Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar, Maili Lokk 21.12.2022, Tartu 3-22-1502 J.R.-i kaebus Viru Vangla 17.01.2022. a vastuse nr 610/36416-2 tühistamiseks ja vangla kohustamiseks lubama kartserikambrisse isiklik toit ja veekeedukann, koos taotlusega vangla sisekorraeeskirja § 60 lg 1 põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 10.11.2022. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus J.R.-i määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja/määruskaebuse esitaja – J.R.
RESOLUTSIOON
1.Jätta J.R.-i 22.11.2022 esitatud määruskaebus läbi vaatamata.
2.Võtta J.R.-i 27.11.2022 esitatud määruskaebus Tartu Halduskohtu 10.11.2022. a määruse peale ringkonnakohtu menetlusse.
3.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10.11.2022. a määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.J.R. esitas 15.12.2021 Viru Vanglale taotluse (reg nr-ga 6-10/36416-1), milles palus lubada vangla poest soetatud asjad (toiduained, nt küüslauk, sibul, tomat, ketšup, majonees, pähklid, õunad, banaanid, küpsised, kommid vms; tee, kohv, mahl, jogurt) kartserikaristuse kandmise ajal kambrisse. Taotleja arvates on see vangistusseaduse (VangS) § 651 lg 4 kohaselt lubatud, kui distsiplinaarkaristuse käskkirjas ei ole keeldu eraldi välja toodud. Kaebaja palus tühistada vangistust reguleeriv säte, millega lubatakse kartserisse vaid teatud esemed.
2.Viru Vangla jättis 17.01.2022. a vastusega nr 6-10/36416-2 taotluse rahuldamata. Vangla selgitas, et kartserikambris on toiduainete omamine keelatud. Kartseris lubatud asjade nimekiri on sätestatud justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiriˮ (VSkE) § 60 lg-s 1, mille kohaselt võivad kartseris kinnipeetaval olla kaasas pühakiri, tema õiguste kaitseks vajalikud õigusaktid (eelkõige „Eesti Vabariigi põhiseadus”,
„Vangistusseadus”, „Vangla sisekorraeeskiri” ja „Vangla kodukord”), abielusõrmus, ususümbolid, mõistlikus koguses õppe- või usukirjandust, kirjapaberit, kirjutusvahendeid, kirjamarke, ümbrikke, tema kohta tehtud kohtuotsuseid ja -määrusi, süüdistuskokkuvõtteid, tema kirjadele saabunud vastuseid, üks telefonikaart, seep, kamm, hambapasta, hambahari, käterätt, tualettpaber ning naiskinnipeetaval hügieenisidemed. Vangla selgitas, et kartserikaristuse ajal toiduainete kambris hoidmise keelamine ei ole eraldi distsiplinaarkaristus, vaid vangistusseadusest tulenev nõue. Seega ei ole vaja seda ka eraldi distsiplinaarmenetluse käskkirjas kajastada.
3.J.R. esitas 04.04.2022 vangla vastuse peale vaide, paludes vastuse tühistamist. Samuti palus ta VSkE § 60 lg 1 kehtetuks tunnistamist või selle sätte täiendamist sõnastuses „lubada kartserisse toiduained ja veekeedukann, kui see pole otseselt VangS § 651 lg 4 alusel keelatudˮ.
4.Viru Vangla jättis 05.07.2022. a otsusega nr 6-12/160-2 vaide rahuldamata, leides, et vangla on enda 17.01.2022. a vastuses lähtunud seadusest ning vastus on õiguspärane. Vangla selgitas, et vangla otsustuspädevusse ei kuulu VSkE § 60 lg 1 kehtetuks tunnistamine ega täiendamine, mistõttu seda taotlust vangla vaidemenetluses ei käsitle.
5.J.R. esitas 10.07.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada kehtetuks Viru Vangla vastuse nr 6-10/36416-2 ja tühistada VSkE § 60 lg 1 või alternatiivselt, et sätet täiendataks sõnadega „lubatud kartserisse toiduained ja veekeedukann, kui see pole otseselt VangS § 651 lg 4 alusel keelatudˮ. Kuna VangS § 651 lg 4 reguleerib, mida kinnipeetavale kartseris lubada, siis on VSkE § 60 lg 1 kaebaja arvates õigustühine. VSkE § 60 lg 1 on vastuolus õigusselguse põhimõttega, sest olukorras, kus samaaegselt kehtivad VangS § 651 lg 4 ja VSkE § 60 lg 1, on arusaamatu, kas kaebajale on VangS § 65 1 lg-s 4 sätestatud asjad lubatud, kui neid ei ole distsiplinaarkäskkirjaga otseselt keelatud. Kuna VSkE § 60 lg 1 ei keela otseselt VangS § 651 lg-s 4 sätestatud asju, siis on VangS § 651 lg-s 4 nimetatud asjad kartseris olijatele kaebaja hinnangul lubatud seni, kuni need käskkirjaga otseselt keelatakse.
6.Tartu Halduskohus tagastas 10.11.2022. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel, leides, et kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Halduskohus põhjendas määrust järgmiselt.
6.1.Kartserisse paigutamises seisneva distsiplinaarkaristuse täitmist reguleerib VangS § 651. Nimetatud paragrahvi teise lõike teine lause sätestab, et kinnipeetava juures kambris olnud isiklikud asjad antakse hoiule ning tagastatakse kinnipeetavale pärast kartserist vabastamist. Seega seab VangS § 651 lg 2 teine lause kartserikambris viibivale kinnipeetavale isiklike asjade omamises piiranguid. Asjad, mida kartseris viibijal on kartseris õigus omada, on loetletud VSkE § 60 lg-s 1. Isiklikud toiduained ja veekeedukann ei kuulu VSkE § 60 lg 1 järgi kartseris lubatud asjade hulka. Kohus leiab, et VSkE § 60 lg-s 1 nimetatud loetelu tuleb lugeda ammendavaks ning vanglal puudub õigus kaalutlusõiguse alusel kartseris lubatud esemete loetelu laiendada.
6.2.Kohtu hinnangul on isikliku toidu ja veekeedukannu kartserikambris mittevõimaldamisest tingitud kaebaja õiguste riive intensiivsus väike. Isiklike toiduainete ja veekeedukannu kartseris mittevõimaldamisega ei riivata oluliselt kaebaja põhiõigusi. Kaebusest ega vaidemenetluse materjalidest ei nähtu, et kaebajal oleks soovitud asju vaja mingi tema olulise põhiõiguse realiseerimiseks ning nende puudumine võiks kaebaja õiguste realiseerimist oluliselt kahjustada. VangS § 47 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetava toitlustamine vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Kinnipeetavale võib määrata distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamist kuni 45 ööpäevaks. Kohus leiab, et isegi 45-päevase kartserikaristuse
ajal täiendavate isiklike toiduainete tarbimise ja veekeedukannu kasutamise mittevõimaldamine ei saa riivata kaebaja õigusi intensiivselt.
6.3.Kartseris lubatud esemete piiramine on proportsionaalne, kuna need piirangud tulenevad kartserikaristuse olemusest. Kartserirežiimil viibivale isikule tagatakse üksnes esmased elutegevuseks ning oma õiguste kaitseks vajalikud esemed ja toiduained. Kartserikaristuse kandmise ajal kehtiv isiklike asjade kasutamise piirang riivab küll põhiseaduse §-s 19 sätestatud põhiõigust vabale eneseteostusele, kuid kohtu hinnangul on piirang sobilik, vajalik ja mõõdukas ehk proportsionaalne. Tuleb arvestada, et üldjuhul viibivad isikud kartseris lühiajaliselt, mistõttu ei kujuta tavarežiimil lubatud esemete kasutamise ja tarbimise piiramine kartseris intensiivset sekkumist isiku põhiõigustesse, kui piirang ei too kaasa inimväärikust alandavat kohtlemist. Sellise olukorraga pole selles asjas tegemist. Kartserirežiimi puhul on keelatud enamik kinnipeetavate isiklikest asjadest ning selle piirangu eesmärgiks on muuta kartserikaristus efektiivseks meetmeks edasiste õigusrikkumiste vältimiseks. Kui kartserirežiimil oleksid lubatud kõik tavarežiimil lubatud esemed, siis ei erineks kartserirežiim kuidagi tavarežiimist ning rangeim distsiplinaarkaristus ei saaks omada soovitud mõju. Samuti on kaebajal endal võimalik distsiplinaarsüütegude toimepanemisest hoidumisega vältida kartserisse sattumist (vt ka Riigikohtu 09.02.2017. a määrus asjas nr 3-3-1-75-16, p 8.1) ja seeläbi soovitud esemeid kasutada. Kohtu hinnangul ei ole VSKE § 60 lg 1 isiklikke toiduaineid ega veekeedukannu puudutavas osas seega põhiseadusega vastuolus, mistõttu ei ole kaebuse rahuldamine tõenäoline.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.Kaebaja esitas 22.11.2022 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles vaidlustas Tartu Halduskohtu riigilõivu nõuded haldusasjades nr 3-22-1502, 3-22-2243 ja 3-22-2308. Kaebaja põhjendas, miks tal ei ole võimalik riigilõivu tasuda ning taotles riigilõivu riigi kanda jätmist või alternatiivselt, et tal võimaldataks riigilõiv tasuda osade kaupa maksegraafiku alusel. Kaebaja palus riigilõivu nõude edasikaebamise keeldu ettenägevad sätted tunnistada põhiseaduse (PS) § 15 lg 1 ls-ga 1 vastuolus olevaks ja need tühistada.
8.Kaebaja esitas 27.11.2022 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles vaidlustas Tartu Halduskohtu 10.11.2022. a määruse, millega halduskohus tagastas praeguses haldusasjas tema kaebuse. Kaebaja märkis, et jääb oma nõuete juurde ja soovib, et: 1) kartserisse lubataks vangla poest soetatud toiduaineid ja veekeedukann; 2) VSkE § 60 lg 1 tunnistaks põhiseadusega vastuolus olevaks (PS § 3 lg 1, §-d 10, 16 ja 18, § 28 lg 1, § 32) ja tühistataks; 3) alternatiivselt, et VSkE § 60 lg-t 1 täiendataks sõnadega „lubada kartserisse vangla poest soetatud toiduained ja veekeedukann, kui need pole VangS § 65 1 lg-ga 4 otseselt keelatudˮ. Kaebaja leiab, et toiduainete ja veekeedukannu keeld ei aita mitte kuidagi kaasa üksikvangistuse eesmärgile. See on ülemäärane võimu näitamine, mis on pärit Nõukogude Liidu vanglasüsteemist, kus kartserikaristust kandvatel vangidel keelati omada isiklikke toiduaineid ja keedukannu ning mille jooksul kinnipeetav sai vangla poolt söögiks ülepäeviti tüki leiba ja vett. Selline suhtumine on ebainimlik. Kaebaja arvates on isikliku toidu ja veekeedukannu kartserikambris mittevõimaldamisest tingitud õiguste riive intensiivne mitmel tasandil ja riivab PS §-des 16 ja 18, § 28 lg-s 1 ja §-s 32 sätestatud põhiõigusi. Eelkõige on selline keeld kahjulik nii vaimsele kui füüsilisele tervisele ja alandab immuunsüsteemi vastupanuvõimet, sest vangla ei paku toidu kõrvale sibulat ja küüslauku ega võimalda süüa lusikatäit ingveri, mee ning sidruni segu. Kaebaja leiab, et tänapäeva viiruseid ja COVID-i seisu arvestades tuleb justiitsministeeriumile ja vanglale selgeks teha, et üksikvangistus ei tähenda toiduainete ja keedukannu keeldu.
Halduskohtu hinnang, et üldjuhul viibivad inimesed kartseris lühiajaliselt, on ekslik, sest tegelikkuses viibivad isikud 45 päeva kartseris, saavad 5-7 päevaks välja ja jätkavad kartseris viibimist. Kaebaja rõhutab, et teda kui komisjoni poolt paljude krooniliste haiguste tõttu invaliidiks tunnistatud inimest pannakse kartserisse rahumeelselt tööst keeldumise eest 20 ööpäevaks pluss 1 ööpäev iga järgneva keeldumise eest. See tähendab, et kaebaja on rohkem kartseris kui tavasektoris, kui nii jätkub. Toiduainete ja keedukannu keeld kartseris riivab sügavalt kaebaja põhiõigusi, on inimväärikust alandav ja piinav.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 203 lg 1 kohaselt halduskohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Praegusel juhul esitas kaebaja 22.11.2022 määruskaebuse, milles vaidlustas riigilõivu tasumise nõude ja selle edasikaebamise keelu kokku kolmes kohtuasjas, sh praeguses asjas. Praeguses haldusasjas ei ole aga halduskohus teinud sellist määrust, mis vastaks määruskaebuse taotlusele ja sisule. Halduskohus ei ole praeguses haldusasjas määranud kaebajale tähtaega riigilõivu tasumiseks. Seega on määruskaebuses vaidlustatud olukorda, mida praeguses asjas ei ole tekkinud. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja ekslikult märkinud määruskaebuses praeguse haldusasja numbri.
10.Kui puudus takistab asja läbivaatamist ja taotleja seda ei kõrvalda või seda ei ole võimalik kõrvaldada, siis jätab kohus HKMS § 55 lg 2 alusel taotluse põhjendatud määrusega läbi vaatamata. Kuivõrd praegusel juhul ei ole kaebaja määruskaebuses ekslikult esitatud taotlust võimalik lahendada ja seda puudust ei ole võimalik kõrvaldada, siis jätab ringkonnakohus kaebaja 22.11.2022 esitatud määruskaebuse praegust haldusasja puudutavas osas HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.
11.HKMS § 207 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas asjas 27.11.2022 esitatud määruskaebus on tähtaegne ning vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele määral, mis võimaldab selle menetlusse võtta. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
12.Määruskaebuse sisust tulenevalt mõistab ringkonnakohus kaebaja tahet nii, et ta soovib Tartu Halduskohtu 10.11.2022. a määruse tühistamist ja asja sisuliseks läbivaatamiseks halduskohtule tagasi saatmist.
13.Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu määruse tühistamiseks ei ole alust.
14.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et praegusel juhul on HKMS § 121 lg 2 p 21 eeldused täidetud ja seetõttu on kaebuse tagastamine põhjendatud. Isiklike toiduainete ja veekeedukannu kartseris mittevõimaldamisega ei riivata oluliselt kaebaja põhiõigusi ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
15.Kaebaja leiab, et toiduainete ja veekeedukannu keeld ei aita mitte kuidagi kaasa üksikvangistuse eesmärgile ning see on ülemäärane võimu näitamine. Kaebaja arvates on isikliku toidu ja veekeedukannu kartserikambris mittevõimaldamisest tingitud õiguste riive intensiivne mitmel tasandil. Eelkõige on selline keeld kahjulik nii vaimsele kui füüsilisele tervisele ja alandab immuunsüsteemi vastupanuvõimet, sest vangla ei paku toidu kõrvale sibulat ja küüslauku ega võimalda süüa lusikatäit ingveri, mee ning sidruni segu. Need toiduained on kaebaja hinnangul vajalikud tänapäeva viiruseid ja COVID-i seisu arvestades. Ringkonnakohtul puudub alus arvata, et vangla poolt pakutav toit ei taga kaebaja tervise säilimist kartserikaristuse kandmise ajal. VangS § 47 lg 1 ls 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetava toitlustamine vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et vangla toidukava koostamist ja toitlustamist jälgib arst. Lisaks on kaebajale tagatud tema terviseseisundi jälgimine arsti poolt, kelle ettekirjutusel on vajadusel võimalik ka immuunsüsteemi vastupanuvõime tugevdamiseks vajalikke abinõusid rakendada.
16.Kaebaja arvates on halduskohtu hinnang, et üldjuhul viibivad inimesed kartseris lühiajaliselt, ekslik, sest tegelikkuses viibivad isikud 45 päeva kartseris, saavad 5-7 päevaks välja ja jätkavad kartserikaristuse kandmist. Kaebaja rõhutab, et kui jätkub tema karistamine rahumeelselt tööst keeldumise eest, on ta rohkem kartseris kui tavasektoris. Ringkonnakohus selgitab, et kohus hindab kaebusega kaitstava õiguse riive intensiivsust kaebaja õigusi ja temaga seotud asjaolusid silmas pidades. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja kannaks järjestikku pikaajalisi kartserikaristusi. Halduskohus selgitas õigesti, et kaebajal on endal võimalik distsiplinaarsüütegude toimepanemisest hoidumisega vältida kartserisse sattumist ning seeläbi tagada endale võimalus soovitud asju kasutada.
17.Ringkonnakohus nõustub ka halduskohtu poolt kartseris toiduainete ja veekeedukannu keelu põhiseaduspärasusele antud hinnanguga. Toiduainete osas on kohtupraktikas ka varem leitud, et keeld omada kartseris poest ostetud toiduaineid ei ole põhiseadusega vastuolus (vt Tartu Halduskohtu 30.04.2018. a otsus asjas nr 3-17-1734, p 13).
18.Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja vaidlustatud halduskohtu määruse muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.