6.Asendada avaldatavas lahendis kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13.03.2023. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-22-1716 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Venemaa Föderatsiooni kodanik X (sünd 1954) saabus 23.02.2022 Venemaalt Eestisse. Riiki sisenemise aluseks oli Eesti väljastatud C liiki viisa kehtivusega kuni 09.03.2022.
2.X esitas 08.03.2022 rahvusvahelise kaitse taotluse.
3.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) luges 21.07.2022 otsusega nr 1220308004-1 taotluse rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 1 kohaselt põhjendamatuks ja lükkas taotluse VRKS § 20 lg 2 alusel tagasi (p 1). Lisaks tegi PPA väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg-te 1, 11 ja 4 alusel ettekirjutuse lahkumiseks Venemaale vabatahtliku täitmistähtajaga 30 päeva (p 2) ning jättis VSS § 74 lg 4 alusel sissesõidukeelu humaansetel kaalutlustel kohaldamata (p 3). Rahvusvahelise kaitse taotluse kohaselt leiab X, et on Venemaal tagakiusatav, sest toetab selliseid poliitilisi liikumisi, mida Venemaa valitsus ei poolda. Ta kardab, et teda sunnitakse vägivallaga andma valeütlusi. Eestisse saabumise eesmärk oli korteri ostmine ja Eestisse kolimine. Kuni 1997. a-ni elas taotleja Eestis, kuid kolis siis Venemaale, sest tundis, et on venelane. Hilisemas eas asus taotleja uurima oma sugupuud ja jõudis arusaamisele, et ta pole päris venelane, sest ema oli tema arvates eestlane. Venemaal uuris ta ka repressiivorganite toimimist ja töötas vabatahtlikuna Gulagi muuseumis. Ta on käinud erinevatel meeleavaldustel, sh Polotnaja väljakul. Viimati käis meeleavaldusel 3–5 aastat tagasi. Ta on toetanud Jaboklot ja Navalnõid ning teinud Navalnõi liikumisele annetusi. Vahistatud taotlejat pole ning ametivõimudega pole samuti probleeme olnud. Taotleja ütlused on üldjoontes usutavad. Taotleja ütlusi kogumis hinnates ei ole asjaolud ja elusündmused sellised, mis viitaksid, et koduriigis oleksid ametivõimud temast huvitatud, teda võidaks taga kiusata või määrata ebaproportsionaalne karistus. Taotlejal on olnud eelkõige suusõnalised vaidlused teiste inimestega. Isikud, kellega taotleja on argumenteerinud, on muutunud agressiivseks ning paaril korral pidi taotleja kaklema. Üldiselt tõi taotleja välja, et ta pole isik, kes otsiks probleeme. Võimuorganid pole tema vaadete suhtes huvi tundnud. Seega pole tal rahvusvahelise kaitse vajadust. Riigipoolseks tagakiusamiseks ei saa pidada panga või finantsinstitutsiooni ühekordset kõnet, kus küsiti laenu ja võlgnevuse kohta. Taotleja on 68-aastane Venemaa kodanik, kellel puuduvad tõsised tervisehädad, ta ei ole Venemaal tagaotsitav või eelnevalt kriminaalkorras karistatud. Venemaa territooriumil ei toimu sellist sõjategevust, mis võiks ohtu seada iga Venemaa territooriumil elava isiku elu. Puudub alus arvata, et taotlejat ohustaks Venemaale naastes surmanuhtlus või mõni muu inimväärikust alandava kohtlemisviisi rakendamine. Venemaa suhtes kohaldatavad majandussanktsioonid ja nendest tingitud ebameeldivused jäävad väljapoole VRKS § 4 lg-s 3 sätestatud täiendava kaitse mõistet. VRKS § 10 lg 2 p 2 kohaselt tuleb taotlejale teha lahkumisettekirjutus. Põhjendatud on vabatahtliku täitmistähtajaga lahkumisettekirjutuse tegemine. Isik tegi PPA-ga rahvusvahelise kaitse menetluses koostööd ning kinnitas, et on negatiivse otsuse korral nõus vabatahtlikult
2(6)
3-22-1716 lahkuma. Lahkumisettekirjutuse tegemist ei takista asjaolu, et isikul on Eestis sugulased ning korter.
4.X esitas 12.08.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 21.07.2022 otsuse p-de 1 ja 2 tühistamiseks ning PPA kohustamiseks rahvusvahelise kaitse taotlust uuesti läbi vaatama. Kaebajal on hirm Venemaale tagasipöördumise ees. Seal hakatakse teda alusetult taga kiusama ning mõistetakse vangi tegude eest, mida ta pole teinud. Tuttavad on kaebajat hoiatanud, et kui ta saabub tagasi Venemaale, võivad tal tekkida tõsised konfliktid võimuorganitega, sest ta esitas Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse ega naasnud peale viisa lõppemist Venemaale. Lisaks põhjusel, et ta on soetanud Eestis kinnisvara. Kindlasti esineb aga alus täiendava kaitse andmiseks. Vale on vaidlustatud otsuses esitatud väide, et kaebajal on Venemaal pere ning laps. Vastustaja jättis alusetult kõrvale täiendavad asjaolud, mis kaebaja esitas vastuseks PPA 06.06.2022 päringule. Kaebaja sündis Eestis, ta on soovinud ammu Eestisse tagasi tulla ja saada maetud oma vanemate kõrvale. Pärast Ukraina sõja algust pole kaebaja oma vaateid salajas hoidnud ning on Putini valitsemise hukka mõistnud. Kaebaja sõpradest on tema vaadete tõttu saanud vaenlased. Pole kahtlust, et endised sõbrad teavitavad võime kaebaja vaadetest. Venemaal pole inimõigused tagatud. Kaebaja ema on etniline eestlane, kuigi ilmselt repressioonide hirmus lasknud end venelasena registreerida.
5.PPA palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes 21.07.2022 otsuses avaldatud seisukohtade juurde.
6.Tallinna Halduskohus jättis 11.01.2022 otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus nõustus PPA 21.07.2022 otsuse põhjendustega (HKMS § 165 lg 2). HKMS § 158 lg 31 kohaselt hindab kohus rahvusvahelise kaitse andmisest keelduva otsuse õiguspärasust kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Pole alust pidada kaebajat rahvusvahelist kaitset vajavaks isikuks. Päritoluriigi teave ei kinnita, et vaikides või passiivselt sõja vastu olevaid Venemaa kodanikke ootaks riigipoolne kohtlemine, mis küüniks tagakiusamiseni või kujutaks reaalset ohtu nende elule ja tervisele. Kaebaja varasem pigem vaoshoitult poliitilise meelsuse väljendamine ei anna alust arvata, et riigil võiks olla tema vastu mingi huvi, sh kohe piiri ületamisel, mis võiks viia tema tagakiusamiseni. Võimalik küsitlemine ja läbiotsimine pole käsitatavad tagakiusamisena. Pelgalt viisa tähtaja ületamine ja kinnisvara omamine Eestis pole sellised erilised asjaolud, mis esineksid üksnes kaebaja puhul ning ärataksid seetõttu piiriületusel tavapäratut tähelepanu. Rahvusvahelise kaitse taotlemisest Eesti riik isikute kodakondsusjärgset riiki ei teavita ja vastav menetlus pole avalik (VRKS § 13 lg 1). Kaebaja on 68-aastane, tal pole reservohvitseri saatust või muid spetsiifilisi oskusi, mille tõttu ta võiks karta mobiliseerimist. Varasema käitumise ja kohtuistungil selgitatu (tegevus vabatahtlikuna muuseumis, erimeelsused abikaasa pojaga koduseinte vahel, aktiivse rolli puudumine protestidel ja võimude huviorbiiti mittesattumine, alalhoidlik käitumine meeleavaldustel) kohaselt ei ole tõenäoline, et kaebaja asub aktiivselt osalema sõjavastastes protestides ja satuks seeläbi võimude huvi alla. Kaebaja ei vasta VRKS § 4 lg 1 eeldustele. Toetus opositsioonilisele poliitilisele liikumisele ei saa iseenesest olla aluseks pagulasena kvalifitseerimiseks poliitilise meelsuse tõttu. Samuti pole selleks mõttekaaslaste ja perekonna puudumineVenemaal. Kaebaja ei kavatsenud enda sõnul jääda viisa lõppemisel Eestisse ning tegi sellise otsuse alles siis, kui Venemaa alustas sõda Ukrainas. Pole eluliselt usutav, et isik, kes kardab oma kodakondsusjärgses riigis tegelikku tagakiusu, oleks nõus sinna vabatahtlikult naasma. Samuti ei vaja kaebaja täiendavat kaitset. Venemaale naasmine ei too kaebajale kaasa tõsist ohtu VRKS § 4 lg 3 mõttes. Venemaa pole olnud demokraatlikke väärtusi austav riik kogu 3(6)
3-22-1716 selle aja jooksul, kui kaebaja seal elas ning see pole kaebajale varem olulisi probleeme tekitanud. Rahvusvahelist kaitset ei saa anda põhjusel, et kaebaja ei soovi elada ebastabiilses riigis, soovib taastada suhted endise perekonnaga ning tema vanavanemad on väidetavalt eestlased. Venemaa vastu kohaldatavad sanktsioonid ei kujuta endast seal elavate inimeste elule ja tervisele tõsist ohtu. Lahkumisettekirjutuse tegemine oli põhjendatud. Kaebaja on kohustatud lahkuma Venemaale, sest tegu on tema kodakondsusjärgse riigiga (VSS § 17 lg 1). Kaebajal pole alternatiivset riiki, kuhu ta saaks lahkuda ning kus tal oleks perekondlikke sidemeid. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
7.X palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 11.10.2022 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb varem avaldatud seisukohtade juurde, esitades halduskohtu otsusele järgmised vastuväited. Halduskohtu seisukohad ei ole põhjendatud. Kaebaja selgitas ja põhistas oma ütlustega istungil, et ta vajab kaitset ja tema osas on reaalne oht, et Venemaale saabudes ta arreteeritakse ja pannakse kinnipidamisasutusse. Tõendatud on, et kaebaja vastab VRKS § 4 lg 1 eeldustele. Kaebaja tuttavad Venemaal on teda hoiatanud, et naastes võivad tal tekkida tõsised konfliktid võimuorganitega, sest ta esitas Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse, ei pöördunud pärast viisa lõppu tagasi ning soetas Eestis kinnisvara. Eestist tagasi- või väljasaatmine võib kaebajale Venemaal kaasa tuua tõsise ohu, sh surmanuhtluse kohaldamise, piinamise, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- ja karistusviiside kasutamise. Kaebaja peetakse kinni ning teda hakatakse piinama.
8.PPA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega ning jäädes varasemate seisukohtade juurde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.Ringkonnakohtu 07.02.2023 istungil tõi kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamise põhjendustena muu hulgas välja järgmise: ta on Eestis sündinud ja kasvanud, tal on Eestis tööstaaži 20 aastat ning korter, ta tunneb end Lääne kultuuri inimesena ning ei taha Venemaal töötada sõja heaks. Eeltoodu ei ole seotud pagulase või täiendava kaitse saaja staatusega ega ole seega rahvusvahelise kaitse andmise üle käivas kohtuvaidluses asjassepuutuv. Vastustaja ei saa kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlust rahuldada põhjusel, et kaebajale meeldib Eestis rohkem ning ta ei toeta Venemaa agressiooni. Samal põhjusel ei ole asjassepuutuv ka 02.02.2023 ringkonnakohtule esitatud Y iseloomustus, mille järgi töötab kaebaja seal alates 18.11.2022 abihooldajana ning on hea töötaja, kellega soovitakse töösuhet jätkata. Ringkonnakohus jätab tõendi asja juurde võtmata (HKMS § 62 lg 2).
11.Kaebaja märkis ringkonnakohtu istungil veel, et Venemaal on ohus kõik inimesed, kes on sõja vastu. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et sellist infot päritolumaa teabest ei nähtu. Kaebaja osales protestidel mitu aastat tagasi ning polnud vähemalt kuni 23.02.2022, mil ta lahkus Venemaalt Eestisse, võimuorganite huviorbiiti sattunud. Halduskohus selgitas õigesti, et varjupaigamenetlus pole avalik. Seega pole karta, et Venemaale naastes võiks kaebaja sel põhjusel sattuda tagakiusamise ohvriks.
4(6)
3-22-1716 Samuti ei saa tagakiusamist põhjustada Eestis olev korter. Kaebaja ostis korteri 2021. a detsembris ning tema saabumine Eestisse 23.02.2022 ei olnud seotud hirmuga korteri omandamisega kaasneda võivate tagajärgede ees. Nimelt oli kaebaja ütluste järgi tal algselt plaan viisa lõppedes Eestis lahkuda ning rahvusvahelise kaitse taotluse esitas ta Ukraina sõja algusest tingituna. Rahvusvahelise kaitse andmist ei õigusta samuti asjaolu, et kaebaja võib Venemaale naastes sattuda riigiorganite tähelepanu alla viisatingimuste rikkumise tõttu. Pole põhjust eeldada, et kaebajale saavad osaks tagajärjed, mis õigustaksid täiendava kaitse andmist (VRKS § 4 lg 3).
12.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.
13.Kaebaja esitas 06.02.2023, s.o päev enne istungit taotluse tõlkekulude kandmiseks menetlusabi saamiseks. Ringkonnakohus märgib esmalt, et taotlus oli esitatud hilinemisega (HKMS § 51 lg 1) ning viisil, mis seadis ohtu kohtuistungi toimumise määratud ajal. Halduskohtu istungile võttis kaebaja tõlgi ise kaasa ega taotlenud menetlusabi. Ringkonnakohus selgitas 07.12.2022 määruses kaebajale, et kui kaebaja ei valda piisavalt eesti keelt, tuleb tal istungile tõlk kaasa võtta või taotleda menetlusabi, kui ta ei suuda majandusliku seisundi tõttu tõlgikulusid tasuda. Taotluse esitamine alles 06.02.2023 ei olnud seega põhjendatud (HKMS § 51 lg 4). Menetlusabi taotlus pole ka sisuliselt põhjendatud. HKMS § 111 lg 1 sätestab, et menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust ei hinnata menetlusabi taotlemisel menetlusdokumendi või kohtulahendi tõlkimiseks (HKMS § 111 lg 4). HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed, ülalpidamiskohustuse täitmiseks ettenähtud summa, mõistlikud kulutused eluasemele, transpordile ning muud vältimatud kulutused, kusjuures muud vältimatud kulutused võib maha arvata igakuiselt kuni 75 protsendi ulatuses töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu alammäärast. Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määruse nr 124 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates 01.01.2023 töötasu alammäär 725 eurot kuus. Kaebaja menetlusabi taotluse kohaselt on tema keskmine sissetulek ühe kuu kohta 1000 eurot, millele lisandub 250 eurot üüritulu. Lisaks on menetlusabi taotlusesse märgitud, et kaebajal on pangakontol 3000 eurot. 07.02.2023 kohtuistungil täpsustas kaebaja, et on töötanud kolm kuud ning esimesel kuul sai ta töötasuna 300 eurot ja järgmistel 1200 eurot. Kaebaja tööandja on 02.02.2023 saatnud ringkonnakohtule kaebaja iseloomustuse ja selles on märgitud, et kaebaja alustas töötamist 18.11.2022. Sellest võib järeldada, et menetlusabi taotluse esitamise ajaks oli kaebaja saanud töötasu 300 eurot 2022. a novembri eest ning 1200 eurot nii 2022. a detsembri kui ka 2023. a jaanuari eest. Seega on kaebaja sissetulek menetlusabi taotluse esitamisele eelneva nelja kuu jooksul olnud kokku 3700 eurot (300 + 2 x 1200 + 4 x 250) ja keskmiselt ühes kuus 925 eurot. Kaebaja ei ole täpsustanud, kas nimetatud töötasu on tema bruto- või netopalk. Kui tegemist on brutopalgaga, tuleb sellest ma arvata ka maksud. Sel juhul on kaebaja sissetulek menetlusabi taotluse esitamisele eelneva nelja kuu jooksul olnud kokku orienteeruvalt 3445 eurot (295 + 2 x 1075 + 4 x 250) ja keskmiselt ühes kuus 861,25 eurot. Kaebaja püsikulutused on menetlusabi taotluse kohaselt järgmised: eluasemekulud 250 eurot, transpordikulud 40 eurot, kulutused toidule 300 eurot ja arstile 45 eurot. Seega on 5(6)
3-22-1716 kaebaja püsikulutused ühe kuu kohta kokku 635 eurot. Järelikult on kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek, millest on arvatud maha kulud eluasemele, transpordile ning muud vältimatud kulutused, 580 või 452,50 eurot vastavalt sellele, kas arvestuse aluseks on tema bruto- või netosissetulek. Ringkonnakohtu 07.02.2023 istungil osalenud tõlgi tasu oli kohtule esitatud arve kohaselt 78 eurot (koos käibemaksuga). Kohtuotsuse eeldatav tõlkekulu on orienteeruvalt kuni 170 eurot (koos käibemaksuga). Järelikult ei ületa eeldatav tõlkekulu (kokku 248 eurot) kaebaja eeltoodud kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut ja talle ei ole võimalik HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel menetlusabi anda.
14.Kuna menetlusabi taotlus jääb rahuldamata, tuleb kaebajalt välja mõista tõlgikulud 78 eurot, mis on seotud tõlgi osalemisega 07.02.2023 kohtuistungil (Multilingua Tõlkebüroo OÜ 07.02.2023 arve nr 230081). Kuna tõlgi vajadus ilmnes päev enne istungit, polnud võimalik nõuda kaebajalt tõlgikulude ette tasumist (HKMS 105 lg 1). Tõlgikulud peab kaebaja tasuma riigituludesse, sest tõlkebüroo arve on kohtu eelarvest juba makstud. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.