvinõuded koheselt pärast rikkumise tuvastamist (s.o vastavalt 25.04.2025 ja 22.01.2025), paigutades leppetrahvinõuded kostja sõidukite tuuleklaasi ja klaasipuhastite vahele. Riigikohus on selgitanud, et kui leppetrahv jäetakse sõiduki kojamehe vahele, siis on parkimistingimuste rikkujat mõistlikul viisil ja mõistliku tähtaja jooksul teavitatud leppetrahvist. Leppetrahvi asetamine sõiduki kojamehe
2-25-130350 vahele on praktikas tavapärane viis, kuidas parkimisoperaatorid parkimistingimuste rikkumisest teavitavad. Seega on leppetrahvinõuded esitatud mõistlikul viisil ja aja jooksul TsÜS § 70 mõttes.
38.Kohus selgitab täiendavalt, et parkimiskorraldajal puudub seadusejärgne kohustus saata täiendavaid meeldetuletusi tasumata jäänud leppetrahvide kohta. Seega ei ole leppetrahvi sissenõudmise eelduseks meeldetuletuskirja saatmine, mistõttu pole iseenesest tähendust sellel, kas kostja sai (e-postile) edastatud nõudekirjad kätte (Tallinna Ringkonnakohtu lahend nr 221121615, p 13). (IV)
39.Kostja hinnangul on hageja määratud leppetrahvid 55 eurot ebamõistlikud ja leppetrahvinõue tühine, kuivõrd leppetrahvi suurus on vastuoluline (dtl 87): kostjale on väljastatud leppetrahv 55 eurot, kuid parkimistingimuste kohaselt on leppetrahvi suurus 60 eurot.
40.Kohus selgitab esmalt, et kui hageja on kostjalt nõudnud leppetrahve parkimistingimustes märgitust väiksemas summas, siis see ei muuda leppetrahvide nõuet õigustühiseks. Kostja vastuväide võiks olla põhjendatud olukorras, kus parkla operaator nõuaks suuremat leppetrahvi kui parkimislepingus (parkimistingimustes) kokkulepitud. Käesoleval juhul ei ole hageja lepingut ühepoolselt muutnud, vaid on otsustanud esitada kostjale nõude väiksemas ulatuses kui leping võimaldab. Selliselt on tegemist parkimislepingut rikkunud poolele soodsama sanktsiooniga, st leppetrahv on väljastatud väiksemas summas kui lepingtingimustes sätestatud.
41.Lisaks on asjakohatu kostja seisukoht, et hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist (dtl 87). VÕS § 161 lg 1 sätestab selgelt, et lepingu rikkumise korral võib kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata. Seega pole hagejal kohustust leppetrahvi nõudmisel tõendada kahju tekkimist.
42.Kohus selgitab, et kostjal on õigus taotleda leppetrahvi vähendamist VÕS § 162 lg 1 alusel, kuid üksnes juhul, kui leppetrahv on ebamõistlikult suur.
43.VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Selline kokkulepe võib VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi olla tüüptingimusena ebamõistlikult kahjustav ja sama paragrahvi esimese lõike alusel ka tühine, kui ette nähtud leppetrahvi summa on ebamõistlikult suur (vt ka Riigikohtu 25. jaanuari 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2168-16, p 36). Nimelt VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus selgitab samas, et leppetrahvi vähendamine on seaduse alusel tehtav kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb poolte huve kaaludes (Riigikohtu 21. novembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-12, p 12).
2-25-130350
44.Õiguskirjanduses on leitud, et leppetrahvil on seadusest tulenevalt kaks funktsiooni. Ühelt poolt on leppetrahvil kui kohustuse täitmise sunnivahendil võlgniku suhtes preventiivfunktsioon ehk survefunktsioon, mille eesmärk on tagada lepinguliste kohustuste täitmine ja võimalike lepingurikkumiste vältimine tulevikus. Teiselt poolt täidab leppetrahv ka lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise ning täitmise funktsiooni. Leppetrahv tagab võlausaldaja jaoks õiguse nõuda leppetrahvina kokkulepitud rahasumma maksmist kui miinimumhüvitist (Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi, Karin Sein. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne 2016, lk 811).
45.Kohus leiab, et hageja leppetrahvinõue 55 eurot ühekordsel rikkumisel ei ole kostjat ebamõistlikult kahjustav ning lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu ei ole kostja kahjuks oluliselt rikutud. Leppetrahvi suuruse hindamisel arvestab kohus ka sellega, et Tallinna Linnavolikogu 20.12.2012 määrusega nr 30 kehtestatud „Tallinna avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu“ § 13 lg 7 p 1 alusel on avalikul tasulisel parkimisalal parkimistasu maksmata jätmise korral linnal õigus nõuda viivistasu 31 eurot. Seega kohtu hinnangul vastab käesoleval ajal, mh arvestades üldist hinnatõusu, hageja nõutud ja parkimisnõuete rikkujatele väljastatud leppetrahv n-ö turuolukorrale. Kuna äriühingu eesmärk on tulu teenimine ning parkimise korraldamine on hageja põhitegevusala ning seejuures on hagejal oluliselt vähem võimalusi korratu parkija distsiplineerimiseks, siis on kohtu hinnangul põhjendatud nõuda leppetrahvi vähemalt sama suures määras, kui avaliku ruumi kasutamise puhul rakendatavad sanktsioonid. Seega kohus leiab, et parkimistrahv 55 eurot kui sanktsioon parkimistingimuste rikkumise eest, on parkimisteenuse osutamise valdkonnas tavapärane.
46.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hageja poolt kehtestatud tüüptingimused ei ole tühised ning kostja poolt kuuluvad tasumisele hageja poolt esitatud leppetrahvid 55 eurot.
47.Kohus on otsuse p-des 18-24 tuvastanud, et poolte vahel oli sõlmitud parkimisleping VÕS § 8 lg 1 mõttes ning seega oli kehtiv ka poolte vahel sõlmitud leppetrahvikokkulepe. Kuna kostja on parkimislepingut rikkunud (jätnud parkimise eest tasumata, vt ka otsuse p-d 25-35) ja jätnud leppetrahvinõuded 110 eurot tähtajaks tasumata (VÕS § 100), on hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS §-s 158 sätestatud leppetrahvi.
48.Ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel täies ulatuses. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista leppetrahvid kogusummas 110 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
49.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
50.TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
51.Hageja esitas 21.01.2026 hagiavalduses ja 04.02.2026 täiendava menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja tsiviilasja nr 2- 25-130350 raames kandnud järgmisi menetluskulusid: hagiavalduselt tasutud riigilõiv 100 eurot, õigusabikulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ning lepingulise esindaja õigusabikulu 486 eurot ilma käibemaksuta (s.o 4,05 tundi tööd tunnihinnaga 120-150 eurot).
2-25-130350
52.Kostja hinnangul ei ole hageja menetluskulud põhjendatud ega mõistlikud.
53.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §s 218 sätestatu kohaselt.
54.Hageja on hagilt tasunud riigilõivu 100 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada avalduselt tasutud riigilõiv 100 eurot.
55.Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiiremenetluse kulud summas 20 eurot. Kooskõlas TsMS§ 144 punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9). See tähendab, et need kulud kannab § 162 lg 1 järgi pool, kelle kahjuks asi lõppkokkuvõttes lahendatakse. Hageja ei saa ka hagi rahuldamisel nõuda kostjalt oma maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamist kommenteeritava paragrahvi esimeses lauses sätestatust suuremas ulatuses, st saab nõuda riigilõivu hüvitamist ja 20 euro menetluskulude hüvitise maksmist (§ 4842 teine lause). Kuivõrd kohus rahuldab hagi, on käesoleval juhul põhjendatud mõista TsMS § 4842 alusel kostjalt hageja kasuks välja ka maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks 20 eurot.
56.Hagejat esindas lepingulise esindajana EFTA Legal OÜ jurist. Menetluskulude hüvitamist nõuab hageja lisaks riigilõivule ja maksekäsu kiirmenetluse kulule ka lepingulise esindaja töö eest. Esindaja õigusabikulud on põhimõtteliselt hüvitatavad.
57.Hageja esindaja tasumäär oli maakohtus 120-150 eurot (ilma käibemaksuta). Tunnihinna põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14.). Kohus leiab, et asja mahtu ja keerukust arvestades võib TsMS § 175 lg 1 järgseks esindaja põhjendatud ja vajalikuks tunnitasuks pidada 120 eurot käibemaksuta. Selline juristi tasumäär vastab kohtupraktikas mõistlikuks peetud tasemele, asja sisule ja keerukusele, arvestades Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda ja Riigikohtu senist praktikat.
58.TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (vt ka Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Hageja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane, mistõttu mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta.
59.Hageja lepingulise esindaja ajakuluna on näidatud kokku 4,05 tundi, mis on kulunud hagiavalduse ning täiendavate seisukohtade ja menetluskulude nimekirja koostamisele. Riigikohus on varasemalt leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus
2-25-130350 rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Riigikohus on 14.04.2021. a määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324/42 muutnud varasemaid seisukohti ja leidnud, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda tuleb eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele.
60.Käesolev tsiviilasi on pigem vähemahukas ning õiguslikult vähese keerukusega. Lisaks on tegemist n-ö tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad. Vastavalt eeltoodule kohus nõustub kostjaga, et hageja õigusabikulud on mõnevõrra ülepaisutatud ning kohtu hinnangul saab hagiavalduse koostamise ja kohtusse esitamise põhjendatud ajakuluks pidada 1 tund. Hageja 04.02.2026 seisukoha koostamisega seotud toimingute (sh kostja 22.01.2026 vastusega tutvumine) põhjendatud ajakuluks hindab kohus 1,5 tundi ning menetluskulude nimekirja koostamise põhjendatud ajakuluks 0,25 tundi, seega põhjendatud ajakulu 04.02.2026 menetlusdokumendi koostamise osas on kokku 1,75 tundi. Eeltoodust tulenevalt võib kohtu hinnangul tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja menetlusdokumentide (hagiavalduse, täiendavate seisukohtade, menetluskulude nimekirja) sisu arvestades pidada põhjendatud ajakuluks kokku 2,75 tundi (1+1,75). Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu on käesolevas menetluses kokku 330 eurot (2,75x120).
61.Kohus rahuldab hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Kohus määrab hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal 450 eurot (100+20+330), mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust.
62.Hageja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
63.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.