1.Tallinna Halduskohtusse on saabunud 24.11.2022 X kaebused ja avaldused (koos lisadega kokku 22 lehel), mille päistes olid märgitud haldusasjade numbrid 3-22-2205, 3-22-1216, 3-22-
2336, 3-22-2483 ja 3-22-2426 ning „asja 160 000 (152 000 + 8000) eur“. (Võimalik) kahju hüvitamise nõue registreeriti eraldi uue haldusasjana.
2.Tallinna Halduskohus jättis 30.11.2022 määrusega kaebuse käiguta. Kohus selgitas esmalt, et Tallinna Halduskohtu kantselei on X poolt 22.11.2022 allkirjastatud ja 24.11.2022 ühes ümbrikus halduskohtule saabunud kaebuse registreerinud eraldi uue haldusasjana, ning ilmselt seetõttu, et selles võib sisalduda mingisugune uus nõue mis ei ole varasemalt esitatud haldusasjadega hõlmatud. Kohus selgitas veel, et kohtule ei saa esitada nõuet, mis on juba viidatud haldusasjades esitatud. Muuhulgas selgitati Tallinna Halduskohtu 30.11.2022 määruses, et kahju hüvitamise nõude korral peab olema eelnevalt läbitud vaidluse lahendamiseks ettenähtud kohustuslik kord. Kaebajal oli vaja teatada kas ta on eelnevalt esitanud vanglale vaide või kahju hüvitamise nõude ning kas see on lahendatud. Samuti oli vaja tasuda kaebuselt seadusega ettenähtud riigilõiv.
3.Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja vastanud 30.11.2022 määrusele kolmeteistkümnel korral, kuid nendes vastustes (avaldustes) on viidatud läbisegamini erinevatele haldusasjadele, mis muudab (tervik)vastuse ebaülevaatlikuks. Ühel korral ehk 07.12.2022 avalduse pealdises oli osundatud ainult käesolevale haldusasjale ja taotletud sealhulgas riigilõivu tasumiseks määratud tähtaja pikendamist, mille kohus 09.12.2022 ka rahuldas, kuid sisulist vastust Tallinna Halduskohtu eelnevalt nimetatud määrusele need ei sisaldanud. Kohtute infosüsteemis oli haldusasja nr 3-22-2510 juurde registreeritud ka X esialgse õiguskaitse taotlus.
4.Tallinna Halduskohus jättis 29.12.2022 määrusega X esialgse õiguskitse taotluse rahuldamata ja kaebuse käiguta. Kohus tõi määruse punktis 7 välja järgmise: „..selleks, et hinnata kas kohustuslik kohtueelne kord on läbitud, oleks vaja vastata eelkõige kahes aspektis ehk siis 1) öelda kõigepealt millisel kuupäeval (või milliste kuupäevade vahemikus kui konkreetset kuupäeva ei saa välja selgitada) kaebaja kahju hüvitamise nõudega vangla poole pöördus ja millist summat ta nõudis; 2) seejärel on vaja selgitada millal vangla selle nõude kas siis täiel määral või osaliselt rahuldamata jättis või siis tagastas ning (võimalusel) esitada ka see vastus.“ Kohus selgitas, et eelnimetatu on vajalik, et vältida olukorda, kus nõutakse kahju samadel või sarnastel asjaoludel, mis mõnes varasemalt registreeritud haldusasja raames juba niigi aset leiab. Ebaülevaatlikkuse vältimiseks oli vaja määrusele vastata üksnes käesolevas haldusasjas nr 3-22-2510 ning märkida vastuse pealdisesse ainult selle haldusasja number. Kohus selgitas, et vastasel korral mingisugust selgust ei teki, mis tähendab seda, et menetlus oleks takistatud ja kohus võib seetõttu kaebuse tagastada koos kõigi selle juurde esitatud materjalidega. Kohus märkis, et soovitatavalt oleks kaebajal otstarbekas vastata suhteliselt lühidalt ning eelkõige nendes kahes aspektis, mida on nimetatud määruse punktis 7.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Haldusasi nr 3-22-2510 registreeriti eraldi uue haldusasjana ilmselt seetõttu, et menetlusdokumendi päistes olid viited mitmetele erinevatele haldusasjadele ja et esitatud materjalis võis sisalduda mingisugune uus nõue, mis ei olnud varasemate haldusasjadega hõlmatud. Lähtuvalt eeltoodust jäeti kaebus kõigepealt Tallinna Halduskohtu 30.11.2022 määrusega käiguta. Siinkohal kohus eelnimetatud käiguta jätmise määruse sisu üle ei korda. Arvestades asjaolu, et esitatud vastuste põhjal ei saanud kaebuse lubatavust hinnata, jäeti Tallinna Halduskohtu 29.12.2022 määrusega lisaks õiguskaitse taotluse (või võimaliku õiguskaitse taotluse) lahendamisele kaebus veelkord käiguta, märkides, et põhimõtteliselt oleks
vaja vastata kahes aspektis ehk millal esitati vanglale (vastav) kahju hüvitamise nõue ja millises summas ning mida ja millal vastati. Samuti märkis kohus, et vastuse pealdisesse on vaja kirjutada ainult selle haldusasja number, sest vastasel korral ei pruugi vajalikku selgust tekkida.
6.Tallinna Halduskohtu 29.12.2022 määruse järgselt on kaebaja vastanud seitsmel korral. Vastused ei ole kohati loetavad, kusjuures näiteks 06.01.2023 registreeritud vastuse päises oli viidatud järjekordselt mitmele erinevale haldusasjale vastupidiselt nendele selgitustele, mis sisaldusid eelnimetatud määruses. 29.12.2022 määruse punktis 7 püstitatud kahele sisulisele küsimusele selget ja üheselt mõistetavat vastust välja lugeda ei ole olnud võimalik. 10.02.2023 avalduse pealdises on muu hulgas viidatud esialgse õiguskaitse taotlusele (EÕK), samas mingisuguseid sisulisi põhjendusi või õiguskaitse vajadust sellest ei järeldunud. Selguse huvides tõlgendab kohus vastavat märget siiski õiguskaitse taotlusena. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lõikele 1 võib halduskohus teha määruse kaebuse esitaja õiguste esialgse kaitse kohta siis kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (nõndanimetatud pöördumatud tagajärjed). Kaebajal peab esinema ka õiguskaitse vajadus. Antud juhul ei ole kohtule äratuntav, milline võiks olla õiguskaitse vajadus või nõndanimetatud pöördumatute tagajärgede vahepealse tekkimise võimalus kahju hüvitamise nõude puhul ja millise abinõu kohaldamist soovitakse või millist abinõu oleks taolises situatsioonis üldse võimalik kohaldada. Seega ei ole taotluse rahuldamiseks alust.
7.Halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 1 p 2 kohaselt, kui kaebaja ei ole määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud ning puudused takistavad asja läbivaatamist, tagastab kohus kaebuse selle esitajale. Tallinna Halduskohtu 30.11.2022 ja 29.12.2022 määrustega jäeti kaebus käiguta ning anti puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg. Välja oli vaja tuua kaebuse asjaolud ehk millisel kuupäeval (või milliste kuupäevade vahemikus kui konkreetset kuupäeva ei saa välja selgitada) kaebaja kahju hüvitamise nõudega vangla poole pöördus ja millist summat ta nõudis ning millal vangla nõude lahendas. Esitada oli vaja (võimalusel) ka vangla sellekohane vastus. Kaebaja on esitanud hulgaliselt materjali, kuid 24.11.2022 registreeritud võimalikku kahju hüvitamise nõudesse puutuvat informatsiooni ei edastatud. Nii näiteks ei saa vangla direktori vastuseid 2023. aasta jaanuarikuust, millega lahendati 2022. aasta detsembris või 2023. aasta jaanuaris registreeritud kahju hüvitamise taotlusi, seostada käesolevas haldusasjas esitatud (võimaliku) nõudega. Kohus ei saa menetleda kaebust, kui puudub kaebuse faktiline põhjendus. Tallinna Ringkonnakohtu 27.01.2023 määruse punktis 9 haldusasjas nr 3-22-2618 on seonduvalt ühe mingil määral võrreldava olukorraga selgitatud, et kaebust ei pea ilmtingimata teistkordselt käiguta jätma kui puudused jäid (sisuliselt) kõrvaldamata ja seda olenemata sellest, et riigilõivu oli tasutud. Ka antud juhul on tasutud minimaalselt nõutavas ulatuses riigilõivu, kuid puudused jäid kõrvaldamata. See ei võimalda kaebust menetleda.
8.Täiendavalt järeldub eelnevast, et (võimaliku) nõude kindlakstegemise võimaldamise eesmärgil registreeritud kaebuse tagastamise alus ilmneb veel ka halduskohtumenetluse § 121 lg 1 p-st 4, sest kaebaja vastustest ei saa järeldada, et vangla oleks eelnevalt lahendanud mõnda sellist kahju hüvitamise nõuet, mille osas ei käi või ei käinud kohtumenetlust ehk et oleks kinni peetud nõude kohustusliku kohtueelse lahendamise korrast. Erinevaid kahjunõuete summasid on käesolevas haldusasjas küll nimetatud, kuid teisalt ei ilmne nende seost käesoleva haldusasjaga. 10.02.2023 avalduse juurde on esitatud näiteks 07.02.2023 iseloomustus, kuid see ei seostu 24.11.2022 registreeritud hüvitamiskaebusega. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja esitanud 2022. aastal kokku suurusjärgus 50 erinevat nõuet ja taotlust, millest kahju hüvitamise nõudeid on suurusjärgus 20. Enamik on käesolevaks ajaks küll lahendatud, kuid vähemalt 2 on nendest endiselt menetluses. Sellest järeldub, et erinevad kahju hüvitamise nõude
summad, mida käesolevas haldusasjas registreeritud vastustes on läbisegamini nimetatud, on kas lahendamisel või ära lahendatud. Seega saab kaebuse tagastada ka vastavalt HKMS § 121 lg 1 p 4.
9.Kuivõrd kohus tagastab kaebuse, on sellega hõlmatud ka kõik käesolevas haldusasjas esitatud taotlused, mida formaalselt vaadatuna ei ole otseselt lahendatud. Riigi õigusabi saamise taotluse osas peab kohus vajalikuks siiski märkida, et riigi kulul ei määrata advokaati lihtsalt selleks, et vahendada kaebajale teadaolevaid kuupäevi või siis vangla vastuseid.
10.Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 104 lg 5 p 2 tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub sama seadustiku § 121 lg 2 alusel. Kuivõrd kaebus tagastati HKMS § 121 lg 1 punkti 1 alusel, siis tagastatakse käesoleva määruse jõustumisel ka kaebuselt tasutud 20 euro suurune riigilõiv. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasuti riigilõiv Y poolt 13.12.2022.
11.Andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida (HKMS § 175 lg 3). Määrusele kohaldatakse otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti (HKMS § 178 lg 3). Kohus asendab avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga, sest seda on tehtud ka ühes teises sama kaebajaga seonduvas haldusasjas, kus oli nimede tähemärkidega asendamise vajadusele eelnevalt osundatud ning ka Tallinna Halduskohtu 29.12.2022 määruses.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.