Salva Kindlustuse AS hagi korteriühistu Lennuki vastu regressi korras 1243,60 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
1243,60 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 11. jaanuari 2016. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Korteriühistu Lennuki apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
13. detsember 2016. a
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja) Korteriühistu Lennuki (reg kood 80073361), lepinguline esindaja vandeadvokaat Nikolai Kõiv Vastustaja (hageja) Salva Kindlustuse AS (reg kood 10284984, esindaja Tiina Saluste
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 11. jaanuari 2016. a otsus muutmata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
2.Jätta ringkonnakohtus korteriühistu Lennuki kanda.
Mõista välja korteriühistult Lennuki 18,10 eurot Salva Kindlustuse AS-i kasuks apellatsioonimenetluse kulude katteks. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses
Riigikohtus
võib
menetlusosaline
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Salva Kindlustuse AS esitas 02.07.2015 hagi Korteriühistu Lennuki vastu väljamakstud kindlustushüvitise 1243,60 euro regressi korras väljamõistmiseks VÕS § 492 lg 1 alusel. Hagiavalduse kohaselt on hageja hüvitanud Lennuki 3-X, Viljandi korteriomanikule A.L.ile tekkinud kahju, mis tekkis põhjusel, et korteriomanike kaasomandisse kuulunud läbiroostetanud veetoru korteriomaniku üleval asuvas korteris (Lennuki 3-X, Viljandi) purunes. Kahjujuhtum toimus 16.07.2014. Hageja leidis, et kahju eest on vastutav kostja, kuna on jätnud täitmata KÜS § 2 lg-st 1 tulenevad kohustused hoida korras korteriomanike kaasomandisse kuuluvad püstaku veetorud, vastutades seejuures kahju saanud korteriomaniku ees võlaõiguslikul alusel (VÕS §§ 100, 103 lg 1, 115 ja 132). KÜS § 2 järgi on elamu korteriomanike kaasomandis olevate tehnosüsteemide hooldamine ja kasutuskõlblikus seisundis hoidmine on üks peamisi korteriühistu majandustegevusest tulenevaid kohustusi. Seega oli kostja seadusest tulenev kohustus teostada elamu korteriomanike kaasomandis olevate tehnosüsteemide hooldust ka sellele osale, mis asub konkreetse korteri reaalosa piires. Kuna veelekke põhjustas toru läbiroostetamine, rikkus kostja elamu tehnosüsteemide korrashoiu kohustust, mistõttu tekkis kahju kolmanda isiku varale. Roostetamise puhul on tegemist pikaajalise ja etteaimatava protsessiga, mitte üllatusliku või ootamatu sündmusega, mille toimumist kostja ei oleks saanud mingil juhul ette näha või vältida. Hageja märkis, et kostja vastusele lisatud Riho Kinnisvarahooldus OÜ õiendis on märgitud, et ettevõte teostas püstakutorustiku avariiremondi. Kuna õiendis kasutatakse sõna „püstak“, saab asuda seisukohale, et purunes siiski kaasomandis olev toru, mitte korteriomandi eseme reaalosas olev toru.
2.Kostja KÜ Lennuki vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja vaidlustas asjaolu, kas tegemist oli kaasomandisse kuuluva veetoruga. Kostja ei nõustunud hageja väitega, et antud veeavariiga seotud kahju eest vastutab korteriühistu, olles jätnud täitmata KÜS § 2 lgs 1 sätestatud kohustused Kostja oli seisukohal, et kahju lähtus hoopis korteriomandi nr Y reaalosast, mistõttu kostja kahju eest ei vastuta. Korteri nr Y omanik M.A. on omavoliliselt ja ebakvaliteetselt ümber ehitanud oma korteris asuva veetorustiku, mistõttu kostja ei saa vastutada alumisele korteriomanikule põhjustatud kahju eest. Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-129-13 kohaselt vastutab teisele korteriomanikule kahju eest selle korteri omanik, kust sai kahju alguse. Korteriomanik on KOS § 11 lg 1 p 1 järgi kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning nii reaalosa kui ka kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele
korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud (vt Riigikohtu määrus nr 3-2-1103-13, p 10). Lisaks peavad korteriomanikud kaasomanikena AÕS § 72 lg 5 teise lause järgi käituma üksteise suhtes lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õigusi kahjustamast. Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, kuivõrd need ei lähe vastuollu ühisuse olemusega, mh nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 alusel ja kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. Kostja nentis, et korteriomanike vastutust oma kohustuste rikkumise eest ei mõjuta iseenesest maja haldava korteriühistu võimalik vastutus oma kohustuste rikkumise eest. Kostja oli seisukohal, et korteriühistu ei vastuta korteriühistu liikmete tegevuse tulemusena tekkinud kahjude eest. Samuti puudub korteriühistul kohustus ilma korteriomaniku vastava taotluseta kontrollida korteriomandi reaalosades asetseva torustiku tehnilist seisundit, liiatigi veel, kui torustik on korteriomandi omaniku poolt seadusevastaselt paigaldatud vaheseina vahele, mille tõttu korteriühistu juhatuse liikmetel või nende volitatud esindajatel puudub võimalus kontrollida korterit läbiva torustiku tehnilist seisundit korteriomandi piires.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus rahuldas hagi ja mõistis Korteriühistult Lennuki välja Salva Kindlustuse AS kasuks 1243,60 eurot. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt välja hageja kasuks 200 eurot menetluskulude katteks. Maakohus menetles asja lihtsustatud korras TsMS § 405 lg 1 kohaselt. Kohus leidis, et tsiviilasja üks peamine vaidlusalune küsimus on, kas kahju põhjustanud korteris lõhkenud toru oli kaasomandis või kuulus korteriomandi reaalossa. Riho Kinnisvarahooldus OÜ õiendist (tl 35) ning täiendavatest selgitustest kohtule (tl 59) nähtub, et lõhkenud toru kuulus siiski ühissüsteemi. Elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid, nagu ühiskasutuses olevad torustikud, kuuluvad korteriomanike kaasomandisse, isegi kui need läbivad mõne korteriomandi reaalosa (Riigikohtu otsused nr 3-2-1-38-05, p 13 ja nr 3-2-1-11611, p 27). Tarbeveetorustik on kohtu hinnangul vähemalt üldjuhul ehitise oluline osa TsÜS § 55 lg 1 mõttes, mis on ehitisega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või torustikku oluliselt kahjustamata. Kohus nõustus hagejaga, et kostjal oli seadusest tulenev kohustus teostada elamu korteriomanike kaasomandis olevate tehnosüsteemide hooldust ka sellele osale, mis asub konkreetse korteri reaalosa piires. Korteriomanike ühine kohustus on tagada, et elamu tehnosüsteemid oleksid korras. Sellest tulenevalt on korteriomanikud kohustatud kontrollima tehnosüsteemide korrasolekut ning rakendama puuduste ilmnemisel vajalikke abinõusid ohu või puuduse kõrvaldamiseks, sh andma nõusoleku selleks vajalike otsuste vastuvõtmiseks või kokkulepete sõlmimiseks ja kulude kandmiseks. Korteriomandiseaduse (KOS) § 8 lg 11 kohaselt lähevad korteriühistu asutamisel korteriomanike ühisuse õigused ja kohustused üle korteriühistule. Seega on korteriomanike ühiskohustused üle kantavad korteriühistule. Korteriühistul on KOS § 15 lg-te 5 ja 6 järgi mh kohustus tagada kaasomandi eseme korrashoid (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-61-14, p 30). Maja haldava korteriühistu tegevusetus, sh tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimise korraldamata jätmine, samuti selleks vajalike otsuste tegemata jätmine ja/või korteriomanikelt raha kogumata jätmine, võib olla omakorda tema solidaarse vastutuse aluseks (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-12-13, p 51). Kohus ei nõustunud seega kostja seisukohaga, et korteriühistul puudub kohustus kontrollida korteriomandi reaalosades asetseva torustiku tehnilist seisundit.
Kohus leidis, et kostja on vastutav kahju saanud korteriomaniku ees KOS § 15 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 alusel. KOS § 15 lg 5 järgi võib korteriomanik nõuda, et korteriomandi eset valitsetakse korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt või, kui need puuduvad, siis korteriomanike huvidest lähtudes, kusjuures korteriomanike huvidele vastava valitsemisena käsitletakse eelkõige korrapärast kaasomandi eseme korrashoidmist (lg 6 p 2). Ka KOS § 11 lg 1 p 3 sätestab, et korteriomanikul on kohustus võimaldada korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Seega on korteriühistu esindajal igal juhul õigus nõuda korteriomandi reaalosale juurdepääsu, et kontrollida kaasomandi seisukorda. Kostja väidetest nähtuvalt kostja seda teinud pole ning kostja on üritanud kohtule väita, et see pole tema ülesanne. Kohtu hinnangul on korteriühistu selline passiivsus enda seadusest tulenevate ülesannete suhtes temal lasuva kohustuse rikkumine ning see rikkumine on ka põhjuslikus seoses tekkinud veeavarii ning kahjuga. Kui korteriühistu kontrollinuks olukorda ning avastanud läbiroostetanud torustiku, saanuks toru õigeaegse vahetuse korral õnnetust vältida. Eeltoodu loob ühtlasi korteriühistu vastutuse kahju saanud korteriomaniku ees. Kohtule ei ole esitatud vääramatu jõuga seonduvaid asjaolusid, millest võiks nähtuda, et kostja rikkumine on VÕS § 103 lg 2 mõttes vabandatav. Eelöeldu ei tähenda, et vastutada ei võiks ka korteriomanik, kes kaasomandis torustiku teise kohta paigaldas, kuid see ei ole käesoleva vaidluse ese. Hagejal on õigus TsMS § 4 lg 2 alusel valida, millise kostja vastu milline nõue esitada. VÕS § 492 lg 1 alusel läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kuivõrd korteriühistu on kahju saanud korteriomaniku ees kahju hüvitamise nõude osas vastutav ning nimetatud nõue on hüvitatud hageja poolt, on hagejal õigus nõuda kostjalt 1243,60 euro hüvitamist ning nimetatud summa tuleb hageja kasuks kostjalt välja mõista.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Korteriühistu Lennuki esitas ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Maakohtu 11. jaanuari 2016.a. kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-15-10053 täies ulatuses ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule või teha uus kohtulahend, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud panna vastustajale. Apellant on seisukohal, et kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ja oluliselt rikkunud menetlusnormi ja ebaõigesti on hinnanud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada kohtulahendit. Tegemist ei ole lihtmenetluse tavavaidlusega, kus kõik asjaolud on selged. Tegemist on keerulise vaidlusega, kus tuleb välja selgitada kõik tähtsust omavad asjaolud. Maakohus jättis tähelepanuta kostja taotlused menetleda asja kohtuistungil, kuna tegemist on keerulise tsiviilasjaga ja antud asjas on vajalik üle kuulata tunnistaja. Kostja soovis tunnistaja ütlustega tõendada, et veeavarii sai alguse Lennuki tn 3 korterist nr Y, kus oli omavoliliselt ümberehitatud veetorustik. Samuti jättis kohus võtmata seisukoha kostja taotluse osas kuulata kohtuistungil vande all üle tema seaduslik esindaja. Sellega võeti apellandilt võimalus tõendada neid asjaolusid, mis välistaksid korteriühistu vastutuse antud kahju tekkimise osas. Kohus asus ekslikule seisukohale, et torustik, kus tekkis leke, kuulub korteriomanike kaasomandisse, jättes seejuures analüüsimata kohtutoimikus olevad tõendid. Kohus viitab oma otsuses, et tegemist oli püstakutoru rikkega; korterisse paigaldatud püstaktorud paiknevad vertikaalselt. Tegelikult aga oli tegemist korteriomaniku poolt ehitatud uue torustikuga, mis ei olnud ega saanudki olla püstaktoru, kuna see ei kulgenud ülevalt alla ja ei olnud vertikaalne vaid oli viidud lae ja kahe seina vahele ning kulges vertikaalselt (vt Riho Kinnisvara OÜ poolt koostatud torustiku paiknemise skeem pealtvaates tl 57 ja külgvaates tl 56). Kohus oleks pidanud selguse saamiseks üle kuulama kostja tunnistaja, mida aga kohus ei teinud ja tegi oma
eksliku järelduse hinnates valesti torude paiknemise skeemi. Samuti oleks kohus pidanud vajaduse korral teostama paikvaatluse, et välja selgitada vaieldava toru tegelik asukoht. Apellant leiab, et kohus järeldas ekslikult, et tegemist on ühissüsteemi kuuluva toruga. Kohus on alusetult jätnud tähelepanuta kostja vastuse ja Riho Kinnisvarahooldus OÜ poolt kohtule esitatud selgituse, kus mõlemad väitsid, et Lennuki tn 3 korteris nr Y oli vannitoa torustik korteriomaniku poolt omavoliliselt ümber ehitatud. Kui teistes korterites on projekti järgi vesi ühendatud ühisomandisse kuulva veetorustikuga otse vanni ja muude veetarbijatega, millega on otseselt välistatud ka allpoololevate korterite üleuputamine võimaliku veeavarii korral, siis antud juhul oli korteri nr Y omaniku poolt omavoliliselt juurdeehitatud uus mitme meetri pikkune torustik, mis oli peale veemõõdukit viidud vaheseina vahele ja kulges mööda vannitoa lage (vt ümberehitatud torustiku paiknemise skeem tl 56 ja 57), mis omakorda välistas igasuguse torustiku seisundi kontrolli. Apellant jagab Riho Kinnisvarahooldus OÜ seisukohta, mille kohaselt on veetorustik korteriomanike kaasomand kõiki korterid teenindava torustiku süsteemiga kuni korteris oleva veemõõdukini. Peale veemõõdukit on aga tegemist korteri reaalosaga, kuna see ei teeninda muid korteriomanikke peale antud korteri omaniku. Kohus on jätnud tähelepanuta ka kostja (apellandi) poolt esitatud tõendid, mille kohaselt oli veeavarii otseseks põhjuseks korteriomaniku poolt seadusevastaselt ja ebaõigesti ehitatud uus torustik, mis oli ebaseaduslikult ühendatud ühise veevärgisüsteemiga. Vee leke ei olnud tekkinud mitte korterite kaasomanike poolt ühiselt paigaldatud torustikus, vaid otseselt korteriomaniku poolt omavoliliselt juurdeehitatud ja ühisveevõrgusüsteemiga ühendatud torustikus. Tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-38-05 ja nr 3-2-1-129-13 on teoreetiliselt võimalik, et kahju tekitamise eest võib vastutada ka korteriühistu, kuid see ei tähenda, nagu vastutaks korteriühistu tingimusteta elamu tehnosüsteemide korrasoleku eest. Korteriühistu ei saa vastutada korteriomanike ebaseaduslike tegude eest. Apellant on seisukohal, et antud asjas ei ole leidnud tõendamist, et kui olekski korteriühistule pandud ülesandeks tagada korteriomanike kaasomandi tehnosüsteemide korrasolek, siis apellant (kostja) on küllaldaselt tõendanud, et antud juhul ei olnud kostjal mitte mingil viisil võimalik kontrollida tehnosüsteemide korrasolekut, kuna võimatu oli kontrollida korteriomaniku poolt omavoliliselt ehitatud ja vaheseina vahele viidud torustiku korrasolekut. Seega, kui kostja käitumises esineksidki kohustuse rikkumise tunnused, on kostja poolne rikkumine vabandatav VÕS-i § 103 mõtte kohaselt. Kohus on rikkunud selgitamiskohustust ja jätnud välja selgitamata antud asjas olulised tähtsust omavad asjaolud, mis annab õigusliku aluse kohtuotsuse tühistamiseks ja saatmiseks samale kohtule uueks arutamiseks. Maakohus on jätnud välja selgitamata asja lahendamiseks olulised asjaolud: eelkõige aga kostja väidetava õigusvastase tegevusega seonduva, st milles seisneb konkreetselt kostja õigusvastane käitumine; millist tähendust antud asjas omab korteriomaniku õigusvastane tegevus, mis seisneb ilma korteriühistu nõusolekuta uue mittenõuetekohase torustiku juurdeehituses, kust sai alguse veeleke, kas see välistab kostja vastutuse või korteriomandi omaniku tegevus ei oma antud asjas mitte mingisugust tähtsust; millest kohus otseselt järeldas, et korteriomaniku poolt teostatud uus torustik on korteriomanike kaasomand; kas korteriomanikud on delegeerinud korteriomanikel lasuvad ülesanded edasi korteriühistule jne. Samuti on kohus jätnud kontrollimata tegeliku kahju suuruse ja selle tasumise põhjendatuse hageja poolt kolmandale isikule.
5.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja hinnangul on maakohus õigesti lugenud tõendatuks, et veekahju sai alguse kaasomandisse ja mitte korteri nr Y reaalosa hulka kuuluvast veetorustiku osast. Apellant ise
esitas 07.09.2015.a. vastuses maakohtule Riho Kinnisvarahooldus OÜ õiendi veetorustiku lekke kohta korteris nr Y, milles märgitakse, et ettevõte teostas püstakutorustiku avariiremondi. Maakohus palus täpsustada õiendis toodut ning kohustas 20.11.2015.a. määrusega apellanti esitama fotomaterjal või muud tõendid vaidlusaluse parandatud veetoru asukoha kohta, samuti kohustas Riho Kinnisvara OÜ-d selgitama detailselt, kas purunenud oli ühissüsteemi kuuluv püstakutoru või korteris asuv toru. Apellant esitas käsitsi visandatud skeemi, millest ei olnud võimalik välja lugeda kohtumäärusega nõutud infot. Seega ei esitanud apellant maakohtule mingit muud arusaadavat tõendusmaterjali, millest lähtuvalt oleks maakohus saanud lugeda tõendatuks, et purunes korteriomandi eseme reaalosa hulka kuuluv torustik. Kas ja millises ulatuses korteri nr Y reaalossa kuuluv torustik oli ümber ehitatud, ei oma käesoleva vaidluse juures mingit tähtsust, kuna veekahju ei saanud alguse torustiku sellest osast. Apellant ei ole käesoleval juhul mingil viisil tõendanud, et veekahju lähtus just peale veemõõdikuid ehk siis korteri reaalossa kuuluvast torustiku osast. Korteri nr Y valdaja V.A. on korduvalt kinnitanud, et korteriühistu esindajatel on alati olnud võimalik tema korteris viibida ja torude asukohta vaadelda. Apellandil on seega olnud võimalus vastavaid tõendeid koguda ning maakohtule esitada. Vastustaja on 14.12.2015.a. vastuses maakohtule edastanud fotod, milledelt on näha püstakutoru, millest veekahju alguse sai. Samale vastusele on lisatud ka korteri nr Y valdaja V.A. e-postiga saadetud kommentaar, et apellandi visandatud torude asukohtade skeem ei vasta tegelikkusele. Vastustaja on seisukohal, et kuna tegemist oli lihtmenetlusega, siis ei olnud lähtuvalt TsMS § 405 lg 1 p 5 sisuliselt vahet, millisel viisil apellandi esindaja oma seletuse andis. Apellandi seisukohti ei käsitletud vastustaja hinnangul teisiti sellepärast, et need polnud antud seadusliku esindaja poolt vande all. Seega ei muuda seadusliku esindaja vande all seletuste andmine menetluslikus mõttes mitte midagi. Vastustaja leiab, et maakohtu otsuses käsitletakse põhjalikult apellandi vastutuse tekkimise alust ning maakohus on õigesti leidnud, et käesoleval juhul on just korteriühistu passiivsus enda seadusest tulenevate ülesannete suhtes viinud olukorrani, kus läbiroostetanud torust väljavoolanud vesi põhjustab kahju korteriomanikule. Apellant oleks pidanud kontrollima korterites paiknevat, kuid kaasomandisse kuuluvat torustikku, et vältida selle amortiseerumise tõttu tekkida võivat kahju. Roostetamise puhul on tegemist pikaajalise ja etteaimatava protsessiga, mitte üllatusliku või ootamatu sündmusega, mille toimumist apellant ei oleks saanud mingil juhul ette näha või vältida.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.
9.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud apellandi etteheited maakohtule menetlusnormide rikkumist puudutavas osas. Maakohus on lähtudes hagihinnast 1243,60 eurot menetlenud tsiviilasja asjakohasel viisil mõnevõrra lihtsustatud korras, tagades seejuures menetlusosalistele võimaluse esitada oma väidete kinnituseks tõendeid ja selgitusi.
TsMS § 405 lg 1 kohaselt võib kohus lihtmenetluse asjades menetleda hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. TsMS § 405 lg 1 p 5 kohaselt võib kohus muu hulgas kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, sh menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all.
10.Maakohus andis oma 9. novembri 2015 kohtumäärusega pooltele tähtaja selgitamaks, kas nad on seisukohal, et vaidlusalune purunenud veetoru kuulus korterelamu ühissüsteemi. Määruses on kohus selgitanud tõendamisele kuuluvaid asjaolusid ja tõendamiskoormist. Täiendavalt on maakohus oma 20. novembri 2015 määrusega kohustanud Riho Kinnisvarahoolduse OÜ-t esitama kohtule selgitus vaidlusaluses korteris toimunud veetorustiku lekke põhjuste ja tagajärgede kõrvaldamise kohta, mh selgitada detailselt, kas purunenud oli ühissüsteemi kuuluv püstakutoru või korteris asuv toru. Samas on kohus kohustanud kostjat esitama kohtule fotomaterjal vm piltlikud tõendid (skeem vms) parandatud toru asukoha kohta. Kohtule on esitatud Riho Kinnisvarahoolduse OÜ tegevjuhi Riho Tõnisalu kirjalik teatis (tl 35), sama isiku poolt koostatud skeemid torustiku paiknemise kohta (tl 56-57) ning kirjalik selgitus veetorustiku lekke põhjuste ja tagajärgede kõrvaldamise kohta (tl 59-60). Hageja on omalt poolt esitanud V.A. e-kirja (tl 62), kus samuti selgitatakse torustiku remondiga seonduvat, samuti fotod (tl 63-71).
11.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on praegusel juhul selgelt määratlenud tõendamiseseme ja selgitanud pooltele tõendamiskoormist. Pooled on esitanud kohtule lihtmenetluse menetlusreeglitele vastavaid tõendeid. Isikud, kelle tunnistajana või vande all ärakuulamist pooled maakohtus soovisid, on esitanud kohtule kirjalikult oma selgitused ja seisukohad. Ringkonnakohus leiab, et lihtmenetluses ei olnud kohtul kohustust asuda eeltoodut arvestades samu isikuid lisaks ka suuliselt ära kuulama. Torustiku lugemine kaasomandi mõttelise osa või korteriomandi reaalosa juurde kuuluvaks kujutab endast õiguslikku hinnangut, s.o tegemist ei ole sellise faktilise asjaoluga, mille esinemist või puudumist saaks iseenesest tõendada. Küll sai tõendada neid tehnilist laadi asjaolusid, millest lähtudes saaks kõnealuse õigusliku otsustuse langetada, s.o esmajoones torustiku täpne paiknemine konkreetses korteris ning selle seos korterelamus oleva veevärgiga tervikuna. Arvestades tõendamisele kuuluvate asjaolude tehnilist iseloomu tegi maakohus põhjendatult pooltele ettepaneku esitada kirjalikke tõendeid, sh skeeme või fotosid.
12.Korteriomandi eseme reaalosa on KOS § 2 lg 1 esimese lause järgi piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. KOS § 2 lg 2 kohaselt ei ole korteriomandi eseme reaalosa ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukoha ja põhjendustega, mille kohaselt kuulus vaidlusalune torustiku osa korteriomandite kaasomandi mõttelise osa hulka. Ühisveetorustiku ümberehitamine tõi kaasa senise kaasomandi muutmise, mistõttu ei vasta see KOS § 2 lg 1 järgi reaalosa määratlusele. Kostja kinnitas menetluses (ringkonnakohtu istungil), et korteris esialgselt paiknenud torustik kuulus vaieldamatult korteriomanike kaasomandisse, kuid olukord muutus pärast korteris nr Y vannitoa torustiku ja veevarustuse omavolilist ümberehitamist. Ringkonnakohus leiab, et kostja seisukoht ei ole õige ning torustiku olemus
ega funktsionaalne seotus korteriomanike ühiskasutuses oleva veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemiga ei muutunud torustiku ümberehitamise tagajärjel. Asjas ei ole vaidlust, et korteris nr Y ümberehitatud torustik oli ühendatud korterelamu ühisesse veevõrku, s.o sisuliselt asendas varem korterit läbinud ühistorustiku (püstakutoru) osa. Nii on Riho Kinnisvarahoolduse OÜ tegevjuht Riho Tõnisalu kohtule kirjalikult selgitanud (tl 59-60), et korteris nr Y oli vannitoa remondi käigus algne püstakutorustik viidud uude asukohta ning veeleke oli tekkinud muudetud asukohaga püstakutorustikus. Ka kostja ise kinnitas ringkonnakohtu istungil, et ümberehitatud torustik täidab sama funktsiooni, mis algne torustik. Seega moodustas ka ümberehitatud kujul veetorustik osa elamu ühisest veesüsteemist, täites jätkuvalt sama funktsiooni nagu ka esialgne projektijärgne torustik. Ükski asjas esitatud tõend, sh kostja esitatud skeem ja hageja esitatud fotod ei võimalda teha vastupidist järeldust.
13.Ringkonnakohtu arvates kohaldas maakohus õigesti materiaalõigusnorme, millest tulenevalt vastutab korteriühistu ka sellise kahju eest, mis on korteriomanikule tekkinud seoses elamu tehnosüsteemide korrashoiu kohustuse ebapiisava täitmisega. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et käesoleval juhul on alust heita korteriühistule ette hoolsuskohustuse puudulikku täitmist elamu tehnosüsteemide (ühised veetorustikud) korrasoleku kontrollimisel. Korteriomanikel on ühine üldine kohustus tagada, et kaasomandiese oleks sellises korras, millest ei tekiks kellelegi kahju. See hõlmab ka hoolsuskohustust kontrollida perioodiliselt elamu tehnosüsteemide korrasolekut, vältimaks mh lekkeid. Maakohus on õigesti leidnud, et korteriühistu olemasolul on nimetatud hoolsuskohustus üle kantav korteriühistule. Praegusel juhul on kostja menetluses sisuliselt möönnud, et tegelikult ta korterite reaalosasid läbivate ühistorustike seisundi kontrollimisega ei tegele, vaid reageerib siis, kui keegi elanikest ühistu juhatuse poole pöördub. Ringkonnakohus leiab, et korteriühistu tegevus ühiskommunikatsioonide korrasoleku kontrollimisel ei piirdu eelnimetatuga. Ühistul on võimalik teha oma liikmete hulgas teavitusja selgitustööd mh selles osas, et torustikke vm ühissüsteeme ei tohi muuta omal algatusel. Regulaarse kontrolli teostamise korral oleks ühistu pidanud juba enne veelekke tekkimist olema teadlik, et korteris nr Y on torustik ümber ehitatud. Sellises olukorras oleks võinud nõuda asjaomaselt korteriomanikult kas kinnitust, et ümberehitatud torustik vastab nõuetele ega ohusta ülejäänud korteriomandeid ega kaasomandit, või vajadusel endise olukorra taastamist.
14.Eelmärgitu ei välista, et ümberehituse teostanud korteri nr Y omanik võib samuti olla käesoleval juhul kahju tekkimise eest vastutav. Muuhulgas on igal korteriomanikul, kelle korteriomandi reaalosa torustik läbib, kohustus teavitada teisi korteriomanikke (olgu ka valitseja või korteriühistu vahendusel) torustikust lähtuvatest ohtudest, sh torustiku amortiseerumisest ja lekkimisest. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole korteriomanikul õigust ka ühissüsteemi kuuluvaid torustikke ümber ehitada ilma seda teiste korteriomanikega kooskõlastamata. Ümberehitusega, mis ei võimalda enam torustiku olukorda kontrollida ega sellele ligi pääseda, on muuhulgas ühistul raskendatud täita kohustust tagada elamu kui terviku tehnosüsteemide korrasolek. Korteri nr Y omaniku võimalik vastutus aga ei välista nõude esitamist korteriühistu vastu. Riigikohus on tsiviilasjades nr 3-2-1-38-05 ja 3-2-1-76-04 märkinud, et kuna korteriühistu üheks seadusest tulenevaks ülesandeks on korteriomanike ühise omandi hooldamine, sh ka elamu tehnosüsteemide korrashoidmine, siis võib korterelamu ühiskommunikatsiooni rikkest tuleneva kahju tekitamise eest vastutada ka korteriühistu. Korteriühistu vastutus ei välista aga omi kohustusi rikkunud korteriomanike vastutust teise korteriomaniku vara kahjustamise eest. Sellisel juhul on korteriühistu jt vastutavate isikute vastutus solidaarne (vt VÕS § 137 lg-t 1).
VÕS § 65 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja omal valikul esitada nõude ka üksnes ühe solidaarvõlgniku vastu. Seega ei tule ühe solidaarvõlgniku vastu hagi esitamise korral kontrollida, kas ka teise potentsiaalse solidaarvõlgniku puhul on nõude rahuldamise eeldused täidetud. Solidaarvõlgnike omavahelisi suhteid reguleerib VÕS § 69, sh tekib kohustuse täitnud solidaarvõlgnikul tagasinõue teiste võlgnike vastu, v.a talle endale langevas osas. Eeldatakse solidaarvõlgnike osade võrdsust. Seega on maakohus hagi õigesti rahuldanud ja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
15.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluses kantud kulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Vastustaja on kandnud sõidukulu seoses ringkonnakohtu istungil osalemisega summas 18,10 eurot, mis kuulub apellandilt vastustaja kasuks väljamõistmisele.
Üllar Roostoja
Vahur-Peeter Liin
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.