3.Asendada käesoleva määruse kaebaja nimi tähemärgiga.
koopiate
avaldamisel
Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas on määrus lõplik.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas 11.08.2022 Justiitsministeeriumile (JUM) taotluse, milles ta palus enda ümberpaigutamist Tartu või Tallinna Vanglasse justiitsministri määruse nr 9 „Täitmisplaan“ (määrus nr 9) § 11 lg 2 p 1, § 2 lg 2, § 6 lg 1 ja § 11 alusel seoses era- ja perekonnaelu kaitsmise ning tervise, elu ja julgeoleku tagamise vajadusega. X väitel on teda aastaid mõnede ametnike poolt koheldud alandavalt, ebainimlikult ja hoitud õigusvastaselt lukustatud kambris üksikvangistuses. Ka on aastaid toimunud kaebaja kiusamine, piiratud suhtlemist advokaatide ja lähedastega. X väitel on ametnikud korduvalt tekitanud provokatiivseid olukordi eesmärgiga tekitada konflikt.
2.X täpsustas 17.08.2022. a märgukirjas, et esitas taotluse ümberpaigutamiseks JUM-le, kuna ohuga temale on seotud ka vangla direktor, mistõttu ei oleks taotluse lahendamine direktori poole aus ja erapooletu.
3.JUM jättis 02.09.2022. a vastusega nr 11-7/5719-2 X taotluse läbi vaatamata. JUM selgitas, et kinnipeetava ümberpaigutamise vajaduse olemasolu hindab vangla direktor ning antud juhul ei nähtu taotlusest selliseid erandlikke asjaolusid, mille tõttu peaks rakendama määruse nr 9 §
11.JUM märkis, et ametnike poolse kiusamise ja provotseerimisega seoses tuleb pöörduda vangla sisekontrolli poole.
3-22-1950
4.X esitas 12.09.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus kohustada JUM-i paigutama kaebaja ümber Tartu või Tallinna Vanglasse või alternatiivselt tühistada JUM-i 02.09.2022. a haldusakt nr 11-7/5719-2 ja teha ettekirjutus kaebaja taotluse lahendamiseks; kohustada JUM-i algatama Viru Vangla ametnike vastutusele võtmiseks menetlus ning mõista JUM-lt välja moraalse kahju hüvitisena 3000 eurot. Veel palus kaebaja tunnistada vangistusseaduse (VangS) § 19 ja määruse nr 9 § 8 põhiseadusega (PS) ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga (EIÕK) vastuolus olevaks ning jätta kohaldamata. Ühtlasi palus kaebaja kohtul kuulutada asi kinniseks ja mitte avaldada asjaga seotud määruseid ja otsuseid; arutada asja kohtuistungil; kohustada JUM-i paigutama kaebaja kohtumenetluse ajaks Tartu või Tallinna Vanglasse või keelata Viru Vangla direktoril, II üksuse juhil ja kontaktisikutel kaebaja suhtes teda puudutavates küsimustes otsustuspädevus ja/või paigutada ta II üksusest mõnda teise üksusesse vms; vabastada ta riigilõivu tasumisest seoses maksejõuetusega; edastada võimalusel asja materjalid vanglate asekantsler R. Kuusele.
5.Tartu Halduskohus jättis 27.10.2022. a määrusega kaebuse käiguta ja kohustas kaebajat kõrvaldama kaebuses esinenud puuduse, s.o tasuma riigilõivu summas 90 eurot.
6.X esitas 01.11.2022 esialgse õiguskaitse taotluse, milles ta palus kohustada JUM-i paigutama kaebaja viivituseta ümber Tartu või Tallinna Vanglasse era- ja perekonnaelu, vaimse ja füüsilise tervise ning põhiõiguste kaitse tagamise eesmärgil ja/või kohaldada muid vajalikke abinõusid kaebaja õiguste kaitseks. Kaebaja ka palus vabastada ta riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel, kuna on maksejõuetu.
7.JUM palus 09.11.2022. a seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. JUM-i hinnangul ei nähtu asjaoludest, et isiku ümberpaigutamiseks esineks ülekaalukas vajadus.
8.Viru Vangla edastas 09.11.2022. a vastusega X poolt viimase 5 aasta jooksul esitatud taotlused ümberpaigutamise algatamiseks Tartu või Tallinna Vanglasse. Vangla märkis, et mitmed pöördumised on kinnipeetav omaalgatuslikult tagasi võtnud.
9.X märkis 16.11.2022. a puuduste kõrvaldamise avalduses, et ta taotleb kohtul kohustada JUM-i teda ümber paigutama määruse nr 9 § 11 alusel.
10.JUM teatas 24.11.2022. a vastuses halduskohtule, et kaebaja on pöördunud 11.08.2022 JUM-i poole taotlusega ümberpaigutamise menetluse alustamiseks. JUM vastas kaebaja pöördumisele 02.09.2022. JUM-i dokumendihaldusregistri andmetel ei ole peale 19.08.2022 kuupäeva Viru Vangla edastatud JUM-le kaebaja vaiet vangla direktori otsuse peale ümberpaigutamise menetluse alustamata jätmise osas.
11.Viru Vangla edastas 25.11.2022. a vastusega kaebaja 24.11.2022. a taotluse ümberpaigutamiseks (reg.nr 6-10/31807-1) ning teatas, et käesolevaks hetkeks ei ole vangla taotlust lahendanud.
12.Tartu Halduskohus tagastas 30.11.2022. a määrusega kaebuse JUM-i kohustamiseks paigutada kaebaja ümber teise vanglasse (resolutsiooni p 1); tagastas kaebuse JUM-i 02.09.2022. a vastuse tühistamiseks ja JUM-i kohustamiseks vaadata kaebaja ümberpaigutamise taotlus uuesti läbi (resolutsiooni p 2); tagastas kaebuse JUM-i kohustamiseks alustada vanglaametnike suhtes järelevalve- või distsiplinaarmenetlust (resolutsiooni p 3); jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 4); jättis rahuldamata kaebaja menetlusabi taotluse (resolutsiooni p 5); jättis rahuldamata kaebaja
3-22-1950
taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse alustamiseks (resolutsiooni p 7). Määruse põhjendused: 1) Ümberpaigutamise menetluse alustamise üle otsustab vangla direktor, kus kinnipeetav karistust kannab. Ei nõustu kaebajaga, et määruse nr 9 § 11 eesmärgiks on anda kinnipeetavale õigus pöörduda ümberpaigutamise taotlusega otseselt JUM-i poole. JUM-l on võimalik kontrollida vangla direktori otsuse õiguspärasust ja otstarbekust. Vaidemenetluse käigus saab kaebaja taotleda esialgse õiguskaitse taotluse raames vajaliku abinõu kohaldamist. Kuna kaebajal on tõhusad vahendid enda õiguste kaitseks, ei ole vastuolu PS-ga võimaluse puudumisel pöörduda ümberpaigutamise taotlusega otseselt JUM-i poole. 2) Määrus nr 9 ega kohtupraktika ei toeta kinnipeetava ümberpaigutamise taotluse esitamist otseselt JUM-le. Selles valguses ei saa lugeda JUM-i 02.09.2022. a vastust vajalikuks ja lõplikuks kohtueelse menetluse otsuseks. Seda seisukohta ei muuda asjaolu, et 02.09.2022. a vastuse põhjendustest tulenevalt puuduvad JUM-i arvates erandlikud põhjused kaebaja ümberpaigutamiseks. Määrav on, et kaebaja pöördus otseselt JUM-i poole ümberpaigutamise taotlusega. Kaebaja esitas vangla direktorile taotluse ümberpaigutamise menetluse algatamiseks alles 24.11.2022. JUM jättis õiguspäraselt 02.09.2022. a vastusega läbi vaatamata kaebaja ümberpaigutamise taotluse, mistõttu on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ja tema kaebust JUM-le kohustava ettekirjutuse tegemiseks paigutada ta ümber Tartu või Tallinna Vanglasse ei saa pidada lubatavaks. Selle nõudega on hõlmatud ka kaebaja alternatiivne nõue JUM-i kohustamiseks vaadata kaebaja ümberpaigutamise taotlus uuesti läbi. Eeltoodud osas tuleb kaebus tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel. 3) Ei nähtu, et JUM-i vastusega oleks rikutud kaebaja õigusi. Ka ei ole JUM-i 02.09.2022. a vastuse näol tegemist haldusaktiga, mille peale saaks esitada tühistamisnõude. Kaebus tuleb tühistamisnõudes tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. 4) Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda JUM-lt vanglaametnike suhtes teenistusliku järelevalve- või distsiplinaarmenetluse alustamist. Kaebaja õiguste kaitse on piisavalt tagatud, kui talle on tagatud võimalus pöörduda kaebusega kohtusse ja vaidlustada vanglaametnike tegevust või tegevusetust. Kaebus JUM-i kohustamiseks alustada vanglaametnike suhtes järelevalve- või distsiplinaarmenetlust tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. 5) Kohus tagastas kaebuse osas, milles kaebaja taotles JUM-le kohustava ettekirjutuse tegemist paigutada ta teise vanglasse ja kohustada JUM-i alustama ametnike suhtes järelevalve- või distsiplinaarmenetlust. Kaebaja esitas vanglale taotluse ümberpaigutamiseks alles 24.11.2022. Materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks taotlenud peale 11.08.2022, kas vaides või kaebuses ümberpaigutamist Viru Vangla II üksusest teise üksusesse. Kaebaja esitas vanglale 11.04.2022 taotluse ümberpaigutamiseks vangla II üksusest teise üksusesse, mille vangla jättis 25.05.2022. a otsusega nr 6-10/10186-2 rahuldamata, kuid kaebaja ei vaidlustanud vangla otsust vaidemenetluse korras. Seega ei käi hetkel esialgse õiguskaitse taotluse eseme osas halduskohtu- ega vaidemenetlust, mistõttu esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav. Lähtudes eeltoodust tuleb jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. 6) Kaebaja ei ole suuteline tasuma kaebuse esitamise eest riigilõivu 90 eurot. Kohus ei näinud perspektiivi nõudel mõista JUM-lt välja kahjuhüvitis. Täidetud ei ole riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud eeldused. Menetlusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata.
13.Tartu Ringkonnakohtu 20.12.2022 määrusega tagastati X määruskaebus Tartu Halduskohtu 30.11.2022. a määruse resolutsiooni p 7 peale läbivaatamatult. Jäeti X määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30.11.2022. a määruse resolutsiooni p-d 1 kuni 5 muutmata, muutes halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele ning asendati käesoleva määruse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.
3-22-1950
14.Tartu Halduskohtu 30.11.2022. a määrus jõustus 14.2.2023.
KOHTU PÕHJENDUSED
15.Tartu Halduskohtu 30. novembri 2022. a määruse resolutsiooni punkt 5, millega kaebaja menetlusabi taotlus jäeti rahuldamata, jõustus 14.2.2023.
16.Seega puuduste määruse täitmise viie päevane tähtaeg hakkas kulgema 15.2.2023 ning viimane päev puuduste kõrvaldamiseks oli 20.2.2023. Käesoleva määruse tegemise seisuga ei ole kaebaja kohtu 30.11.2022 puuduste määrust täitnud. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 sätestab, et kohus tagastab kaebuse, kui kaebus ei vasta käesoleva seadustiku §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Seega jättis kaebaja kohtu poolt määratud tähtajaks kõrvaldamata kaebuses esinenud puudused. Kohtu hinnangul takistavad kaebuses esinenud puudused haldusasja sisulist läbivaatamist.
17.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg 1 p-st 2, tagastab kohus kaebuse.
18.Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
19.Kaebaja palus kaebuses (p 18) mitte avaldada riigiteataja.ee veebilehel käesoleva asjaga seotud määruseid ja otsuseid, mistõttu tuleb analüüsida, kas on põhjendatud käesoleva määruse osaliselt avaldamine või selle avaldamata jätmine või kaebaja nime anonüümitud kujul avaldamine. Halduskohus leiab, et halduskohtumenetluses tuleb kohtulahendi avaldamisel menetlusosaliste andmete kohta kohaldada eeskätt HKMS § 175 lg-d 3 ja 4. Jõustunud kohtulahendite avalikustamine tuleneb kohtumenetluse avalikkuse põhimõttest. Kohtumenetluse avalikkuse tagamiseks tuleb kohtul eelistada lahendusi, kus andmete varjamise kaudu oleks isikute õigused tagatud ning samas oleks võimalik kohtulahend avaldada võimalikult suures ulatuses (RKHKm 04.04.2022, 3-21-2196, p 13).
20.Halduskohus nõustub Tartu Ringkonnakohtu hinnanguga, et käesolevas haldusasjas puudub vajadus käesoleva määruse avaldamiseks üksnes osaliselt või selle avaldamata jätmiseks. Halduskohus peab põhjendatuks HKMS § 175 lg 3 alusel asendada avaldatavas kohtu määruses kaebaja nimi tähemärgiga. Kaebaja nime asendamine tähemärgiga aitab piisaval määral tagada kaebaja privaatsust ja samas arvestada kohtulahendite avalikustamise põhimõtet.
21.Kaebaja on 23.2.2023 esitanud kohtule taotluse koopiate saamiseks, kuna tema meelest on asjas siseriiklikud menetlused ammendunud ja ta soovib edasi liikuda EIK-sse. Arvestades seda, et EIK-sse saab kaebusega pöörduda alles siis, kui riigisisesed õiguskaitsevahendid on ammendunud (st põhivaidluses on lõpptulemus saavutatud, vt Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 35 lg 1), siis ei ole koopiate väljastamine kaebajale tema õiguste kaitseks seega praegusel ajal vajalik.
22.Kohus tagastab käesoleva määrusega kaebaja kaebuse (põhivaidluse lõpptulemus). Antud määrus ei ole veel jõustunud, seega on põhivaidlust puudutavas osas EIK-sse pöördumise eeldused ilmselgelt täitmata, kuna ammendunud ei ole kõik riigisisesed õiguskaitsevahendid. Vastupidine seisukoht võib tähendada seda, et EIK-s toimub menetlus riigisisese menetlusega samal ajal ja enne, kui riigisisestel kohtutel on olnud võimalus kaebaja nõuete üle põhimenetluses otsustada.
3-22-1950
23.Kohus selgitab, et kaebajal on võimalik taotleda toimikus asuvatest dokumentidest koopiate tegemist, tasudes selle eest riigilõivu vastavalt riigilõivuseaduse § 61 lg-le 1.
24.Eelnevat arvestades jätab kohus kaebaja taotluse (toimiku) koopia saamiseks rahuldamata. Määrus ei ole määruskaebuse korras vaidlustav (vt HKMS § 88 ja Riigikohtu halduskolleegiumi 08.09.2015. a määrus asjas nr 3-7-1-502-15). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.