Politsei- ja Piirivalveameti 02.03.2023 taotlus X kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindajad Riina Lääne ja Karin Muskat; Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X (Moldova Vabariigi kodanik, sündinud XX XX XXXX, ik
XXXXXXXXXX)
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil, 03.03.2023 (videokonverents)
Resolutsioon
Anda Politsei- ja Piirivalveametile luba X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks
Edasikaebamise kord
Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates
ASJAOLUD NING TAOTLUSE SISU
1.Politsei- ja Piirivalveameti taotluse materjalidest ilmneb, et 02.03.2023 kell 11:40 peeti Moldova Vabariigi kodanik X väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 15 lg 1 alusel Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi ka PPA) Lääne prefektuuri/kriminaalbüroo/piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse ametniku poolt 48-tunniks kinni. Isik tuli 02.03.2023 PPA Pärnu teenindusse ning ütles, et nüüd on ta valmis Eestist lahkuma. 13.02.2023 koostas PPA isikule ettekirjutuse nr 1052264779 Eestist lahkumiseks vabatahtliku lahkumise tähtajaga 7 päeva. X ei ole temale antud vabatahtlikku lahkumiskohustust täitnud, ning lahkumisettekirjutus kuulus sundtäitmisele alates 20.02.2023.
2.Taotlusele lisatud 13.02.2023 ettekirjutusest nr 1052264779 nähtuvalt saabus Moldova kodanik X viimati Schengeni alale 18.06.2022, temale väljastatud Moldova kodaniku passi Nr xxxxxxxxx (kehtiv kuni 14.01.2030) ja Eesti D liiki viisa nr EST100348654 (kehtiv kuni 11.11.2022) alusel. Schengeni
alale saabumise eesmärk oli töötamine. Eestisse saabus isik omades lühiajaliseks töötamiseks registreeringut Politsei- ja Piirivalveametis. 13.02.2023 pöördus välismaalane Pärnu teenindusse eesmärgiga taotleda endale viisa. Dokumentide kontrollimisel selgus, et isik viibis Eestis 180 päevase tagasiarvestusperioodi jooksul kokku 94 päeva, nendest 4 päeva ilma seadusliku aluseta. Välismaalasel puudus välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) §43 lg 1 loetletud viibimisõigus.
3.PPA koostas 13.02.2023 ettekirjutuse nr 1052264779 Eestist lahkumiseks, mis kuulus sundtäitmisele alates 21.02.2023. PPA nägi lahkumisettekirjutuse koostamise hetkel võimalust koostada X vabatahtliku lahkumise ettekirjutus. Otsus baseerus usaldusel, kuna küsitluse käigus X kinnitas, et on nõus lahkuma Eestist. Arvestades, et isik ei ole täitnud lahkumiskohust vabatahtlikult ja ei ole taotlenud ka lahkumistähtaja pikendamist, on PPA arvamusel, et järelevalvemeetmete kohaldamise korral ei pruugi isik neid vabaduses viibides järgida ning võib hakata väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduma. Järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust. PPA asub seisukohale, et isiku suhtes on usaldusväärsus katkenud, kuna isiku valmisolek Schengeni alalt lahkuda õigel ajal on ajas muutunud ning eelnevalt küsitluse protokollis kinnitatud isiku tahet ei saa pidada hetkel enam usaldusväärseks. Seetõttu on isiku Schengeni alalt väljasaatmise eesmärgi efektiivseks täitmiseks välismaalase järelevalvemeetmete asendamine kinnipidamisega. Samuti puuduvad X rahalised vahendid iseseisvalt enda lahkumise korraldamiseks. PPA rõhutab, et põgenemisohu hindamise näol on tegemist prognoosotsusega ning see ei hõlma endas ainuüksi võimalust isiku omavoliliseks lahkumiseks Eestist, vaid ka võimalust, et isik võib end siseriiklikult hakata ametivõimude eest varjama eesmärgiga oma lahkumiskohustust edasi lükata. X väljasaatmine 48 tunni jooksul ei ole võimalik, kuna Eestist ei ole võimalik Moldovasse sõita/lennata ilma transiitriiki läbimata. Eeldatavalt tuleb isiku väljasaatmine korraldada läbi Türgi. Eesti ja transiitriigi vahel on vaja viia läbi kooskõlastusprotseduurid, mida ei ole võimalik teostada 48 tunni jooksul. Praktika on näidanud, et nõusoleku saamiseks välismaalase välja saatmiseks Türgi kaudu võtab aega 5 päeva. PPA-le teadaolevalt ei ole isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine vastuolus isiku turvalisuse ja tervisekaalutlustega. Samuti on PPA seisukohal, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on vajalik väljasaatmismenetluse lõpule viimiseks. Taotluse rahuldamise korral palub PPA Tallinna Halduskohtult luba X kinnipidamiseks Pärnu arestimajas kuni 06.03.2023 (kaasa arvatud) ning isiku kinnipidamiskeskusesse konvoeerimiseks hiljemalt 06.03.2022.
4.Kohtuistungil selgitas Politsei- ja Piirivalveameti esindaja, et jääb taotluse juurde kindlaks.
5.X avaldas kohtuistungil, et tal on tüdruksõbra juures elukoht, kus ta saab viibida, et soovib vabatahtlikult lahkuda ning püüab saada nädala jooksul või isegi varem lennupiletid.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste selgitused ja vaadanud läbi esitatud materjalid, leiab, et Politseija Piirivalveameti taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
7.Vastavalt välismaalaste seaduse § 43 lg-le 1 peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. Sama paragrahv sätestab ka välismaalase ajutise Eestis viibimise seaduslikud alused, kuid X neid praegu ei ole.
8.VSS § 15 lg 1 kohaselt võib PPA välismaalast ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi, et kontrollida välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis viibimise seaduslikke aluseid ja selgitada välja tema kinnipidamise vajalikkus sama seaduse § 23 lg-s 1 sätestatud alusel. VSS § 23 lg 1 sätestab, et PPA võib taotleda halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust, kusjuures see on eelkõige lubatud juhul kui esineb välismaalase põgenemise oht (p 1), välismaalane ei
täida kaasaaitamiskohustust (p 2) või välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast riigist viibib (p 3). Antud juhul on PPA taotlenud vastavat luba seetõttu, et esineb põgenemise oht (VSS § 23 lg 1 p 1). Vaidlust ei saa olla ka selles, et isiku väljasaatmist ei oleks võimalik lõpuni viia 48 tunni jooksul, sest vastavad toimingud võtavad aega.
9.VSS § 23 lg 11 sätestab, et halduskohus annab loa väljasaadetava kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.
10.Kohtu hinnangul on põhjendatud PPA kahtlus, et käesoleval juhul esineb põgenemise oht. VSS § 68 p 1 kohaselt esineb välismaalasel põgenemisoht, kui välismaalane ei ole Eestist või Schengeni konventsiooni liikmesriigist lahkunud pärast lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega. Vastavalt VSS § 68 p 6 esineb põgenemise oht ka siis kui haldusorgan järeldab isiku hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Politsei- ja Piirivalveamet on isiku hoiakuid ja põgenemisohtu hinnanud.
11.Lähtuvalt VSS § 68 punktist 1 oli Politsei- ja Piirivalveametil seadusest tulenev lähtekoht, mille pinnalt põgenemisohtu tõdeda. Samas, olukordades, kus isik ilmub vabatahtliku lahkumiskohustuse täitmise tähtaja möödumise järgselt ise politseisse, päris otseselt see põgenemisohule enam ei viita ning põgenemisohtu võiks isegi suhteliselt küsitavaks pidada, kuid teisalt ei saa sellest automaatselt siiski ka põgenemisohu puudumist tuletada. Kohtuistungil oli võimalik vajalikke asjaolusid täpsustada, kuid Politsei- ja Piirivalveamet jäi kokkuvõttes oma taotluse juurde siiski kindlaks. Seonduvalt politseisse ilmumisega viitas PPA, et isikul ei olnud politseisse ilmumist mõttes enne kui ta oli saanud 01.03.2023 migratsiooniametnikult kirja, milles oli küsitud vastava piiriületuse kohta, mis pidi selleks ajaks eelduslikult toimunud olema. PPA järeldab sellest, et väited vabatahtlikust lahkumisest ja poliseile kättesaadavana olemisest ei pruugi olla siirad. Isiku seisukohad on osutunud ka mingil määral vastuolulisteks, sest ühest küljest selgitatakse, et ollakse valmis lahkuma nädala jooksul või isegi esmaspäeval (vt kohtuistungi protokoll, lk 2), kuid teisalt puuduvad selleks rahalised vahendid, kusjuures väited selle küsimuse lahendamisest tüdruksõbra või tema vanemate või Narvas elavate tuttavate kaudu jäävad abstraktseks ning ei ole kuigi veenvad. Küsimusele, et miks enda vahendite puudumisel, kuid (siiski) kindla lahkumissoovi korral ei nõustutaks viibima lühiajaliselt kinnipidamiskeskuses, kus selle aja jooksul organiseeritakse ka vajalikud lennupiletid, vastati, et kinnipidamiskeskuses ei ole midagi teha ja et kodus oleks parem. Samas ei selgunud, mis on see täpne kodune aadress tüdruksõbra juures. Isik soovis ka käesoleva taotluse lahendamise kohta tehtava määruse tõlget, kuid küsimusele, et kuhu tõlge saata, vastati, et (lihtsalt) Audrusse. Eelnevalt kirjeldatud vastuolulisi aspekte arvesse võttes ei saa pidada põhjendamatuks PPA arvamust, et järelevalvemeetmete kohaldamise korral võib isik siiski väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduda, kusjuures võimaliku põgenemisohu hinnangu osas, mille puhul on tegemist ka teatava prognooshinnanguga, ei saa samuti ilmselgeid kaalutlusvigu täheldada. Seega esineb käeoleva loamenetluse puhul VSS § 23 lg 1 punktis 1 sätestatud alus.
12.Kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa andmisest tuleks keelduda, kui isiku väljasaatmine näib perspektiivitu või kui kinnipidamiskeskuses kinnipidamine on muudel põhjustel ebaproportsionaalne sekkumine põhiõigustesse. Käesoleval juhul ei nähtu haldusasja materjalist, et selliseid põhjuseid võiks esineda.
13.Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes halduskohtumenetluse seadustiku § 264 lg-st 1 ja § 265 lg-st 1, annab kohus VSS § 23 lg 11 alusel loa paigutada X kinnipidamiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni, kuid esialgu mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Kinnipidamiskeskuses viibiva välismaalase väljasaatmise täideviimise korral vabastatakse ta kinnipidamiskeskusest, samuti siis kui kinnipidamise alus on ära langenud, kinnipidamise tähtaeg on möödunud või väljasaatmine osutub perspektiivituks (VSS § 24 lõiked 1 ja 11). Seega on kahekuulise tähtaja puhul tegemist nõndanimetatud piirtähtajaga,
mis ei tähenda seda, et isik ilmtingimata kaks kuud peab kinnipidamiskeskuses viibima. Mis puutub PPA taotluses nimetatud kinnipidamise ajutisse lubamisse Pärnu arestimajas, siis vastavalt VSS § 23 lg 1 ja lg 11 antakse luba isiku paigutamiseks nimelt kinnipidamiskeskusesse, kusjuures seda on antud juhul ka taotletud. Kohus lähtub sellest. Muud organisatsioonilised ja korralduslikud küsimused on haldusorgani sisesed küsimused.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.