Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

(ükssada kakskümmend viis eurot), s.o pool riigilõivust.

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist: InvestÕigus Osaühingu nõue Xxxx vastu koosneb põhinõudest 330 eurot, leppetrahvist 60 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivisest 501,60 eurot ning viivistest, mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud. Nõuete aluseks on Xxxx ja Xxxx vahel 16.02.2016 sõlmitud kokkulepe 138 võlgnevuse tasumise kohta (võlatunnistus). Loovutaja loovutas nõude hagejale ja hageja ning loovutaja vahel sõlmiti 04.04.2016 tasuline nõude loovutusleping. 01.12.2016 esitas hageja kohtule avalduse nõudest osaliseks loobumiseks. Hageja loobub osaliselt viivistest – hageja on palunud hagis välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise seisuga 15.08.2016 summas 501,60 eurot. Hageja palub viiviseid vähendada põhisumma ulatuseni, mis on 330 eurot. Samuti loobub hageja täiendava viivise nõudmisest alates 16.08.2016. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 2 sätestab, et kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kostja ei ole vastuväiteid hageja hagist osalisele loobumisele esitanud.

Menetlusosaliste esitatud menetlusdokumentidest ei ilmne asjaolusid, millest tingituna võiks hagist osaline loobumine rikkuda olulist avalikku huvi. Arvestades hagis esitatud nõude iseloomu ja erandlike asjaolude puudumist, ei riku hagist osaline loobumine olulist avalikku huvi. Eeltoodust tulenevalt esineb alus hagist osalise loobumise vastuvõtmiseks. Kohus võtab hagist osalise loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 171,60 eurot tasumise osas ja viivise osas, mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud. Kohus selgitab hagejale, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Kuigi käesoleval juhul on hageja loobunud hagist üksnes osaliselt, siis kuulub ka sellisel juhul pool riigilõivust tagastamisele (vt ka Riigikohtu lahend 3-2-1-169-13, mille punktis 12 on Riigikohus muuhulgas öelnud, et hagist osalise loobumise korral on hagejal TsMS § 150 lg 2 p 2 järgi õigus saada tasutud riigilõiv osaliselt tagasi). Hagejal on võimalik esitada kohtule avaldus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Liisi Vernik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.