2-16-3145/8 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-16-3145 Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1 tulenevalt asjaolust, et hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg-st 21 võtab Ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja esitatud asjaolud Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 1320 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 29.02.2016 seisuga 24,65 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja osutas kostjale teenust, milleks oli kahe MB XXXX mootori juhtaju ümberprogrammeerimine, mille kohta koostati ja väljastati kostjale 01.12.2015 arve nr XXXX. Teenuse eest kohustus kostja maksma 1320 eurot ja maksetähtajaks oli 06.12.2015. 10.12.2015 saatis kostja e-kirja, milles teatas, et tasub arve järgmisel nädalal. Kostja jättis hagejale raha tasumata. Vastuseks kostja vastusele selgitab hageja, et kuuleb kostja pretensioonidest esmakordselt. Kostja ei esitanud oma vastuväited ka siis kui temale edastati 22.02.2016 teade rahaliste kohustuste kohta. Kostja seisukohad Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja palus hagejal ümber programmeerida oma kaks MB XXXX-i autot. Hageja lubas, et uus programm vähendab kütusekulu ja suurendab auto võimsust. Pärast programmi paigaldamist on suurenenud ainult kütusekulu aga auto võimsus jäi samaks. Kostja ei ole nõus saadetud arvetega ja soovib tagasi saata kõik nagu oli enne hageja sekkumist. Kohtu põhjendused Tutvunud toimiku materjaliga ja poolte esitatud tõenditega asub kohus seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele. Pooltel puudub vaidlus (TsMS § 231 lg 2 ja 4), et:

Pooled on sõlminud töövõtulepingu majandus- või kutsetegevuses VÕS § 635 lg 1 mõttes. Majandusvõi kutsetegevuses sõlmitud lepingule viitab see, et leping on sõlmitud kahe juriidilise isiku vahel ning töö hõlmas majandustegevuses kasutatavat veokit (Mercedes Benz XXXX). Kohus mõistab kostja vastuväiteid arvete tasumata jätmisel selliselt, et kostja on vähendanud käesolevas kohtumenetluses esitatud avaldusega töö hinda 0-ni (VÕS § 112 lg 1). VÕS § 644 lg 1 esimese lause kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Praegusel juhul on kostja kui tellija tuginenud õiguskaitsevahendi (hinna alandamise 0-ni) kasutamisele hageja kui töövõtja suhtes. Nimetatud õiguskaitsevahendi kasutamiseks peavad olema täidetud m.h VÕS § 644 lõigetes 1 ja 3 sätestatud tingimused (töö lepingule mittevastavus, mõistliku aja jooksul töö mittevastavusest teatamine, teatamata jätmise mõistlik vabandatavus). Eelnevalt nimetatud asjaolude tõendamine on TsMS § 230 lg-st 1 tulenevalt kostja kohustus. Vaatamata kohtu antud tähtajale, ei ole kostja tõendanud, et ta oleks kasutanud õiguskaitsevahendit hinna alandamiseks. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega eelnevast tulenevalt kuulub hagi VÕS § 635 lg 1 koosmõjus VÕS § 108 lgga 1 rahuldamisele. VÕS § 113 lg 1 kohaselt on rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult viivitusintressi, alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja ei ole hageja viivise arvestusele vastuväiteid esitanud. Seega kulub hageja viivisenõue rahuldamisele. Kuna kohus rahuldas hagi, siis tulenevalt TsMS § 162 jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.