X kaebus Tallinna Vangla 30.09.2022 käskkirja nr 5- 2/22/330 ja 18.10.2022 käskkirja nr 5-2/22/369 tühistamise- ning ka vastavasisulise 17.11.2022 vaideotsuse nr 5-15/22/314-2 tühistamise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende Kaebaja – X; esindajad Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Ave Kasvandik
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata;
2.Asendada avaldatavas tähemärkidega
Edasikaebamise kord
kohtuotsuses
kaebaja
nimi
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 15.03.2024. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Halduskohtule saabus 18.11.2022 X kaebus, milles ta palus vabastada end kahest käskkirjast ja noomitustest. Kaebusele oli lisatud Tallinna Vangla 17.11.2022 vaideotsus nr 5-15/22/314-2, millega lahendati X 30.09.2022 käskkirja nr 5-2/22/330 ja 18.10.2022 käskkirja nr 5-2/22/369 peale esitatud vaided. Viidatud käskkirjadega määrati Xle distsiplinaarkaristustena noomitused.
2.Tallinna Halduskohtu 24.11.2022 määrusega jäeti kaebus käiguta.
3.25.11.2022 saabus kohtule X esialgse õiguskaitse- ja õigusabi taotlus, mis oli esitatud korraga kuues haldusasjas, sealhulgas ka käesolevas haldusasjas. Esialgse õiguskaitse taotluse kohaldamise vajadust põhjendas kaebaja seonduvalt terviseprobleemidega. Taotluse lõpus oli kaebaja palunud rakendada tähemärke nimede avalikustamisel. X esitas halduskohtule veel kaks täiendavat avaldust (registreeritud infosüsteemis 28.11.2022) esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja riigi õigusabi saamiseks. Avaldusest võis järeldada ka muid taotlusi, kuid need olid esitatud seitsmes erinevas haldusasjas, mille hulgas oli nimetatud ka käesolevat haldusasja.
4.Tallinna Halduskohtu 29.11.2022 määrusega jäeti X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Määrus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 08.12.2022 määrusega.
5.Tallinna Halduskohus võttis 12.01.2023 määrusega kaebuse menetlusse. Sama määrusega lahendas kohus ka kaebaja taotlused, jättes rahuldamata riigi õigusabi taotluse, esitatud materjalidest ärakirjade saamise taotluse ning haldusasjade nr 3-22-2483 ja nr 3-22-2510 ühte menetlusse liitmise taotluse.
6.Tallinna Vangla vastas kaebusele 06.02.2023.
7.Tallinna Halduskohus määras 08.01.2024 määrusega haldusasja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
8.Kaebaja selgituste kohaselt on kõik rikkumised toime pandud tema tervisliku seisundi ehk psüühilise seisundi tõttu. Kaebaja leiab, et ta ei rikkunud kodukorra punkti 1.13.1. Kaebaja leiab, et vangla on otseselt süüdi ja kahjustas valvuri hoolimatu käitumisega kaebaja tervist ja selle eest sai kaebaja veel ka frustreeriva käskkirja. Mõlema käskkirjaga rikutakse nii kaebaja põhiõigusi kui ka materiaalseid õigusi. Karistuseks on küll noomitus, kuid kaebajaga ei käidud tema tervise osas vestlemas. Kaebaja märgib, et varasemalt on ta jäetud ähvarduste eest karistamata, kuna keegi ei tundnud ennast ohustatuna ja arstile oli see teada ja ta luges selle haiguse osaks. Kaebaja palub võtta arvesse, et ta on 22 aastat haige olnud. Kuna tegemist on kaebaja diagnoosist tingitud tüüpkäitumisega, siis palub kaebaja vabastada teda kahest käskkirjast ja noomitusest.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
9.Tallinna Vangla on seisukohal, et käskkirjad nr 5-2/22/330 ja 5-2/22/369 ning vaideotsus 5-15/22/3142 vastavad HMS §-s 54 sätestatud nõuetele.
10.Tallinna Vangla järelevalveosakonna valvuri Ragnar Mikko 30.08.2022 ettekande nr 1-22-8006 kohaselt helistas kaebaja 30.08.2022 kell 9:43 valveruumi ja nõudis, et tal võimaldataks teha tund aega erakõnesid. Valvuri selgituse peale, et V-hoones võimaldatakse kõikidel kinnipeetavatel helistada 30 minutit, X ägestus ja ähvardas ametniku Männiku karjääri viia. „Männiku karjääri viima“ on üldteada ähvardava alatooniga väljend. Tallinna Vangla järelevalveosakonna valvuri Marcus Mikko 18.09.2022 ettekande nr 1-22-8525 kohaselt helistas X 18.09.2022 õhtul kella 18:10 paiku valveruumi ja küsis õhtuseid ravimeid. Valvuri selgituse peale, et ravimeid saab kell 19:00, X ägestus, hakkas karjuma ja nõudma, et tal on neid kohe vaja. X hakkas järjepidevalt valveruumi helistama ja samal ajal vastu kambriust taguma, väites, et tal on psühhoos. Valvur kutsus meediku ja koos mindi kambri juurde kinnipeetava seisundit kontrollima. Ukse avamisel hakkas X uuesti karjuma, sõimas kõiki vanglateenistujaid debiilikuteks ja värdjateks ning lubas kõik ära tappa. Seejärel osundas valvur M.
Mikko suunas ja karjus „ma tapan su ära, sa oled mind juba kolm korda siin kinni hoidnud“. Ettekannete alusel algatas vangla kaebaja suhtes distsiplinaarmenetlused. Kaebajat on menetluse algatamisest teavitatud, teda on ära kuulatud, kogutud on asjakohased tõendid ja süü on tuvastatud. Teinud kindlaks, et kaebaja on Tallinna Vangla kodukorra punkti 1.13.1 rikkumises süüdi, määras inspektor-kontaktisik Kristo Kraft kaebajale distsiplinaarkaristusteks noomituse. Distsiplinaarkaristused on määratud VangS § 64 lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul. Menetleja on kindlaks teinud, et kaebajat oli suhtlemisreeglite rikkumise eest distsiplinaarkorras karistatud korduvalt ka varem. Kuna kaebajale määrati vaatamata eelnevatele samalaadsetele rikkumistele siiski kõige leebem distsiplinaarkaristus - noomitus, siis ei saa käesoleval juhul rääkida ka ebaproportsionaalsetest karistustest.
11.Tulenevalt vangla sisekorraeeskirja § 12 lg 21 oli vanglal vaide läbivaatamise pädevus, vaidemenetlus on läbi viidud tähtaegselt, kaebuse esitaja väiteid on analüüsitud, vaideotsus on põhjendatud ja vastab vorminõuetele ning vaideotsuse on allkirjastanud pädev isik. Kuna X distsiplinaarkorras karistamine on toimunud õiguspäraselt, ei olnud vaide rahuldamiseks alust. Kuna kaebaja ei too kaebuses välja, et vaidemenetluse käigus oleks tema õigusi kahjustatud, siis põhjalikemate selgituste andmiseks vastustaja vajadust ei näe.
12.Vaidlust ei ole selles, et kaebajal esineb psühhiaatrilisi terviseprobleeme, kuid see ei tähenda, et kaebaja oleks süüdimatu ja ei vastutaks oma tegude eest. Tallinna Vangla meditsiiniosakonna juhataja Andrus Mäesalu 27.09.2022 ja õendusjuhti Pilleriine Hongonen`i 12.10.2022 elektronkirjad kinnitavad, et kaebajat on Tallinna Vanglas korduvalt hinnanud erinevad psühhiaatrid, psühhiaatri sissekannete kohaselt on X aruselge ja talle on tagatud diagnoosile vastavat ravi. Kaebaja väide, et varasemalt ei ole teda ähvardamiste eest karistatud, ei ole tõene. Kaebajat karistati Tallinna Vanglas vanglateenistujate ähvardamise eest distsiplinaarkorras 29.04.2021 käskkirjadega nr 5-2/21/278 ja 5-2/21/279 ning 16.11.2021 käskkirjaga nr 5-2/21/687. Samuti on teda karistatud agressiivse kehakeele, ebaviisaka suhtlemise ja väärikust riivavate väljendite kasutamise eest 05.05.2021, 19.11.2021, 02.12.2021 ja 25.08.2022.
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Tallinna Vangla 30.09.2022 käskkirja nr 5-2/22/330 ja 18.10.2022 käskkirja nr 5-2/22/369 ning taotletud nende tühistamist. Nimetatud käskkirjadega karistati kaebajat mõlemal korral vangla kodukorra punkti 1.13.1 rikkumise eest noomitusega. Vastavalt vangistusseaduse § 67 punktile 1 on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks vanglas täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Vangla sisekorraeeskirjade nõudeid Tallinna Vanglas on täpsustatud Tallinna Vangla kodukorraga. Tallinna Vangla kodukorra punkti 1.13.1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud käituma vanglateenistujatega, vangla külastajatega ning kaaskinnipeetavatega viisakalt ning suhtlemisel järgima kõiki üldtunnustatud viisakusreegleid. Kohtumisel teenistujatega ning vanglat külastavate ametiisikutega peab kinnipeetav neid tervitama püsti seistes. Üheski vestluses, pöördumises ega muus kontekstis ei tohi kasutada ebatsensuurseid, kahemõttelisi, ähvardava sisuga ning väärikust riivavaid väljendeid. Kinnipeetava hääletoon ja kehakeel ei tohi olla agressiivsed. Kaebaja vaidlustab ka Tallinna Vangla 17.11.2022 vaideotsust nr 5-15/22/314-2, millega jäeti eelnevalt nimetatud 30.09.2022 ja 18.10.2022 käskkirjade peale esitatud vaided rahuldamata. Põhivaidlus väljendub siiski 30.09.2022 käskkirja nr 5-2/22/330 ja 18.10.2022 käskkirja nr 5-2/22/369 õiguspärasuse küsimuses. Vaideotsuse võib õigusselguse huvides tühistada sel juhul kui 30.09.2022 ja 18.10.2022 käskkirjad distsiplinaarkaristuse määramise kohta peaks osutuma õigusvastaseks. 30.09.2022 ja 18.10.2022 käskkirjade õiguspäraseks osutumise korral vastupidisel eeldusel baseeruvat vaideotsust tühistada ei saa. Kaebusest ei järeldu ka seda, et
vaideotsusega oleks rikutud kaebaja õigusi mingisugusel muul moel peale selle, et vastustaja ei nõustunud kaebaja seisukohtadega ning ei pidanud vaide rahuldamist põhjendatuks.
14.Vaidlustatud distsiplinaarkaristused määrati seetõttu, et kaebaja rikkus Tallinna Vangla kodukorra punkti 1.13.1 ähvardades 30.08.2022 kella 09.43 paiku ja 18.09.2022 kella 18.10 paiku vanglaametnikke peale seda kui selgus, et tal ei võimaldata teha telefonikõnesid terve tunni aja ulatuses ja et õhtusi ravimeid ei saa mitte kohe, vaid alates kella 19.00.
15.Vastavalt vangistusseaduse § 63 lg 1 punktile 1 võib vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kohaldada distsiplinaarkaristusena ka noomitust, kusjuures distsiplinaarmenetluse läbiviimise osas kohaldub vangistusseaduse § 64. Seega taandub vaidlusalune küsimus peamiselt sellele kas distsiplinaarsüüteod on tõendatud ja kas distsiplinaarmenetlus on nõuetekohaselt läbi viidud.
16.Vangistusseaduse § 64 lg 4 kohaselt määratakse distsiplinaarkaristus distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku ettepanekul. Distsiplinaarkaristuse määramine vormistatakse käskkirjana ja seda tuleb põhjendada. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri antakse kinnipeetavale allkirja vastu. Sama seaduse ja paragrahvi kolmandas lõikes on sätestatud, et distsiplinaarmenetluse käik protokollitakse ja protokollile kirjutab alla distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametnik. Vastustaja on 29.09.2022 ja 17.10.2022 koostatud distsiplinaarmenetluse protokollid haldusasja materjalide juurde esitanud. Kaebajale on protokolle ka tutvustatud. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjad on kaebajale kätte toimetatud 30.09.2022 ja 18.10.2022. Selle kohta on vaidlustatud käskkirjadel vastavad märked.
17.Distsipliinirikkumised on fikseeritud vastavalt vangla järelevalveosakonna valvuri Ragnar Mikko 30.08.2022 ettekandega nr 1-22-8006 ning Marcus Mikko 18.09.2022 ettekandega nr 1-22-8525. Distsipliinirikkumistest on kaebajat vangistusseaduse § 64 lg 2 kohaselt informeeritud vastavate 22.09.2022 ja 07.10.2022 teatistega, millele on kaebaja 22.09.2022 ja 07.10.2022 tutvumise kohta ka allkirja andnud. Kaebaja on märkinud teatistele, et soovib anda ka selgitusi. Nähtuvalt haldusasja materjalist on kaebajal olnud võimalus selgitusi anda ning seda veel ka vaidemenetluse raames. Selles ei saa olla vaidlust.
18.Seda, et käskkirjades kirjeldatud rikkumise toimumises kui sellises vaidlust võiks olla, haldusasja materjalist ei nähtu. Kaebaja ei ole püüdnud seda ka ümber lükata, vähemalt mitte otseselt, kuid põhjendab rikkumist ärevusseisundi ning terviseprobleemidega, väites, et keegi ei pidanud end seetõttu ohustatuna tundma. Lähtuvalt eeltoodust ei saa asuda seisukohale, et distsiplinaarmenetluse läbiviimiseks ettenähtud korda ei oleks põhimõtteliselt järgitud või et distsiplinaarsüütegu ei oleks tõendatud. Vastustaja on vaidlustatud distsiplinaarkaristuste määramisel osundanud põhjendatult asjaolule, mille kohaselt on kinnipeetava isiku poolt ametnikuga suhtlemisel ähvardava väljendi kasutamine vangla tingimustes taunitav ning karistatav tegu. Vastustaja eelnimetatud seisukohaga ei ole põhjust mitte nõustuda. Vangla peabki taolistele juhtumitele reageerima, sest sisekorraeeskirjade eiramise puhul on tegemist vangla üldist julgeolekut ohustava rikkumisega. Antud juhul ei saanud rikkumist õigustada ka ärevusseisundiga, sest ärevusseisundiga võis küll tegemist olla, kuid distsiplinaarkaristusi ei ole määratud mitte ärevusseisundi-, vaid ähvardava sisuga väljendite kasutamise pärast. Lähtuvalt eeltoodust ei ole kaebuse rahuldamiseks alust, sest distsiplinaarmenetluse läbiviimiseks ettenähtud korda on järgitud, distsiplinaarsüütegu on tõendatud ning noomituste puhul ei saa olla ka tegemist ebaproportsionaalsete karistustega. Vaideotsuse, mida kaebaja samuti vaidlustas, tühistamiseks ei ole enam samuti alust, sest distsiplinaarkaristuse määramist puudutavad käskkirjad osutusid õiguspärasteks, kusjuures haldusasja materjalist ei nähtu, et vaideotsusega oleks rikutud kaebaja õigusi mingisugusel muul moel peale selle, et kaebaja ei nõustunud vaide rahuldamata jätmisega kui sellisega.
19.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on see kaebaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
20.Halduskohtumenetluse seadustiku § 175 lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas lahendis kaebaja nime tähemärkidega, sest kaebaja on varasemalt nimede avalikustamisel tähemärkidega asendamist maininud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.