lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-22-2308/7

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 09.02.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-22-2308/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
09.02.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1051
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

KOHT UMÄÄ RUS

Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi

Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar, Einar Vene 9. veebruar 2023, Tartu 3-22-2308 J.R.-i kaebus Viru Vangla 5. septembri 2022. a käskkirja nr 6-3/683-1 tühistamiseks, Viru Vangla kodukorra p 1.12.5. tühistamiseks ja Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks lubada teiste kinnipeetavate kambrites käia; Viru Vangla 29. augusti 2022. a vastuse nr 6-10/21330-2, 6-14/21981-2 tühistamiseks ning Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks paigaldada osakondadesse lisa külmkapp Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 15. novembri 2022. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus J.R.-i määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja/määruskaebuse esitaja J.R.

RESOLUTSIOON

1.Tagastada kaebaja määruskaebus.
2.Jätta rahuldamata kaebaja taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve algatamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Halduskohus jättis 15. novembri 2022. a määrusega J.R.-i kaebuse käiguta ja andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu tasumiseks summas 20 eurot või menetlusabi taotluse esitamiseks, tähtaja seitse päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.
Kaebaja esitas 22. novembril 2022 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles vaidlustas Tartu Halduskohtu 15. novembri 2022. a määruse osas, mis puudutab kaebajalt riigilõivu nõudmist ja edasikaebamise keeldu. Kaebaja tõi välja põhjused, miks tal ei ole võimalik kaebuse esitamisel riigilõivu tasuda ning taotles riigilõivu riigi kanda jätmist või alternatiivselt, et tal võimaldataks riigilõiv tasuda osade kaupa maksegraafiku alusel. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 15 lg 1 kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis

tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist. Kaebaja leiab, et riigilõivu nõude edasikaebamise keeld riivab PS § 15 lg 1 ls-s 1 sätestatud põhiõigust, ning palub seda keeldu ettenägevad sätted tunnistada PS § 15 lg 1 ls-ga 1 vastuolus olevaks ja sel põhjusel tühistada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 203 lg 1 kohaselt võib halduskohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Muu määruse kohta võib esitada vastuväite apellatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti. HKMS § 203 lg 2 järgi kohaldatakse määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui HKMS 19. peatükist ei tulene teisiti. HKMS § 187 lg 1 näeb ette, et pärast apellatsioonkaebuse saamist otsustab ringkonnakohus määrusega selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel tagastatakse apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. HKMS § 187 lg 3 p 6 kohaselt apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellandil ei ole apellatsioonkaebuse esitamise õigust või kui asjas tehtav kohtuotsus ei saaks muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada tema õigusi või kohustusi. Eeltoodust tulenevalt kuulub määruskaebus tagastamisele, kui selle esitajal ei ole määruskaebuse esitamise õigust.
4.Kaebuse käiguta jätmise määruse osas halduskohtumenetluse seadustik määruskaebuse esitamise õigust ette ei näe ning vastav kohtumäärus ei takista ka asja edasist menetlust, mistõttu puudus kaebajal õigus esitada halduskohtu 15. novembri 2022. a määruse peale määruskaebust. Ka vaidlustatud halduskohtu määruses oli edasikaebamise korra juurde märgitud, et määrus ei ole edasikaevatav. Eelnevat arvestades ning lähtudes HKMS § 187 lg-st 2 ja lg 3 p-st 6 koosmõjus § 203 lg-ga 2, tagastab ringkonnakohus määruskaebuse läbivaatamatult kaebajale.
5.Kaebaja taotleb määruskaebuses riigilõivu tasumise nõude vaidlustamise keeldu ettenägevate sätete põhiseadusevastaseks tunnistamist.
6.Riigikohus on leidnud, et isik saab taotleda konkreetse normikontrolli algatamist kohtumenetlust reguleeriva sätte, sh kohtusse pöördumise piirangu, põhiseaduspärasuse hindamiseks selles samas kohtumenetluses, mille käigus vaidlusalust sätet tuleks kohaldada. Kui isiku arvates piirab mingi kohtumenetluse norm põhiseadusvastaselt tema õigusi, näiteks õigust tõhusale õiguskaitsele, saab ta kohtult taotleda, et viimane jätaks konkreetse kohtuasja menetlemisel selle normi kui põhiseadusvastase kohaldamata. Tulenevalt PS § 15 lg-st 2 ja § 152 lg-st 1 peab kohus kas isiku taotlusel või omal algatusel tunnistama asjassepuutuvas osas põhiseadusvastaseks ja jätma kohaldamata mis tahes menetlusnormi, mille kohaldamine tooks kaasa isiku põhiõiguste rikkumise (RKPJVK 15. mai 2013. a määrus asjas nr 3-4-1-4-13, p 23).
7.Kuigi PS § 24 lg 5 näeb ette, et igaühel on õigus tema kohta tehtud kohtu otsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule, ei tulene viidatud sättest siiski isiku õigust vaidlustada absoluutselt kõiki kohtulahendeid. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et seadusandja on pädev kohtulahendi olemusest lähtuvalt ja mõistlikele põhjendustele tuginevalt edasikaebeõigust diferentseerima (nt RKPJVK 3. juuli 2008. a määrus asjas nr 3-4-1-10-08, p 10). Seadusandja võib edasikaebeõigusele seadusega sätestada nii menetluslikke piiranguid, nagu riigilõivu tasumise kohustus, menetlustähtajad

ja kaebuse esitamise kord, kui ka materiaalseid piiranguid, välistades mingit liiki kaebuste edasikaevatavuse põhiseadusega kooskõlas oleval põhjusel (RKÜK 21. aprilli 2015. a otsus asjas nr 3-2-1-75-14, p 63).

8.Ringkonnakohus juhib kaebaja tähelepanu asjaolule, et kaebust käiguta jättes andis halduskohus kaebajale tähtaja riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks. Halduskohus selgitas määruses, et kui kaebaja leiab, et tal puuduvad vahendid riigilõivu tasumiseks, on tal võimalik esitada kohtule menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Ringkonnakohus selgitab, et menetlusabi on riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas (HKMS § 111 lg 1). Menetluskulude hulka kuulub ka riigilõiv. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest (HKMS § 110 lg 1 p 1). Menetlusabi andmisest keeldumist on taotlejal võimalik vaidlustada kõrgemalseisvas kohtus. HKMS § 119 lg 1 ls 1 näeb ette, et halduskohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale võib menetlusabi taotleja või saaja või riigi õigusabi seaduse § 15 lg-s 8 sätestatud juhul advokatuur esitada määruskaebuse. Seega on kaebajale siiski tagatud edasikaebeõiguse kasutamise võimalus, aga seda juba olukorras, kui kohus otsustab isiku menetlusabi taotluse jätta rahuldamata.
9.Kuna ringkonnakohtule esitatud määruskaebus sisaldab osa, mis on selle sisust lähtudes käsitatav kui menetlusabi taotlus, edastas ringkonnakohus kaebaja poolt määruskaebusena esitatud dokumendi selles osas 1. detsembril 2022 Tartu Halduskohtule. Menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise korral on kaebajal õigus vastav määrus vaidlustada.
10.Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus kahelda kaebuse käiguta jätmise määruse peale edasikaebevõimaluse puudumise põhiseaduspärasuses. Olukorras, kus isik kaebuse esitamisel menetlusabi andmist ei taotlenud ja kohus talle selleks täiendava tähtaja andis, ei riiva ka samas määruses kaebuse esitamisel ettenähtud riigilõivu tasumiseks võimaluse andmine kaebaja põhiõigusi. Eeltoodust tulenevalt puudub praegusel juhul vajadus põhiseaduslikkuse järelevalve algatamiseks, mistõttu jääb kaebaja vastavasisuline taotlus rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium