OÜ Filtrimeister kaebus: - Maksu- ja Tolliameti 29.09.2021 maksuotsuse nr 12.23/054343-17 ja 26.11.2021 vaideotsuse nr 6-1/5039-2 osaliseks tühistamiseks; - 07.01.2022 maksuotsuse nr 12.2-3/054343-20 tühistamiseks; - 16.05.2022 maksuotsuse nr 12.2-3/057265-9 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ Filtrimeister (registrikood 12601070), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Andreas Aas
2.Tühistada Maksu- ja Tolliameti 29.09.2021 maksuotsus nr 12.2-3/054343-17 ja 26.11.2021 vaideotsus nr 6-1/5039-2 osas, milles neis on kaebajale määratud ja kohustatud kaebajat makse maksma puutuvalt Soome äriühingule Wasa System Control AB-le väravate soetamise ja paigaldamise episoodiga.
3.Jätta muus osas kaebus rahuldamata.
4.Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 80 eurot.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 03.03.2023. a.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
I maksuotsus (dtl 119)
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 07.12.2020 korralduse nr 12.2-3/054343-1 alusel (dtl 15) Filtrimeister OÜ käibemaksu, tulumaksu (ettevõtlusega mitteseotud kuludelt) ning tööjõumaksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil 2020 august–oktoober. MTA andis 1(16)
16.07.2021 kontrollakti nr 12.2-3/054343-14 (dtl 21), millele Filtrimeister OÜ esitas 16.08.2021 eriarvamuse (dtl 108). MTA tegi Filtrimeister OÜ-le 29.09.2021 maksuotsuse nr 12.2-3/054343-17 (dtl 119), millega kohustas Filtrimeister OÜ-d tasuma maksusumma 8407,15 eurot. Filtrimeister OÜ esitas maksuotsusele vaide (dtl 154). 26.11.2021 vaideotsusega 6-1/5039-2 (dtl 177) rahuldas vaide lahendaja vaide osaliselt ning tunnistas maksuotsuse nr 12.2-3/054343-17 kehtetuks osas, mis puudutas sõiduautodega 414MFC ja 862MHX seotud kulude maksustamist ning leidis, et maksuotsuse kehtetuks tunnistatud osas tuleb asi otsustada uuesti. Kohtumenetluses vaidlustatud ulatuses (vt käesoleva otsuse p 2 lg 2) osas on maksuotsuse põhjendused järgmised:
1.Filtrimeister OÜ seletuse kohaselt soetati bensiini saagidele ja murutraktorile. Kontrollitaval perioodil oli Filtrimeister OÜ majandustegevuseks ventilatsioonifiltrite ja kaitsemaskide müük, mis maksuhalduri hinnangul ei nõua murutraktori ja saagide kasutamist. Seetõttu ei ole bensiini soetamine seotud äriühingu ettevõtlusega ning tal puudub õigus kajastada sisendkäibemaksu hulgas bensiini soetamisel tasutud käibemaksu summas 18,40 eurot.
2.Filtrimeister OÜ on 2020 august–oktoober kajastanud sisendkäibemaksu hulgas ehitusega seotud kulude käibemaksu summas kokku 3048,10 eurot. Samas ei ole äriühing esitanud ühtegi tõendit ega dokumenti, millelt nähtuks, et on seoses ettevõtlusega teostanud ise ehitustöid. Filtrimeister OÜ esitatud dokumentide alusel on põhjust arvata, et juhatuse liige K.T. koos oma pereliikmetega ehitas talle endale kuuluvat vara oma äriühingute Filtrimeister OÜ ja Õigusbüroo Lex Reges OÜ rahaliste vahendite arvelt. Isegi juhul, kui tegemist oleks olnud Filtrimeister OÜ kuludega, ei oleks Filtrimeister OÜ-l lubatud ehitusega seotud kulutuste käibemaksu kajastada sisendkäibemaksu hulgas, kuna Filtrimeister OÜ poolt esitatud dokumentidest nähtuvalt on tegemist maksuvaba käibe tarvis (üür, millele ei lisandu käibemaksu) tehtud kulutustega.
3.Filtrimeister OÜ ei ole 2020 august–oktoober ettevõtlusega mitteseotud kuludelt deklareerinud ega tasunud tulumaksu.
3.1.Väide, et Õigusbüroo Lex Reges OÜ rahastab Filtrimeister OÜ-d, ei vasta tõele. Hoopis Filtrimeister OÜ on rahastanud Õigusbüroo Lex Reges OÜ tegevust. Filtrimeister OÜ on tagastanud mitmel korral võlga Õigusbüroo Lex Reges OÜ-le, kuigi esitatud andmetel Filtrimeister OÜ-l võlg Õigusbüroo Lex Reges OÜ-le puudub ning hoopis Õigusbüroo Lex Reges OÜ on Filtrimeister OÜ-le võlgu suurtes summades. Seoses laenudega ei ole te esitatud ühtegi dokumenti, s.h laenulepingut ega arvestust. 31.12.2019 sõlmitud arvlemisleping „Koostööleping ja arvlemisleping jooksva arve tingimuste alusel VÕS § 203 lg 1“ ei anna õigust teha tehinguid dokumentide vormistamiseta. Rahalisi vahendeid liigutatakse äriühingute vahel ülekannetega, mille selgituseks on märgitud „laen“ või „laenu tagasimaks“, tegelikult ei ole tegemist laenudega. Sellised selgitused on ülekannetele märgitud vaid selleks, et ei oleks võimalik tuvastada, kuidas ja seoses millega on tegelikult rahalised vahendid liikunud.
3.2.2020 august–oktoober kulutuste koondis märkega „isiklik“ toodud kulutused summas 1072,38 eurot hüvitamine K.T.le ei ole õigustatud, kuna kulutused on teinud teised isikud või ei ole tõendatud, et kulutused on teinud K.T., ning on käsitletav ettevõtlusega mitteseotud kuluna.
3.3.2020 august–oktoober kulutuste koondis märkega „Lex Reges“ toodud ehitusega seotud kulutused summas 7841,66 eurot ja bensiini soetamisega seotud kulutused summas 52,68 eurot ning 2020 september–oktoober ostuarvete koondites kajastatud ehitusega seotud kulutused summas 4299,85 eurot ja 17.09.2020 Ames Kaubandus OÜ-le teostatud ülekanne (soetatud 30 OSB ehitusplaati) summas 254,52 eurot ei ole seotud Filtrimeister OÜ ettevõtlusega.
3.4.AS-ile PlusPlus teostatud ülekande 1030 € aluseks olevad algdokumendid puuduvad, mistõttu on tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuluga.
4.Eriarvamuses märgitu ei muuda MTA otsust:
4.1.Eriarvamusele ei ole lisatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks eriarvamuses toodud väiteid ja lükkaks ümber kontrollaktis toodud maksuhalduri seisukohad ja järeldused. 2(16)
4.2.Kiili Vallavalitsuse 30.03.2021 nr 12.2-3/054343-8 vastus tõendab, et K.T. kinnistul (xxxxxxxx) teostati küll ehitustöid, kuid vastusest ei selgu, kes ehitustöid teostas. Vallavalitsuse vastusest nähtuvalt ei toimunud garaažil mansardkorruse ehitus kontrollitaval perioodil ning kuigi abihoonet võidi kontrollitaval perioodil ehitada, siis vallavalitsuse vastus ei tõenda konkreetselt millal, kelle poolt ja milliseid abihoone ehitusega seotud ehitustöid kontrollitaval perioodil (2020 august–oktoober) teostati.
4.3.Filtrimeister OÜ ei ole esitanud ühtegi dokumenti ega tõendit (ehitustööde lepingut, ehitusluba, teostatud ja kaetud tööde akte), mis tõendaks, et Filtrimeister OÜ on teostanud endale kontori ja laoruumide ehitust K.T.le kuuluval kinnistul. Seega ei ole tõendatud, et raamatupidamises kajastatud ehitusega seotud kulutused on seotud Filtrimeister OÜ ettevõtlusega. Ei ole tõendatud isegi see, et kuludes kajastatud ehitusega seotud kulutused on tehtud seoses kontori ja laohoone ehitusega ning ei ole tehtud K.T. kinnistul asuvate muude ehitistega seoses.
4.4.Laoruumis ladustatud filtrid ei tõenda kontoriruumide kasutamist ainult Filtrimeister OÜ poolt. Filtrimeister OÜ 27.11.2020 laoruume veel ei kasutanud. Kuna ruumide kohtvaatlusega ei ole võimalik tuvastada, kes ja millisel perioodil mingeid ruume kasutas, siis ei ole maksuhaldur pidanud vajalikuks ruumide kohtvaatlust teostada.
4.5.Filtrimeister OÜ väidab, et kontrollakti tabelis 14 kajastatud ehitusega seotud kulutused on seotud objektiga Soome Vabariigis. Eriarvamusele ei ole lisatud ühtegi dokumenti väite tõenduseks ega selgitatud, millise konkreetse Soomes asuva objektiga on tegemist ja kuidas on see seotud Filtrimeister OÜ ettevõtlusega. Ettevõtja raamatupidamisest peab üheselt nähtuma, kes konkreetselt ruume ehitas, millal ja milliseid ruume ehitati ning milliseid materjale, mis hinnaga ja millises mahus ehituses kasutati. Filtrimeister OÜ raamatupidamisest see ei nähtu.
4.6.31.12.2019 sõlmitud arvlemisleping, mis on koostatud VÕS § 203 lg 1 alusel, ei saa olla laenutehingute aluseks, kuna VÕS § 203 lg 1 ei sätesta laenutehingutega seonduvat, vaid äriühingute vahelisi tasaarveldusi. Pearaamatu kontol 104452 „lühiajalised laenud - Lex Reges“ on Filtrimeister OÜ kajastanud Õigusbüroo Lex Reges OÜ-ga korduvalt teostatud laenutehinguid. Nimetatud kontolt nähtub vaid laenu andmise/saamise/tagasimaksmise kuupäev ja summa. Ei ole esitatud ühtegi dokumenti, mille alusel on Filtrimeister OÜ pearaamatus laenukandeid teinud. Raamatupidamise seadus kehtib ka äriühingute vahel toimuvate tasaarvelduste korral. 4.7 See, et K.T. on saanud renditulu, ei lükka ümber kontrollaktis toodud väiteid, et ehitusega seotud kulutused ei ole seotud Filtrimeister OÜ ettevõtlusega. II maksuotsus (dtl 317) MTA laiendas 10.12.2021 korraldusega nr 12.2-3/054343-18 (dtl 200= kontrolli erisoodustustelt deklareerimisele ja tasumisele kuuluva tulu- ja sotsiaalmaksu osas perioodil 2020 august–oktoober. MTA andis 15.12.2021 kontrollakti nr 12.2-3/054343-19 (dtl 202) sõiduautodega 414MFC ja 862MHX seotud kulude maksustamise osas. MTA tegi Filtrimeister OÜ-le 07.01.2022 maksuotsuse nr 12.2-3/054343-20, millega kohustas Filtrimeister OÜ-d tasuma maksusumma 759,63 eurot. Maksuotsuse kohaselt:
1.Filtrimeister OÜ ei ole sõidukeid Mercedes-Benz (414MFC) ja Mercedes-Benz (862MHX) kasutanud 100% vaid ettevõtluse tarbeks.
2.Sõidukitel 414MFC6 ja 862MHX7 puudub Maanteeameti liiklusregistris märge, et sõidukeid kasutatakse vaid töö-, ameti- või teenistusülesannete täitmiseks.
3.Filtrimeister OÜ poolt esitatud sõidupäevikute alusel ei ole võimalik tuvastada: kes konkreetselt sõidupäevikutes kajastatud kuupäevadel sõidukit kasutas, kuna ei ole kajastatud sõiduki kasutaja eesmärk; kuidas on kujunenud sõidupäevikutes märgitud kilomeetrid kokku, kuna puudub sõitude teekond. Sõidupäevikutest nähtuvalt on sõidud toimunud korduvalt erinevatesse ehituspoodidesse. Maksuhaldur tuvastas 29.09.2021 maksuotsuses 12.2-3/054343-17, et ehitusega seotud kulutused ei ole seotud Filtrimeister OÜ ettevõtlusega, millega nõustus ka vaide lahendaja. Sellest tulenevalt ei ole ka sõidud ehituspoodidesse seotud Filtrimeister OÜ ettevõtlusega. 3(16)
4.Tööandja valduses olevate sõidukite tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks kasutada andmine loetakse erisoodustuseks, millelt kuulub deklareerimisele ja tasumisele tulu- ja sotsiaalmaks. Filtrimeister OÜ on 2020 august–oktoober teinud erisoodustusi kokku summas 1146,60 eurot, millelt kuulub deklareerimisele ja tasumisele tulumaks summas 286,65 eurot ja sotsiaalmaks summas 472,98 eurot. III maksuotsus (dtl 1000) Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 01.12.2021 korralduse nr 12.2-3/057265-1 (dtl 193) alusel OÜ Filtrimeister maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil oktoober 2021. 12.04.2022 korraldusega nr 12.2-3/057265-5 laiendas MTA kontrollitavat perioodi september 2021 osas. MTA andis 20.04.2022 kontrollakti nr 12.2-3/057265-8 (dtl 972), millele OÜ Filtrimeister esitas 02.05.2022 eriarvamuse (dtl 991). MTA tegi OÜ-le Filtrimeister 16.05.2022 maksuotsuse nr 12.2-3/057265-9, millega nõudis tagasi OÜ-lt Filtrimeister ettemaksukontole täidetud ja pangakontole tagastatud september 2021 tagastusnõude summas 46,32 eurot; jättis rahuldamata OÜ Filtrimeister oktoober 2021 tagastusnõude summas 109,43 eurot ning kohustas OÜ-d Filtrimeister tasuma maksusumma 1407,50 eurot. Maksuotsuse kohaselt:
1.Tulenevalt KMS §§ 29 lg 1, 31 lg 1 ei ole OÜ-l Filtrimeister lubatud kajastada renditava pinnaga seotud kulutuste käibemaksu summas 109,43 eurot perioodi 2021 oktoober ja 46,32 eurot perioodi 2021 september sisendkäibemaksu hulgas. Maksuhaldurile esitatud koostöölepingu, rendilepingu ja -arve põhjal on nähtav, et renditasule ei ole lisatud käibemaksu. Kuna OÜ Filtrimeister rendib Õigusbüroo Lex Reges OÜ-lt pinda maksuvabalt, siis jooksvad kulud renditavale pinnale tekivad rentijal, mitte rentnikul. Rentnik maksab renti, mis sisaldab juba pinna ülalpidamise kulusid.
2.OÜ-l Filtrimeister ei ole sõidukit Mercedes-Benz R350 CDI (862 MHX) kasutanud 100% ettevõtluse tarbeks. 2021. a oktoobris on OÜ Filtrimeister teinud erisoodustusi kokku summas 286,65 €, millelt kuulub deklareerimisele ja tasumisele tulumaks summas 71,66 € ja sotsiaalmaks summas 118,24 €
2.1.Sõidukil puudub Maanteeameti liiklusregistris märge, et sõidukit kasutatakse vaid töö-, ametivõi teenistusülesannete täitmiseks.
2.2.Esinevad ebakõlad sõidupäevikutes toodud andmete ja OÜ Filtrimeister poolt esitatud ostuarvetel nähtuva info vahel, ebakõlad esinevad nii kuupäevade kui sihtkohtade osas. Maksuhalduri hinnangul ei ole sõidupäevikud usaldusväärsed ning nendes kajastatud andmete põhjal ei saa kinnitada erasõitude mittetegemist.
2.3.OÜ Filtrimeister büroo ja ladu asuvad samal kinnistul, kus eluhoone (juhatuse liikme K.T. ja tema elukaaslase T. A. elukoht). Kuna elu- ja töökoht asuvad ühel ja samal aadressil, jäädes Tallinnast ca 15 km kaugusele, siis ei ole eluliselt usutav, et nii juhatuse liikme kui tema elukaaslase kasutuses olnud sõiduautosid ei ole oktoobris 2021 kasutatud erasõitudeks. Seda enam, et isiklikud sõiduautod puudusid ning kontori ja elukoha asumisel samal aadressil on lihtne segi ajada töö- ja erasõite.
3.2021 oktoobris on OÜ Filtrimeister teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid, mille kohta puudub seaduse nõuetele vastav algdokument. Väljamaksetelt ei ole deklareeritud ega makstud erijuhtude tulumaksu.
3.1.OÜ Filtrimeister on teinud Õigusbüoo Lex Reges OÜ-le ülekandeid kokku summas 7310 eurot, selgitusega „Lühiajaline laen“, kuid ei ole esitanud laenu andmise aluseks olevat laenulepingut. Maksuhaldurile esitatud 31.12.2019 arvlemisleping on sõlmitud büroo ja laopindade rajamiseks ning ei ole aluseks oktoobris 2021 toimunud laenutehingutele OÜ Filtrimeister ja Õigusbüroo Lex Reges OÜ vahel. Nimetatud lepingust ei nähtu, mis summas ja millistel tingimustel on laenutehing vormistatud. Ei ole usutav, et tütarettevõte annab pidevalt ja korduvalt emaettevõttele laenu ilma täpseid tagasimakse tingimusi fikseerimata. Olenemata sellest, et tegemist on emaettevõtte ja tütarettevõttega, peab iga ülekanne olema põhjendatud ning kulutuse algdokument vastama seaduses kehtestatud nõuetele. 4(16)
3.2.Laenude andmisel puudub majanduslik sisu.
3.3.OÜ Filtrimeister ei ole emaettevõtjale Õigusbüroo Lex Reges OÜ-le antud ega tagastatud laene deklareerinud.
3.4.OÜ Filtrimeister poolt ülekantud rahalisi vahendeid on osaliselt kasutatud ettevõtlusega mitteseotud kulutusteks, sh juhatuse liikme isiklike kulutuste katmiseks.
3.5.Laenu andmise, kasutamise ja tagastamise kohta kogutud tõendid näitavad, et OÜ Filtrimeister on teinud teadlikult ja tahtlikult majandustehinguid, mille eesmärgiks on olnud seotud isikute rahaliste vahendite võimalikult segamini ajamine. Seda kinnitavad nii ebatavaline kuluarvete tasumine, isiklikuks otstarbeks tehtud kulutused kui laenu tasaarveldamine seotud osapoole põhjendamata müügiarvega. Juhatuse liige pidi mõistma, et saab äriühingult rahaliselt hinnatava hüve ning et äriühingust rahaliste vahendite väljaviimisega tekib maksukohtus ja tegemist on tulumaksuga maksustatava tehinguga.
4.OÜ Filtrimeister on 13.10.2021 teinud ülekande OÜ-le Alternova summas 277,92 eurot, kuid tegemist ei ole OÜ Filtrimeister kui rentniku kuluga, mistõttu on ülekanne käsitletav ettevõtlusega mitteseotud kuluna, millelt kuulub arvestamisele ja deklareerimisele ning tasumisele tulumaks.
5.OÜ Filtrimeister on teinud väljamakse summas 650 eurot MTÜ Kristoferi Joonase Hugo Haridusfond pangakontole ilma alusdokumendita ning rahalised vahendid välja viidud läbi MTÜ pangakonto. Väljamakse summas 650 eurot on käsitletav TuMS § 51 lg 2 p 3 kohaselt ilma nõuetele vastava algdokumendita tehtud kuluna, millelt kuulub deklareerimisele ja tasumisele tulumaks summas 162,50 eurot.
2.OÜ Filtrimeister esitas 27.12.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti 29.09.2021 maksuotsuse nr 12.2-3/054343-17 (edaspidi I maksuotsus) ja 26.11.2021 vaideotsuse nr 6-1/5039-2 tühistamiseks (haldusasi nr 3-21-2985). Kaebaja täiendas kaebust 07.02.2022 Maksu- ja Tolliameti 07.01.2022 maksuotsuse nr 12.2-3/054343-20 (edaspidi II maksuotsus) tühistamise nõudega. 15.06.2022 esitas OÜ Filtrimeister Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti 16.05.2022 maksuotsuse nr 12.2-3/057265-9 (edaspidi III maksuotsus) tühistamiseks (haldusasi nr 322-1314). Tallinna Halduskohus liitis kaebused ühte menetlusse nii, et liidetud haldusasja numbriks jäi 3-21-2985. Vastavalt kohtu 20.06.2022 määrusele tuli kaebajal esitada kaebuse terviktekst kõikide nõuete osas, järgides kohtu 23.05.2022 eelistungil antud suuniseid. Kaebaja esitas 27.07.2022 kaebuse tervikteksti. Vastuseks 06.10.2022 kohtunõudele täpsustas 27.10.2022 kaebaja vaidluse ulatust ning kinnitas, et vaidlustab II ja III maksuotsust (vastavalt antud 07.01.2022 ja 16.05.2022) terves ulatuses, s.o vastavalt summas 759,63 eurot ja 1563,25 eurot, küll aga II maksuotsust formaalsetel kaalutlustel. 29.09.2021 maksuotsust vaidlustab kaebaja sisendkäibemaksu osas kontrollakti (KA) p 1.2 punkti 3 – bensiini soetamine; ja punkti 8 – ehitusega seotud kulutused ja kulutused, mis on seotud kliendile automaatväravate rajamisega Soomes; ning tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, välja arvatud KA p 1.3.2.1 punkti 5 – kulutused ei ole seotud ettevõtlusega (Alexela AS ja Prisma Peremarket arved); ning samuti välja arvatud vastustaja poolt kehtetuks tunnistatud osi – KA p 1.3.2.2 alapunkt 1 – kulutuste eest on tasunud kaebaja ise, mitte Õigusbüroo Lex Reges OÜ (maksuotsuses p 2.2.3 lõppjärelduse p 2); ning KA p 1.3.2.4 sõidukitega seotud kulud (maksuotsuses p 2.2.5 tervikuna). Kaebaja vaidlustab 29.09.2021 maksuotsust ja 26.11.2021 vaideotsust kokku summas 6689,95 eurot. Kaebuse tervikteksti kohaselt on kaebaja põhjendused järgnevad:
1.I maksuotsus
1.1.Ehitusega seonduv kulu:
1.1.1.Seadus ei piira rentnikul teha rendipinna parendamiseks kulutusi. Kui vastavad kulutused on seotud ettevõtja majandustegevusega, on kulutustelt tasutud sisendkäibemaksu arvestamine õiguspärane. Tegemist on kaebaja poolt tehtud kulutustega, millised olid objektipõhiselt kaebaja raamatupidamises kajastatud. Maksuhaldur ei pöördunud selles osas maksumenetluse käigus kaebaja poole täiendavate selgituste saamiseks, seega ei 5(16)
saa maksuhaldur teha antud arvestuste osas kaebajale etteheiteid. Maksuhaldur käsitleb KMS § 16 lg 2 p 2 ja KMS § 31 lg 1 toodud piiranguid formaalselt liiga kitsendavalt. Kontoriga seoses tehtud kulutusi tuleb käsitleda laiemalt, analüüsides iga konkreetse tehingu sisu ning otsest seost maksumaksja tegevusega ning kulutuse otstarbekust ja vajadust. Sellist analüüsi maksuhaldur teinud ei ole.
1.1.2.Maksuhaldur on ehituskulude hulka arvanud kulutused, mis olid seotud kliendi objektiga (automaatväravate rajamine) Soome Vabariigis. Oma väidete põhistamiseks esitas kaebaja vaidemenetluses pildimaterjali, ehitusjoonised ning kirjavahetuse kliendiga. Kaebaja ei esitanud nimetatud materjale maksumenetluse käigus põhjusel, et kaebajal puudus igasugune arusaam sellest, et maksuhalduril võiks nimetatud tehinguga olla täpsustavaid küsimusi. Maksuhaldur ei pöördunud maksumenetluse käigus kordagi kaebaja poole palvega selgitada täiendavalt Wasa System Control AB-ga tehtud tehingute tagamaad. Kliendile Wasa Systrem Control AB valmistati eritellimusel visuaalselt ja tehniliselt keerukad väravad automaatikaga, millede valmistamine, materjalide hankimine ning paigaldamine on ajamahukas töö. Sellist laadi töövõtulepingute puhul on tavapärane, et kokkuleppe sõlmimisel tasub klient osa lepingu maksumusest ettemaksuna nagu on kajastatud ka müügiarve 13765 sisuna “I – instalment“ ehk esimene osamakse. Kaebaja esitatud kirjavahetusest nähtub samuti vaidlusaluste ostuarvete ja paigaldustööde haakumine kontrollperioodiga. Maksukontrolli käigus esitas kaebuse esitaja maksuhaldurile kuluaruanded, millel on kajastatud kulutused seoses objektiga ajavahemikul 21– 23.09.2020. Seega ei pea paika maksuhalduri vaideotsuses kajastatud järeldused, et väravaid ei rajatud kontrollperioodis.
1.2.Bensiinikulu: Kontori ja lao territooriumi heakord ning korrastamine kuulub samuti ettevõtja ettevõtlusega seotud vajalike tegevuste hulka. Ühtlasi kasutati kontrollperioodil soetatud kütust ehituse käigus kasutatud mootorsaagides. Tegemist ei ole niivõrd märkimisväärse kulutusega, mis vajanuks maksuhalduri põhjalikku tähelepanu ning ümberarvestusi maksuarvestuse osas.
1.3.Väljamaksed Õigusbüroo Lex Reges OÜ-ga sõlmitud arvlemislepingu alusel: Maksuhaldur käsitleb 31.12.2019 arvlemislepingut liiga kitsendavalt. ÄS § 159 ei piira imperatiivselt laenuandmist emaettevõttele. Jooksvale arvele esitatavad nõuded on pooltevahelises arvlemises täidetud. Ühtlasi on tegemist ühte kontserni kuuluvate äriühingutega. Jooksva arve lepingus on määratud ka arveldusperioodi pikkus. Kulutuste sisu, mida teostab saadud rahaliste vahendite eest kolmas isik (dividendid, rendimaksed, tasutud kulud), ei saa muuta kaebaja maksukohustuse suurust. Jooksva arve lepingu alusel tekkiv positiivne või negatiivne saldo on esitatud lepingu kohaselt intressi kandev kohustus, seega ei saa olla tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuluga.
1.4.Majanduskulude aruannete alusel K.T.le teostatud ülekanded: Kaebaja esitas kontrollitava perioodi Filtrimeister OÜ majanduskulude aruanded, seega on kaebaja pidanud nõuetekohast arvestust raamatupidamises kajastatud majanduskulutuste kohta. VÕS ei piira kolmandate isikute õigust teha võlgniku eest kulutusi, samuti ei ole seadusega piiratud selliste kulutuste hüvitamine kolmandatele isikutele.
1.5.AS-ile PlusPlus Capital teostatud ülekanded: Ülekannete näol oli tegemist Õigusbüroo Lex Reges OÜ tarbeks tehtud maksetega tsiviilasjas 2-19-10394. Võlausaldaja nõude maha maksmine oli vajalik eesmärgiga saavutada vajalik häälteenamus võlausaldajate üldkoosolekul. Arvlemine toimus arvlemislepingu alusel ning tehtud maksed on kajastatud arvlemislepingu saldos. Sellisel viisil arvlemist seadus ei piira.
2.II maksuotsus Kui kaebemenetluses maksuotsus osaliselt või täielikult tühistatakse, ei anna see maksuhaldurile õigust laiendada senist maksumenetlust ning väljastada maksumaksjale uut põhimenetlusest eraldiseisvat kontrollakti ning sellele järgnevat maksuotsust. Maksuhalduril olnuks õigus eelnevas maksumenetluses tehtud maksuotsuse parandamiseks uuendada senine menetlus, kuid mitte laiendada juba lõppenud kontrollmenetlust. Seetõttu on maksuotsus formaalsete nõuete rikkumise tõttu 6(16)
tühine. Vastupidine olukord tooks kaasa maksukohuslastele olulise ebaselguse õiguskindluses ning vastuolu MKS § 95 lg 1 ja 2 sätestatuga.
3.III maksuotsus
3.1.Rendipinna kulu: Viitab p-s 1.1.1 toodud põhjendustele. Seadus ei piira rentnikul teha rendipinna parendamiseks kulutusi.
3.2.Sõiduki Mercedes-Benz R350 CDI (862MHX) kasutamine: Kaebajal puudub võimalus teha viidatud sõiduki kasutamise osas maksuhalduri nõutavat märget maanteeameti registrisse, sest maksumaksja pole sõiduki registrijärgne omanik. Maksuhalduri väide, et T. A. ja K.T. kasutuses puudusid kontrollperioodil Transpordiameti andmetel sõidukid, ei vasta tõele. T. A. ja K.T. igapäevases kasutuses erasõitudeks oli kontrollperioodil sõiduk 824 MPX. Sõiduk on bensiinimootoriga ja sõidukile tehtud kulutused on seetõttu muudest kulutustest lihtsalt eristatavad. Kaebaja selgitas eriarvamuses, et maksumaksja kasutuses olevaid sõidukeid ei kasutata isikupõhiselt vaid sõidukid on töötajate vahel sageli ristkasutuses, mistõttu võivad sõidukite sõidupäevikus kajastatud sõitude andmed vahel erineda tavaliselt sõidukit kasutava isiku maksekaardiga teostatud maksetest. Sõidupäevikud on esitatud detailselt teostatud sõitude põhiselt. Jääb arusaamatuks, millisel alusel on maksuhaldur kohaldanud erisoodustust ainult ühe sõiduki (862MHX) osas, samas on kontrollaktis viidatud ebatäpsetele andmetele just sõiduki (475BKP) sõiduki osas. Maksuhaldur ei ole oma maksuotsuses toodud järeldusi veenvalt ja arusaadavalt põhistanud.
3.3.Väljamaksed Õigusbüroo Lex Reges OÜ-le: Viitab p-s 1.3 toodud põhjendustele. Maksuhaldur käsitleb maksukohuslase poolt kontrolli käigus esitatud koostöö- ja arvlemislepingut jooksva arve tingimuste alusel liiga kitsendavalt.
3.4.Väljamakse MTÜ-le: Maksete alusdokumendiks oli vastav juhatuse otsus. Makse teostamise eesmärgiks oli rahaliste vahendite reservi paigutamine ning sellelt intressitulu saamine. Viidatud tegevus ei ole seadusega keelatud. Edasikantud rahalisi vahendeid kasutati muu hulgas kaebaja veebikaubanduse arendustegevuseks. Kuivõrd rahalised vahendid tagastati kaebajale koos intressiga, ei saa teostatud väljamakseid käsitleda kuluna ning ei saa kohalduda TuMS § 51 lg 2 p 3, § 54 lg 2, lg 4 lg ja lg 6.
3.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Täiendavalt selgitas vastustaja järgmist:
1.Kaebaja on 27.07.2022 koondkaebuses muu hulgas taasesitanud vaides ja eriarvamustes toodud seisukohti. Maksuhaldur on kaebaja eriarvamustele vastanud ja jääb eriarvamuste vastustes ning 26.11.2021 vaideotsuses avaldatud seisukohtadele.
2.Ümber lükkamata on maksuhalduri põhjendatud kahtlus, et ehitustegevustega seotud kulutused ei olnud seotud kaebaja ettevõtlusega.
2.1.Kaebaja poolt esitatud kuluarvete ja rendilepingus fikseeritud tingimuste vahel on vastuolud. 01.01.2021 rendilepingus on fikseeritud, et rendipind on remonditud, tehnosüsteemid uuendatud ning renditasu sisaldab endas kõiki kommunaalkulusid nagu elekter, vesi, kanalisatsioon, prügivedu, maamaks. Seega ei ole põhjendatud sisendkäibemaksu mahaarvamine ehitus- ja küttematerjalidele tehtud kulutustelt üüripinna kasutamisel.
2.2.Kaebaja esitas väited Soomes väravate ehitamise kohta esmakordselt vaidemenetluses. Kohtumenetluses esitatud pildid ei kinnita kaebaja väidet, et väravad Soomes on rajatud kaebaja ettevõtluse raames. Esitatud kirjavahetusest nähtub, et tegemist on pigem teenusepakkujate kontaktide vahendamisega ja nõu küsimisega. Muid täiendavaid tõendeid enda seotuse kohta ehitustöödega kaebaja esitanud ei ole.
3.II maksuotsuse tühistamist ei saa tingida asjaolu, et selle andmise ajal toimus vaidlus I maksuotsuse üle. Vaidlus I maksuotsuse üle toimub ulatuses, mida ei tunnistatud kehtetuks 26.11.2021 vaideotsusega. Maksuhaldur uuendas maksumenetluse kehtetuks tunnistatud osas, laiendas seda erisoodustusele ja tegi II maksuotsuse. Seega ei esine vaidluse esemete kattuvust. 7(16)
4.Maksuvaba käibe tarbeks tehtud kuludelt puudub vastupidiselt kaebaja seisukohale õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks.
5.Kui sõiduauto kohta puudub liiklusregistris märge sõiduauto üksnes tööalase kasutamise kohta, siis loetakse selline sõiduauto nii töö-, ameti- või teenistusülesannete kui ka tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks kasutusel olevaks.
5.1.Sõiduki Mercedes-Benz R350 CDI (862MHX) omanikuks oli kontrolliperioodil Õigusbüroo Lex Reges OÜ. K.T.l (olles kontrolliperioodil juhatuse liikmeks nii Õigusbüroo Lex Reges OÜ-s kui Filtrimeister OÜ-s) oli võimalus sõiduki kasutusse võtmisel vormistada Maanteeameti registris märge vastavalt sellele, millisel eesmärgil kaebaja sõidukit kasutama hakkab. Sõltumata kokkuleppest, mille alusel tööandja sõidukit omab või valdab, tuleb töötaja erasõitudeks võimaldamise korral erisoodustuselt maksud deklareerida ja tasuda.
5.2.Väide sõiduki Lada 2194 (824 MPX) erasõitude kasutamise kohta on paljasõnaline ja tõendamata. Kuivõrd sõiduki 824MPX omanik oli kontrolliperioodil Õigusbüroo Lex Reges OÜ, tulnuks äriühingul deklareerida erisoodustus sõiduki erasõitude kasutusse andmisel. Õigusbüroo Lex Reges OÜ ei ole deklareerinud erisoodustuselt makse oktoobris 2021.
5.3.Vastuoluline on kaebaja väide, mille kohaselt kaebaja kasutuses olevaid sõidukeid ei kasutata isikupõhiselt. Maksuhaldurile 11.01.2022 saadetud kirjas märgib kaebaja, et igal sõidukil on oma kasutaja. Kaebaja ei ole seda vastuolu selgitanud.
5.4.Võrreldes sõidupäevikutes toodud andmeid ja kaebaja poolt esitatud ostuarveid, esinevad ebakõlad nii kuupäevade kui sihtkohtade osas. Kaebaja ei ole neid vastuolusid selgitanud. Kogutud tõendid tekitavad põhjendatud kahtluse, et autodega tehti ka erasõite.
6.Kaebaja poolt esitatud koostöö- ja arvlemislepingus ei ole fikseeritud konkreetseid nõudeid, mida omavahel tasaarveldatakse. Lisaks on kaebajal ja Õigusbüroo Lex Reges OÜ-l erinevad tegevusalad ning ema- ja tütarettevõtte vahel puuduvad vastastikku püsivad tehingud teenuste või kaupade müügiks, mida omavahel tasaarveldada. Ema- ja tütarettevõte ei oma püsivas ärisuhtes sõlmitud lepingutest tulenevaid rahalisi nõudeid ja kohustusi, mida summeerida. Kaebaja ei ole täitnud eesmärki laenatud rahalt teenida väidetud intressitulu.
7.Esitatud dokument „Juhatuse otsus finantseraldise loomise kohta“ ei ole alusdokumendiks MTÜ kontole rahaliste ülekannete tegemiseks kaebaja poolt. Kaebaja väide paigutatud rahalt intressitulu teenida, on vastuolus MTÜ kui kasumit mittetaotleva organisatsiooni põhikirjajärgse eesmärgiga – rahaliste vahendite kogumine tagamaks võimalikult heal tasemel hariduse võimaldamine K.T. ja T. A. lastele. Ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis tõendaks, et rahalisi vahendeid on paigutatud tulu teenimisse ja on saadud ka tegelikult intresse. Vahetult pärast maksuhalduri pöördumist asjaolude selgitamiseks, on rahalised vahendid koheselt tagasi kantud. See omakorda näitab, et rahaliste vahendite ettevõttest välja viimine ei olnud kuidagi seotud kaebaja ettevõtlusega väidetava tulu teenimiseks. Arusaamatuks jääb kaebaja põhjendus MTÜ kontolt raha edasikandmiseks juhatuse liikme isiklikult kontole, et sealt tasuda kaebaja kulutusi.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus käsitleb järgnevalt vaidlustatud maksuotsuseid nende otsuste kaupa: 29.09.2021 maksuotsus (I maksuotsus, osa I); 07.01.2022 maksuotsus (II maksuotsus, osa II) ning 16.05.2022 maksuotsus (III maksuotsus, osa III). Lõpuks lahendab kohus kaebuse ja jagab menetluskulud (osa IV). Kohus käsitleb maksuotsuseid võimalusel n.ö episoodide kaupa (ehitus, bensiinikulu, sõidukid jne). Osas, milles I ja III maksuotsuse sisulised ja/või õiguslikud seisukohad kattuvad, viitab kohus eelnevalt käsitletule ega korda oma seisukohti. Kohus kohustas kaebajat pärast advokaadi kaasamist ja eelistungit esitama kaebuse tervikteksti. Seega jätab kohus kõrvale kaebuste varasemad versioonid ja lähtub lahendamisel üksnes terviktekstist. 8(16)
I
5.Maksuotsus I (dtl 119) on osaliselt 26.11.2021 vaideotsusega (dtl 177) kehtetuks tunnistatud. Ka esitas kaebaja kaebuse terviktekstis vastuväited maksuotsusele üksnes osade episoodide osas. Kohus täpsustas I maksuotsuse vaidlustamise ulatust 06.10.2022 kohtunõudega ning pooled kinnitasid, et kohus on maksuotsuse I vaidlustamise ulatusest õigesti aru saanud. Samas ulatuses on kohus eelnevalt kajastanud kohtuotsuse asjaoludes ka I maksuotsuse sisu. Ehitustegevus ja kinnistu kasutamine
6.Kohus käsitleb koos kõiki maksustamise aluseks olevaid episoode, mis seonduvad ehitamise ja kinnistu kasutamiseks, sh murutraktori ja saagide bensiini, rendipinna parendusi ja ehitustöid. Kohus käsitleb ka automaatväravate rajamist, kuna pooled on eriarvamusel, millise tegevusega on see seotud.
7.16.07.2021 kontrollakti (dtl 21) ja I maksuotsuse koosmõjus on vastustaja ehitustegevusega seotud asjaolud sisustanud järgmiselt: - Maksuhaldurile ei ole esitatud tõendeid, et kaebaja oleks ise teostanud ehitustöid. 31.12.2019 lepingu (dtl 631) kohaselt leppis kaebaja ja Õigusbüroo Lex Reges OÜ, keda esindab sama juhatuse liige, kokku, et Õigusbüroo rajab xxxxxxxx kinnistule kaebaja kasuks büroopinna ja laoruumid. Sama kinnistu kuulub juhatuse liikmele ja on tema ja tema elukaaslase elukoht. - 01.05.2020 lepinguga (dtl 633) andis kaebaja juhatuse liige enda nimel Õigusbüroole rendile osa xxxxxxxx kinnistust kontoripinna ja laohoone rajamiseks. Kaebaja ja Õigusbüroo vahel sõlmiti rendileping 01.01.2021 (dtl 643). Seega pidi ehitama oma kuludega Õigusbüroo, mitte kaebaja. Dokumentide alusel võib arvata, et juhatuse liige ehitas talle kuuluvat vara, kasutades äriühingute, sh kaebajate rahalisi vahendeid, kuivõrd kaebajal on 3 töötajat (juhatuse liige, tolle elukaaslane ning elukaaslase sugulane); samale kinnistule on registreeritud samade isikutega seotud muud juriidilised isikud; Õigusbürool ei olnud õigust sõlmida 31.12.2019 lepingut rajamise kohustusega, kuivõrd kinnistu anti Õigusbüroole rendile alles 01.05.2020; 01.05.2020 lepingust tulenevaid dokumenteerimiskohustusi tegelikult ei täidetud; ehitustegevusega seoses ei ole vormistatud ühtegi dokumenti; kaebaja juhatuse liikmele oli teada, et Õigusbürool puuduvad töötajad ning ehitusalane kogemus, samas võinuks kaebaja ehitamise ise tagada; kulutuste sisendkäibemaks on kajastatud kaebaja arvestuses, kuid kulutusi on enamasti tasunud Õigusbüroo, sh Õigusbüroo pangakaartidega. - Kaebaja poolt bensiini soetamine ei ole seotud kaebaja ettevõtlusega, milleks on ventilatsioonifiltrite müük. Kaebajale anti kontor üürile alles 01.01.2021. Ei ole eluliselt usutav, et murutraktorile oli vaja kokku soetada augustis 37 liitrit ja septembris 54 liitrit bensiini (maksuotsuse p 3.2.6, lk 19). Toodud asjaolude alusel on vastustaja leidnud, et kulutused ei ole kaebaja ettevõtlusega seotud, mistõttu ei ole kaebajal lubatav maha arvestada sisendkäibemaksu ning kaebajal tuleb tasuda ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt tulumaksu. Maksuotsuses on tuvastatud, et maksuhaldurile esitatud koostöölepingu, rendilepingu ja -arve põhjal on nähtav, et renditasule ei ole lisatud käibemaksu. Käibemaksuga ei maksustata kinnisasja või selle osa üürile, rendile või kasutusvaldusse andmist (KMS § 16 lg 2 p 2), kui maksukohustuslane ei ole MTA-d teavitanud teisiti (KMS § 16 lg 3). Tegemist on maksuvaba käibega. Käibemaksu objektiks on käive; v.a maksuvaba käive (KMS § 1 lg 1 p 1). Seega kuna kaebaja on teinud parendusi rendipinnale, mis on maksuvaba käive, puudub tal ka õigus parendustelt käibemaksu maha arvata. Vastusena kaebaja väitele, et vastustaja ei ole teinud analüüsi, millised tehingud on otseselt seotud kaebaja majandustegevusega, selgitab kohus, et sarnast analüüsi või vastuväiteid ei ole esitanud ka 9(16)
kaebaja. Kaebajal on parem ülevaade sellest, milline on tema majandustegevus ja tehtud kulutuste seos kaebaja ettevõtlusega. Murutraktorite ja saagide bensiini osas (ka p 1.2.2 alapunkt 3, tabel 6) osas selgitab kohus esmalt, et MKS § 100 lg 2 alusel maksusumma sissenõudmata jätmine, olukorras, kus summa ületab 10 eurot (käibemaks 18,40 eurot, millele lisandub tulumaks – KA 1.3.2.2 alapunkt 2, lk 23) on vastustaja otsus otstarbekuse alusel, mille osas kohus kontrolli ei teosta (HKMS § 158 lg 3 teine lause). Mootorsae kasutamine saab kaebaja ettevõtlust arvestades olla seotud üksnes rendipinna loomise või kasutamisega, mida kohus juba eelnevalt käsitles maksuvaba käibena. Kuivõrd kaebaja asus rendipinda rentima alles 01.01.2021 (dtl 643) ning sama lepingu kohaselt sisaldab rendileping ka kommunaalkulusid (p 3.2), ei saanud tegemist olla kaebaja ettevõtlusega seotud kuludega. Kohus nõustub ka vastustajaga, et kahe kuu jooksul 80 liitri bensiini soetamine muruniidukite ja mootorsaagide tarbeks on ka ilmselgelt ebausutav (MO I p 3.2.6, lk 11).
8.Kaebaja väidab, et Soome Vabariigis oleva objektiga on seotud KA tabelis 14 (lk 23) toodud kulutused, s.o graniitkivist detailid, värav (50%), tiibvärava automaatika, plaadid ja ehitusliiv. Eriarvamuses on vastav väide ühe lausega esitatud, ilma ühtegi tõendit lisamata ega klienti täpsustamata (dtl 115). Vaides on täpsustatud klienti ja lisatud kaks pilti rajatud automaatväravatest Soomes (dtl 162, 174-175). Kohtumenetluse käigus selgus, et kaebaja esitas vaidemenetluse käigus (s.o lisaks vaidele) täiendavalt dokumente tehingu tõendamiseks (vastustaja 06.06.2022 vastuse lisad, dtl 903 jj). Vastustaja analüüsis neid lisasid vaideotsuse punktis 44 (dtl 187-188), leides, et 02.07.2020 esitatud arve ei saa olla seotud kaebaja poolt kontrolliperioodil soetatud ja tasutud kaubaga. Kaebaja on leidnud, et tegemist on ettemaksuga (27.07.2022 koondkaebus, dtl 1041). Kaebaja esitas eriarvamuses üksnes seisukoha, et tegemist on objektiga Soomes (dtl 115). Olukorras, kus kaebaja oli sisuliselt käsitlenud vastustaja muid seisukohti kontrollaktis, pidi kaebaja aru saama, et ei piisa ühelauselisest väitest, vaid tuleb esitada ka vastavad tõendid, milleks on tavapäraselt arve, leping, kirjavahetus, tööde üleandmise-vastuvõtmise akt jne. Minimaalselt oskab isik sellisel juhul esitada tehingupartneri nime, et maksuhaldur saaks kontrollida tehingu toimumise asjaolusid ja saada tehingu kohta ka kinnitus. MTA 07.12.2020 korraldusega nr 12.2-3/054343-1 (dtl 15) kohustati kaebajat esitama perioodi 2020 august-oktoober (1) ostuarved ja nende juurde kuuluvad dokumendid (lepingud, tellimused, pakkumised, üleandmise-vastuvõtmise aktid, saatelehed jm). Juhul kui olete tasunud kontrollitaval perioodil väljaspool kontrollitavat perioodi kajastatud arveid, siis esitada ka need arved; (2) müügiarved ja nende juurde kuuluvad dokumendid (lepingud, tellimused, pakkumised, üleandmise-vastuvõtmise aktid, saatelehed jm); jne. Seega pidanuks Soome Vabariigis oleva objekti kohta olevad kõik dokumendid olema esitatud juba korralduse täitmisel ning vajadus täiendavate dokumentide esitamiseks või nende esitamise vajaduse meelde tuletamiseks puudus. Küll aga nähtub vaideotsusest, et vastustaja ei jätnud vaides toodud väidet kaasaaitamiskohustuse rikkumise tõttu kõrvale, vaid käsitles seda sisuliselt. Seetõttu käsitleb kohus ka vastustaja seisukohta vaideotsuses sisuliselt. Kohus leiab, et vastustaja poolt on kummutamata ja kontrollimata kaebaja väide, et tegemist oli ettemaksuga. Ka vastustaja kohtumenetluses esitatud hüpotees, et tegemist on pigem kontaktide vahendamisega, on kontrollimata. Kaebaja on kaebuses toonud välja, et tehingu teine pool oli MTA pöördumisest sedavõrd häiritud, et lõpetas kaebajaga koostöö (dtl 9). Vastavaid dokumente tehingu teise poole poole pöördumise kohta ei ole esitatud ega tehtud sellest järeldusi. Kohus möönab, et vaidemenetluse ja ka kohtumenetluse käigus esitatud dokumendid (kaebaja 27.10.2022 vastus, dtl 1325 jj) ei ole ammendavad ning nende alusel on võimalik küsida, mis oli 10(16)
kaebaja täpsem roll, miks lepiti kokku värava valikus (03.07, dtl 1327) alles pärast arve väljastamist (02.07, dtl 905), miks kaebaja sellise valdkonna tellimusega oma ettevõtluse raames üldse tegeles, kas tellija soovis ise väravad püsti panna või tellis selle teenuse siiski kaebajalt (dtl 1343, viide kokkupanekujuhendile jne). Eeltoodud asjaolud nõuavad aga põhjalikumat kontrolli ja uurimiskohustuse täitmist; sh kaebaja ja tehingupartneri küsitlemist, võimalikku koostööd Soome maksuhalduriga jne. Kohus leiab, et toodud puudused asjaolude väljaselgitamisel on sedavõrd suured, et vastustaja järeldusi ei ole võimalik üheselt kinnitada ega ümber lükata. Seega tuleb maksuotsus vastavas osas, s.o kontrollakti tabelis nr 14 (lk 23) kulutuste osas tühistada. Kohus tühistab samas ulatuses ka vaideotsuse. Maksuotsuses I on selgesõnaliselt nimetatud kulud välja toodud tulumaksuarvestuse osas (KA tabel 14). Juhul, kui need sisalduvad ka käibemaksuarvestuses, tuleb vastustajal maksuarvestust selles osas ise korrigeerida. Kohus tühistab maksuotsuse ja vaideotsuse kogu vaidlusaluse tehingu/episoodi ning sellega seotud maksude ja maksete osas. Arvlemislepingud
9.Kaebaja on mitmes episoodis tuginenud n.ö arvlemislepingule ehk jooksvale arvele. VÕS § 203 lg 1 (tasaarvestust käsitlevas jaos) sätestab, et kui mõlema poole püsivas ärisuhtes sõlmitud lepingutest tulenevad rahalised nõuded ja kohustused tuleb summeerida (jooksev arve), loetakse tasaarvestus summeerimisega toimunuks. Sel juhul võlgnetakse nõuete ja kohustuste vahe (saldo). Nimetatud korras ei või tasaarvestada nõudeid, mis ei ole seotud pooltevahelise püsiva suhtega (lg 2). Riigikohus on 15.04.2020 otsuses nr 2-16-9796 selgitanud, et VÕS § 203 lg 1 kohaldamine nõuab pooltevahelist püsivat võlasuhet, selle raames tehtud tehinguid ning mõlema poole rahalisi nõudeid ja kohustusi teise poole vastu, mis tuleb summeerida. Samuti eeldab jooksva arve olemasolu seda, et poolte vahel toimub vastastikuste nõuete tasaarvestus. Niisiis tulnuks konkreetses asjas esmalt kindlaks teha, kas poolte vahel üldse oli jooksva arve leping VÕS § 203 mõttes, kas hageja ja KRT vahel olid sedalaadi püsivad majandussuhted, mille käigus toimus nõuete tasaarvestamine, ja kui jah, siis millised olid vastastikku tasaarvestatavad nõuded VÕS § 204 mõttes. Jooksva arve alusel arvestus nõuab vastastikuseid nõudeid, kus võlgnevuseks on nõuete ja kohustuste vahe arvestusperioodil ehk saldo ning mõlema poole püsivas ärisuhtes sõlmitud lepingutest tulenevad rahalised nõuded ja kohustused kuuluvad summeerimisele (Tallinna Ringkonnakohtu määrus nr 2-18-5940 ja otsus nr 2-0714572). Kohus nõustub vastustajaga, et arvlemisleping ehk jooksev arve on tasaarvestuse kokkuleppe viis, kuid mitte igakordse tehingu, s.o nõude või kohustuse aluseks. Sama kinnitab ka sõlmitud arvlemise kokkuleppe sisu (vastustaja vastuse lisa 28, sõlmitud 31.12.2019, dtl 631). Lepingu p 3.2 sätestab, et jooksva arve põhimõtete alusel loetakse tasaarvestatuks arvestusperioodi kõik Poolte vahelised nõuded, sõltumata asjaolust, millisel alusel või millisest lepingulisest suhtest nõue on tekkinud. Seega ei ole ka 31.12.2019 leping ise igakordselt vastastikku tasaarvestatuks loetud nõude aluseks, vaid selleks peab olema lepingu kohaselt muu alus ja/või lepinguline suhe. Leping reguleerib üksnes tasaarvestamise korda. Sama on põhjendanud vastustaja ka I maksuotsuse punktis 3.4.1.
10.TuMS § 51 lg 1 kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, välja arvatud, kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaks vastavalt TuMS §-dele 48–50. Ettevõtlusega mitteseotud kulu on väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument (TuMS § 51 lg 2 p 3). Raamatupidamise algdokument on tõend, mille sisu ja vorm peavad vajaduse korral võimaldama kompetentsele ja sõltumatule osapoolele tõendada majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust (RPS § 7 lg 1). Kui seaduses või selle alusel antud määruses ei ole sätestatud teisiti, peab algdokument sisaldama 11(16)
majandustehingu kohta vähemalt järgmisi andmeid: 1) toimumisaeg; 2) majandusliku sisu kirjeldus; 3) arvnäitajad, näiteks kogus, hind ja summa (RPS § 7 lg 2). Olukorras, kus kaebaja on andnud emaettevõttele laenu, peaks selle kohta olema algdokument, millest nähtub tehingu sisu, samuti laenulepingule iseloomulikult periood ja intress. Kaebaja esitatud 31.12.2019 arvlemisleping neile tingimustele ei vasta, sh kuna selles on reguleeritud tasaarvestamise tulemusel tekkiva saldo intressi, mitte aga laenulepingule iseloomulikku intressi raha kasutamise eest, mis tekib jooksvast arvest sõltumata, s.o lisandub laenusummale. Kohus märgib maksuotsuses toodule lisaks, et arvlemisleping ei reguleeri sisuliselt poolte vahelist püsivat ärisuhet, vaid sisuliselt mistahes seostamata nõudeid, mis poolte vahel kindlal ajaperioodil tekkis. Lisaks tuleb eeldada, et ettevõtluses on laenu andmine seotud ettevõtluse edendamisega ehk tavapäraselt antakse laenu koos tingimusega, et laenu saaja tasub intressi, mis on laenuandja eeldatav ettevõtlusest tulenev majanduslik kasu laenu andmisel. Arvlemislepingu eesmärgiks ei saa olla rahaliste vahendite vaba ümbertõstmine kahe ettevõtte vahel, vaid kahe ettevõtte vahel peab olema mõlema ettevõtlusest tulenev ärisuhe. Riigikohus ei ole pidanud võimalikuks, nagu oleks väljamakse seotust ettevõtlusega võimalik tõendada pangakonto väljavõttelt nähtuva maksekorralduse selgitusega (22.02.2016 lahendi nr 3-1-1-10915 p 149) ega pangaülekande endaga (12.06.2003 lahend nr 3-3-1-52-03). Küll aga võib ühte tehingut tõendada ühtse algdokumendi asemel ka mitu dokumenti (nt ostu-müügileping, kauba saateleht, arve, maksekorraldus, pangakonto väljavõte) (11.01.2012 lahend nr 3-3-1-46-11). Kohus leiab, et analoogselt pangaülekandele ei saa algdokumendiks olla vastastikku arvlemise fakt ja selle arvepidamine, sh pearaamatus, kuna need ei kajasta tehingu majanduslikku sisu. Käesoleval juhul puuduvad ka muud dokumendid, mis ühe algdokumendi puudumisel saaksid kogumis tõendada tehingute toimumist RPS-le vastavalt.
11.Sarnaselt puudub algdokument ka AS-le PlusPlus Capitalile teostatud ülekannete osas. Tegemist võib olla kolmnurksuhtega, kuhu on hõlmatud ka Õigusbüroo Lex Reges OÜ, kuid puudub dokument, mis tehingu majanduslikku sisu kirjeldaks ja seostaks seda kaebaja ettevõtlusega. Majanduskulude aruanded
12.Maksuotsuse I punktis 2.2.2 on kokku võetud KA lk-del 18-20 toodud järeldused „isiklik“ märkega kulutuste kohta, mille on teinud tundmatu kolmas isik, mille kulude kandmine ei ole tõendatud või kulutused on teinud Õigusbüroo või J.U (alapunkti 5 kaebaja ei vaidlusta). Kaebaja on vastuväitena esitanud, et majanduskulude aruanded on esitatud, seega on nõuetekohaselt arvestust peetud ning VÕS ei piira kolmandate isikute õigust teha võlgniku eest kulutusi ega selliste kulutuste hüvitamist kolmandatele isikutele.
13.Kohus kaebaja selgitusega ei nõustu. Ettevõttest raha väljaviimisel ja sisendkäibemaksu mahaarvamisel peab olema aluseks tehingu tegelik toimumine, mis on seotud isiku ettevõtlusega. Tulumaksu ja sisendkäibemaksu korral on küll algdokumendi nõuetele vastavuse kontrolli määr erinev, kuid käesoleval juhul on ilmselge, et algdokumendid puuduvad. Maksumenetluses, vaidemenetluses ega kohtumenetluses ei ole esitatud dokumente, mis kinnitaksid kolmanda isiku poolt kaebaja kohustuste ülevõtmist ja seega kaebaja ettevõtlusega seotult kulude tegemist. Maksuarvestuse tarvis ei piisa üksnes arvestuse n.ö formaalsest nõuetekohasusest, vaid nende taga peavad olema reaalselt tõendatavad tehingud ja/või nõuetekohane algdokument, millest nähtub kaebaja ettevõtlusega seotus. II
14.I maksuotsus puudutas käibemaksu, tulumaksu (ettevõtlusega mitteseotud kuludelt) ning tööjõumaksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil 2020 august–oktoober. 26.11.2021 vaideotsusega tunnistati I maksuotsuse kehtetuks osas, mis puudutas sõiduautodega 12(16)
414MFC ja 862MHX seotud kulude maksustamist. Vaideotsuses (lk 8, p 31) on selgitatud, et maksustamise alus on vale ning sõiduautode kasutamine tuleb lugeda erisoodustuse andmiseks ja maksustada lähtuvalt TuMS § 48 lg-st 8 (tulumaks erisoodustuselt seoses sõiduauto kasutamisega) ja SMS § 2 lg 1 p-st 7 (erisoodustuselt makstav sotsiaalmaks). Vaideotsuse suunistest tulenevalt laiendas vastustaja 10.12.2021 korraldusega (dtl 200) kontrolli erisoodustustelt deklareerimisele ja tasumisele kuuluva tulu- ja sotsiaalmaksu osas perioodil 2020 august–oktoober. Eeltoodust tulenevalt ei ole muudetud kontrollitavat perioodi ega ka faktilisi asjaolusid, küll aga on muutunud õigusliku hinnangu tõttu (vt VO p 31 ja eelnevad) maksuotsuses II (dtl 317) kohaldatud maksu määramise õiguslik alus.
15.Riigikohus on 19.02.2015 otsuse nr 3-3-1-75-14 punktis 13 selgitanud: MKS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib maksuotsust muuta või kehtetuks tunnistada maksukohustuslase nõusolekul või taotlusel. Taotlusena selle sätte tähenduses tuleb mõista ka maksuhaldurile esitatud vaides /.../ sisalduvat haldusakti tühistamise nõuet. Kui maksukohustuslane on vaidlustanud maksuotsuse, on maksuhalduril õigus haldusmenetlus uuendada ning menetluse tulemusena esialgne haldusakt kehtetuks tunnistada ja selle asemel välja anda uus haldusakt. Maksuhaldur ei ole sealjuures piiratud vaides või kaebuses toodud asjaoludega, vaid tal on uue või muudetud haldusakti andmisel samasugused volitused, nagu tal oleks siis, kui ta teeks maksuotsuse esimest korda. Sellest järeldub, et uues või muudetud maksuotsuses võib maksuhaldur muuta näiteks maksu määramise õiguslikku alust või viidata uutele tõenditele. Oluline on sealjuures jälgida, et uus või varasemat maksuotsust maksukohustuslase kahjuks muutev maksuotsus oleks tehtud MKS §-s 98 sätestatud aegumistähtaega järgides. Kui maksuhaldur laiendab kontrolliobjekti (näiteks maksustamisperioodi) või tuvastab uuendatud menetluse käigus uusi asjaolusid, siis on oluline ka MKS §-st 13 tuleneva ärakuulamisõiguse tagamine maksukohustuslasele. Käesoleval juhul rahuldas MTA vaidemenetluses I maksuotsuse tühistamise taotluse osaliselt, sõidukeid puudutavas osas. Vastustajal on nimetatud osas samasugused volitused menetluse uuel läbiviimisel, nagu siis kui ta teeks maksuotsuse esimest korda. Riigikohus on möönnud ka kontrolliobjekti laiendamise võimalust või õigusliku aluse muutmise võimalust. Ka juhul, kui kontrollimenetluse laiendamisel esineks formaalsed puudujäägid, ei nähtu kohtule, et see oleks seadnud kaebaja halvemasse olukorda. Kaebajat on uuest õiguslikust alusest teavitatud nii 26.11.2021 vaideotsusega kui ka 10.12.2021 korralduses maksustamise õigusliku aluse laiendamise kohta. Vastustaja ei kogunud uusi tõendeid, vaid andis juba kogutud tõenditele uue õigusliku hinnangu, mistõttu puudus vajadus täiendavalt menetlustoimingute tegemiseks või tõendite kogumiseks. Kaebajale on kontrollakti esitamisel tagatud ärakuulamisõigus. Kaebajale ei saanud seetõttu tekkida ka ebakindlus õiguskindluses, kuivõrd juba kaebaja vaide lahendamisel on viidatud uue maksuotsuse tegemise võimalusele. Kohtule ei nähtu ka, et kaebaja õigused olnuks paremini tagatud siis, kui maksuotsus I oleks kehtetuks tunnistatud kogu ulatuses; v.a võimalik lootus, et nii võib aegumistähtaeg osutuda pikema menetlemise korral ületatuks. Vastustajal on võimalik otsustada, mitu sisulist episoodi ta ühte maksuotsusesse koondab. Käesoleval juhul ei ole sõidukite osas sama perioodi suhtes eraldi maksuotsuse tegemine toonud kaebajale kaasa raskemat tagajärge ega suuremat maksukohustust.
16.Kaebaja ei ole vaielnud II maksuotsusele sisuliselt vastu, mistõttu kohus maksuotsuse materiaalõiguslikku poolt täiendavalt ei käsitle.
III 13(16)
Rendipinna parendamine
17.Maksuotsuses III (dtl 1000) on leitud, et kaebaja on alusetult kajastanud käibemaksu, kuna kulutused on tehtud maksuvaba käibe tarvis, mis ei ole käsitletav kaebaja kuluna (MO p 2.1.2). Kulude loetelu on 20.04.2022 kontrollakti lk.3, mh on seal nimetatud männivineer, katuse aluskate, puidukaitsevahend, dekoratsioonid, puidugraanulid ja pelletid. Kaebaja jäi maksuotsuse I osas samale seisukohale ega korranud seda. Kohus jääb samuti eelpool toodu juurde, mh ka maksuotsuses III lisandunud OÜ-le Alternova tehtud ülekande osas.
18.Maksuotsuse III kohaselt on vastustaja OÜ-le Alternova tehtud ülekannet lisaks käibemaksu kontekstile (MO p 2.1.2, KA p 1.1.2.1) käsitlenud ka ettevõtlusega mitteseotud kuluna (MO p 2.3.2 p 1.3.2.2), kuna tegemist ei ole rentniku kuluga. MO III lk 3 on refereeritud kaebaja selgitust, mille kohaselt on tegemist kaebuse parapeti, ja vihmaveerennide plekkidega (dtl 1158). Olukorras, kus 01.01.2021 rendilepingu kohaselt on tegemist remonditud hoonega, mille renditasu sisaldab kõiki kommunaalkulusid (dtl 643, p 1.1 ja 3.2), nõustub kohus vastustajaga, et kulu ei ole seotud kaebaja kui rentniku ettevõtlusega. Kaebaja ei ole vastupidist tõendanud. Sõidukite kasutamine
19.TuMS § 48 lg 8 sätestab, et tööandja omandis või valduses oleva sõiduauto töö-, ameti- või teenistusülesannete või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks kasutamise võimaldamisel on erisoodustuse hind 1,96 eurot sõiduauto liiklusregistris märgitud mootori võimsuse ühiku (kW) kohta kuus. Kui tööandja, kes on sõiduauto omanik või liiklusseaduse mõttes vastutav kasutaja, ei võimalda enda omandis või valduses oleva sõiduauto kasutamist töö-, ameti- või teenistusülesannetega või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks, teavitab ta sõiduauto soetamisel või kasutusele võtmisel Maanteeametit, kes teeb sõiduki liiklusregistri andmetesse märke sõiduauto üksnes töö-, ameti- või teenistusülesannete täitmiseks kasutamise kohta (samas lg 82). TuMS seletuskirjas1 on selgitatud, et eelnõuga nähakse ette, et üksnes töö-, ameti- või teenistusülesannete täitmiseks kasutatava sõiduauto kasutamisotstarve kohta kantakse märge liiklusregistrisse ning see on avalik teave. Kui sõiduauto kohta puudub liiklusregistris märge sõiduauto üksnes tööalase kasutamise kohta, siis loetakse selline sõiduauto nii töö-, ameti- või teenistusülesannete kui ka tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks kasutusel olevaks. Maanteeameti teavitamise nõude loomise eesmärgiks on vähendada pettusi, kuna liiklusregistri märge sõiduauto üksnes ametialase kasutamise kohta on avalik teave (lk 9). Juhul kui liiklusregistri andmetes puudub vastav märge, loetakse tööandja sõiduauto ka eratarbes kasutuses olevaks (lk 25). Eelduseks on see, et üldjuhul on ettevõtluses kasutatav sõiduauto kasutusel ka mitteettevõtlusega seotult ning sellisel juhul teavitamise kohustust ei teki. Üksnes ametialaseks kasutamiseks oleva sõiduauto kasutusotstarbest tuleb teavitada selle sõiduauto soetamisel või kasutusele võtmisel (lk 40).
20.Eeltoodust tuleneb seadusest lähtuv eeldus, et liiklusregistris märke puudumisel on sõiduauto kasutuses nii ettevõtlusega seotult kui ka eratarbes olevaks. TuMS § 48 lg 8 kohaselt maksustatakse sõiduki korral mootori võimsust ehk määratud on erisoodustuse hind kW kohta kuus. Tallinna Ringkonnakohus analüüsis 28.11.2019 otsuses nr 3-18-1048 isiku väidet, et enam pole võimalik lähtuda sõiduauto erasõitudeks kasutamise faktilisest mahust. Ringkonnakohus leidis, et seadusandja on lähtunud asjakohastest kaalutlustest; mh et ettevõtjate halduskoormus väheneb ja erisoo1
Konkreetse redaktsiooni seletuskiri on kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/c7beb5e3-6d87-40cc-967a4074ee159b96/Tulumaksuseaduse%20muutmise%20ja%20sellega%20seonduvalt%20teiste%20seaduste%20mu utmise%20seadus
14(16)
dustuse hind kujuneb objektiivse näitaja teel. Sõidupäeviku ärakaotamise algne idee tuli ettevõtjatelt, kes soovisid, et regulatsioon oleks selge, lihtne ja arusaadav. Vana süsteem oli kergesti manipuleeritav ja järelevalvet sõidupäevikute täitmise õigsuse üle oli praktiliselt võimatu teostada. Ka maksusüsteemi efektiivsus on põhiseaduslik hüve. Kaebajal on võimalik oma maksukoormust reguleerida, rentides väiksema võimsusega masin. Eeltoodust tulenevalt ei oma asjas tähtsust, kas ja millises ulatuses olid kaebaja sõidukid tegelikult erakasutuses (s.h MO III-s toodud ebakõlad sõidupäevikutes või eluhoone, büroo ja lao asumine samal kinnistul), vaid lähtuda tuleb üksnes kilovattide arvust (vt 20.04.2022 kontrollakti lk 7). Kui tööandja ja/või äriühing soovib vabaneda erisoodustuse pealt maksude tasumisest, on tal õigus teha liiklusregistrisse märge.
21.Kaebaja leiab, et liiklusregistrisse märke tegemine ei olnud kaebajal võimalik. Vaidlusalune on üksnes sõiduk Mercedes-Benz CDI 4MATIC registreerimisnumbriga 862MHX. Pooled ei vaidle selle üle, et sõiduki omanikuks oli kontrolliperioodil Õigusbüroo Lex Reges. Samas on kaebaja KMD kohaselt deklareerinud (KA p 1.2.2 alapunkt a), et kasutab ka nimetatud sõidukit ettevõtluses. TuMS § 48 lg 8 puudutab nii tööandja omandis kui ka valduses olevaid sõiduautosid. Kohus ei nõustu kaebajaga, et tal puudus võimalus teha märge liiklusregistrisse ning see peaks välistama erisoodustusega maksustamise. Kaebaja ainsaks juhatuse liikmeks oli kontrolliperioodil äriregistri andmetel (kohtuotsuse tegemise ajal kontrollitud) K.T., ajavahemikul 12.09.2016-18.01.2022. Õigusbüroo Lex Reges OÜ ainsaks juhatuse liikmeks oli kontrolliperioodil äriregistri andmetel (kohtuotsuse tegemise ajal kontrollitud) K.T., ajavahemikul 09.03.2011-22.03.2022. Samadest andmetest on lähtunud ka maksuhaldur maksuotsuse tegemise ajal. Seega oli kaebajal ilmselgelt võimalik oma juhatuse liikme kaudu tagada teises äriühingus liiklusregistrisse vajaliku kande tegemine. Ka juhul, kui sellise kande tegemine ei olnud Õigusbüroo Lex Reges OÜ ärilisi otsuseid arvestades võimalik või otstarbekas, ei välista see erisoodustuse arvestamist. Kaebajal oli võimalik loobuda sõiduki kasutamisest enda deklareeritu kohaselt üksnes ettevõtluses, mille kohta ei ole tal võimalik sõiduki omaniku tegevusest või tegevusetusest tulenevalt liiklusregistrisse kannet teha. Maksustamine käesoleval ei sõltu kande tegemise võimalikkusest ning äriühingul tuleb vajadusel oma lepingud, mis on sõidukite kasutamise aluseks, ümber kujundada, sh vahetada sõidukit. Kuna erisoodustusega seotud maksud ei ole seotud sõidukiga nr 475BKP, ei käsitle kohus sellega seotud väidetavaid ebatäpseid andmeid. Väljamaksed
22.Kohus jääb Õigusbüroo Lex Reges OÜ-le tehtud väljamaksete osas I maksuotsuse arvlemislepingute kohta käsitletu juurde ega korda seda.
23.Kaebaja esitatud juhatuse otsus (dtl 1288) on ühe tehingupoole sisemine otsus tehingu tegemiseks. Küll aga puudub tehingu algdokument, mis selgitaks poolte kahepoolset otsust tehingu tegemiseks, sh määratud intressi, reservi või deponeerimise tingimusi. Kohtule on arusaamatu, kuidas sai MTÜ-sse paigutatav raha moodustada kaebaja reservi (vt kaebaja 11.01.2022 selgitus, dtl 1289) olukorras, kus MTÜ eesmärk ei ole tulu teenimine ning MTÜ ei ole ka kaebaja kontrolli all, mis muudab sissemakse käsitlemise reservina või deponeeringuna küsitavaks. Ühelt poolt on soovinud kaebaja MTÜ-lt intressi, teiselt poolt on aga käsitlenud seda raha deponeerimisena, mille korral tuleks hoidjal (MTÜ-l) saada tasu, kui tal puudub õigus raha kasutada (VÕS § 884 ja § 896 lg 3). Raha mitte kasutamine on aga kaebaja selgituste kohaselt raha eraldi hoidmise eesmärgiks (11.01.2022 seletus). Raha deponeerimise või reservi loomise väitega on vastuolus ka kaebaja selgitus, et MTÜ kontolt edasi kantud raha kasutati kaebaja veebikaubanduse arendustegevuseks (02.05.2022 eriarvamus, dtl 997), 15(16)
kuivõrd sellisel juhul ei ole reservi loomise ja/või deponeerimise eesmärk tagatud, samuti ei ole võimalik rahasummalt koguda intressi. Kohus nõustub ka vastustaja märgituga, et ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis tõendaks, et rahalisi vahendeid on paigutatud tulu teenimisse ja on saadud ka tegelikult intresse. Kuna toodud summa kanti MTÜ arvelt edasi (arvestades ka MTÜ seotust samade juhatuse liikmetega) ja MTA-lt korralduse saamisel tagasi kaebajale, kinnitab see maksuhalduri järeldust, et algne väljamakse MTÜ-le ei olnud kaebaja ettevõtlusega seotud. IV
24.Vaidlustatud maksuotsused on kokkuvõttes, v.a Wasa Systrem Control AB puudutavas episoodis (kohtuotsuse p 8) õiguspärased ja kohus jätab muus osas kaebuse rahuldamata. HKMS § 108 lg 3 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Pärast vaideotsust jäi maksuotsus I kehtima 7380,61 euro ulatuses (dtl 190). Kaebaja selgitas koondkaebuses, et ei vaidlusta maksuotsust I täiendavalt (555,56+539,99) 1095,55 euro ulatuses (dtl 1035). Maksuotsusega II kohustas vastustaja kaebajat OÜ-d tasuma maksusumma 759,63 eurot. Maksuotsusega III kohustas MTA kaebajat tasuma maksusumma 1407,50 eurot. Seega on kohtuasjas vaidlus kokkuvõttes (7380,61-1095,55+759,63+1407,50) 8452,19 euro üle. 16.07.2021 kontrollakti tabelist 14 nähtub, et väravate rajamist on käsitletud üksnes tulumaksu kontekstis (lk 23) ning aluseks on võetud summa 4299,85 eurot (vrdl KA lk 25, punkt 1.3.3). Võttes aluseks KA lk 26 toodud tabeli, mõjutab eelduslikult tulumaksu osa kaebaja maksunõuet summas (4299,85x20/80) 1074,96 euro ulatuses. Samad kulud on kajastatud ka kontrollakti lisas 43 (dtl 58 jj) ehitusega seotud kuluna, mis on käibemaksu arvestamise aluseks. Konkreetse episoodi osas ei ole käibemaksu kujunemine eraldi välja toodud, kuid see on eelduslikult sarnases suurusjärgus tulumaksuga. Täpsed arvutused peab tegema maksude sissenõudmise kontekstis vastustaja, kuid tegemist on piisava orientiiriga menetluskulude jaotuseks. Seega tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja nõuda ca 25% menetluskuludest ((2x1074,96)/8452,19). Kaebaja on taotlenud õigusabikulude hüvitamist summas 3867,5 eurot, ilma käibemaksuta. Menetluskulude nimekirjale ei ole esitatud kuludokumente ehk arveid (HKMS § 109 lg 1). Puudub ka viide arvete loetelule, mis võis jääda kogemata esitamata. Kohus hoiatas 08.11.2022 määruses, et menetluskulude hüvitamise taotlusega koos tuleb esitada ka kuludokumendid ehk arved. Kui kuludokumendid on esitamata, ei anna kohus puuduse kõrvaldamiseks täiendavat tähtaega, vaid jätab menetluskulud välja mõistmata. Seega jäävad õigusabikulud vastustajalt välja mõistmata. Kohus märgib, et kohus peab iseenesest kaebaja kulude suurusjärku mõistlikuks ning arvete olemasolul kuuluks vastustajalt väljamõistmisele õigusabikulud summas 1000 eurot, arvestades kohtu toodud osakaalu kaebuse rahuldamisest. Kaebaja on menetluse käigus kokku tasunud riigilõivu summas 311,32 eurot, millest tuleb kohtu toodud osakaalu arvestades vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista 80 eurot. Muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin
16(16)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.